Liivisõda ja Kolme kuninga aeg (0)

Liivisõda
1558 – 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu . Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silmas eeskätt poolaleedut). Teine nõue oli see, et iga tartu piiskopkonna meeshinge pealt tuleb maksta üks hõbemark aastas maksu. Põhjendati, et tartu on olnud ammusest ajast peal maksualune maa slaavlaste jaoks. Et seni pole nad seda maksu nõudnud, aga nüüd tahavad seda saada. Seda maksu nõuti tagasi aastani 1503 et nagu tagant järele maksta. Telegatsioon lubas ja selle maksu kokkusaamiseks oli aega kolm aasta. Tegelikkuses, kui telegatsioon tuli tagasi vanaliivimaale, siis mitte midagi ei tehtud et seda maksu kätte saada. Midagi ei tehtud ka selle jaoks et kaitsa vanaliivimaad. Vastupidi läksid riia piiskopkond ja ordu tülli ja tegid kodusõda. Oli klausel et liit hakkab tööle viie aasta pärast. 1557 läksid saadikud uuesti moskvasse paluma pikendust aga pikendust ei antud ja saadikuid ei võetud vastu ja saadiukud tulid tagasi eestisse. 1558 aasta alguses ründasid moskva suurvürsiväed vanaliivimaad. Põhimõtteliselt rünnati narva suunalt ning peipsijärvest lõunast ehk kagusuunast. Ei suudetud moskva suurvürsi väele vastu hakata. Moskva suurvürst hõivas idaeesti. Tartupiiskopkond kui selline vanaliivimaal likvideeriti. Vahepeal sõlmiti vaherahu. Kui vaherahu kehtis, siis püüdis leida vanaliivimaa endale liitlasi. Ordu andis ennast 1559 aasta poola-leedi kaitsealla. Et jäi nagu riigina alles aga andis enda kaitse alla. See vastu saare-lääne piiskop 1559 aastal müüs oma valdused taani kuningale . Vaherahu kestis pool aastat, ordu vastu panna ei suutnud ja 1560 aastal purustati ordu väed härgmäe lahingus. Samal aastal puhkes põhjaeestis talurahva ülestõus. Talupojad kaebasid selle eest et kuigi nad maksavad ja asju siis neid ei kaitsta venelaste rünnakute eest et nende maad rüüstati. Kõik mõisnikud, kes ette jäid, tapeti . Nüüd mindi tallinna asemel piirama koluvere linnust. Sellest piiramisest ei tulnud midagi välja, sest ootamatu löögiga kohalikud vasallid talupoegade väe purustasid. 1561 tallinn, virumaa, harjumaa ja järvamaa vasallid alustusid rootsi kuningale. 1561 aastal alustus ordu poola-leedu kuningale. Aga need tallinna ja asjad olid alistunud rootsile ja siis tekkis sõda rootsi ja poola-leedu kätte saada ordu vanu alasi. Seda aastat loetakse vanaliivimaa lõpuks. 1560 aastatel sõjategevus jätkus aga siis ei tegelenud moskva suurvürstiriik sellega. 1560 aastatel puhkes uued kaks sõda. Poola rootsi vaheline sõda ja taani rootsi vaheline sõda. Poola rootsi vaheline sellepärast et need alad mis olid olnud põhjaeestis, need olid alistunud rootsi kuningale aga kuna need olid ordu alad siis poola pidas endale seda.
Tund vahel
Kolmekuninga aeg
Sellel ajal oli kolm valitsejat: poola, taani ning rootsi
Poola
Taani
Varasem Rootsiaeg
Lõuna – Eesti, põhja läti
Saaremaa
Põhja – Eesti, Hiiumaa
Alguseks võib pidada 1561 aastat, kui liivi ordu alistus poola kuningale ja võib pidada aastat 1582, kui sõlmiti Jan Zapalje asi
Alguseks võib pidada 1559, kui saare-lääne piiskop müüs enda alad taanile .
Algus 1561, kui tallinna linna ja harjuviru vasallide alustumisega rootsile ja võib pidada 1583, kui liivisõja lõpetuseks sõlmiti liivimaa ja rootsi vahel rahulepind nimega Pljussa rahuleping
Lõpuks võib pidada 1629, kui lõppes poola-rootsi vaheline sõda, mis lõppes poola kaotusega ja Altmargi rahu, millega läksid lõuna eesti ja põhja läti rootsile
Lõpuks võib pidada 1645 aastat. 1643 oli alanud sõjategevus taani ja rootsi vahel, selle kaotas taani ning brömsebro rahuga läksid valdused rootsile
Pidevalt võim laienes ja varasem rootsiaeg lõppes 1629, kui kogu mandri eesti oli rootslaste käes. Ja muidu rootsi aeg lõppes 1710 põhjasõjaga kui venemaa sai endale aga juriidiliselt lõppes rootsi aeg 1721 uusikaupunkli rahulepinguga
Poola valdused nii lõuna eesti kui põhja läti valdused kandsid kokku nimetust Üleväina Liivimaa. Üleväina seetõttu et need valdused asusid väina jõest põhja pool kuigi olid teised valdused ka lätis kuramaa ja põhjapool aga need valitsemised toimusid teistmoodi. Poola kuningas oli saatnud valitsema üleväina liivimaad asehalduri (poolakas või leedukas). See üleväina liivimaa jaguned kolmeks laiaks piirkonnaks . Alguses oli tegemist kolme presidentkonnaga. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mida juhtis vojevood. Olid tartu vojevoodkond , pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus. Hääletamine maapäevadel toimud kuuriate kaupa, et kaks häält ühe vastu, et leedu ja poola tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga. Kuna poola oli katoliiklik maa siis viidi läbi vastureformatsioon nendel aladel kus oli poola võim. Vastureformatsiooni teostamiseks toodi kohale jesuiidid. Nende peatuskoht oli tartu ja sinna rajatu jesuiitide kolleegium . Jesuiitide poolt rajati tartusse ka esimene gümnaasium – jesuiitide gümnaasium. See polnud mõeldud eestlaste harimiseks vaid õppijaskonna moodustasid poolakate ja leedulaste lapsed. Vähemal määral ka sakslased. Seal õppetöö oli ladina keeles. Tartusse rajati ka tõlkide seminaar. See oli mõeldud selleks, et valmistada kohalike seast ette poisse preestrikutseks. Kohalike all peeti silmas kohalike sakslasi ja nende seas läbi viia vastureformatsiooni. See leidis hea pinnasee maapiirkondades, talurahvaseas, sest katoliikluse rahvalähedus mõjus neile nõnda. Sakslaste seas, kes elasid eeskätt linnades, nende jaoks oli seda vastureformatsiooni raske läbi viia. Maapiirkonnas aitas vastureformatsiooni läbi viia ka põhimõte et kelle maa selle usk sest enamus rentnike olid leedukad või poolakad ja neile alluvad talupojad loeti ka automaatselt katoliku usku. Kui varasematel aegadel pole katoliiklus kohalikule kirjasõnale suurt tähelepanu pööranud. Nüüd poola võimu ajal ilmusid ka eesti-keelsed trükised. Need polnud niiväha mõeldud kohalikele talupoegadele lugemiseks vaid olid mõeldud preestrid, kes olid eeskätt poolakad või leedulased, et nad saaksid suhelda ka kohaliku rahvaga nende omas keeles. Jesuiitide arvates oli tarvis kohalikku keelt kasutada, et neile lähemale jõuda ja neile seda usku mõistetavaks teha. Aastast 1622 pärineb selline raamat nagu „agenda parva “ mille näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti. Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka trükikoda.
Taaniaeg
Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda . Maanõunike kolleegium ei olnud suur, kuigi saaremaa rüütelkondki polnud suur. Kui vanaliivimaal saaremaal polnud ühtegi linna siis liivisõja ajal, sellel ajal kui taani oli saaremaa endale ostnud 1563 aastal, anti kuresaarele linnaõigus. Kuna taani oli luterlik riik siis ka saaremaal säilis luterlus , aga midagi suurt ja olulist seoses kultuuriga pole võimalik välja tuua.
Varane rootsiaeg
Sellel ajal kui rootsi valduses oli ainult põhja eesti. Sellel ajal kandsid tema valdused nimetust eestimaa hertsogkond. Jäerlikult oli rootsi kuningas ühtlasi ka eestimaa hertsog . Ka varem on põhjaeestis kandnud nimetust eestimaahertsogkond taani ajal. Seda hertsogkonda valitses kuberner ja selle alad jagusesid neljaks maakonnaks: viru, harju, järva ja läänemaakond. Kui on kaardil põhjamaahertsogkond ja lõunaeesis on vojevoodkonnad siis on kindlalt kolmekuninga aeg. Seal oli rootsivõimu käes 1/5 maast. Kui alguses oli rohkem siis annetas, kinkis rootsivõim neid maid. 4/5 eramõisad. Need olid sakslaste käes. Nende majanduslik olukord oli seeläbi tunduvalt parem. Neil läks paremini ka seeläbi et ka varem, kui oli tegemist harju viru ja järva vasallidega siis ka nemad olid hakanud omavahelist koostööd tegema ja aadlimavalitsust ja seal oli tegeimist Eestima rüütelkonnada. Selle moodustasid põhja eesti mõisnikud ja ka nemad said enamasti kord kolme aasta jooksul kokku maapäevadel. Ja kuna need toimusid üle mitme aasta siis nende vaheaegadel tegutses maanõunike kolleegium, kes abistas eestimaa kuberneri , eestimaa hertsogkonna valitsemises ja kelle nõuandeid võeti päris hästi kuulda. Kuna eestimaa rüütelkonna esindus oli rohkeliikmelisem siis maanõunike kolleegium oli 12 liikmeline. Ka rootsi oli see riik, kus oli läbi viidud reformatsioon ning seal oli lutheri usk ja põhja eestis jäi kehtima luterlus.
Narva
Aasta
Võim
Sündmus
1296
Taani
Muistne vabadusvõitlus
1525
Saksa ordu
Jüriöö ülestõus
1629
rootsi
Pljussa rahuleping, liivisõda
Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus

Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad – orduaeg pärast jüriööd

Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond – kolmekuninga aeg

Maakonnad , kihelkonnad - muinasaeg

Eestimaa hertsogkond, piiskopkonnad, komtuurkonnad, foogtkonnad – orduaeg enne jüriöö ülestõusu
Tartu
Võim
Sündumus, mille tagajärjel kadus võim
XII sajand
Eestlaste käes
Muinstne vabadusvõitlus
XIV sajand II veerand
Tartu piiskopkond
Liivisõda
XVI sajand I veerand
Tartu piiskopkond
Liivisõda
Vana liivimaa, liivisõda, kolmekuninga aeg.
Arvestus neljapäeval kell 12.00