Ajalugu - Renessanss, humanism, Keskaja lõpp ja uusaja algus, (0)

Humanismist aurumasinateni
2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism
Itaalia, 14. saj. Humanism , ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust . Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg .
Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv ! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele.
Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare , Galilei, Reformatsioon !
2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik (selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus , nisu, puuvill , neegrid, raud, alkohol , tulirelvad , hobused ja rõuged . Vastupidi: mais, kartul, tubakas , süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania ? Rikas! Varsti - inflatsioon , hindade revolutsioon .
2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus
Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse . Jean Calvin . Reform . algatas saksam. saabunud järjekordne partii indulgentse, mida müüdi. Luther saatis piiskopile kirja, milles esitas 95 teesi kkiriku olukorra ja dogmade kohta. Pildirüüste! Talupoegade sõja algatas, suruti veriselt maha. Kirikuvanne , Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555 . Augsburgi usurahu . Saksa- Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida. Jesuiitide ordu võitles k usu levitamise ja k hariduse andmise eest, seda ka Tartus. Kirjasõna areng!! Vastureformatsioon - umbes 100a jooksul toimunud katoliku kiriku pingutused positsioonide taastamiseks. Pärtliöö 1572! Henri IV andis välja Nantes edikti, mis andis hugenottidele usuvabaduse aga kehtestas k usu francis. Inglismaal oli anglikaani kirik , Sveitsis kalvinism ja Sotimaal presbüterlus.
HOLLANDI ISESEISVUMINE, 30-AASTANE SÕDA JA INGLISE KODUSÕDA .
2.12 Ida-Euroopa 15.-18. saj
1453. vallutas Türgi sultan Mehmed II tormijooksuga konstatinoopoli ja tappis Bütsantsi. “Pigem sultani turban kui kardinali müts ” Austriast sai Lääne-Euroopa piiririik . Venemaa oli vürstiriikide kogum, kuid 14. saj algas Moskva vürstiriigi laienemine ja hakati liitma teisi sellega. 1380 . aastal löödi esmakordselt mongoli-tatari väge Dmitri Donskoi poolt (Kulikovo lahing). Tsaar Ivan Julm pidas end piisavalt tugevaks, et vallutada Vana- Liivimaa ja algatas liivi sõja. Ukraina kasakate ja Krimmi tatarlaste rüüsteretked ja ootmatud vallutused hoidsid Türgi - Poola-Leedu suhteid pidevas sõjaseisundis. Tänu sellele nõrgenes Türgi surve Austriale. Ukraina ühines peale rahvaülestõuse (Bogdan Hmelnitski). Tekkis olukord, kus Poola-Leedu, Türgi ja Venemaa olid dekaade sõjajalal. Lisaks olid PL&V trianglis rootsiga. 1683 üritas Türgi Viini vallutada, kuid PL tuli appi ja purustas nad. Algas türklaste taandumine.
PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma.
______________________________________________________________________________________________________
UUSAEG
3.1 Absolutism ja Parlamentarism
17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse. Mis juhtus? Mandumine. Tegemist pole türanniaga! Toorid - kasvasid konservatiivseks parteiks. Viigid - Taunuisid absolutismi ilminguid ja seisid parlamendi õiguste eest, kasvasid liberaalideks. Parlamentarismiks kujuneb süsteem siis, kui riigi juhtpos. jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Majoritaarne valimissüsteem ehk “võitja võtab kõik”. Oli olemas ka Ülemkoda ja Alamkoda.
Absolutism kujunes välja suures osas euroopas 17,18 saj. Kõigil teistel oli õnneks parl. tendentsid. Ameerikas on mitte parlamentaarne vaid presidentaalne.
3.2 Ameerika Ühendriikide sünd
Hispaania kolonisatsioon lähtus Mehhikost ja rändas üles maateid pidi. Kanada aladel seiklesid prantslased, liikudes sisemaa poole ja karusnahakaubandus! Idarannikut külastasid Inglise ja Hollandi laevad. 16. saj püsiasustust ei loodud. 17. saj see muutus. Inglased >> Jamestown, Virginia. Puritaanid >>Massachusetts (“Mayflower”). Holland>>Uus- Amsterdam mis vallutati inglaste poolt ja ristiti New Yorgiks. Nüüd oli kogu eastcoast Inglismaa oma. 13 kolooniat! Igal oma usk, kuid väga religioosne. Seitsmeaastase sõja käigus jagati Uus-Prantsusmaa Ing ja Hisp vahel. AMEERIKA ISESEISVUSÕDA!!! Bostoni teejoomine, 1775 esimene kokkupõrge, jõudemonstratsioon. II kontinentaalkongress valis George Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis lõpetas Inglismaaga kokkulepped. Thomas Jefferson oli põhiautoriks.”Kõik inimesed võrdsed, igaühel õigus elule, vabadusele ja õnne püüdmisele…” Kuigi 100 a säilis veel orjus (??). Algul olid sõjas edukad britid, kuid hiljem kaotasid oma edu. Saratoga lahingud - Pöördepunkt ! Prants , Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed.
3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon
Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire , Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu . Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad . Banca rotte! Generaalstaadid taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu. Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid jakobiinid ! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!