Uusaeg, ajalugu (0)

1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist.
uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad – näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Parandati ka töölisrahva olukorda, sest nende töötamistingimusi peeti liiga karmiks. Linnastumine tõi kaasa ka kultuuri arengu. Inimesed said võimaluse käia teatrit vaatamas. Samas tingimused linnas elades olid halvad: puudus korralik kanalisatsioonisüsteem, väljaheited visati akendest alla ning see kõik voolas äärelinna poole.
2) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa
selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid; - kuskilt kaartidelt otsi
3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale ;
4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule;
5) näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil;
6) tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal;
7)

• Renessanss – tuleneb prantsuse keelsest sõnast renaissance e. Taassünd. See oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtusetelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale .
  
• Humanism – renessanssliku maailmavaate keskmeks oli humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesetes hakati enam hindama isiklikke omadusi, varem hinnati päritolu. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus .
  
• Reformatsioon – reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud – nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik . Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla
  2) vaimne suund – vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu
  3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut
  4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada
  
• Absolutism – keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis , Saksa- Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides.
  Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia – piiramatu kuninga võim(pärilik))]
  1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister )
  2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud )
  3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded
  4) juhib sõjaväge
  5) määrab ametisse piirkondade asevalitsejad
  6) valitseb kristlike tavade järgi ning annab aru vaid Jumalale
  
• Parlamentarism – Absolutismi kõrval valitsenud kord. Kehtis võimude lahusus ehk kõike ei juhtinud üks isik(kuningas) vaid ka rahva poolt valitud esinduskogu, kes koos kuningaga valis peaministri. Lahutatud olid seadusandlik-, täidesaatev- ning kohtuvõim. Sai alguse Inglismaalt aastal 1689, mil võeti vastu „Õiguste bill “ ehk „Bill of Rights “, mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja.
  
• Valgustus – Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. Valgustus suunas inimesei mõtlema iseseisvalt, mitte tegutsema vastavalt kiriku ja autoriteetide tahtmisele. Rene Descartes: „ Cogito , ergo sum“ e „Mõtlen, seega olen“. Empirism – teadmiste allikaks on kogemus. Deism – Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus , keskajast pärit dogmad ja fanatism. Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale.
  2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjandusžanrid – filosoofiline jutustus ja romaan
  
• Revolutsioon – e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi raske majanduslik seis
  2) ikaldus(toiduained ei kasvanud), toiduainete kallinemine
  3) Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt
  4) kolmas seisus – rahulolematu maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad
  5) lakkamatu maksutõus
  6) rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga
  7) valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika
  Tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele
  2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik
  3) lõppes absolutism
  4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel
  
• Reform – ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri ümberkorraldusi: 1) uus sõjaväekorraldus – sõjakoolid, vene ohvitserid, korralik laevastik
  2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks)
  3) uus seisustesüsteem , mis võimaldas saada aadlikeks kõigil
  4) uus troonipärimise kord – valitsejaks võis saada ka naisterahvas
  5) uus pealinn – Sankt - Peterburg (1703)
  6) uus elulaad ja kombed – euroopalikud rõivad, tubakas ...
  7) uued maksud – nt habememaks, pearahamaks
  8) kiriku allutamine riigile
  9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist
  
• Kapitalism – majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine
  
• Kolonialism – on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire . Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks
  
• Monopol – on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents , mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda
  
• Urbaniseerumine – ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes ei mahtunud, kolisid linna äärde ning linnad laienesid.
  
• Sotsialism – Ühiskondlike õiguste eest seismine. Majaduse areng 19.sajandil tõi kaasa linnastumise. Inimesed asusid tööle vabrikutesse, kuid nende elu ja töötingimused olid rasked. Niisiis sotsialistid protestisid olemasoleva vaesuse vastu ning pöörasid tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaali . Soovisid, et töötajate töö- ja elutingimused muutusid inimlikumaks.
  

8) teab, kes olid ning iseloomustab nende tegevust:
Leonardo da Vinci – Kuulus Itaalia leiutaja ja kunstnik. Tema kuulsaimad teosed: „ Mona Lisa“ ja „Viimane õhtusöök“. Kuulsaimad leiutised : langevari , soomustatud auto, soomustatud tank , amb( vibu , mis vinnab end ise), kuulipilduja , lennumasin(leiutiste kohta on joonised säilinud)
Christoph Kolumbus – 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse. Avastas Ameerika. Sündis Itaalias, elas Hispaanias
Fernão de Magalhães - 1519-1521 esimene ümbermaailmareis. Portugaallane, sõitis Hispaania lipu all. Ise hukkus, kuid enne suutis ümber maailma ära sõita.
Martin Luther – saksa päritolu munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, kes pani aluse ka luterlusele. 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka indulgentside müügi(luterlastele on see usupuhastuspüha). Kutsus kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Tõlkis Piibli saksa keelde
Richelieu – vaata ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL alla
Louis XIV -
Voltaire
Montesquieu
George Washington
Napoleon
Karl Marx
Otto von Bismarck
Õppesisu
Maadeavastuste eeldused – 1)uut tüüpi laev –karavell( pikemad reisid )
2) kompass – saadi paremini orienteeruda
3) astrolaab – ehk mõõteriist taevakehade kõrguse mõõtmiseks – saadi ka paremini orienteeruda
4) hulk eelmiste põlvkondade kogemusi – nähti võimalust kuulsaks ja rikkaks saamiseks
Tagajärjed – USAle : paljaksröövimine; euroopaliku elulaadi pealesurumine ; kristianiseerimine(kristluse pealesurumine); kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine
Euroopale: hinnad muutusid; tekkisid kauba- ja fondibörs; kaubanduse keskpunkt nihkus põhja poole; avardus maailmapilt (geograafia, zooloogia , botaanika, etnoloogia -rahvastikuteadus); laevaehitus ja navigatsioon arenes
Reformatsioon(mõistete all). Vastureformatsioon – Katoliku kirik vallandas reformatsiooni vastuseisuks vastureformatsiooni . Hakati protestantismi kui väärõpetust välja juurima, tugevdati inkvisitsiooni(ketseritega võitlemiseks loodud kohtu- ja politseiasutus). Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II. Toimusid avalikud ketserite(mittekatoliitlaste e paganate) põletamised.
Poliitiline kaart uusaja alguses( õpik lk 10)
Absolutism Prantsusmaal – Prantsusmaal esines kõige stiilipuhtam absolutism. Valitsemiskord kujunes välja Louis XIII ajal. Peamiseks kujunadajaks oli tema valitsusjuht Richelieu. 18 aastaga( 1624 -1642) tegi ta Prantsusmaast Euroopa mõjuvõimsaima riigi. Ta lähtus alati riigi huvidest. Ta kiusas taga hugenotte ning nende kindlused hävitati. Piiras tugevalt aadlike võimu.Seaduste vastuvõtmine , maksude kehtestamine jäi ainult kuninga ülesandeks. Richelieu seadis võimu huvides tööle teaduse ja kultuuri. Tema alustatut viis edasi kuninganna Anna armuke cardinal Mazarin. Üheskoos Annaga valitsesid nad alaealise kuninga Louis XIV e Päikesekuninga eest. 1661 aastast valitses Louis XIV aga ise. Tema tähtsus ajaloos: 1) rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust päritolust
2) lõi hästitoimiva riigiaparaadi – töö tegid ära madala päritoluga ametnikud
3) kaotas usuvabaduse, milletõttu sajad tuhanded hugenotid lahkusid Prantsusmaalt
Parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal – Esimene parlament tekkis aastal 1265. Kuningal tuli parlamendi olemasoluga arvestada. Parlament sai kindla koha Inglismaa valitsemises
James I ajal: Oma tähtsaimaks õiguseks pidasid nad maksude määramist. Üritasid võidelda monopolidega. Sekkuti välispoliitikasse.
Charles I ajal: parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629 saatis Charles I parlamendi laiali. Puhkes kodusõda, lasti hukata Charles I. Kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht . 19 mail 1649 kuulutati välja vabariik.
Vabariigi ajal: parlamendi poolt loodi täidesaatva võimuorganina Riiginõukogu. Võeti vastu valimisseadus, mille alusel pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt ka järgmistesse parlamentidesse. Cromwelli võimuletulekuga kaotati ka parlament.
Stuartite restauratsiooni ajal: taastati parlament. Kuninga omavoli piiramiseks võeti vastu Isikuvabaduse akt.
18.sajandil: võimule sai see partei, kellel oli parlamendis enamus. Uus valitsemise tava – parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus . Üldiselt – parlament tugevnes, kuningavõim nõrgenes.
Tähtsaimad aastad: 1640 – pikk parlament
1642 – revolutsiooni algus
1649 30.jaanuar – hukati Charles I
1660 – sõlmiti kokkulepe Bredas Stuartite monarhia taastamiseks
1688 – Võimult likvideeriti James II, kuulus revolutsioon
1689 – Bill of Rights e Õiguste bill
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine – USA kujunes Inglismaa kolooniate alusel. Kujunes välja 13 kolooniat idarannikul, kus elanike arv 18. sajandiks oli 2,5 miljonit. Võim kuulus Inglise kuningale, kuid kohapeal esindas teda kuberner . 1774 toimus Philadeplhias Kontinentaalkongress, kus taheti ameeriklaste elu parandada, sest neile kehtestati mõttetud piirangud ja maksud( nt tohiti tarbida ainult Briti kolooniate teed). 1775 algas Iseseisvussõda. Ameerika sõjaväe ülemjuhatajaks sai G. Washington. 4. juulil 1776 kirjutati alla Iseseisvusdeklaratsioonile, millega sai USA iseseisvaks.
Sõja lõpetas 1783 sõlmitud Pariisi rahuleping , millega tunnustasid inglased ameerika kolooniate sõltumatust. Esialgu tegid kolooniad omavahel koostööd, kuid hiljem jätkasid igaüks eraldi. Kuna välisvaenlasest lähtuv oht oli väga suur, taheti luau ühtset riiki. 1787 valmis uus riigi põhiseadus( autoriks James Madison ), mis pani aluse USA-le.
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale –
Revolutsiooni tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele
2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik
3) lõppes absolutism
4) kehtestati üldine hääleõigus
5) uute isikute esiletõus – nt N. Bonaparte
6) kaotati privileegid – nt kehtestati võrdsus maksude tasumisel
7)likvideeriti tsunftid (käsitöö grupid)
8) üldine sõjaväe kohustus
9) rahvustunde võimas tõus
10) prantuse keele populaarsus
Napoleoni sõdade tagajärjed: 1) tänu Napoleonile lopes revolutsioon
2) moodustati Reini Liit(16 saksa riiki)
3) loodi riiklike koolide süsteem
4) taastas aadlitiitlid
5) Hispaanias puhkes Vabadussõda
6) hulgaliselt inimohvreid
7) tegi Prantsusmaast ühe mõjuvõimsama riigi revlolutsiooni järel(oma valitsemisajal)
Viini kongress – toimus septembrist 1814 kuni juunini 1815 Viinis (Austria pealinnas). Eesmärgiks oli Euroopa korda seada ning määrata kindlaks riikide piirid. Osalesid kõik Euroopa rigid peale Türgi. Prantsusmaa päästis kõige hullemast nende välisminister Talleyrand. Loodi Püha Liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi, samuti loodi Nelja Riigi Liit(Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa ). Lähtuti põhimõtetest: 1) seaduslikkus (eesmärk taastada enne revolutsiooni valitsenud riikide võim ja valdused )
2) julgeolek (Prantsusmaa umber moodustati nn “puhverriigid”, et vältida uusi rünnakuid)
3) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski riik ei muutuks liiga võimsaks).
Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke – 19.sajandil kerkis esile rahvuse mõiste, mis kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga . Rahvusriikide loomiste põhjusteks on: poliitiline killustatus(üks rahvus on jagatud mitme väikeriigi vahel, nt Saksa väikeriigid ja Itaalia väikeriigid) ning rahvuslikust rõhumisest vabanemine (ollakse võõrriigi võimu all ning tahetakse oma riiki). Tekkisid rahvusriigid Saksamaal ning Itaalias. Tekke etappideks on: 1) rahvuse mõiste teadvustamine ning kujuneb välja rahvuslik eliit( kirjanikud , kunstnikud, kes hakkavad rahvuslust teadvustama)
2) rahvusluse idée propageerimisega hakkavad tegelema mõnevõrra laiemad ringkonnad, nt üliõpilased, kooliõpetajad
3) liikumisega liituvad massid , tekivad seltsid
4) tekivad erakonnad, püstitatakse nõue riigi loomiseks ning lõpuks rahvusriigi väljakuulutamine.
Tööstuslik pööre – Sai alguse Inglismaal 18.sajandil, sest Inglismaa oli teistest enam arenenud, tal oli palju kolooniaid, kust saadi odavat toorainet ning kaotatud oli feudalism . Toimus vabrikute esilekerkimine, võeti kasutusele masinad , käsitsitootmine vähenes märgatavalt. Kaasa aitas ka James Wattsi leiutatud aurumasin , mis pani masinad tööle. Vabrikute ümbrusesse rajati ka elamuid, mis moodustasid varsti ka linna. Tekkis konkurents tootjate vahel ning mõne tootega sai kaubelda ka monopol.
Tööstusrevolutsiooni tähtsus(järnevas ka juttu ): 1)odavnes kaupade hind
2) arenes tööstus ja teadus
3) toimus urbaniseerumine
4) rahavaarv suurenes
5) toimus üldine ühiskonna areng
Industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused – 1) käsitöö asendus masintootmisega
2) mindi üle vabrikutööle
3) peamine rahvas kolib linnadesse ja nende ümbrusesse
4) halvad elutinigimused ja töötingimused
5) tööpuudus
6) rahvaarv suurenes
7) kauba koguse suurenemine ja soodsamad hinnad
8) haridustaseme ja moraali tõus
9) ühiskond arenes
Masstootmine – inimtööjõu asendamine masinatega arendas ka toodete tootmisekiirust. Nüüd sai kaubad kiiremini toodetud ning sama ajaga saadi rohkem toota, mis tõi omakorda ettevõttele rohkem kasumit.
Maailmamajandus – massiline tootmine ning laevanduse areng võimaldas nüüd saata ka kaupu üle mere. Samuti sai saata ka kaupu teistesse riikidesse, kus selline kaup puudus. Vastutasuks saadi toorainet või kaupa, mida endal riigis ei toodetud. Samuti sai saata kaupa USA-sse, mis sai väga rikkaks oma maavarade tootmise ning orjanduse( orjadele ei makstud, kogu raha sai omale ettevõtja) tõttu
Teaduse ja tehnoloogia areng uusajal - Leiutised:

• 1765 – James Watts – aurumasin
  
• 1800 – Alessandro Volta – patarei
  
• 1807 – Robert Fulton – aurulaev
  
• 1814 – G. Stephenson – auruvedur ja raudteed
  
• 1836 – Samuel Colt – revolver
  
• 1840 – Samuel Morse – telegraaf
  
• 1851 – Isaac Singer – õmblusmasin
  
• 1866 – Albert Einstein – dünamiit
  
• 1876 – Alexander Graham Bell – telefon
  
• 1884 – Karl Benz – bensiinimootoriga auto
  
• 1880 – Thomas Alva Edison – hõõglamp
  
• 1893 – Rudolf Diesel – diiselmootor
  
• 1895 – Guglielmo Marconi – raadio; Auguste ja Louis Lumiere – kino
  
• 1903 – Orville ja Wilbur Wright – lennuk