Keskaja kõik etapid ja maadeavastus (0)

Ajalugu
1 Suurte maadeavastuste põhjused
Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid . E
Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega oli tee India ookeanini avatud. Aga kokkuvõttes kui tagasi tulla oli eesmärk ikkagi rikastuda ja tuua riiki uusi idamaiseid kaupu, mille eest sai küsida kõrget hinda. Nii olidki paljud meresõitjad ka suured kaupmehed .
2. Kolumbuse merereis
Christoph Kolumbus oli juudi päritolu Itaalia meresõitja. 3.augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga ( Santa Maria, Pinta ja Nina) pikale mereteele. Kolumbuse eesmärk oli Indiasse jõuda lääne poolt. Sama aasta 12.oktoobril märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kuigi Kolumbus üritas eest kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkustega maa kohtuti aga hoopis pärismaalastega, kelle Kolumbus ristis indiaanlasteks, kuna Kolumbus siiski uskus et ta oli välja jõudnud Indiasse.
3. Maadeavastuste mõju Euroopale ja majandusele
Tänu maadeavastustele hakati paremini valdama maa kaarti , teati kuni 90% maailmameredest. Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seni tundmatuid taimi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul , tomat , mais ja tubakas . Kartulisse suhtuti tükk aega umbusklikult ja kasutati loomatoiduna. Alles 18 sajand jõudis kartul söögilauale. Tubakat seevastu peeti arstirohuks just kopsuhaiguste vastu. Negatiivset oli maadeavastusega niipalju et toodi kaasa mitmeid haigusi, kõige hullem süüfilis.
Majandusele mõjus maadeavastus seevastu hoopis paremini. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Seetõttu oligi kogu idamaine vürtsikaubandus portugali käes. Nende kahe riigi võim maailmameredel ei püsinud kaua. Riigid nagu Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa rajasid tähsamad kaubasadamad ja hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt. Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus .
4. Asteekide riik
Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik - asteekide impeerium . Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd.
Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel.
5. Inkade riik
Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco , inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia . Riigivõim kontrollis üksikasjadeni kõikide elanike ja alamate tegevust. Kuningavõim oli päritav, kuid lossi ja maa pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks . Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused olid kirjas sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Ka abiellumine oli kohustuslik ja riigil oli õigus oma alamate elukuset määrata. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti . Riik kandis hoolt teevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, mis omakorda tagas ühtlaselt hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse. Inkade riik ei püsinud siiski lõpuni, 1532-1538 vallutasid selle hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati.
6. Reformatsiooni põhjused ja eeldused
Eeldused reformatsiooni tekkeks kujunesid juba keskaja lõpul. Pahameelt suurendas katoliku kirik kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid . Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas.
Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevnevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema.
7. Martin Lutheri õpetuste sisu
31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Luther kahtles kas fainult kirik aitab inimesel õndsaks saada.
8. Reformatsiooni sündmused Saksamaal
1524 - 1525 toimus Saksamaa lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on läinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all. Taotleti jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile olid talurahvasõjad suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Luther ei toetanud talurahvasõdu!!
Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. Edaspidiseid reformatsiooniga kaasa läinud inimesi hakati kutsuma protestantideks. Hiljem hakkas Karl V väevõimuga usuühtsust taastama.
1555 aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu , millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk“
9. Kalvinism (õpetus ettemääratusest)
Kalvinism on protestantlik usuvool , mille rajas 1536. aastal Johann Calvin .
Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid
10.Reformatsioon Inglismaal
Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik katoliku kirikust ja alustad Inglismaal reformatsiooni. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, järgnevatel aastatel suleti kõik kloostrid . Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.
11. Vastureformatsioon
Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni , milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärtõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamine. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540.aastal loodud jesuiitide ordu.
Jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola
12. 30-aastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas
1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid.
13. Renessanss
Keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus.
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest.
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra.
Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
N. Machiavelli - Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze – 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof . Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost.
Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks , mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494 , samal aastal astus Machiavelli avalikku teenistusse. Tema teenistuse ajal oli Firenze vabariik, mis kestis 1512. aastani; Medicite tagasitulekuga kaotas Machiavelli oma tööposti. Medicid valitsesid seekord Firenzet 1527. aastani. Sel perioodil kirjutas Machiavelli palju ning tema mõju kasvas. Ta suri peagi pärast Medicite väljaajamist, jõudmata saada ametikohta.
Hariduse sai Machiavelli oma isalt, kes õpetas talle nii grammatikat, retoorikat kui ka ladina keelt.
Dante Alighieri- Dante Alighieri (27. mai 1265 – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.
Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsamaid itaalia renessansi poeete.
Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.
Jumalik komöödia-Poeemis "Jumalik komöödia" kirjeldab Dante kujutletavat reisi läbi põrgu- ja taevaringide, võrdleb oma varasurnud südamedaami Beatricet madonnaga. Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid , luuletajad , paavstid.
Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit.
1516 . aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne.
Thomas More- 1478-1535
Oli teose ,,Utoopia“ autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis. Eksisteeris ka sõprusside Erasmusega Rotterdamist. Poliitiline karjäär möödus parlamendi liikmena ja juristina Henry VIII valitsuse ajal. Oli ka Inglise ülemkoja eesistuja. Suri kuna ei tunnistanud Henry VIII Inglise kiriku peana. Hukati London Toweris 6 juulil 1535.