50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karel.09
Õppematerjali autor
Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi
Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad: - rüüstamised (Vene, Poola, Rootsi väed, palgasõduritest nn mõisamehed). - mõisnike poolt suurendati koormiseid. - halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni (n ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561). Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1570-1577) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik: - selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuninga Frederik II-ga tülli läinud ja Saaremaal asunud valdustest ilma jäänud; - riigi keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa; - Magnuse juhtimisel piirasid Vene väed 1570 – 1571 edutult Tallinna ja vallutati 1575 – 1576 praktiliselt kogu Eesti mandriala ja Saaremaa; 5 - pärast Ivan IV usalduse kaotust Magnus põgenes ja läks üle Poola teenistusse (Kuramaa piiskop kuni oma surmani 1583).
- Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu tugevdavad reformid D. Saaremaa Taani alluvuses 1559-1645 - taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne-Kuramaa) piiskopkonna 1559-1564: 1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused
aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570-1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 3 1. Liivisõda 1.1 Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus
suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased. Rootslastest omanikud rentisid reeglina sakslastele. Siia tulnud teistest rahvustest mõisnikud saksastusid üsna kiiresti. Teine põlvkond olid juba sakslased. Mõisnikud jäid seisuselt rangelt eraldatuks.
uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS: Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa. 1561 1) Tallinna linn, Harju-, Viru- ja Järvamaa andsid end üle Rootsi võimu alla 2) Novembris lakkas olemast Liivi ordu, kes andis end koos Riia peapiiskopkonnaga Poola kuninga võimu alla. Liivimaa aadlikele jäid alles privileegid (usuvabadus, ainuõigus Liivi ametlikele, Lääni õiguse laiendamine) 3) Saare-Lääne piiskopkond liideti lõplikult Taaniga. SELLEGA OLI VANA-LIIVIMAA EKSISTEERIMISE LÕPETANUD!
1579 Stefan Batory(poola uus kunn) alustas sõjategevust Venemaa vastu. 1581 Rootsi vägi saabub P.-Eestisse ja ajavad venelased linnustest välja. 1582 Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile. 1595 - Täyssinä rahuga läks Rootsi ja Vene piir Narva jõge mööda. Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel. Eesti kolme kuninga valduses Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski. Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi.
Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid