Vaimuelu vanasti (0)

Vaimuelu  
 
keskaja juhatab välja  reformatsioon  
● luterlus ja  luterlik   kirik  
kool 
● vits oli juures 
● eeslimask-häbistamine 
● tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (pri mused) 
kiriklik korraldus 
alates 13. sajand 
eesti maastikupilti ilmuvad kirikud 
● talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) 
● välismaalt tel itud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) 
● suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu 
pi skopid ja toomkapi tel 
● tartu, saare-lääne ja tal inna pi skop 
○ tal innas puudus ilmalik võim 
● toomkapi tel - pi skopkonna juhtimine 
● maaisanda rol  sidus pi skoppe maa külge, mida nad valitsesid 
● vaimulikena olid pi skopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad 
● pi skopid vahendasid Li vimaale uusi kultuurili  mõjusid 
● toomkapi tli​ moodustasid kõrgemad  vaimulikud , kes osalesid pi skopkonna valimistel 
● toomkapi tel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 
3 katedraali ehk toomkirikut 
● tal inn, tartu, haapsalu 
● Tartu  toomkirik  oli vana-li vimaa suurim ehitis 
● haapsalu ja tal inna 
● igal pi skopil 1 toomkirik 
toomkoolid 
● juhatas üks toomhärradest - skolastik 
● korraldatud toomkapi tli poolt 
○ et koolitada järelkasvu 
● inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) 
● ladina keel,  teoloogia , filosoofia,  muusika  
● tal innas ​konflikt domini klastega ​( kerjusmungaordu  li kmed) 
○ domini klased asutasid  koole  jne 
○ lõpuks jätkasid tegevust samavi si 
○ neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada 
kirikukihelonnad 
● muinaskihelkondade alusel 
○ jaotati väiksemaks 
○ igale territooriumile kirik 
● järva- madise  püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik 
● nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi 
● territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid 
 
reformipüüdlused juba reformatsiooni eel 
● eestikeelse raamatu trükkimine 
● 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles 
● rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu  kristlike  tavadega 
paremini kooskõl a vi a 
● usu levitamine võiks ol a rahvale arusaadavas keeles 
● nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid 
● tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) 
 
kooliharidusest 
järjest rohkem õpetust ka ilmalikele 
seitse  vabat kunsti 
tri vium 
● grammatika, loogika,  retoorika  
● oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti 
kvadri vium 
● aritmeetika,  astronoomia , geomeetria,  muusika  
Euroopa I ülikool Itaalias 
●  Bologna  
talupoegadele eraldi koole polnud 
● nende tulevik oli harida põldu 
● al es 17. saj talupoegadele koolid 
vaimulikud ordud 
tsistertslased  - 1098 
● kärknas ja padises 
● tekib, sest osadele jääb mulje, et  mungaordud  on läinud rasva ( ei ole enam vaesuse 
ideaal) 
● tugevasti kindlustatud 
● osalesid akti vselt Li vimaa misjoneerimisel, kuigi ordureegel nõudis  neilt  paikset 
kloostrielu  ja üksinduses mediteerimist 
●  mungad  pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma 
● usuelu al akäik 
● kloostrid ​asuvad linnast väljas 
○ mungad on eraldatud, saavad keskenduda jumala teenimisele 
○ palju põlde 
○ mungad ei harinud põldu (talupojad) 
○ tõid uusi põl uharimistehnoloogiaid 
■ kalakasvatused 
paiksus vs li kumine 
● kerjusmungad 
domini klased - 1216 
● mungad li guvad ringi (kerjusmungad) 
● Linnades (palju inimesi, kel ele jutustada jumalast) 
● tal innas ja tartus 
●  Domingo  Guzman (ordu saab tema järgi nime) 
● püüdlesid suuremale avatusele 
● Dominikaani vabari k saanud nime sel e järgi 
● kiriklik inkoisiatsioon 
● põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine 
● kirikud avarad, et rahvas ära mahuks 
● domini klased nõudsid oma li kmetelt kohaliku keele oskamit ja panid suurt rõhku 
hairdusele 
frantsisklased -  1223  
● Franciscus Assisist 
● Laiemalt li vimaal al es 15. saj lõpp 
● tartu, rakvere, viljandi 
● vaeste ja viletsate eest hoolitsemine 
● li kusid ringi 
● sarnased põhimõtted domini klastega 
naisklooster - hoolekanne 
● püha  birgitta  ordu 15. saj 
● täitsid hooldusasutuse funktsiooni 
● püha birgitta ordu klooster rajati tal inna kaupmeeste eestvõttel 
● koos ni  mehed kui naised 
jutlustajavennad ja vähemade vennad (minori did) 
● domingo guzman 
● legendid: 
○ dominicanus vs domini  canis  
○ assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) 
■ rikka kaupmehe poeg 
 
maarahva usk 
sünkretism 
● põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) 
● keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne 
● tõnn ja tõnnivakk 
○ vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne 
külakatoli klus 
● kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus 
keeles) 
 
reformatsioon ehk  usupuhastus  
usulised muudatused 
eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! 
martin luther 
● 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) 
●  sola  scriptura 
○  lutheri  õpetuse alus 
● luther oli  algataja  
● katoliku kri tik 
● kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) 
● katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) 
● jutlustati evangeeliumiusku 
● indulgentside müük ​(patukaristuse kustutuskiri) 
○ kirik müüb 
○ katolikule kirikule kohane 
■ rahanäljas 
○ luther protesteerib 
● peaks saama õigusteadlane 
○ oli surmalähedane kogemus 
○ avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige 
● õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne 
●  usupuhastuse  mõõdukam suund pääses  1525  kõigis linnades võidule 
uus õpetus li vimaal (ri as) 1521 
● pildirüüste 
○ mitmesajapealine saklastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk 
tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja  kujusid , altareid ja 
reli kviaid, mida peeti vana usu sümboliteks 
● Saksa ordu Li vimaa haru positsioon muutub 
● Preisimaal ordu sekulariseerub 
○ kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu  Preisimaa  haru laiali 
● jutlustaja  Melchior  Hoffmann 
○ kõige värvikam kuju li vimaa usupuhastuse ajaloos 
○ kasuksepp 
○ olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju 
○ kui teda vahistada üritati, val andus tartu pildirüüste 
● linnad reformatsiooni tugipunktid 
● kiriku positsioon nõrgeneb,  raad  juhib 
●  1554  tunnistab maapäev luterluse seaduslikkust 
● Johann Tezel - kuulus indulgentsimüüja 
simon  wanradt  ja johann koel  1535/1929 
● teated ka 1525 Lübeckist 
● esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus 
 
 
 
 
Liivi sõda  
1558-1583 
 
4 osapoolt, kes tahavad li vimaa vara ja osa endale 
1563 - 1570  võitlevad mingid ri gid 
1661 Kärde rahu leping 
 
eellugu  
Ivan IV ehk ivan julm ( 1530 -1584),  tsaar  
● julmad karistued ( keetmine , praadimine jne) 
moskva  suurvürstiri gi tugevnemine idas 
1502 smolino lahing 
●  vaherahu  1503 
● rahu pikendati 55 aastat 
1554 vi mane  pikendamine  
● ajendiks tsaari akti vsus idasuunal (Kaasan/Astrahan) 
○ val utatakse Khaani ri gid 
○ eesmärk hea kaubatee 
● Tõuseb küsimus tartu maksust 
○ väidetavalt on tartu moskvale võlgu 
○ osutub valesüüdistuseks 
● kokku koguda või uurida päritolu 
○ maksu päritoluks väidetakse olevat ürgset sõltuvust, mida tegelikult pole 
○ kui maksu oleks  tunnistatud , si s sel ega oleks tunnistatud, et moskva on 
nende juht ja käskija 
keeld sõlmida sõjalist li tu Poola-Leeduga (Krevo  unioon ) 
● moskva  kartis  neid 
● moskvat häirib, et vene kaupmeeste tegevust pi  ratakse , nõuab, et ei takistataks 
vajalike inimeste li kumist 
● moskva varustamine oleks saadud eesti kaudu lukku panna 
●  1557  Poola-Leedu li t si ski sõlmitakse 
 
rjurikute dünastia lõpp 
● ivan julm lööb vihahoos poja  surnuks  
○ ‘segaduste aeg’ 
○ teine poeg oli ‘lol ’, valitsemisvõimetu (lähedaste sugulaste järeltulija), ka 
füüsilises välimuses olid huvitavad ja  veidrad  jooned 
 
rootsi kuningavõimu tugevnemine 
Gustav  Vasa , valitses 37 aastat (kuningas) 
● kuningas 1523- 1560  
● vasade dünastia rajaja 
● aadlike võimu murdmine 
● reformatsioon rootsis 
○ kirikute ja kloostrite varad võetakse ära, kasutakse sõdade pikendamiseks 
○  rahaga  kinnitab oma positsiooni ja saab võimu juurde 
○ võttis endale peale vara ka maa-alad 
● rootsist saab luterlik ehk  protestantlik  ri k 
●  armee  kaaajastamine ehk uuendamine ​vaenlase Taani​ vastu (Taani territoorium oli 
ka rootsi aladel 
● valitava  monarhia  asemele päritav monarhia 
● pojad Erik, Johan ja Karl said kõik kuningateks (Karl XIV) 
 
tatarlased väga oluline jõud li vi sõja sündmustes 
 
 
 
olulised sündmused 
Stefan  Batory 
● poola kuningas ja leedu suurvürst ( 1576 -1586) 
ebastabi lses ja ebaühtses Vana-Li vimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, 
kes on aina tugevnenud, aga Li vimaa ei saa endaga hakkama,  naabrid  hakkavad seda 
nõrkust osavalt ära kasutama 
1558. juulis alistub tartu 
●  moskvaga  oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte 
● tartu pi skopkonnaga on kõik 
saare-lääne pi skopkond 
● tahab oma  valdused  rahaks teha ning müüb need Taani  kuningale , kes ostab need 
oma vend hertsog Magnusele 
vene väed jätkavad vahelduva eduga mandri-eesti rüüstamist 
tal inna, harju-viru ja järva truudusvanne rootsile 1561 
● lähevad rootsi võimu al a 
● toompead pi rati mitu nädalat 
● vene vägedel ei õnnestu tal innat val utada ( pirita  klooster hävineb) 
● ordu väed keelduvad toompealt lahkumast 
○ rootsi väed peavad relvajõuga nad sealt ära ajama 
○  toompea  oli maaisanda, mitte linna oma (nagu toomemägi) 
● talupojad kannatavad,  isandad  ei suuda neid kaitsta, alustavad sel e tõttu mässu 
kuramaa  hertsogiri k 1561 
● gotthard  kettler  
● ordu hakkab poola vasal iks 
● väina jõest põhjas olevad ri gid poola valduseks, lõunapoolsed gotthardi isiklikeks 
valdusteks 
1561 on vana ri klik süsteem lõplikult lagunenud 
● stefan batory rääkis al uvatega ladina keeles 
● venemaa tunnustab poola võimu eestis 
● batory tõttu tartu linna  vapp  sel ine nagu on (poola värvid) 
Jam  Zapolski  vaherahu 1582 
● val utab tagasi põhja-eesti, toob väed üle jää 
pljussa  vaherahu 1583 
 
 
 
kolme kuninga  valdus  
1583-1629 
 
arvukalt sõdasid (rootsi-poola vahelised vastuolud) 
● sõda 30 aastat, kogu Eesti mandriala läheb rootsile 
 
Johan III  
● gustav vasa poeg 
● tahtis venemaale vastu seista, li tlaseks tahtis Poolat 
● abiel ub Poola kuninga õe Katari na Jogel onicaga 
○ si s ei ole ta veel soome valitseja 
○ vend Erikule jätab  kahtlase  mulje kui ri gi reetja 
○ erik tahab venemaaga just hästi läbi saada 
● erik kukutatakse võimult ja johan saab rootsi valitsejak 
● katari nat himustas ka ivan julm 
● johan III ei tahtnud enam Venemaaga koostööd teha 
● poola ja rootsi hakkasid üksteist veidi mõistma 
● järeltulijaks  Sigismund  III Vasa 
 
Sigismund III Vasa 
● kasvab emaga, sel al protestantlik korraldus 
● kui ta võiks rootsit valitsema hakata (sel al valitse poolat), oleks poola ja rootsi 
ühendatud, aga  rootslased  ei taha endale katoli klasest valitsejat 
● sõda puhkeb, kuna tahab si ski rootsit endale, aga rootsi teda ei taha 
● sigismund võitleb oma onu karl XIV vastu 
● poola kuningad väidavad veel mõnda aega, et rootsi  troon  peaks  kuuluma  neile 
 
muutused 
rahvaarv kasvas keskajal vähe (2x) (soomes 4x), eestis li gselt sõdu ja näljahädasid 
● peale li vi sõda langes rahvaarv madalamaks, kui muinasajalõpul, inimesi suri 
massiliselt 
● 1606 tartus vaid 30 kodanikku (mitte elanikku) 
● ¼ elanikest paiknes saaremaal, kuna nemad olid rooti-poola vahelisest konfliktist 
kõrvale jäänud 
● planeeriti poolakate asustamist, kuna oli palju tühja maad, plaan ei läinud läbi, 
maarahvas jäi eestlasteks 
linnad  
● 1563 kuressaare (linnaõigused saab keskaja lõpul) 
○  Magnus  annab linnaõigused, asula oli juba varasemalt 
○ on kaotanud olulise keskuse Haapsalu ja vajas uut linna (kuressaare), 
haapsalu võtsid ära rootlased 
○ pidi tegutsema linnas, mitte külas 
● 1584 Valga 
○ stefan batory annab linnaõiguse 
● 1599 vana-pärnu 
○ jääb linnaõigustest ilma, sest on ni   purustatud , et ei kõlba enam linnaks 
● 9. mai 1584 lubas stefan batory oma privileegiga tartu  linnale  rõhtsa poolitusega 
kahelaidse valge-punase lipu 
○ apostli sümbolid, kel e järgi nimetati toomkirik ( paulus  ja peetrus) 
 
Vana- Liivimaa   lagunemine  
Sel ine jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: 
Li vimaa​ - Poola valdus
Eestimaa​ - Rootsi valdus 
(lõuna-eesti) 
(põhja-eesti) 
 
Taani Saaremaal kuni 1645 
● Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas 
●  taanile  kuulunud saaremaa läheb li vimaa külge 
 
1917 ühendatakse eestlased ​ühte​ kubermangu  
● seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja ​Poska 
 
Jesuiitide tegevus 
Ignatius Loyola 1491- 1556  
Societas Iesu 1540 ​(võitlemaks reformatsioonide vastu) 
● rajas Ignatius 
● sel est saab alguse vastureformatsioon 
●  seisis  katoliku kiriku kaitseks 
● haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine,  tutvustas  ideed  rooma  paavstile ja 
asutas ordu (Jesui tide ordu) 
Tartu 
saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus 
● koolid ja kol eegiumid 
● tõlkide  seminarid  
○ usulisi  tekste  hakati tõlkima kohalikku keelde 
○ inimesi võideti tagasi katoliku kiriku poole nendekeelse  tekstiga  
○ õpetatud mehed hakkasid käima mööda ilma kõigile jutustamas 
● eestikeelsed trükised 
Koolis rõhk omavahelisel võistlusel 
●  tubli  on vaid see, kes on parim 
● ülejäänud kohad pole variant 
● suunati  konkureerima , et motiveerida õppima ja et kasvatada häbitunnet, sest 
läbikukkumine pole  okei  
“Kõik on hea, mis aitab eesmärgini jõuda” 
Vilniuse  akadeemia 1579 
1625 Tartu val utamisega katoliku aja lõpp Eestis 
● rootsi val utab tartu tagasi ja lõpetab asja ära 
● järgnevalt eesti rootsi al , ehk luterlik korraldus kehtestati eestis jõuga 
● võitlus hälbivate nähtuste vastu