Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Perevägivallast (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis muudaks vägivaldset meest ?
  • Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret ?
  • Kui olete viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, siis millised olid tagajärjed ?
  • Millised olid viimase, kõige raskema juhtumi tagajärjed ?
  • Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest ?
  • Miks ohvrid ei pöördu arsti poole ?
  • Kui sageli Te olete viimase aasta jooksul käinud haigena tööl ?
  • Mida Sa saad enda heaks teha ?
  • Mida ma saaksin teha, et sind aidata ?
  • Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt ?
  • Kuidas Sa oled seni hakkama saanud ?
  • Kuhu ta saaks minna ?
  • Mida on riskantne teha ?
  • Mida on sul võimalik ette võtta ?
  • Miks hakkab mees lööma, ähvardama ja alandama oma partnerit ?
  • Miks tulla tugirühma ?
  • Millal tuleb kahtlustada seksuaalset väätkohtlemist ?
  • Millised olid viimase kõige raskema juhtumi tagajärjed ?
  • Kes kannatab perevägivalla all kõige rohkem ?
  • Mis põhjustab perevägivalda kõige rohkem ?
  • Kust saab kõige efektiivsemat abi ?
  • Kuidas ravida hingehaavu ?
  • Kellelegi ,et mind vägistati. Mis ma peaksin tegema ?
  • Kuid mõtlesin, et äkki on ta samasugune ?
  • Milline on sinu lähisuhe ?
  • Midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada ?
  • Kui sa räägid teistega ?
  • Mil sul on aega iseenda jaoks ?
  • Kui sa püüad temaga probleemidest rääkida ?
  • Kui sa raha kulutad, kas siis su partner paneb sind igat senti lugema või ütleb, et sa ei vääri midagi ?
  • Kui sa tema juurest ära lähed ?
  • Mida sa varem meelsasti tegid ?
  • Mida on sul võimalik ette võtta ?
  • Keskpunkt, ilma milleta ta ei suuda elada ?
  • Kui ilmneb mõni probleem ?
  • Milline peab olema mees ja milline peab olema naine ?
  • Kui ta muutub vihaseks ?
 
Säutsu twitteris
Avinurme Keskkool 8.klass
Perevägivallast
Mariliis Oja
Avinurme 2008
Sisukord
1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus .....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.........................................................................................................................................40 Küsitlus...........................................................................................................................................41 Kokkuvõte......................................................................................................................................43 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................44 Lisa 1 Tõsielujuhtumid...................................................................................................................45 Lisa 2 Testid....................................................................................................................................50 Lisa 3 Pildid....................................................................................................................................53
Sissejuhatus
Laste vastu suunatud vägivalda ja julmust on esinenud kogu ajaloo vältel. Lapsi on tapetud nii
2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue , samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid.
Perevägivald ja ohvriabi
Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja ­ toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid . Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel : · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks , pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks , arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ... Meie roll oleks olemas olla nende jaoks, kes meieni neis asjus jõuavad ja siis vaikselt ''kikivarvukil'', avada erinevate võimaluste uksi . Kus saab esitada kuriteoteate, kus saab pöörduda riikliku ohvriabi süsteemi poole, kus saab proovida kohtu kaudu õigust nõuda, kus saab paluda riikliku õigusabi... Aga mis kõige tähtsam: me tahame aidata leida hingerahu, olgu see tee siis nii pikk selleni kui ta on...
Tabel 11.
3 Z62.4 Lapse hooletusse jätmine Y06 Hooletusse jätmine ja hülgamine emotsionaalses mõttes. Y07 Halva kohtlemise muud sündroomid. Sisaldab:vaimne julmus, füüsiline kuritarvitus, seksuaalne kuritarvitus, piinmine. Z61.4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves
Füüsiline ja vaimne vägivald
Füüsiline vägivald
4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise kohta antud seletuse vahel on sageli vastuolu. Uuringutes leitakse lapsel sageli eri vanusega luumurde või verevalumeid sellistes kohtades, kuhu neid õnnetuse tagajärjel kergesti ei teki. Vägivald võib olla ka keemiline: last rahustatakse näiteks ravimite või gaasiga. Keemiliseks vägivallaks loetakse ka seda, kui lapsele või noorukile jäetakse vajalikud ravimid andmata. Keemilist vägivalda on sageli raske kindlaks teha, kuna laste ja noorte tahtmatud mürgitusjuhtumid on tavalised ja alati ei ole kerge otsustada, kas tegemist on tahtmatu või tahtliku mürgitusega.
Vaimne vägivald
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne
5 väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine ). Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega , nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna.
Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud ". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta.
Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest, mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest , kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine.
Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsemiseks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eestseaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistamist.
Perevägivalla levimus
Laste ja noorte vastu suunatud vägivalda on raske välja selgitada, kuna sotsiaalhooldus ja tervishoiu vaatevälja jõuavad juhtumid on vaid mäe tipp. Vägivalla levimust uurivates töödes sõltuvad tulemused peale kasutatud meetodite ka mitmesugustest eetilistest ja kultuurilistest lähtekohtadest, mis on seotud näiteks füüsilise karistamise ja selle aktsepteerimisega.
6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid . Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem.
Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed
Millised on vägivalda soodustavad tegurid
Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid.
7 Isolatsioon . Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms.
Stress . Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus , et laps polegi temalt).
Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil. Ta tunneb, et ei suuda täita dominantset rolli ja tunneb oma mehelikkust seetõttu ohustatuna. Alandus- ja saamatusetunnet üritab ta kompenseerida vägivallaga.
Alkohol / narkootikumid . Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana.
Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud).
Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega.
Madal enesehinnang . Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse.
Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika , et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus .
Ennastõigustavad kaitsemehhanismid. Üritatakse enda ja teiste ees näidata olukorda süütumana, kui see on: "Ma ju ainult natuke lükkasin teda", "Ega seda siis nii tihti ka ei juhtu", "Ega see talle nii väga midagi ei teinud". Mees ei usu, et tema vägivaldsel käitumisel oleks negatiivseid tagajärgi. Teisalt süüdistused: Naine provotseeris, oli ise agressiivne, käitus valesti ("head abielunaised nii ei tee").
Vägivallakogemus lapsepõlvest. Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama . Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum.
Perevägivald ja alkohol
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et
8 süüdi pole nemad, vaid alkohol.
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi.
Sarnasused
* Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.
* Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.
* Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.
* Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv , muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.
* Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud.
Erinevused
* Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem.
* Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
* Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse, vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse hoopis ohvrit.
* Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus peaga autojuhtimine).
* Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku teavitus tööd.
Vägivallatseja liitlased
Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti. Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi üldiselt taunitaksevägivalda. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu. Väga oluliseks peab Bancroft poiste kasvatamist. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama. Igasugune patsist sikutamine võib saada aluseks arusaamale, et poiste ja tüdrukute vaheline suhtlus peabki käima vägivalla kaudu. Müüdi vägivallast meeste kohta
· Üks peamisi müüte, mida Bancrofti sõnul vägivallatsejate kohta usutakse, on see, et nad on ise lapsena pidanud vägivalda kannatama. Tema sõnul ei saa kunagi vägivaldsust õigustada. · Pooled vägivaldsetest meestest on ise kasvanud vägivaldses kodus, ent võtmeküsimus on tema sõnul see, kust tuleb teine pool-neid mõjutavad ka ühiskond, eakaaslased jne. · Teine müüt: mees on vägivaldne nende vastu keda ta kõige rohkem armastab . ,, Armukadedus on väga hea sotsiaalselt aktsepteeritud viis, kuidas oma partnerit
9 kontrollida," märkis Otstavel. Vägivallatsejate puhul läheb asi aga selleni, et naisel ei lubata suhelda ka sõbrannadega, kuni ta on sotsiaalselt täielikult isoleeritud. Veel tuuakse põhjenduseks agressiivset loomust või näiteks alkoholi ja narkootikume. Bancrofti sõnul pole aga alkoholi ja vägivalla vahel põhjuslikku seost. · ,,Tihti on joove vaid hea vabandus ," väitis Otstavel. ,,Paljud vägivallatsejad ei tarvita üldse alkoholi ning see võib teha oma versiooni esitamise naisele veel raskemaks." · Alkohol see-eest teeb löömise ohtlikumaks, sest kaob kontroll liigutuste üle ning mees võib põhjustada veel raskemaid vigastusi, kui tal võib-olla kavas oli. ,,Paljud naised loodavad, et kui ta vaid joomise maha jätaks, siis läheks kõik hästi. See ei muuda aga vägivallatseja puhul midagi. Sõltuvusest vabanemisel muutuvad vaid ettekäänded, mitte käitumine."
Mis muudaks vägivaldset meest?
· Naisel ei ole võimalik mehe käitumist mitte millegagi muuta, ütleb Bancroft. Tihti arvavad naised, et oma armastusega lunastavad nad mehe kunagised kannatused, millest mees alalõpmata räägib. ,,Tema sees on väike haiget saanud poiss, ütlevad naised tihti," tõi Otstavel näiteks. · Aga Bancroft väidab, et üleöö muutumist ei ole. Samuti ei aita tema sõnul ei tavaline individuaalne ega paarisnõustamine. Kui vägivallatseja läheb terapeudi juurde, siis ta paneb mehe jutu põhjal naisele psühholoogilise diagnoosi ning võib pidada teda väga ohtlikuks. · Paariteraapiast toob Bancroft aga näite, kus naine pikka aega ei avanud ennast terapeudi juures ja kui ta siis lõpuks rääkis mehe juuresolekul tema vägivaldsusest, siis terve kodutee tagus mees ühe käega naise pead vastu auto esipaneeli, juhtides teise käega autot. · Bancrofti üks põhitõdesis on, et naisel ei tohi kunagi paluda rääkida vägivallast mehe, laste ega kellegi teise juuresolekul. · Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti eriprogrammi läbivad mehed peavad oma tegusid viimse detailini kirjeldama ning tunnistama, et nad on käitunud niimoodi tahtlikult, võimu ja kontrolli saavutamiseks. · Naine peab mehe juurest ära minema ­ ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti.
Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja.
Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Sellesse numbrisse on koondatud vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla juhtumid, mida naised on aasta jooksul kogenud. Sageli on tegemist nn kombineeritud vägivalla juhtumitega, kus ja samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud , mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus .
Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma .
Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret?
10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga . 25 19 Raskused nägemisega 15 9 Südame, vererõhu, vereringehäired 15 27 Vaevused kõhupiirkonnas 14 11 Probleemid käte või jalgadega 11 17 Günekoloogilised haigused 10 4 Nahahaigused, allergia 6 3 Mõni muu raske haigus 4 10 Kokku 100 100 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vägivalla ohvritel on mitteohvritega võrreldes oluliselt halvem tervislik seisund. 72% nendest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret, mitteohvritest (kuigi nad on keskmiselt vanemad), on pikaajaline tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all.
Kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende suhtlemisvõimet, tööalast konkurentsivõimet, elatustaset, pereelu kvaliteeti jne. Kõige rängemalt kahjustab vägivald naiste tervist.
Kõige enam on naisi, kes peavad ennast vaimse vägivalla ohvriks. Selliseid naisi on 9% kõikidest naistest, kes on kogenud üksnes vaimset vaimset vägivalda ja ei ole isikult kokku puutunud muude vägivalla juhtumitega. 9% naistest on olnud füüsilise vägivalla ohvrid või füüsilise ja vaimse vägivalla ohvrid. Ülejäänud 4% naistest on olnud füüsilise ja seksuaalse vägivalla või siis üksnes seksuaalse vägivalla ohvrid. Ka selle rühma puhul võib seksuaalsele vägivallale lisanduda vaimne vägivald. Selles grupis on ka need naised, kes on aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Aastas saab Eestis vägivalla tõttu vigastada üle 40000 naise. Kui olete viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, siis millised olid tagajärjed?
Vastajate arv Ohvrite arv %-des naiste seas Vägivald, mille tulemuseks olid rasked (eluohtlikud) vigastused. 1,3 7000 Vägivald, mille tulemuseks olid kergemad kehalised vigastused. 6 34000 Kokku 7,3 41000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vastajad ise määratlesid, kas tegemist oli kerge või raske vigastusega. Iga kuues vägivalla tagajärjel saadud vigastus on ohvrite endi hinnangul raske või isegi eluohtlik.
Millised olid viimase, kõige raskema juhtumi tagajärjed?
11 Vastajate arv Ohvrite arv %-des 1.Verevalumid keha piirkonnas 4 22000 2.Verevalumid näo piirkonnas 3 17000 3.Luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas 1,3 7000 4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire )
Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste , eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele. Korduvad rünnakud, stressiallika (=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine , vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine ). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil: somaatilisel , emotsionaalsel, kognitiivsel, käitumuslikul ja hoiakute tasandil. See võib põhjustada mitmeid psühhiaatrilisi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Perevägivallast #1 Perevägivallast #2 Perevägivallast #3 Perevägivallast #4 Perevägivallast #5 Perevägivallast #6 Perevägivallast #7 Perevägivallast #8 Perevägivallast #9 Perevägivallast #10 Perevägivallast #11 Perevägivallast #12 Perevägivallast #13 Perevägivallast #14 Perevägivallast #15 Perevägivallast #16 Perevägivallast #17 Perevägivallast #18 Perevägivallast #19 Perevägivallast #20 Perevägivallast #21 Perevägivallast #22 Perevägivallast #23 Perevägivallast #24 Perevägivallast #25 Perevägivallast #26 Perevägivallast #27 Perevägivallast #28 Perevägivallast #29 Perevägivallast #30 Perevägivallast #31 Perevägivallast #32 Perevägivallast #33 Perevägivallast #34 Perevägivallast #35 Perevägivallast #36 Perevägivallast #37 Perevägivallast #38 Perevägivallast #39 Perevägivallast #40 Perevägivallast #41 Perevägivallast #42 Perevägivallast #43 Perevägivallast #44 Perevägivallast #45 Perevägivallast #46 Perevägivallast #47 Perevägivallast #48 Perevägivallast #49 Perevägivallast #50 Perevägivallast #51 Perevägivallast #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariliis Oja Õppematerjali autor

Lisainfo

See on uurimustöö perevägivallast. Koostatud 8.klassis. Töö on väga mahukas ning koostamine nõudis palju aega. Komisjoni poolt hinnatud töö 5-le ja tunnustatud parima tööna konkurentide hulgas.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

ingrid80 profiilipilt
Ingrid Tarmu: Seda materjali pole võimalik avadagi
10:55 05-04-2013
crystella353 profiilipilt
crystella353: Väga põhjalik ja sisukas
18:24 02-04-2011


Sarnased materjalid

11
sxw
Perevägivald
10
docx
PEREVÄGIVALD
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
9
doc
Perevägivald
5
doc
Perevägivald - lühireferaat
14
docx
Vägivald eestis
117
doc
Aforismid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun