õendusteaduse osakonnas 2004/2005 (2004). Tartu Ülikool. Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Gains, B., Shaw, M. (1995). Concept maps as hypermedia components http://ksi.cpsc.ugalgary.ca/articles/ConceptMaps/ (8.08.05). Hage, M. (2003). Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: AS Koolibri. Hennoste, M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (1997). Mitteametlik tõlge. Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus. Kalle, E., Aarma, A. (2003). Teadustöö alused. Tallinn: OÜ Infotrükk. Kirjaliku töö vormistamise juhend õendusteaduse osakonna üliõpilastele (2005). Tartu Ülikool. Kliiniliste uuringute heade tavade juhtnöörid (2004). Ravimiamet. Tartu.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
o Kommunikatsiooni ekstaas. o Mingisugust infovahetust reaalselt ei toimu vaid meedia roll on olla inimesele võimalikult lähedal. o Lühidalt Baudrillardi loogikast. Hüperreaalsus on tulnud reaalsuse samele. Reaalsus on see, mis on lakanud olemusele. Moodsa ajastul kõik põhineb informatsioonile, see on muutnud inimese võimalust maailmas eksteerida. Jameson · Räägib kuidas modernismi kadumine toimub. · Ta ei uuri masinavärke vaid uurib inimese keelekasutust ja inimese mõtlemist postmodernsel ajastul. · Mõiste mida on Jameson kasutanud ja mis kajab vastu Baudrillardile on ,,tundejõu kahanemine". · Jameson kirjeldab olukorda, kuidas me vaatame mõnda modernismi ajastu kunstiteost. Pildi sisemus tungib välja. On olemas midagi sisemist, mis tungib välja. · Tundejõu kahanemine on inglise keeles Waning of affect.
3.Õige käideldavusega lahenduste implementeerimine. KPI: teenuste ja komponentide töökindluse % kasv, kokkulepitud ajal esitatud raportid (% teenustest) , käideldavust mõjutanud intsidentide arv, End user uptime (EUPT), RAG, COD eesmärgi saavutamine teenuste lõikes/summas. Protsessi tegevused: 1. Vajaduse tuvastamine, monitooring, 2. Eesmärkide seadmine 3. Mõõdikute loomine, raporteerimine 4. IT teenuste, komponentide (CI) käideldavus 5. Uuri põhjuseid kui/miks käideldavus pole piisav 6. Koosta ja halda käideldavuse plaani, prioriteetidega! Sisendid: Ärivajadused, ärimõju analüüs, IT komponentide nõuete info, tõrgete info, teenustaseme nõuded (SLR), Konfig.halduse info (CMDB) Väljundid: Käideldavuse planeerimise kriteeriumid, kokkulepitud eesmärgid, monitoorimise/haldamise/raporteerimise nõuded, prioriteetidega käideldavuse plaan.
kel on õnnetu saatus elada pärast sind. ESIMENE OSA Nii tähtis kui ka oleks vaadelda inimest algusest peale ja uurida teda niiöelda liigi esmases embrüonaalses olekus, selleks et õigesti otsustada tema loomuseisundi üle -- siiski ei hakka ma jälgima tema organisatsiooni läbi selle järjestikuste arenguastmete. Ma ei peatu, et uurida loomariigi süsteemis seda, mis inimene võis alguses olla, et saada lõpuks selleks, kes ta on; ma ei uuri, kas (nagu arvas Aristoteles) polnud tema pikad küüned alguses kõverad küünised, kas polnud ta karvane nagu karu ja kas ei määranud tema ideede iseloomu ja piire sel ajal, kui ta kõndis veel neljal jalal, kindlaks maa poole pööratud pilk ning mõne sammu suurune vaateväli. Sel teemal suudaksin ma esitada vaid ähmaseid oletusi, peaaegu väljamõeldisi. Võrdlev anatoomia on alles liiga vähe arenenud ja loodusuurijate vaatlused liiga ebakindlad,
Omavahelise võrdluse põhjal võib esemeid jagada 6 gruppi. Ehete puhul mängis rolli mood, kus loogikat polnud. Jagas pronksiaja 6 alaperioodi ja pani kirja suhtelise kronoloogia, esimese perioodi ese on vanem kui teise perioodi ese. Hakkas võrdlema Skandinaavia pronksesemeid Vahemereäärsete esemetega ja leidis, et areng on sarnane, aga Vahemere ääres oli rohkem kirjalikke allikaid. Oli tüpoloogilise meetodi rajaja. Juba eluajal pälvis suurt kriitikat. Leiti, et ta ei uuri ajalugu ja et väliste tunnuste järgi jagamine on primitiivne. H Schliemann. Oli kuulus juba 19. saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed
Suguline aktiivsus lühendab eluiga. 67 SEKS Kõrvuti loodusliku valikuga eksisteerib looduses suguline valik. Suguline valik ei pruugi aga olla kohasust suurendav. Seks kinnistus evolutsioonis kiiresti. Sugulise paljunemise eelised? - Reaalselt paljunevad vaid pooled emased, klonaalselt kõik. - Toodetakse lõpmatutes kogustes uuri genotüüpe – rohkem materjali looduslikuks valikuks. Nt: keskkonnatingimute muutudes on võimalik kiire evolutsioneerumine. Klonaalselt paljunevad peavad ootama somaalset mutatsiooni Soo määramise mehhanismid 1. Sugukromosoomid (inimesel) 2. Haudumise temperatuus (roomajatel) 3. Viljastamine (ühiselulistel putukatel: viljastamata – isane, viljastatud – emane) Sugu võib elu jooksul vahetuda (nt lõhe). Kaladel vahetub sugu elu poole pealt.
2. Valmista ette pressiteade mida levitatakse üritusel ja pärast seda. Paljunda nii et jätkuks kõigile. Valmista ette taustinfo. 3. Ruum tuntud ja kättesaadav koht on parim (kesklinn). Kui kutsuda TV siis on vaja head valgustust, mittekajavat ruumi. Kasuta organisatsiooni sümboolikat (lipp, plakat, logo). 4. Koosta esinejate nimekiri. 5. Koosta kutsutute nimekiri - kutsed nimeliselt saata, u. 1 nädal varem: uuri sihtmeediat, kellele sinu sõnum oluline. Peab olema selge ettekujutus sihtgruppidest. See on meediamonitooring kes kirjutab millest, millised ajakirjad. Kes ajakirjanikest on varem samalaadseid küsimusi kajastanud? Enne pressikonverentsi helista kõik ajakirjanikud üle kas tulevad? 6. Kutse sisaldab: põhjendus, miks toimub. Kes osalevad organisatsiooni poolt, kellele mõeldud.
vigade (nt milleks võib olla nt mõõdiku valesti lugemine, v instruktsiooni vale andmine, v meetodi kalle, v KI reaktiivsus katses) ärahoidmine v vähendamine. Muutujate operatsionaalne defineerimine ja täpne katseprotokoll aitavad vigu ära hoida. C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu populatsioonile. Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (sample) suurus. Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha õigustatud järeldusi populatsiooni kohta, tuleb koostada küllalt suur (reliaabluse aspekt!) ja esinduslik (valiidsuse aspekt!) valim. Statistilised testid on samuti sõltuvad valimi suurusest. Valim peab olema valiidne, s.t. esindama kogu populatsiooni võimalikult paljude tunnuste osas. Põhiline meetod valimi koostamiseks on juhuslik valik. (Juhuslik valik tähendab sisuliselt seda, et igal antud populatsiooni liikmel on
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
3. pankrotimenetluse raugemine - maksejõuetus küll tuvastatakse, kuid pankrotti välja ei kuulutata, sest puudub igasugune vara (isegi menetluskulude katmiseks). kui on alust arvata, et pankrotivarasse oleks siiski kuidagi võimalik raha juurde saada, tuleb siiski pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse raugemine. Kui lõpeb raugemisega, siis keegi enam eriti ei uuri. Negatiivne selles suhtes, et juhatuse liikmete tegevust (sh võimalik kohustuste rikkumine) enam põhjalikult ei kontrollita. Raugemist saavad vältida võlausaldajad, kui maksavad kohtule deposiiti ( 30). Sellisel juhul kohtul kohustus pankrot välja kuulutada. Kui juhtub juriidilisest isikust võlgniku, siis ajutine haldur ühtlasi likvideerib selle juriidilise isiku ( 29 lg 8).
Rmt: Kallas, K. Garminder-Laur, E. (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis III (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Haldma T., Karu S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko. Haldma T., Listra, E., Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ilisson, R. (2015). Kasumiaruande skeemi valik. Raamatupidamise Praktik , 93. Investing Answers. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 16. 03 2020, allikas Investing Answers: https://investinganswers.com/dictionary/i/income-statement Kalmus, V., Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.03.2020, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus
hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada mitmeid lähestikku kasvavate taimede juurestikke. Enamik nn söögiseeni, mis moodustavad jala ja kübaraga viljakehi, moodustavad mükoriisa puudega. Söögiseente ABC - Õpi esialgu selgeks kümmekond tavalisemat liiki, sellest piisab; - Uuri, millise/milliste puuliikidega see seen mükoriisa moodustab mujalt pole teda ka siis mõtet otsida; - Mõtle nagu seen kus oleks mõnus elada ja/või oma eoseid levitada (et oleks piisavalt niiske, soe, vähe heina, palju kõdu...) erinevail aastail võib viljakehi leida mõõdukamalt kuivematest või märjematest kohtadest kui tavaliselt; - Ära söö neid, mida ei tunne üldse, ,,riisika moodi" seened vajavad sageli kupatamist.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
· Isikuandmete äri on tulus Kuidas enda privaatsust parandada? · Ära jaga oma personaalset informatsiooni · Mitu meiliaadressi -- üks päris ja muud vahetuvad · Ära usalda vastseid tuttavaid liiga palju · Hoia oma privaatne info oma arvutis · Kaitse oma isiklikku arvutit · Ettevaatust saitide eest, mis pakuvad personaalse info eest auhindu jms · Ära vasta spämmeritele · Ole kursis veebiturbega (http vs https, mixed content, 3rd party cookies jne) · Uuri privaatsuspoliitikaid enne info andmist (P3P, ...) · Kasuta krüptot ja vajadusel anonümiseerijaid Privaatsuse parandamine: Snowdeni soovitused · Vältige suuri populaarseid online teenuseid nagu Google, Facebook, Dropbox · Krüpteerige oma kõvaketas · Vältige brauserites jälitust (do-not-track või lisapluginatega) · Kasutage krüpteeritud kiirsuhtlust ja meili · Kasutage brausimiseks Tori Meili anonümiseerijad · Pseudo-anonümiseerijad Edasi-tagasi kanal
talumatuna. Ära sellest heitu. Ära tõmbu tagasi ega muutu kärsituks, vaid anna mõista, et Sa ei taha teda sundida tegema midagi, mida ta ise ei taha. Avalda oma muret ja hoolimist: * Ma olen sinu pärast mures. * Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist. * On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub. Kinnita oma valmidust toetada: * Mida ma saaksin teha, et sind aidata? * Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt? * Kuidas Sa oled seni hakkama saanud? Uuri abivajaja hetkesituatsiooni ja vajadusi. Kas on olemas ohutu koht, kuhu ta saaks minna? Uurige koos kõiki võimalikke alternatiive (vajadusel anna naiste varjupaiga, psühholoogi vms kontaktandmed). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
- Ole oma seletustes ja soovides järjekindel. - Ole positiivne. - Ole lõbus ja entusiastlik. - Ole positiivne eeskuju lapsed imiteerivad sind. LASTEGA RÄÄKIMINE - Kui kõik laabub hästi, siis räägi rahulikult ja loomulikult. - Kui vaja, siis räägi kindlal häälel (ära karju). - Kasuta kehakeelt, et anda edasi sõnu. - Räägi lastega vastavalt nende vanusele. Väiksemate laste puhul kummardu allapoole ja räägi "silmast silma", mitte alati sirgelt seistes. - Uuri, mis põhjustab laste probleemse käitumise. - Tunnusta laste tundeid "sa oled nii kurb", "sul on täna vist halb päev". - Räägi probleemidest (probleemne käitumine ja hea käitumine) otsekohe, mitte hiljem. KUI TEKIB PROBLEEM - Analüüsi probleemi enne lastele teatamist. - Ignoreeri halba käitumist, kui see ei ole ohtlik lapsele või rühmale. - Tee positiivseid märkusi. Ütle lastele, mis on sinu ootused ja anna valikuvõimalusi. - Leia õige lahendus, kui probleem pidevalt jätkub
Keel on vahendatud sotsiaalne tegevus. Teatud sõnad omandavad tähenduse ainult vastavas sotsiaalses praktikas ehk nagu Wittgenstein ütleb keelemängus. Ta meelest on keel see, mis teeb inimesest inimese. Keelemäng on iseseisvalt arenenud. See on sotsiaalne tegelikkus, mis on kasvanud läbi sotsiaalse eluvormi. Mingi fraas on mõttekas või mõttetu mingis kontekstis. Filosoofia on kontekstuaalne. Keelefilosoofia ei ole lingvistika ega filoloogia, keelefilosoofia ei uuri keelt, vaid kuidas keel kui kommunikatsiooni vahend funktsioneerib. Keelefilosoofia küsimus on olnud tähenduses ja osutuses. (Keskaeg!) Kui me midagi räägime võime öelda, et sõnadel ja lausetel on tähendused. Kuid isegi tähendusega sõnu suvaliselt järjestades ei saa me alati mõttekat lauset. Analüütilise filosoofia alguses seisab Gottlob FREGE (1848-1925), kes ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Näiteks S teab, et Koidutäht on Ehatäht
individuaalsuse. 19. sajandi algul tõuseb prantsuse materialistlik ajalooteadus. Saksamaal on ajalooline teadmine seotud erinevate mentaalsuste uurimisega. Vaimuelu uurimine pole võimalik loodusteaduste meetodite abil, sest ta viib lihtsustamiseni, sest põhineb põhjuse-tagajärje seadustele. Hilisemates töödes keskendub Dilthey ajastu peegeldumisele üksikutes tekstides. Vaimuteaduste valdkond on Diltheyl väga lai. Need teadused ei uuri mitte ainult individuaalse mõtlemise iseärasusi, vaid ka ajastu mõtlemise iseärasusi. Õiguse uurimine keeldude- käskude struktuurina. Mentaalsuse uurimine. Dilthey ei varjanudki oma lähenemis- viisi subjektiivsust, sest ta esindas ju oma ajastut. Uurija ja tema uuritava objekti vahel on toimeseos, kuna uurija on oma aja mõtlemisest mõjutatud. Igasugune biograafiline meetod on seega subjektiivne. Suurteoseks on tema õpetaja Schleiermacheri biograafia
,,Undiin" 1939. II MS katastroofi eelaimdus. Müstiliste sugemetega fataalne legend ja kirglik armastuslugu ja inimloomuse filosoofiline käsitlus ja eksistentsiaalne mõttelõng ja muinasjutt. Tema faabulad on lihtsad, aga tekst ise mitmekihiline. Tekst üldiselt poeetiline. Elunägemus paindlik ja ebasümmeetriline, ei üritagi luua objektiivset reaalsust. Eesmärgiks on pigem inimese loomuomane paradoksaalse siseilma avamine. Ühtset tõde ja nägemust pole olemas. Ei uuri väga välismaailma ega ühiskonda. Kriitikud: Undiin kehastab kättesaamatut ideaali, täiuse ihalust. Habras Undiin põrkub vastu tänase maailma pilti. Talle on omane fanaatiline kompromissitu maksimalism. Giraudoux jätab alati otsad lahti. Undiini traagika seisab selles, et ta mõistab olukorra paradoksaalsust: võimatus ühendada idealismi reaalse tegelikkusega. Giraudoux hariduselt saksa filoloog. Paljud näidendid räägivad keerulistest saksa-prantsuse suhetest
.. Nii öeldi, et tal Laios olla käskijaks." Iokaste näos peegeldus hirm. Ta lausus Oidipusele, et ei maksa kõike, mis on öeldud, uurida, kuid Oidipus ei saanud selgusetuks jätta oma sünnilugu. Meeleheitele aetuna tormas kuninganna paleesse. Samal ajal jõudis kohale keegi rauk. Oidipus sai teada, et too rauk oligi see karjane, kes Oidipuse sõnumitoojale kinkis. Vanamees ei tahtnud kuninga küsimustele kuidagi vastata. Ta lausus: "Ära hoidku taevas rohkem uuri, käskija!" "Sa kõik võid teada saada lossis enda naise käest." Lõpuks kinnitas rauk, et ta sai lapse Iokastelt surma saatmiseks, sest halb enne, et ta isale saavat mõrvariks, teinud hirmu. Viimaks oli kuningas kõigest aru saanud. Tema, Oidipus, oli tapnud oma isa, abiellunud oma isa naise, emaga. Teda ei saanud enam keegi aidata, samuti tema naist ja ema, nende lapsi. Kõik olid neetud. Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist. Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna.
Kirjuta üles komponentide nimetused, markeerin- gud, tootjad, FCC koodid (kui on) ja seerianumbrid. Selgita välja (vajadusel tootja kodulehe abil) komponentide parameetrid (protsessoril taktsagedus, mälul ja kõvakettal maht, video- kaardil videomälu maht). Komponendi tootjafirma saab leida FCC koodi järgi. Seadista CMOS Setupist esimeseks alglaadivaks seadmeks disketiseade (kirjelda lühidalt, kuidas seda tegid), käivita arvuti DOSi süsteemdisketilt1 ja uuri, kas DOSi käsud töötavad (näiteks käsk DIR). Kirjuta tulemused protokolli. Võimalusel paiguta protokolli mõne kom- ponendi või toimingu foto. 4.2. Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal Koosta Hinnavaatluse2 või mõne suurema arvutifirma andmete alusel ühe lauaarvuti komp- lekt. See peab sisaldama protsessorit, selle jahutit, emaplaati, operatiivmälu, kõvaketast, dis- ketiseadet, laserkettaseadet, videokaarti (kui pole juba integreeritud), võrgukaarti (kui pole
Loe süüdistuse kohta KrMS §§ 220 kuni 227, 168 ja 154 USAs on ametliku süüdistuse esitamiseks vajalik, et eksisteeriks põhjendatud kahtlus (probable cause) selle kahtluse olemasolus veendumiseks tuleb prokuratuuril oma tõendid esitada kas vandekogule (Grand Jury) või kohtulikul eelärakuulamisel (preliminary hearing), kus leiab aset justkui miniprotsess, veendumaks, et vähemasti miinimumtasemel tõendid süüdsituse kinnitamiseks olemas on. Uuri nende kahe filtermehanismi kohta ja mõtle, kas ka Eestis veel täiendavat filtrit vaja oleks? Kas süüdistuse esitamine iseenesest kujutab endast sellist menetluslikku liigutust, mille tagajärjed on nii tõsised, nagu USAs on Grand Jury või preliminary hearingu vajadust põhjendades leitud? Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus? Kas Su vastus sellele küsimusele sõltuks sellest, millises rollis menetluses oled
Kuna õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis konkreetses inimühiskonnas, siis kasutab ta selleks empiirilisi meetodeid. Just nende kasutamine eristab õiguse sotsioloogiat järsult õiguse filosoofiast või ajaloost. Seoses õ sotsioloogia selliste võimalustega õigust tundma õppida on tal otsene väljund – urimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele. Kui seadusandja ei uuri piisavalt sotsioloogilist tausta, on oht, et ta annab vale seaduse – keelava asemel lubav jne. Õ sotsioloogia pakub siin abi uurides süstemaatiliselt õiguse jaoks olulisi elulisi asjaolusid. Õigussotsioloogial on oluline tähendus õiguse erinevatele valdkondadele. Seos õiguspraktikaga ilmneb ühiskondlike tingimuste ja õigusnormide vastastikuses mõjus (kohtunik ei pea mitte üksi õigusest terviklikku ülevaadet omama, vaid mõistma ka
TextBox tekst1=new TextBox(); public Tervitaja2(){ nupp1.Location=new Point(20, 30); tekst1.Location=new Point(20, 60); nupp1.Text="Vajuta"; Controls.Add(nupp1); Controls.Add(tekst1); nupp1.Click+=nupp1_Click; } void nupp1_Click(object saatja, EventArgs e){ tekst1.Text="tere"; } public static void Main(string[] arg){ Application.Run(new Tervitaja2()); } } 83 Ülesandeid * Uuri näidet Delegaat1, lisa sinna funktsioon UinuvTervitus, mis trükiks "brrr". Katseta. * Muuda näidet Syndmused1 nõnda, et lisanduks sündmus InimeneUinus, kuhu oleks tsükli abil 10 korda lisatud UinuvTervitus. Katseta. * Lisa ilmajaama näitele tuule kiirus. * Koosta nupuvajutusnäite abil graafiline kalkulaator, mille abil saab sentimeetreid tollideks ja tagasi arvutada. 84 Kokkuvõte
Energia on mateeria kõikide liikumisvormide kvantitatiivseks mõõduks. Eristatakse süsteemi sise-ja välisenergiat. Siseenergia koosneb kogu süsteemi liikumise kineetilisest energiast ümbritseva keskkonna kehade suhtes ja potentsiaalsest energiast, mis on tingitud süsteemi asendist jõuväljas, näiteks raskusjõu väljas. Kineetilist energiat arvestatakse termodünaamikas gaasi või vedeliku voolamisel, potentsiaalset energiat tavaliselt ei arvestata, kuna termodünaamika ei uuri süsteeme jõuväljas. Termodünaamilise süsteemi siseenergia on kõikide süsteemi moodustavate mikroosakeste kineetilise energia summa. Siseenergia koosneb molekulide kulgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise kineetilisest energiast, molekulidevahelisest toimeenergiast, elektronide liikumisenergiast ja vastastikusest toimeenergiast aatomi tuumaga, tuuma nukleonide energiast ja nende omavahelisest toimeenergiast jne. Termodünaamika ei vaatle siseenergiat
http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Grahn, P. (2007) Laps ja loodus. Dahlgren, L. O., Sjölander, S., Strid, J. P.,Szcepanski, A. (Koost.) Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. 42 Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta Tallinn: Medicina. Jõesaar, K. (2009). Õuesõppe vajalikkus lasteaiaõpetajate arvamustes. [Bakalaureusetöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond. Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kirby, Andy (2003). Redefining social and environmental relations at the ecovillage at Ithaca. A case study
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TextBox tekst1=new TextBox(); public Tervitaja2(){ nupp1.Location=new Point(20, 30); tekst1.Location=new Point(20, 60); nupp1.Text="Vajuta"; Controls.Add(nupp1); Controls.Add(tekst1); nupp1.Click+=nupp1_Click; } void nupp1_Click(object saatja, EventArgs e){ tekst1.Text="tere"; } public static void Main(string[] arg){ Application.Run(new Tervitaja2()); } } Ülesandeid * Uuri näidet Delegaat1, lisa sinna funktsioon UinuvTervitus, mis trükiks "brrr". Katseta. * Muuda näidet Syndmused1 nõnda, et lisanduks sündmus InimeneUinus, kuhu oleks tsükli abil 10 korda lisatud UinuvTervitus. Katseta. * Lisa ilmajaama näitele tuule kiirus. * Koosta nupuvajutusnäite abil graafiline kalkulaator, mille abil saab sentimeetreid tollideks ja tagasi arvutada. Visual Studio C# Expressi install Programmikoodi kirjutamise ja käivitamise jaoks on loodud mitmesuguseid abivahendeid
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Käsitle asjaolusid, objekte, nähtusi üksikult ka koos, nende omavahelisi suhteid, mõju, seoseid ja toimimiskeskkonda arvestades. 11. Leiutava probleemilahenduse tööriistad, meetodid, tehnikad Vaiketeadmiste rakendamise teooria: Kirjelda olukorda, juhtumit, sündmust faktide keeles Esita küsimusi: sokraatilised küsimused, laiendavad või süvendavad teemat, loovad uusi seoseid, lähenemisviise ja tervikut Kuula teiste lugusid sama teema kohta. Uuri, milliseid vigu on nad teinud ja küsi, kuidas nad oma vigu on parandanud. Tee oma järeldused ja kokkuvõtted sellest, mida saad teistelt õppida Seosta kuuldu oma olukorraga, probleemiga ning analüüsi teistelt õpitut seoses oma kogemustega Tee selge plaan ja kujutle elavalt, kuidas käituksid edaspidi samalaadsetes olukordades Ratsionaalsete sammude teooria: Vali mida tahad (lahendada/luua) ja sea siht; Muuda vaatenurka, kogu teavet probleemist;
märkama oma tundeid ja reguleerima on tundeväljendusi. Rahutute laste puhul omab kodune rutiin, stabiilsus suurt tähendust. Kindlad söögi ja uneajad, pesemis ja uinumisrituaalid aitavad lapsel paremini iseendaga toime tulla. Ülesanne: Mõtle välja 3 erinevat rituaalset tegevust lapse magama panemiseks, pesemiseks, riietumiseks. Uuri selleks oma kursusekaaslaste mälestusi oma lapsepõlvest, vestle erinevate emadeisadega. Koosta enda jaoks spikker. Isegi ema üsas on iga inimene ainulaadne isiksus. Juba enne imiku Seosed traditsiooniliste temperamenditüüpidega: ilmale tulekut Koleerikutest imikud reageerivad valjuhäälselt eksisteerivad tal
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
karjäärivõimaluste uurimine on kasulik. entusiastlik helde nutikas s?bralik A. ,, Karjääriteed" ja ,, Karjääri uuri ja" Üks vahend, mis on klientidele karjäärivõimaluste analüüsi läbiviimisel abiks olnud, on eespool kirjeldatud ratas (joonis 1). Selle mudeli puhul lähtutakse arusaamast, et karjääriga seotud eesmärgi seadmine eeldab teavet mitmesuguste sisemiste ja väliste valdkondade kohta. Karjääri planeerimise läbiviimiseks kasutatav ülesandekogumik ,,Karjääriteed" lähtub sellest süstemaatilisest lähenemisviisist ja seal on toodud hulk
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
30250 6701105-1Uulu 58.28358224.576582 30250 Uulu Tahkuranna vald 28201 6701107-1Uulu kalmi 58.26966324.556824 28201 Tahkuranna vald 119502 6701108-1Uulu kool 58.28057024.575697 119502 Uulu Tahkuranna vald 119503 6701109-1Uulu kool 58.28057024.575628 119503 Uulu Tahkuranna vald 27104 8600744-1Uuri 57.65277927.158122 27104 Haanja vald 28303 8600743-1Uuri 57.65276627.158626 28303 Haanja vald 12165 29801-1 Uuri küla 59.48761825.561047 12165 Kuusalu vald 12166 29802-1 Uuri küla 59.48729825.561156 12166 Kuusalu vald 129407 4400923-1Uus 59.35647727.410969 129407 Jõhvi linn 14701 11207-1 Uus Maailm59.42667 24.74168 14701 Kesklinn 22096 6701113-1Uus sild 58.38185924.556624 22096 Pärnu linn 22095 6701112-1Uus sild 58.38025124.555672 22095 Pärnu linn 33172 4400810-1Uus-Ahtme59.34324327
TextBox tekst1=new TextBox(); public Tervitaja2(){ nupp1.Location=new Point(20, 30); tekst1.Location=new Point(20, 60); nupp1.Text="Vajuta"; Controls.Add(nupp1); Controls.Add(tekst1); nupp1.Click+=nupp1_Click; } void nupp1_Click(object saatja, EventArgs e){ tekst1.Text="tere"; } public static void Main(string[] arg){ Application.Run(new Tervitaja2()); } } Ülesandeid * Uuri näidet Delegaat1, lisa sinna funktsioon UinuvTervitus, mis trükiks "brrr". Katseta. * Muuda näidet Syndmused1 nõnda, et lisanduks sündmus InimeneUinus, kuhu oleks tsükli abil 10 korda lisatud UinuvTervitus. Katseta. * Lisa ilmajaama näitele tuule kiirus. * Koosta nupuvajutusnäite abil graafiline kalkulaator, mille abil saab sentimeetreid tollideks ja tagasi arvutada. Visual Studio C# Expressi install
Sellega saadakse madal tootmise omahind ühe valmistatud toote kohta. Suured toodetud kogused võtavad valmistoodangu laos palju ruumi, mistõttu üritatakse müüa suuri partiisid allahindluste abil. Edasimüüjad korraldavad müügikampaaniaid ja pakuvad omakorda tooteid allahindlusega. Tarbija tegelikku vajadust tooteid soetada ei uuri keegi ehk tegelik nõud- luse tase tarneahela liikmeid eriti ei huvita. Eeldatakse, et kui kaupa soodsa hinnaga pakkuda, õnnestub see ikkagi lõpuks realiseerida. Pakkumisahelat iseloomustavad suured tarnitavad partiid, suured veetavad ja ladustatavad kogused, väike ringlussagedus ja vähene infovahetus. Nõudluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
