BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebat
Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja teatraalne vaatemängulisus, Eksterjööri rikkalik kaunistamine. Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete kaunistuste ja skulptuuride küllus. Valguse ja värvi rikkalik mäng. Rooma Peetri kiriku edasiehitus Loobuti tsentraalehitistest ja
BAROKK 17. sajandi kunsti ajalooline ülevaade Kirikute ja paleede kaunistamine saavutas uue taseme, muutudes 17.sajandil eriti suurejooneliseks ja pilkupüüdvaks. Barokkskulptuur hoogne ja maagiline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud skulptuure, ebasümmeetria, taotuslik valguse ja varjude kontrastid, ruumilised illusioonid ja efektid. Lagesid ja seinu hakkasid katma keerulised stseenid klassikalisest mütoloogiast ja Piiblist. Barokkstiili eesmärgiks on muljet avaldada. Seepärast pälvis barokk 17.sajandi võimukandjate heakskiidu. Guido Reni "Aurora" kujutab kaarikul jumal Apollonit taga ajamas Aurorat(koidujumalannat), kes toob maailmale päevavalguse. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaal kunstielu tagasihoidlik, alles sajandi lõpus puhkes kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi aga alles 18.sajandi esimesel poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus
käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918)
Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi” Tähtsamad skulptorid- Antonio Canova “Amor ja Psyche”. Bertel Thorvaldsen”Kristus”
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid mu
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Tasuta
~ 8 lehte
70 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid