Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil (0)

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio
ja SQL Server ’i baasil
C#
Tallinn
2011

Sisukord

C# 4
Põhivõimalused 5
Käivitamine 8
Suhtlus arvutiga 9
Arvutamine 10
Valikud 11
Kordused 13
Korrutustabel 15
Alamprogramm 17
Massiivid 18
Käsud mitmes failis 23
Tekst 24
Tekstifailid 27
Juhuarv 30
Omaloodud andmestruktuur 31
Edasijõudnute osa: Objektorienteeritud programmeerimine 35
Tutvustus 35
Dokumenteerivad kommentaarid 41
Pärilus 44
Ülekate 47
Liidesed 48
Abstraktne klass 50
Meetodite asendus 52
Omadused 54
Indekseering 57
Struktuurne andmestik 59
Operaatorite üledefineerimine 67
Abivahendid 76
Erindid 76
Enum 81
Andmekollektsioonid 82
Mallid 87
Atribuudid 90
Andmebaasiliides 95
Ühenduse loomine, päring 95
Andmete lisamine 99
SQL- parameeter 99
Salvestatud protseduur 101
Funktsiooni delegaadid 103
Funktsioonide komplekt 104
Sündmused 105
Ilmajaamad 105
Graafiline liides 108
Visual Studio C# Expressi install 110
LINQ - .NET Language -Integrated Query 114
Põhikonstruktsioonide näited 116
Kokkuvõte 117

C#

Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat . Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota , et kõik kohe lennult külge jääks!?
Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muutmise ja katsetamise peale avastada , mis mille jaoks on ning kuidas seda oma kasuks rakendada saab. Töötav näide on üks hea kindel tugipunkt nagu üks suur puu lagendikul, kuhu oskab alati tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata.
Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki . NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install – samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale.

Põhivõimalused

Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu talumees, kes omale krati oli ehitanud, sai hakata talle ülesandeid andma alles siis, kui kratt hinge sisse võttis. Muul juhul on tegemist palja põhuhunnikuga, millele teivas sisse löödud ja vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine:
using System;
class Tervitusarv1, arv2, arv1*arv2);
C:\Projects\oma\naited>Arvutus
Esimene arv:
3
Teine arv:
5
Arvude 3 ja 5 korrutis on 15
Ülesandeid

• Küsi kahe inimese nimed ning teata, et täna on nad pinginaabrid
  
• Küsi ristkülikukujulise toa seinte pikkused ning arvuta põranda pindala
  
• Leia 30% hinnasoodustusega hinna põhjal alghind
  

Valikud

Ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. Allpoololev näide koos väljundiga võiks näidata, kuidas tingimuslause abil tehtud valik toimib.
using System;< elseConsole.WriteLine(" TubliD:\kodu\0606\opikc#>Kordus3
Sisesta tund vahemikus 0-23
32
Sisesta tund vahemikus 0-23
11
Tubli, sisestasid 11.
Ülesandeid
* Trüki arvude ruudud ühest kahekümneni
* Küsi kasutajalt viis arvu ning väljasta nende summa
* Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant".

Korrutustabel

... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb.
Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan
Korrutustabel 4 5
siis saadakse sellest aru, et soovin korrutustabelit nelja rea ja viie veeruga. Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-i ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi . Length , saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks.
Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10.
Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrü. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta.
using System;<", a, b, Korruta(a, b));
Console.WriteLine(Korruta(3, 5));
C:\Projects\oma\naited>Alamprogramm
4 korda 6 on 24
15
Ülesandeid
* Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks
* Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta .
* Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile

Massiivid

Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv . Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiivi nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse.
using System;<;
Array.Sort(m);
for(int i=0; iMassiiv4
33
40
48

Osutid ja koopiad

Kui ühe hariliku täisarvulise muutuja väärtus omistada teisele, siis mõlemas muutujas on koopia samast väärtusest ning toimingud ühe muutujaga teise väärtust ei mõjuta. Massiividega ning tulevikus ka muude objektidega tuleb tähelepanelikum olla. Kui üks massiiv omistada teisele, siis tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlema muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m elemendi number 1 muutmist 32ks, on ka massiivi m2 elemendid muutunud - väärtusteks 40, 32, 33. Nõnda on suurte andmemassiivide juures teise muutuja tegemine andmete juurde pääsemiseks arvuti jaoks kerge ülesanne. Samas aga peab vaatama, et vajalikke andmeid kogemata ettevaatamatult ei muudaks. <;
int[] m2=m; // Viide samale massiivile
Tryki(m2);
m[1]=32;
Tryki(m2);
Kui soovida, et kaks algsetest andmetest pärit massiivi on üksteisest sõltumatud, siis tuleb teha algsest massiivist koopia (kloon).
int[] m3=(int[])m.Clone(); //Andmete koopia
m[1]=20;
Tryki(m3);
Pärast kloonimist muutused massiiviga m enam massiivi m3 väärtusi ei mõjuta.
Soovides massiivi tühjendada, aitab klassi Array käsklus Clear , mis täisarvude puhul kirjutab etteantud vahemikus (ehk praegusel juhul kogupikkuses, 0 ja Length-i vahel) täisarvude puhul väärtusteks nullid .
Array.Clear(m3, 0, m3.Length); //Tühjendus
Massiivist andmete otsimiseks sobib käsklus IndexOf. Soovitud elemendi leidumise korral väljastatakse selle elemendi järjekorranumber. Otsitava puudumisel aga -1.
Console.WriteLine(Array.IndexOf(m,33));
Console.WriteLine(Array.IndexOf(m,17)); // puuduv element
using System;<,<
Console.WriteLine(m[0, 1]); //48
Console.WriteLine("M66dete arv: "+m. Rank );
Console.WriteLine("Ridade arv: "+m.GetLength(0));
Console.WriteLine("Veergude arv: "+m.GetLength(1));
//elemente mõõtmes nr. 1
int summa=0;
foreach(int arv in m){
summa+=arv;
Console.WriteLine("Summa: "+summa);
C:\Projects\oma\naited>Massiiv8
48
M66dete arv: 2
Ridade arv: 2
Veergude arv: 3
Summa: 197
Ülesandeid
* Küsi kasutaja käest viis arvu ning väljasta need tagurpidises järjekorras.
* Loo alamprogramm massiivi väärtuste aritmeetilise keskmise leidmiseks. Katseta.
* Loo alamprogramm, mis suurendab kõiki massiivi elemente ühe võrra. Katseta.
* Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element.
* Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi.

Käsud mitmes failis

Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassis välja toodud.<);
foreach(string linn in linnad){
Console.WriteLine(linn);
Console.WriteLine(String.Join("; ", linnad));
D:\kodu\0606\opikc#>Tekst3
Tallinn
Tartu
Narva
Tallinn; Tartu; Narva
Ülesandeid
* Trüki inimese nime eelviimane täht
* Teata, kas sisestatud nimi algab A-ga
* Trüki sisestatud nimi välja suurtähtedega
* Teata, kas lauses leidub sõna "ja"
* Asenda olemasolu korral "ja" sõnaga "ning" ja teata asendusest
* Trüki välja lause kõige pikem sõna

Tekstifailid

Kui samu lähteandmeid on vaja korduvalt kasutada, siis on neid igakordse sissetoksimise asemel mugavam sisse lugeda failist . Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks. Samuti on ta tarvilik juhul, kui juba pruugitakse eelnevalt tekstifaili kujul olevaid andmeid.

Kirjutamine

Andmete faili saatmiseks tuleb kõigepealt moodustada voog etteantud nimega faili kirjutamiseks. Edasine trükk toimub juba sarnaselt ekraaniväljundiga Write ning WriteLine käskude abil. Lõppu tuleb kindlasti lisada käsklus Close , et teataks hoolitseda andmete füüsilise kettale jõudmise eest ning antakse fail vabalt kasutatavaks ka ülejäänud programmide jaoks. Siinse näite tulemusena tekib käivituskataloogi lihtne fail nimega "inimesed.txt", kuhu kirjutatakse kaks nime. Tekstiekraanil enesel pole käivitamise järel midagi näha - aga see veel ei tähenda, nagu programm midagi ei teeks. Lihtsalt tema töö tulemus jõuab loodavasse faili.
using System;
using System.IO;<
Kui tegemist pikemate andmetega, siis ei tasu end sellest näilisest lihtsusest eksitada lasta. Siis on jupikaupa andmete lugemine, töötlemine ja kirjutamine ikka omal kohal. Kui aga on vaja mõni ettejäänud tekst lihtsalt kettale salvestada , siis piisab siinsest lihtsast käsust täiesti.

Lisamine

Kui FileMode.Create asendada seadega FileMode.Append, siis jäävad kirjutades vanad andmed alles. Uued read lihtsalt lisatakse olemasoleva teksti lõppu. Sellist lisamist läheb tarvis näiteks sündmuste logi kirjutamise juures.
using System;
using System.IO;<

Lugemine

Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi.
using System;
using System.IO;<
Kui vaja faili ridadega ükshaaval midagi ette võtta, siis kannatab nad käsuga ReadAllLines lugeda ühte massiivi. Edasi on juba vabad käed edasi toimetamiseks.
using System;
using System.IO;<;
Console.WriteLine(nimed[r.Next(nimed.Length)]); //Juhuslik nimi
D:\kodu\0606\opikc#>Juhuarv1
0,74339002358885
11
95
Kati
Ülesandeid
* Trüki juhuslike teguritega korrutamisülesanne
* Kontrolli, kas kasutaja pakutud vastus oli õige
* Sõltuvalt vastuse õigsusest lase arvutil pakkuda olemasolevate hulgast valitud kiitev või julgustav kommentaar.

Omaloodud andmestruktuur

Standardandmetüüpe on .NET raamistikus kätte saada palju. Klasside arvu loetakse tuhandetes. Sellegipoolest juhtub oma rakenduste puhul olukordi , kus tuleb toimetada andmetega, mille hoidmiseks mugavat moodust pole olemas. Või siis on keegi kusagil selle küll loonud, aga lihtsalt ei leia üles. Harilike muutujate ja massiivide abil saab küll kõike arvutis ettekujutatavat hoida. Vahel aga on mugavam, kui pidevalt korduvate sarnaste andmete hoidmiseks luuakse eraldi andmetüüp. Siis on teada, et kokku kuuluvad andmed püsivad kindlalt ühes kohas koos ning pole nii suurt muret, et näiteks kahe firma andmed omavahel segamini võiksid minna.
Järgnevas näites kirjeldatakse selliseks omaette andmestruktuuriks punkt tasandil, kaks täisarvulist muutujat asukohti määramas.
structKui aga vähemalt üks programmeerija loodud konstruktor on olemas, siis seda nähtamatut konstruktorit ei tehta. Päriluse puhul kutsutakse alamklassi eksemplari loomisel alati välja ülemklassi konstruktor. Vaikimisi võtab kompilaator selleks ülemklassi parameetritega konstruktori. Kui see aga puudub või soovitakse käivitada mõnda muud, siis tuleb sobiva konstruktori väljakutse alamklassi juures ära märkida. Siin märgitakse näiteks Modelli loomise juures, et Modelli isendi loomise juures tehakse kõigepealt valmis baasklassi (inimese) isend , kellele siis Modelli enese konstruktoris vajalikud lisandused juurde pannakse. Ülemklassi konstruktori määramine on kohe Modelli konstruktori juures. Pärast koolonit olev base(vanus) ütleb, et kasutatagu inimese puhul seda konstruktorit, kus tuleb täisarvuline vanus kohe ette öelda.
public Modell(int vanus, int uymberm66t):base(vanus){
ymberm66t=uymberm66t;
Ehkki praegu tegelikult muud võimalust polnudki , tuleb see ikkagi arvutile ette öelda.
using System;<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus on "+(vanus-5)+" aastat"); <
public void Tervita(String tuttav){
Console.WriteLine("Tere, "+tuttav);<
public override double KysiKorgus(){return 1.5;}<",
t.KysiRuumala(), v.KysiRuumala());
D:\kodu\0606\opikc#>AbstraktseKlassiUuring
Ruumalad 12 ja 282,743338823081
Ülesandeid
* Lisa klassile Kujund abstraktne meetod PohjaYmbermoot ning meetod KyljePindala. Katseta - lisades vajalikud meetodid ka alamklassidesse.
* Loo Kujundi alamklass Risttahukas lisades talle vajalikud väljad kolme mõõtme hoidmiseks ja kattes üles Kujundi abstraktsed meetodid. Katseta mitmesuguste Risttahuka eksemplaridega.
* Koosta mitmesuguste Kujundite massiiv. Loo alamprogramm leidmaks massiivis olevate kujundite ruumalade summa. Loo eraldi alamprogramm leidmaks massiivis olevate kujundite pindalade summa.

Meetodite asendus

Harilikult kirjutatakse meetodite üle katmise juures ülemklassi meetodi ette virtual ning alamklassi juurde override. Sellisel juhul alamklassi (siinses näites Daami) objekti puhul kasutatakse alati seda meetodit, mis tema juurde käib - sõltumata, millisest tüübist on muutuja, mille kaudu eksemplari poole pöördutakse. C++ võimalusi säilitades aga on jäetud ka teine võimalus. Meetodi võib asendada nõnda, et tema kirjeldamise ette kirjutatakse sõna new. Sel juhul peidetakse vana meetod samuti ära. Vana meetodi saab aga kätte juhul, kui objekti poole pöörduda ülemklassi muutujast, kus vastav meetod vanal kujul kasutusel oli. Kui virtual/override puhul pidid parameetrid ja väljastustüüp samaks jääma, siis new loob täiesti uue ja eelmisest sõltumatu meetodi.
Järgnevas näites on ehitatud kunstlik pärilusahel. Ülemklassiks Inimene, kes ütleb oma vanuse nõnda nagu see on. Inimesest pärinenud Daam võtab ilma pikemalt mõtlemata 5 aastat maha. Daami alamklassiks olev Beib keeldub üldse vanuse teatamisest ning eriti kaugele arenenud KavalBeib palub kasutajal ise tema vanust pakkuda. Sõna sealed klassi juures näitab, et sellest klassist ei lubata enam edasi pärida. Selline määrang aitab kompilaatoril koodi optimeerida.
Alljärgnevalt katsetatakse, millist tüüpi muutuja kaudu millise tegeliku objekti poole pöördumisel milline tulemus saadakse. Et omistamine on võimalik ainult ülemklassi suunas, siis igaühe neist saab omistada Inimese tüüpi muutujale. Mida tase edasi, seda vähem on omistusvõimalusi.
Katsetamise käigus antakse Beiblastele vanuseks 17 aastat, teistele 40. Ning jälgitakse, milline meetod millise muutuja kaudu väljakutsel käima läheb. Kõige pikem ja keerukam lugu on Kavala Beibega. Et ta on pärimispuus kõige kaugemal, siis teda on võimalik omistada kõikide selles puus olevate tüüpidega muutujatele. Enese tüübi puhul küsib ta vanuseks 19, nagu käskluses öeldud. Ka lihtsalt Beib-tüüpi muutuja kaudu küsib ta enesele 19, sest klassi Beib meetod YtleVanus on virtual ning tegelikult käima läheb objekti enese ehk klassis KavalBeib loodud meetod.
Edasi muutub lugu keerulisemaks. Daami-muutujast välja kutsutav Kavala Beibe vanus tuleb 12, sest ta lahutab aastad maha nagu Daamile kohane. Ning ka hariliku inimese kaudu tuleb 12, sest virtual-piiritleja kaudu võetakse käsklus võimalikult objekti enese lähedalt.
using System;<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus on "+(vanus-5)+" aastat"); <
new public virtual void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus pole sinu asi, vot!");<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine(" Arvareturn (string)esinemised[kuupaev];<
public int Minut(){return minut;}
public void tryki(){
Console.WriteLine(", tund, minut);
public static Kellaaeg operator +(Kellaaeg k1, Kellaaeg k2){
return new Kellaaeg(k1.tund+k2.Tund(), k1.minut+k2.Minut());<
public int Minut(){return minut;}
public void tryki(){
Console.WriteLine(", tund, minut);
public static Kellaaeg operator+(Kellaaeg k1, Kellaaeg k2){
return new Kellaaeg(k1.Tund()+k2.Tund(), k1.Minut()+k2.Minut());
public static implicit operator int(Kellaaeg k){
return k.Tund()*60+k.Minut();
public static explicit operator double(Kellaaeg k){
//kohustuslik muunduse näitamine
return k.Tund()+k.Minut()/60.0;
public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){
return new Kellaaeg(minutid/60, minutid%60);< catch(FormatException probleem){
Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message);
} catch(OverflowException){
Console.WriteLine("Liiga suur arv.");
} catch(Exception){
Console.WriteLine("Tundmatu probleem");
}catch(FormatException probleem){
Console.WriteLine("Viga teisendusel: "+probleem.Message);
D:\kodu\0606\opikc#>Erind4
Palun arv:
5
Kirjutati: 5

Erindi heitmine

Sugugi ei pea leppima vaid arvuti enese antud veateadetega. Kui ikka oma programmis paistab, et midagi läheb väga käest ära, siis on vahel kasulik ise märku anda, et sarnaselt edasi toimida pole enam mõtet. Näiteks, kui arvutuse algandmed on ilmselgelt valed (kolmnurga üks külg pikem kui teised kaks kokku), siis võib julgesti enne arvutamist teada anda, milles asi ning heita selleteemalise erindi. Edasi on juba vastavat koodilõiku väljakutsuva programmeerija ülesandeks silumise käigus kindlaks teha, millest probleem tekkis ning vastavalt edasi toimida.
Siin näites lihtsalt keelati sajast suuremate arvude sisestus. Kui arv juhtub liiga suur olema, heidetakse erind. Lihtsuse mõttes pole oma tüüpi loodud, kasutatakse SystemExceptionit. Kuigi - vähegi pikema programmi selguse huvides oleks oma tüübi loomine kasulik. Et peaprogrammis pole SystemExceptioni jaoks veapüünist, siis tuleb ette süsteemne veateade, mille järele programmeerija peab juba ise edasi mõtlema, mida edasi teha.
using System;Console.WriteLine("Viga teisendusel: "+probleem.Message);
D:\kodu\0606\opikc#>Erind5
Palun arv:
789
Unhandled Exception: System.SystemException: Liiga suur arv
at Erind5.LoeArv()
at Erind5.Main(String[] arg)
Ülesandeid
* Katseta näite "Erind2" juures, kuidas käitub programm juhul, kui ette anda veatu arv.
* Muuda täisarvu käsklused reaalarvu omadeks ja leia, mis kasutamisel muutus.
* Loo tsükkel, mille abil küsitakse arvu senikaua, kuni saadakse sobiv sisend.
* Muuda näidet "Erind5" nõnda, et see annaks peaprogrammis viisaka seletuse ka omaheidetud erindi korral.
* Loo erindeid kasutades programm, mis suurendaks faili arv.txt sisu ühe võrra. Kui fail puudub, või failis pole arv, siis antakse selgitusega veateade.
* Kui failis olev arv ületab 365, siis anna välja omapoolne erind ning püüa sellele reageerida.

Enum

Ikka leidub kohti, kus on võimalik teha piiratud arv valikuid . Asukoht Eestis on ühes maakondadest. Ühissõiduk on üldjuhul rong , tramm, troll või buss jne. Kui programmikoodis tuleb leida käitumisjuhis ühele etteantud valikutest, siis on enum hea abivahend . Maakonna nime saab kirjutada mitmeti. Olgu siis " Harjumaa ", või "Harju maakond", rääkimata suurte ja väikeste tähtede ning tühikute erisusest. Andmebaaside puhul kasutatakse üldjuhul võimalust, et ei kirjutata inimese andmete juurde maakonna nime, vaid pannakse selle maakonna kood. Ning selle järgi on vajadusel võimalik teisest andmetabelist järele vaadata, millise maakonnaga siis päriselt tegu. Midagi sarnast toimub ka enumi puhul. Ehk siis vastavas loetelus kirjeldatakse ära kõik võimalikud väärtused. Ning hiljem programmi sees pole võimalik enam vastavat nimetust valesti kirjutada ilma, et kood kompileerimata jääks. Sedasi on võimalik vältida vigu, mis muidu üllatavatel hetkedel võiksid avalduda. Tüüpiliseks kasutuskohaks on näiteks alamprogrammi parameetrid, kus enumi abil määratakse, kuidas just sel korral vastavate andmetega tuleb käituda. Järgnevas näites siis tuuakse tugevuse kohta kolm konstanti: tumm, ühekordne ja mitmekordne. Ning praegusel juhul alamprogrammis esimese variandi puhul jäetakse etteantud tekst sootuks trükkimata. Teisel juhul trükitakse ühe korra ning viimasel juhul mitu korda. Kui aga ühekordne kirjutatuks nõrga g-ga, siis jäänuks kood kompileerimata. Pealtnäha iseenesestmõistetav. Aga kui enumi asemel olnuks kasutatud stringi, siis just sellised vead on kerged tulema.
using System;<;<", ht["Kati"]);
Kontrollitakse, kas Kati on nimede hulgas olemas. Kui jah, siis trükitakse ta hinne.
ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1;
Sassi hinnet alandatakse ühe võrra.
ht.Remove("Mati");
Mati eemaldatakse nimekirjast.
Tahtes kõik andmed kätte saada, aitab jälle enumeraator, ainult et igal enumeraatori elemendil on võti ja väärtus. Siin trükitakse nad lihtsalt välja, aga eks igaüks tea ise paremini, mida tal oma programmis nendega kõige mõistlikum teha on.
IDictionaryEnumerator enumr=ht.GetEnumerator();
while(enumr.MoveNext()){
string eesnimi=enumr.Key as string;
int hinne=(int)enumr.Value;
Console.WriteLine(", eesnimi, hinne);
Ning kogu näide tervikuna.
using System;
using System.Collections;<", ht["Kati"]);
ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1;
ht.Remove("Mati");
IDictionaryEnumerator enumr=ht.GetEnumerator();
while(enumr.MoveNext()){
string eesnimi=enumr.Key as string;
int hinne=(int)enumr.Value;
Console.WriteLine(", eesnimi, hinne);
D:\kodu\0606\dotnet>Kollektsioon4
5
Kati: 5
Juku: 3
Sass: 3
Ülesandeid
* Küsi kasutajalt arve, kuni ta sisestab nulli. Salvesta ArrayListi. Väljasta need arvud tagurpidises järjekorras.
* Proovi eelmine ülesanne lahendada LinkedListi abil. Omadus Last annab loetelu viimase elemendi, RemoveLast() kustutab viimase.
* Loe tekstifailist arvud, väljasta nad sorteerituna teise tekstifaili.
* Loe tekstifailist arvud. Teise tekstifaili väljasta, mitu korda iga arv esines.

Mallid

Objektorienteeritus võimaldab alamklasside eksemplare omistada ülemklassi tüüpi muutujatele. Nõnda saab lahendada enamiku olukordi, kus koodilt nõutakse paindlikkust ning võimet veidi erinevaid objekte ühiselt hoida või käidelda. Kus pole võimalik objekte omistada muidu pärimispuu järgi, seal tuleb appi teadmine, et kõik pärineb ühisest ülemklassist System.Object. Või siis saab eri pärimispuudest tulnud klasside ühiseid käsklusi kasutada liideste abil. Nii et kõik vajalik peaks sellega olemas olema.
Ometigi on C# juurde kaasa võetud C++ist mallid ehk šabloonid ehk geneerilisus. Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust:
* Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu.
* Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele.
Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud andmete kohta teada ainult, et need on klassi Object järglased (ehk siis nagu polnudki tüübi kohta suurt midagi teada), siis geneerilise Listi puhul saab määrata näiteks, et loetelus esinevad elemendid on täisarvud. Ning selle põhjal on edaspidises kasutuses teada, et vastavast loetelust välja võetavad andmed on ka sama tüüpi. Nagu järgnevast näitest näha, siis ka loetelu läbimiseks mõeldud enumeraatorile tuleb sama tüüp määrata.
Andmestruktuuri ülesehituse eripärast lähtudes on LinkedListi läbikäimine enumeraatori abil tunduvalt ökonoomsem kui järjestikuste andmete küsimine elemendi järjekorranumbri järgi. Konkreetse järjekorranumbriga kohani jõudmiseks tuleb järjekorranumbri puhul enne kõik elemendid listisiseselt läbi jalutada. Enumeraator aga mõistab andmeid ilusti järjest võtta.
using System;
using System.Collections.Generic;< <<<; "+
"DBQ=d:\\kodu\\0606\\dotnet\\proovibaas2.mdb; "+
"Trusted_Connection=yes";
string lause="SELECT mark FROM autod";
OdbcConnection cn=new OdbcConnection(constr);
cn.Open();
OdbcCommand cm = new OdbcCommand(lause, cn);
OdbcDataReader reader=cm.ExecuteReader();
while(reader.Read()){
Console.WriteLine(reader.GetString(0));
cn.Close();
Kui aga tegemist pole Accessiga, vaid mõne muu andmebaasikeskkonnaga, mis aga sellegipoolest on Control Paneli kaudu ODBC alt kättesaadav, siis ka sealtkaudu saab oma andmetele ligi. Olgu näiteks olemas juba toimiv veebibaas PHP ja MySQLi abil – kuhu aga tahetakse ka kohalikus arvutis toimiva programmi kaudu pilku peale visata . Tehes see algne baas ODBC kaudu nähtavaks nime all näiteks proovibaas2, näeks sidepidamisprogramm välja nagu järgnevalt. Tasub tähele panna, et võrreldes SQL-serveriga on kasutatavateks objektiklassideks OdbcConnection ja OdbcCommand. Aga andmetega ümber käiakse ikka samamoodi.
using System;
using System.Data.Odbc;<
Ja ongi kogu näide, mida võib edaspidi sarnaste rakenduste loomisel aluseks võtta.
using System;<;
IEnumerable query = from s in names
where s.Length == 5
orderby s
select s.ToUpper();
foreach (string item in query)
Console.WriteLine(item);
Tulemuseks on:
BURKE
DAVID
FRANK
LINQ mõistmiseks tuleks esmalt vaadelda programmi esimest lauset:
IEnumerable query = from s in names
where s.Length == 5
orderby s
select s.ToUpper();
Kohalik muutuja Query väärtustatakse päringu avalisega. Päringuavaldis võtab andmeid ühest või mitmest andmeallikast ning võimaldab sooritada mitmeid operatsioone. Antud päring kasutab kolme standardset operaatorit : Where, OrderBy ja Select.
Seega võiks seda päringut lugeda järgmiselt: loome loendatava teksti sisaldava massiivi Query, valides andmed tekstimassiivist names kus teksti pikkuseks on 5 märki ning sorteerime tulemuse tähestikuliselt ning tulemusena näitame sobivaid tekstiväärtusi suurte tähtedega.
LINQ päringuid saab teha kõigi loendatavate kollektsioonide ja massiivide peal.
Kõik LINQ päringud koosnevad kolmest tegevusest:

• Andmeallika tekitamine
  
• Päringu loomine
  
• Päringu käivitamine
  

using System;
using System.Linq;
using System.Collections.Generic;<;
// 2. Päringu loomine.
// numQuery tekitatakse IEnumerable tüüpi
var numQuery =
from num in numbers
where (num % 2) == 0
select num;
// 3. Päringu käivitamine.
foreach (int num in numQuery)
Console.Write( ", num);

Põhikonstruktsioonide näited

Lühim tervitav programm
using System;< else {
Console.WriteLine("Mind pole homme kodus.");
Kordus while abil
int nr=1;
while(nr