Rootsi valduste kujunemine (1)

Rootsi valduste kujunemine:
Aasta
Leping
Maaala
Märkusi
1617. a.
Stolbovo
Ingerimaa
Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud
1629. a.
Altmargi
Lõuna-Eesti; Põhja- Läti
Poola – Rootsi sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang
1645. a.
Brömsebro
Saaremaa
Rootsi – Taani sõda
1660. a.
Oliwa
Ruhnu
Poola – Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa ) Rootsi valdustes.
Põhjasõda ( 1700 – 1721. a.)
Sõja põhjused:

• Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1)
  
• Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest.
  
• Rootsi raske olukord ( 1695 -1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus)
  
• Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt.
  

Kuningad :
August 2 Tugev – Poola kungingas
Frederik 4 – Taani kuningas
Peeter 1 – Vene tsaar
Rootsi enne sõda :

• Noor kuningas – 15. a.( Karl 12)
  
• Pungil riigikassa (reduktisoon)
  
• Esmaklassiline armee
  

Sõja algus:

• 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat – Pikaajaline piiramine.
  
• Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja – Saksamaal (1700 . a. augustil Taanlased alistuvad)
  
• Sept. 1700 – Venelased Narva all.
  
• Narva piiramine:
  

-Rootsi võidab
-Kuningas jääb Laiusele talvituma, kuid siis suunab väed Poolasse.
Ümberkorraldused Venemaal:

• Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid
  

- Seatakse sisse aadli teenistuskohustus.

• Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas
  
• 1703. a. rajab Peeter 1 Sankt – Peterburgi.
  
• Narva ja Tartu vallutamine 1704. a.
  

Aastad 1704 – 1709:

• Püsib seis, kus Rootsi väed on Poolas edukad ning tungivad järjest lõunasse.
  
• Venelaste käes Eesti idapoolsed linnad ja kindlused – Venemaa ei usu, et selline olukord on püsiv.
  
• 1708. a. küüditatakse Tartu, Natva ja Valga elanikke.
  
• 1708. a. laseb Peeter 1 Tartu linna õhku.
  
• 1709 pöördepunkt sõjas : Poltaava lahing:
  

-Tänapäeva Ukraina aladel
-Rootsi täielik lüüasaamine
-Sõjaõnn pöördub venelaste poole.
Sõja lõpp:

• 1710. a. viivad Vene väed Eesti alade vallutamise lõpule.
  
• Kuni 1719. a.ründavad erinevad riigid Rootsi valdusi Põhja – Saksamaal ja Läänemere ääres.
  
• 1719 – 1721. a. sõlmitakse erinevate poolte vahel rahulepingud , millest meile tähtsaim Uuskaupunki vaherahu: (1721)
  

-Rootsi ja Venemaa vahel
-Venemaaga liidetakse Eesti, Ingeri – ja Liivimaa.
-Pannakse alus Balti erikorra kujunemisele.
Tulemused:

• Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla.
  
• Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse.
  
• Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. “ Aken Euroopasse”
  
• Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = “ Vana hea Rootsi aeg”.
  

Sõjalärmrahutused – Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe.

Poola aeg

• Lõuna – Eestis
  
• 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping
  
• Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused:
  
  • Usuvabadus
    
  • Ainuõigus kohalikele riigiametitele
    
  • Endine õiguskord
    
  • Avardas lääniõigust
    

Vastureformatsioon – Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada luteri kirikule kaotatud positsiooni.
-1583. a. asutatakse Tartus gümn. ja tõlkide seminar. ( Senini kõrgeim haridusasutus.)
Ignatus Layola – 1540. a. Jesuiitide ordu rajaja.
Rahvastik Poola ja Rootsi ajal:
Rahvaarv
250-300 000
120-140 000
350-400 000
170-180000
Aasta
1558. a.
1620. a.
1695. a.
1698. a.
Sündmused
Langes:Koloniseeerimine, näljahäda ( 1601 – 1603), Poola- Rootsi sõda
Tõusis: Sõja lõpp; Rahuaeg ; puudus sõjaväekohustus; välismigratsioon; sisemigratsioon
Langes: Näljahäda (1696-1697); Igasugused haigused
Poola koliniseerimispoliitika – Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks.
Sisemigratsioon – Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele .
Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine .
Suur näljahäda – 1696 – 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus)
Venelased varauusaja eestis:

• 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus)
  
• Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast.
  
• Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid.
  
• Vene kogukonda kuuluvad õigeusukiriku vaimulikud
  

Eesti ala valitsemine Rootsi ajal

Haldusjaotus:

• Eesti kubermang (Läänemaa; Harjumaa; Järvamaa; Virumaa)
  
• Liivimaa kubermang (Pärnumaa; Tartumaa; Riia maakond; Võnnu maakond + alates 1645. a. Saaremaa)
  

Riigivalitsus:

• Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindralkuberner ( Tallinnas ja Riias)
  
• Kindralkuberner vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenistuse, teede ja sildade korrasolu ning avaliku korra eest oma kubermangus.
  

Aadli omavalitsus :

• Eestimaa, Saaremaa ja Liivimaa rüütelkond.
  
• Iga kolme aasta tagant toimus maapäev (sks Landtag) – Rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalikke küsimusi.
  
• Rüütelkonda valitses 12 maanõunikku (Landrat), Saaremaal 6.
  
• Lihtsaid igapäeva küsimusi lahendas rüütelkonna pealik.( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks).
  

Kohtusüsteem:
Kirjeldus:
Eestimaa kubermang
Liivimaa kubermang
Politsei:
Adrakohtunik
Sillakohtunik
Mitte aadlike süüasjad
Meeskohus
Maakohus
Raskemad kuriteod ja aadlike süüasjad.
Eestimaa Ülemmaakohus
Liivimaa Õuekohus
Rootsi riigivõim ja Balti aadel :
Reduktsioon – Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine.
Reduktsiooni tagajärjel:

• Tagasivõetud mõisad anti rendile
  
• Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt
  
• Paranesid haridusolud
  

Johann Reinhold Patkul – Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku iseloomuga maanõunik.
Balti erikord:
Restitutsioon – Rootsi valitsus aja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Seda oli vaja teha, et võita Balti aadlike poolehoidu.
Balti erikorra ja August 2 privileegide võrdlus:
August 2 privileegid:
Balti erikord

• Usuvabadus
  
• Ainuõigus kohalikele riigiametitele
  
• Endine õiguskord
  
• Tagas senised maavaldused
  

• Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.
  
• Säilitati maa kultuur ja omapära
  
• Tihrtamad sidemed Lääne-Euroopaga
  
• Luteri usk
  
• Saksakeelne asjaajamine
  
• Aadli omavalitsus jääb
  

Balti erikorra tähendus Eesti aladele:

• Eestlaste õiguste mahasurumine.
  
• Säilitati maa kultuur ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni
  
• Võimaldas tihetamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu.
  

Vene aeg (1710 – 1918)

• Suuremate muutusteta
  
• Pärisorjus kinnistus
  
• Pinnaalane areng suuremate muutuste poole
  

Muutused seoses asehalduskorra kehtestamisega 1783 aastal:

• Muutus Eesti ala jaotus
  
• Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust
  
• Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali
  
• Mõisnikud said võrdsed õigused
  
• Laiendati pearahamaksu. (Hingeloendused)
  

Pearahamaksu ja hingeloenduste seos - Pearahamaksu laiendati Eesti – ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest seda maksu võtta.
Mõis ja talu ( majanduslikud üksused)
Talurahva jagunemine:
Maavabad – Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust.
Vabatalupoeg – Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud.
Vabadikud – Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad.
Sulased ja teenjad – Müüsid oma tööjõudu
Träälid – Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud
Mõis :

• Kokku umbes 1000 mõisa
  

• Era- ehk rüütlimõisad
  
• Riigi- ehk kroonumõisad
  
• Kirikumõisad ehk pastoraadid
  

• “ Rootsi viljaait ” – Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada.
  
• Opman – mõisavalitseja ehk mõisniku abi.
  
• Kubjas – Valvab , et töö saaks tehtud.
  
• Kilter – Abistab kubjast tööde järelvalves.
  
• “ Hõbedavihma saju üle Eestimaa” – Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid.
  

Talud :

• Umbes 40 000
  
• Kasvatati – Teravilja, hernest , naerist, lina, lambaid, kitsi , sigu, lehmi, härgu, hobuseid.
  
• Teorent ja vakuraamatud – ( Raamatud, kuhu pannakse kirja teotööd, mida talupojal tuleb teha)
  
• Adramaarevisioon – Korraldati iga seitsme – kaheksa aasta järelt ,mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
  

Talurahva olukord pärast põhjasõda:

• Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse
  
• Langemine täieliku pärisorja tasemele .
  
• Talupojad ei kuulunud enam 18. saj nekrutikohustuse alla
  

Browne’i “ positiivsed määrused”:
Kindralkuberner Browne ülesanded nõudmaks parandada talurahava olukorda. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele.
Pearaharahutused – Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel.

Linnad, kaubandus ja tööndus

Linnaõiguse said :

• 1563 . a. hertsog Magnuselt Kuressaare, Paldiski, Võru
  
• 1584. a. Stefan Botorylt Valga
  
• 1783. a. Paldiski, Võru.
  
• Linnaõiguse kaotas 1599. a. Vana – Pärnu
  
• 17. saj kaotas linnaõiguse sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad – Viljandi, Paide, Rakvere, Valga.
  

Muutused linnade õiguslikus sisundis:

• Viljandi kodanikke sunniti mõisasse teotööle
  
• Asehalduskorra kehtestamine
  
• Omavalitsus jäi püsima
  
• Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil.
  

Muutused kaugkaubanduses:

• Koondus peaaegu täielikult võõrmaiste kaupmeeste kätte
  
• Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud
  

Sisekaubandus:

• Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted
  
• Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte
  
• Sõbrakaubanduse põhimõte – Igal talupojal oli kindel kaupmees , kellega ta äri ajas.
  

Uuendused käsitöö alal:

• Töönduse raskuspunkt kaldus maale.( Mõisate juures rajato telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid.
  
• Hakati asutama manufaktuure. (paberimanufaktuur)
  
• Woldemar von Lauw – Põltsamaa mõisnik , kes alustas klaasi valmistamisega ja jõudis peagi peeglite ja portselani valmistamiseni
  
• Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents
  
• Kaotati kauplemispiirangud
  

Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal
Jesuiitide mõju Eestis:

• 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate.
  

Luteri kiriku olukord sõja ajal:

• Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud
  
• Enamik kogudusi jäänud õpetajata
  
• Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud
  

J. Jheringu teened :

• Andis välja esimese eesti keelse aabitsa
  
• Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi
  

Herman Samsoni teened:

• Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda.
  

Pühajõe mäss:

• 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus
  
• Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks
  

Bengt Gottfried Forselius – 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud õpetajate seminri tööde korraldaja. Õpetas kasvandikke lugema, õpendas rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist.
Heinrich Stahl – Esimese eesti keele grammatika koostaja
Johann Hornung – Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika.
Johan Skytte – kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö
Tartu Ülikool:

• Rajati , kuna see oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal.
  
• Asutati 1632. a.
  
• Neli teaduskonda – Usu, õigus, arsti, filosoofiateduskond.
  

Vaimuelu Vene aja alguses
Baltikum kui kultuurisild:

• Venemaa arengusuund Euroopa poole
  
• Balti erikorra tõttu on siinne kultuurimõju sakslastelt.
  
• Samas Saksamaal Balti Saksa mõju puudub, sest siin puudub õukond ja ülikool
  
• Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis.
  

Luteri kirik Põhjasõja järgselt:

• Paljud kirikud sõjas rüüstatud
  
• Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule
  
• Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu
  
• Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine)
  

Vennasteliikumine ehk hernhuutlus – Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka.
Hernhuutlus:

• Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
  
• Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja
  
• 10 000 liiget
  
• Ekstreemsed vaated
  
• Ristiusustamine viidi lõpule
  
• Talurahva eneseteadvuse kasv.
  

Teoloogiline ratsionalism :

• Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele)
  
• Ratsionalistlikud jutlustajad
  

• Jutlusega reaalsed õpetused
  
• Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid )
  

Johann Georg Eisen:

• Torma pastor
  
• Pärisorjuse vastu
  
• Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel
  
• Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine
  
• Rõugete kaitsepookimine
  

August Wilhelm Hupel:

• Põltsamaa pastor
  
• Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast
  
• Moodustas lugemisseltse
  
• Esimene Eesti keelne ajakiri “ Lühike õpetus”
  

Tähtsamad kultuurikeskused:

• Riia toomkool – Johann Gottfried von Herder
  
• Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda
  
• Esimene teatritrupp Eestis – August von Kotz Ebue
  

Rahvaharidus :

• Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks.
  
• 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud.
  
• 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa)
  
• Üle poole talurahva oskas Liivimaal 18. saj lõpul lugeda.
  

Maakeelne kirjasõna:

• 1739 Põhja – Eesti keelne piibel , Anton Thor Helle
  
• Esimesed juturaamatud
  

• Gustav Arreliuse jutukesed =pilkealused
  
• F. W. W jutukesed = loeti räbalaiks
  

• Nõuanderaamatud.