Renessansist-impressionismini (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kunstiajaloo kokkuvõte
Renessansi teke 15.saj
1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes.
2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze .

14 saj trecento e. Eelrenessanss,
15 saj guttrocento e. Vararenessanss,
16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss.

Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse , ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.

Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, - filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur , skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond .

Filippo Brunelleschi (1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi.

Leidlaste kodu

Masaccio „Püha Kolmainsus“ ja Sandro Botticelli „Kevad“
Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil
1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid.
2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti.
3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis ta tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga.Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks.“Püha õhtusöömaaeg“
Raffael- eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende resitentsis Vatikanis , kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas täiuslikumaks peetake kompositsiooni „ Ateena kool“. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia , tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema , kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga.
Michelangelo Buonarroti- Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. Ta ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused ja kohustused. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstiga, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Enamasti piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansiinimest ja kokkuvõttes iseennast . Sixtuse kabeli lagi ja altarisein.
Manerism Itaalias

Eemaldumine renesanssi ideaalidest.Kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaaega ja kaitsnud usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ning maailma harmooniasse. 16 saj sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja eriti sajandi keskel alanud vastureformatsioon kõigutasid sellist usku. Juba 16 saj teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat kuid kõige levinum nimetus oli MANERISM. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Muidugi arvatakse ka praegu, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Seljuhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane .
Madalmaade kunst 15. sajandil
1.Genti altar- traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Ruumikjutuses ei jäänud van Eyck palju maha kaasaegsetest itaallastest. Tsentraalperspektiivi kasutamises polnud ta järjekindel, kuid seda uuenduslikum värviperspektiivis, mis on rohkem kooskõlas loomuliku nägemisega. Värvide abil saab pildi luua sügavusillusiooni, maailides eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides tagaplaanil aga mustemates ja külmemates toonides. Genti altaril sulavad kaugses olevad esemed helesinisesse udusse.
Kunst Eestis 16. sajandil
1.Madalmaades õppis üks kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke Michel Sittow .
2. Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessans -stiilis fassaad. Fassaadil on rohkesti kasutatud raiddekoori -lõvi ja – sokumaski, Kristust, „Õiglust“ ja „Rahu“ kujutavad reljeefid , turniiril võitlevate mustpeade kujutised, mitme hansalinna vapitahvlid ning Poola-Rootsi kuningapaari skulptuurpead. Ümarkaarse portaali kohal on vennaskonna vapitahvel ning kahel pool varasema etiku juurde kuulunud etikukivid. Mitu korda esineb portaali piirkonnas kivisse raiutuna Püha Mauritiuse- vennaskonna mustanahalise kaitsepühaku pea. Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist.
Prantsuse kunst 16. sajandil
1. Loire `i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku . Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois `lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre `i loss Pariisis.
Kunst 17. sajandil
1. Absolutism
2. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline.
3.Anthonis van DYCK-on kunstnik keda loetakse paraadportree rajajaks. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana. Tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör.
Hollandi kunst 17. sajandil
1.Tekkisid sellised žanrid nagu olustikumaal, portreekunst , natüürmort ja maastikumaal.
2. Rembrandt -tema maalide šüzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Rembrandt armastas neid keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm .Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile.
Prantsuse kunst 17. sajandil

Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu.

Louis XIV otsustas oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles ` lossi. Seal hakati looma ansamblit , mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad . Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles` park- lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide(nn. Regulaarpark ).Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades.

1648 asutati Kunstiakadeemia. Prantsuse kunst hakkas 17 saj lõpul eriti Versailles` kujunduse kaudu omandama üle-euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtuslikku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas.
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil

On loomulik, et ka 18 saj kunstis pidid toimuma muutused. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid , mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Nimelt sagaenesid lüüasaamised sõdades ja riigikassa oli pankroti äärel. Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelne ning laskis Versailles` parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni .

Rokokoo ja pärinb Prantsusmaalt.

Meisseni portselaan on portselanimanufaktuur euroopas mis avati 1710 aastal. Seal toodeti kauni läikega, läbikumavaid portselane mis võimaldas rikkalikke maalinguid ja skulpturaalset dekoori.

Veduut on kodulinna vaade. Iga kunstnik kes soovib veduuti maalida ja kes oskab seda hästi võib seda teha .
Inglise kunst 17.-18 sajandil

William Kent oli inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni, ning pidas looduse alistamist sirgjoontele loomuvastaseks. Vastupidi arhitektuurilisele, nn prantsuse pargile, kus hinnatakse reeglipära, taotleb inglise park juhuslikku võlu.

Chippendale - nii nimetati inglise rokokood, u 1750. a paiku tekkinud mööblistiili, mille loojaks oli kuulus mööblimeister Thomas Chippendale.

Christopher Wren. Saint-Pauli katedraal .
Kunst Eestis 17.-18 sajandil

Kadrioru loss ehitati Peeter I valitsemise ajal. See on ehitatud barokki stiilis. Kadrioru loss pole väga suur, küll aga luksuslik. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks. Kadrioru lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuridega, basseinide ja purskkaevudega.
Klassitsism ja romantism
1.18 saj on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajad , näiteks kirjanikud ja filosoofid Voltair , Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete.
2.Romantism on omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides.
3.Venemaal-Kunstide Akadeemia hoone, Ameerika-Virginia Ülikool, Pariis-Väike Trianoni, Eesti-mõisahooned, Tartu kesklinn .
4.Antiikeeskujudest.
5. Jacques Louis David-“Horatiuste vanne “ ja oluline oli seetõttu, et sellel oli suur ühiskondlik tähtsus, kaasaegsed pidasid seda revolutsioonilise vaimulaadi selgeks väljenduseks.“Sabiinitarid“ - selle maaliga kutsus ta roomlasi ja sabiine lepitamise stseeniga üles leppimisele. „Napoleon I ja Josephine `i kroonimine“- ta oli suur Napoleoni austaja ja Napoleoni visuaalse kultuse rajaja.
Realism Prantsusmaalt

19 saj teisel veerandil hakkasid mitmed sõltumatud kunstnikud romantismist eemalduma. Osalt mõjutas neid see, et pärast 1830 aasta revolutsiooni Prantsusmaal leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mida nad nägid enda ümber.

1855 aasta maailmanäitusel ei leppinud Courbet temale eraldatud tagasihoidliku esinemisvõimalusega ja korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks „Realism“.
Impressionism
1. Impressionistid tõid maalikunsti kaasa uudsed süžeed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid- kõike seda mida isegi realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks huvitasid neid füüikute teooriad valguse kohta. 19 saj II poole loodusteadusi mõjutas positivism , filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Samasuunaliselt mõtlesid ka impressionistid. Nad leidsid , et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu me teame neid olevat, vaid sellisena, nagu me neid näeme.
2. Claude Monet-“Tõusev päike“ ja Edouard Manet-“Claude Monet maalimas“

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 31 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mopsu Õppematerjali autor

kunsti ajalugu

Sarnased õppematerjalid

rtf

11. klassi kunstiajalugu kokkuvõtva töölehena

Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. 41. Milline kunstnik võttis kasutusele sõna realism ja miks? Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (1819-1877). Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi ja reaalselt. Impressionism 42. Impressionism kui uut moodi kujutamisviis. Milles see seisnes? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega

Kunstiajalugu

doc

Renessans-Barokk

· Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad ja tervik on tasakaalus, paljususes säilib ühtsus. 5 BAROKK

Kunstiajalugu

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Louvre’i loss Pariisis:1546 lammutati Louvre’i linnus ja ehitati mitme sajandi jooksul uus loss (linnuse alusmüürid on alles kunstimuuseumis), 16. saj säilinud mõned hoone osad, idaosas 4 tiiba ümber ruudukujulise õue PIERRE LESCOT - 16. saj tähtsaim arhitekt kavandas Louvre’i läänetiiva hoovipoolse fassaadi 3 korrust, ülemine on atika- ehk poolkorrus kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile pole kindluslik (ümarkaarsed paviljonid veidi meenutavad linnuseid) paviljonid toonitavad vertikaalne suundumust ning samuti aknas (erinevus palazzodest) rütmiliselt liigendatud: I korrus: poolsambad ja pilastrid; II korrus akende kohal vaheldumisi kaarjad ja

Kategoriseerimata

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed

Kunstiajalugu

doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimes

Kunsti ajalugu

doc

Kunst: Vara- ja kõrgrenesanss, barokk

asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16. sajandil ehitatud Il Gesu kirik Roomas

Kunsti ajalugu

docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majand

Kunstiajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

“Taevane ja maine armastus”, “Flora”, “Tüdruk puuviljadega”; erootika – “Urbino Venus”; piibliteema –“Maksuraha”; portreed – “Paavst Paulus III”, “Keiser Karl V”, “Andrea Gritti” Paolo Veronese (1528-1588) 16. saj. II pool, elurõõmsad ja värviküllased dekoratiivsed kompositsioonid. N: “Pidusöök Levi majas” (13,1x5,55), “Veneetsia triumf”. Manerism Itaalias Taust: eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. Taotlused:  üritati peenutseda, ilutsemine  elegantsus  ebatähtsad harmoonia ja sümmeetria  omaette väärtus oli keeruliste ja tehniliste ülesannete lahendamine ja materjali virtuooslik valitsemine  kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile:  Ruumikujutise ähmastumine;  Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine;  Seletamatut päritolu valguse kujutamine;

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid