Kreeka ja Rooma (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

AJALUGU

Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned

Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving - vulkaanipurse Kreeta saarel.
Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus . Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust.
Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus – kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender).
Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed . 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus.
Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika . Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda.

Dooria , Joonia ja Korintose orderid.

Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga . Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi – palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad . Teaduse hiilgaeg.

Kreeka valitsemisvormid

Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud . Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas ( kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia , demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm.

Sparta
Aristokraatlik oligarhia.

Hõlmas kaht maakonda . Messeeinia elanikkud olid orjastatud.
Eesotsas 2 kuningat, kelle võim päritav(juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid)
Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia .
Valiti 5 efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust.
Lõplikuid otsuseid langetati spartiaatide koosolekul.

Spartiaat - vaba poliitiliste õigustega inimene
Perioik- vaba, kuid poliitiliste õigusteta kodanik
Heloot- riigiori
Ateena
Demokraatia

Kodanikkond(kõik vabad meessoost põliselanikud)
5 saj eKr Perikles loob demokraatia.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Poliitilised liiderid rikaste ja suursuguste seast.
Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek.
Kodanike hulka ei kuulunud naised ja orjad.

Kreeka kultuur(teater, luule, eeposed)

Teater- Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale . Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja . Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna . Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile.
Luule- Esitati flöödi või kelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Nende looming keskendus eeskätt isiklikele tunnetele, mõtetele ja tõekspidamistele.
Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka avalikel usupidustustel. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid „Ilias” ja „Odüsseia”. Homeros oli parim ja kuulsaim poeet . „Ilias” ja „Odüsseias” olid kreeklaste hariduse aluseks.

Aleksander Suur(356-323eKr)

336ekr Philippos 2 mõrvati ja troonile tõuseb Aleksander Suur. Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud . Lasi mõrvata kõik oma sugulased.
335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas - Teeba hävitamine.
334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest)

Aleksander Suure sõjaretk

Esimene suurem lahing Granikore lahing(334eKr)- täielik võit- Väike Aasia alistumine
Gordioni sõlme lugu
333eKr Issose lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 vangi
332eKr Tüürose vallutamine ja Aleksandria asutamine
331eKr Gaugamela lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 põgenemine- Doreios 3 tapmine .
326eKr sissetung Indiasse - Armee protest- 325eKr naasmine Babüloni
323eKr Babülonis
Aleksandri Impeerium oli hellenistlik

Rooma riigi teke

Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba - Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius , kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni . Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga . Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks. Kui Romulus ja Remus suureks kasvasid, maksid nad julmale Amuliusele selle eest kätte, et ta oli tahtnud neid surmata: nad varitsesid teda ja tapsid ära. Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist.

Rooma- kuningriik , vabariik, keisririik

Kuningriik(753-509eKr)- 1 kuningas Romulus rajas linna(21. Aprill 753) ja valitsusorganid(senat, foorum ). Algab Rooma laienemine sh Sabiinitaride röövimine. Kokku 7 kuningat. Viimane kuningas Targuinius Superbus(ülbe) pagandatakse ja algab vabariik. Rex- kuningas, segina- kuninganna.
Vabariik(509-30eKr)- Rooma laieneb üle Apeniini ps- alistatakse etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr–509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile.
Keisririik(30eKr- 476pKr )

1 keiser - Augustus, tiitlga Ceaser . 1 saj pKr tekib ristiusk . 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma.
Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid . Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed.
Preetorid - (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada . Tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist.
Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta tagant. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike elukommete järele valvamine. Eakad ja autoriteetsed mehed.
Diktaator- määrati ametisse konsulite ja snati kokkulepel vaid siis , kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni poolaastad, selle ajal oli tema käeas piiramatu võim.
Rahvatribuunid- (neid oli 10) kaitsesid lihtrahva huve.
Senat- Riiginõukogu Vana Roomas, koosnes vanadest meestest

Rooma impeerium
( Hispaania , Portugal ,Prantsusmaa, Inglismaa,Belgia, Holland ,Luxemburg,Itaalia ise, Sveits , Austria, Kreeka , Bulgaaria, Rumeenia , endine Jugoslaavia ,Türgi, Süüria, Iisrael, Egiptus, Palestiina , Liibüa, Marokko , Tuneesia, Alzeeria )

Islami levik ja teke

7 sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. 622. Aastal lahkus Muhamed Meka linnast ja läks Mediinasse. See sündmus on on aluseks islami ajaarvamisele. 630 aastal moslemid vallutasid Meka, millest sai Isami tähtsaim pühapaik. Kui Muhamed Mediinas 632.aastal suri, olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud.
Usujuht kaliif, pealinnaks Mediina. Alustati ümbritsevate maade vastu püha sõda ehk dzihaad ning koos sellega islami levitamist. Sealjjures võisid need alistatud riigid jääda oma usu juurde, kuid pidid selle eestmakse maksma, millest moslemid olid vabastatud. Loomulikult tõi seesugune poliitika vallutatud aladel kaasa islami muutumise lühikese aja jooksul valitsevaks usundiks ning paljudes paikades üemineku araabia keelele.

Frangi riik ja selle valitsejad
Alguses oli Geltide Gallia - ühiskonda valitsesid druiidide preestrid, loodususk. Rooma Gallia – Ceaser vallutas Gallia 52eKr- Rooma sõjalaagritest said Prantsuse linnad. Merovingide Gallia- frangid imbuvad galliasse 5 saj pKr. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech 1(valitses 481-511), kes pani aluse Marovingide dünastiale.

Chlodowech 1- frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Chladovechi võimu aitas tugevdada astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga . Ta lasi kirja panna esimese frangi seaduste kogu. 511 suri Pariisis. Tema poegade vahel kodusõjad- valitsevad majordoomased.

Karl Martell- Karolingide Gallia- 714 saab franfi riigi majordoomuseks Karl Martell- 732 aastal võitis Paitiersi lahingu
Pippin Lühike- Karl Martelli poeg. Sai kuninga tiitli - tekkis kirikuriik
Karl Suur- 768-814 valitses Franke Karl Suur, kes ühendas kogu Gallia- sõdis palju. Tal oli rändõudkond. Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku kuninga sümbol.

Ristiusk keskajal

Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises. Varakeskajal oli kristlus pemiselt linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks.
Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst . Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.
Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid , kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad . Euroopas aga kloostrite massiline rajamine 5-6 sajandil. Kloostrid olid tähtsad usu, haridus ja kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju.
Paljud kloostrid omandasid järjest suuremaid maavaldusi. Enamasti rajatigi kloostrid maale ja nendelevik viis ristiusu ka talupegadeni. Kloostrid olid iseseisvad majandusüksused, mis varustasid oma elanikke kõige eluks vajalikuga. Klostrite juurde kuulusid põllu ja arjamaad, käsi ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid . Kloostrid mängisid suurt rolli uute põlluharimisviiside ja tehnikate edendamisel .
Aegamööda loodi kloostrielu korraldavaid reegleid. Püha Benedictuse reegel- nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust.
Keskajal toimus olulisim kirikureform 11-12 sajandi vahetusel. Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu.
Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus.
Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud - kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega.

Suured maadeavastused

Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks . Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat „Taevasfääride pöörlemine” Maa liigub ümber päikese.
Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad. Tehnika areng(kompassi ja astroloobi leiutamine). Partoloonide kasutuselevõtt. Maadeavastuste laevad olid karavellid. 15 saj Portugali prints asutas maailma 1 meresõidukooli.

Portugal

DIAZ – 1488 hea lootuse neemani(esimese Eurooplasena ümber Afrika lõunatipu)
VASCO DA GAMA – 1498 jõudis Indiasse

Hispaania

COLUMBUS – 1492 Kesk Ameerika
MAGALHAES – 1519-1521 Vaikne Ookean(esimene ümbermaailmareis)

Tekkis must kolmnurg

Euroopast rumm või raha Aafrikasse
Aafrikast orjad Ameerikass
Ameerikast puuvill või tubakas Euroopasse

Reformatsioon
Keskkond enne reformatsiooni:

Maa omanikud
Maksude maksmine
Usk
Haridus

Patukahetsuskirjad ehk indulgentsid : Ma mõistan Sind lahti Sinu patudest.
Martin Luther oli õigusteaduse tudeng, kes sai valgulöögiga pihta. Sai Augustinuse ordu mungaks ja hakkas õppima teoloogiat. Teesid- Lutheri usutõed. Sola Scriptula!- Ainult pühakiri. Sola Fide!- Ainult usk.
Õpetus
Oluline oli ristimine ja armulaud. Oluline osa ka kirikulaul .Vaimulik võib abielluda .
Martin Luther tõlkis pühakirja saksakeelde. Kasutati trükimasinat. Heaajasti Gutenberg.
1526 Splyeri maapäeval „kes omab maad, selle usk”
1529 Maapäeval Tekis protest. Protest- Protestant- Usulahud.
Smalkaldeni liit asusid keisriga sõtta 1546-1547. Protestandid purustati.
Vastureformatsioon ja selle kaks suunda.

Inkvisitsiooni tugevdamine. Väärõpetuse välja juurimine ja teisiti mõtlejate hävitamine.

1540 aastal loodi Jesuiitide ordu „Elada vaesuses ja vallalisena”
Mõjud
Võimalik sai abielluda. Võimalus lugeda pühakirja. Haridus taseme tõus. Kommetest sai mõtestatum tegevus. Algus tõlke ja trükipraktikale. Tekkis uus denomitatsioone mõtlemiselu.
oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ja anglikaani kirik. Reformatsioon ehk usupuhandusliikumine.
Eelduse reformatsiooniks kujunesid keskaja lõpul. Lääne euroopa riikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.
Reformatsioon algataja oli Martin Luther(1483-1546), kelle tähelepanu koondus biibli tekstidele, miskeskendusid inimese ja Jumala suhtele.
Luther leidis, et usulise tõe ainus allikas on biibel. Luther kutsus üles ka kirikuorganisatsiooni reformima .
Luterlik kirik-
Katolik kirik-

Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
17-18 sajandil kehtestati absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopast. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis 14 omistav lause „Riik- see olen mina”.
Absolutismi tugisambad:
-õukond(kuningas määras peredele pensionid- 3-5 tuhande liikmelise õukonna teke)
-ametnikud st bürokraatia(kontrollivad ja maksustavad lihtrahvast)
-sõjavägi(oma vahelised vallutussõjad ja ususõjad)
-kirik(kinnitab, et valitseja on jualast seatud)
Prantsuse valitsejad
-Henri Bourbon(1594- 1610 ) 17 sajandi alguses kehtestas merkantilismi(oma kauba välja müümine ja raha sisse toomine)
-Louis 13 17 saj esimene pool(1610- 1643 )- ametisse pandi intendandid . Bastille – Prantsuse tuntuim kindlus vangla(võimuvastaste vangistamine). Kardinal Richelieu tegevus(Adli nõrgestamine)
-Louis 14 (1643-1715)- Päikesekuningas. Kolooniate rajamine. Lasi rajada Versailles lossi. Sõdis väga palju.
-Louis 15(18 saj keskpaik )- Sai troonile 5 aastaselt. Suur maksude tõus.Louis 15 „Pärast mind tulgu või veeuputus !”

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marek1999 Õppematerjali autor

AJALUGU 11. klass

Kreeka Rooma islam Rahvatribuunid Senat Diktaator Tsensorid Preetorid keisririik Konsulid

Sarnased õppematerjalid

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

docx

Üldajalugu - konspekt

ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a

Ajalugu

odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised.

Ajalugu

odt

Üldajalugu

Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid Härjakultus Trooja sõda- Homerose eepos ,,Ilias" 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised.

Ajalugu

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA aristokraatlik demokraatlik (kuigi alguses oli sõjakas rahvas aristokraatlik) pidevalt konfliktides naabritega inimesed olid seaduste ees riigi eesotsas oli kaks päritava võrdsed

Ajalugu

doc

11 klassi konspekt

Aasta jagati 12ks 30 päevaliseks kuuks, millele lisati veel 5 päeva. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid osavad kirurgid ja oskasid valmistada ravimeid. Kirjandus Suur osa kirjandusest oli seotud religioonist nt. Hümnid jumalatele, surnute raamatud. Viljeleti lühivorme nt. Õpetussõnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulasim lühijutt ,,Sinule" jutustus. 2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid