Perevägivallast (2)

Avinurme Keskkool 8.klass
Perevägivallast
Mariliis Oja
Avinurme 2008
Sisukord
1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus .....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.........................................................................................................................................40 Küsitlus...........................................................................................................................................41 Kokkuvõte......................................................................................................................................43 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................44 Lisa 1 Tõsielujuhtumid...................................................................................................................45 Lisa 2 Testid....................................................................................................................................50 Lisa 3 Pildid....................................................................................................................................53
Sissejuhatus
Laste vastu suunatud vägivalda ja julmust on esinenud kogu ajaloo vältel. Lapsi on tapetud nii
2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue , samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid.
Perevägivald ja ohvriabi
Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja ­ toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid . Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel : · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks , pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks , arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ... Meie roll oleks olemas olla nende jaoks, kes meieni neis asjus jõuavad ja siis vaikselt ''kikivarvukil'', avada erinevate võimaluste uksi . Kus saab esitada kuriteoteate, kus saab pöörduda riikliku ohvriabi süsteemi poole, kus saab proovida kohtu kaudu õigust nõuda, kus saab paluda riikliku õigusabi... Aga mis kõige tähtsam: me tahame aidata leida hingerahu, olgu see tee siis nii pikk selleni kui ta on...
Tabel 11.
3 Z62.4 Lapse hooletusse jätmine Y06 Hooletusse jätmine ja hülgamine emotsionaalses mõttes. Y07 Halva kohtlemise muud sündroomid. Sisaldab:vaimne julmus, füüsiline kuritarvitus, seksuaalne kuritarvitus, piinmine. Z61.4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves
Füüsiline ja vaimne vägivald
Füüsiline vägivald
4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise kohta antud seletuse vahel on sageli vastuolu. Uuringutes leitakse lapsel sageli eri vanusega luumurde või verevalumeid sellistes kohtades, kuhu neid õnnetuse tagajärjel kergesti ei teki. Vägivald võib olla ka keemiline: last rahustatakse näiteks ravimite või gaasiga. Keemiliseks vägivallaks loetakse ka seda, kui lapsele või noorukile jäetakse vajalikud ravimid andmata. Keemilist vägivalda on sageli raske kindlaks teha, kuna laste ja noorte tahtmatud mürgitusjuhtumid on tavalised ja alati ei ole kerge otsustada, kas tegemist on tahtmatu või tahtliku mürgitusega.
Vaimne vägivald
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne
5 väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine ). Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega , nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna.
Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud ". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta.
Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest, mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest , kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine.
Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsemiseks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eestseaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistamist.
Perevägivalla levimus
Laste ja noorte vastu suunatud vägivalda on raske välja selgitada, kuna sotsiaalhooldus ja tervishoiu vaatevälja jõuavad juhtumid on vaid mäe tipp. Vägivalla levimust uurivates töödes sõltuvad tulemused peale kasutatud meetodite ka mitmesugustest eetilistest ja kultuurilistest lähtekohtadest, mis on seotud näiteks füüsilise karistamise ja selle aktsepteerimisega.
6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid . Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem.
Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed
Millised on vägivalda soodustavad tegurid
Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid.
7 Isolatsioon . Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms.
Stress . Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus , et laps polegi temalt).
Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil. Ta tunneb, et ei suuda täita dominantset rolli ja tunneb oma mehelikkust seetõttu ohustatuna. Alandus- ja saamatusetunnet üritab ta kompenseerida vägivallaga.
Alkohol / narkootikumid . Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana.
Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud).
Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega.
Madal enesehinnang . Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse.
Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika , et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus .
Ennastõigustavad kaitsemehhanismid. Üritatakse enda ja teiste ees näidata olukorda süütumana, kui see on: "Ma ju ainult natuke lükkasin teda", "Ega seda siis nii tihti ka ei juhtu", "Ega see talle nii väga midagi ei teinud". Mees ei usu, et tema vägivaldsel käitumisel oleks negatiivseid tagajärgi. Teisalt süüdistused: Naine provotseeris, oli ise agressiivne, käitus valesti ("head abielunaised nii ei tee").
Vägivallakogemus lapsepõlvest. Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama . Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum.
Perevägivald ja alkohol
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et
8 süüdi pole nemad, vaid alkohol.
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi.
Sarnasused
* Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.
* Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.
* Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.
* Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv , muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.
* Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud.
Erinevused
* Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem.
* Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
* Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse, vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse hoopis ohvrit.
* Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus peaga autojuhtimine).
* Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku teavitus tööd.
Vägivallatseja liitlased
Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti. Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi üldiselt taunitaksevägivalda. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu. Väga oluliseks peab Bancroft poiste kasvatamist. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama. Igasugune patsist sikutamine võib saada aluseks arusaamale, et poiste ja tüdrukute vaheline suhtlus peabki käima vägivalla kaudu. Müüdi vägivallast meeste kohta
· Üks peamisi müüte, mida Bancrofti sõnul vägivallatsejate kohta usutakse, on see, et nad on ise lapsena pidanud vägivalda kannatama. Tema sõnul ei saa kunagi vägivaldsust õigustada. · Pooled vägivaldsetest meestest on ise kasvanud vägivaldses kodus, ent võtmeküsimus on tema sõnul see, kust tuleb teine pool-neid mõjutavad ka ühiskond, eakaaslased jne. · Teine müüt: mees on vägivaldne nende vastu keda ta kõige rohkem armastab . ,, Armukadedus on väga hea sotsiaalselt aktsepteeritud viis, kuidas oma partnerit
9 kontrollida," märkis Otstavel. Vägivallatsejate puhul läheb asi aga selleni, et naisel ei lubata suhelda ka sõbrannadega, kuni ta on sotsiaalselt täielikult isoleeritud. Veel tuuakse põhjenduseks agressiivset loomust või näiteks alkoholi ja narkootikume. Bancrofti sõnul pole aga alkoholi ja vägivalla vahel põhjuslikku seost. · ,,Tihti on joove vaid hea vabandus ," väitis Otstavel. ,,Paljud vägivallatsejad ei tarvita üldse alkoholi ning see võib teha oma versiooni esitamise naisele veel raskemaks." · Alkohol see-eest teeb löömise ohtlikumaks, sest kaob kontroll liigutuste üle ning mees võib põhjustada veel raskemaid vigastusi, kui tal võib-olla kavas oli. ,,Paljud naised loodavad, et kui ta vaid joomise maha jätaks, siis läheks kõik hästi. See ei muuda aga vägivallatseja puhul midagi. Sõltuvusest vabanemisel muutuvad vaid ettekäänded, mitte käitumine."
Mis muudaks vägivaldset meest?
· Naisel ei ole võimalik mehe käitumist mitte millegagi muuta, ütleb Bancroft. Tihti arvavad naised, et oma armastusega lunastavad nad mehe kunagised kannatused, millest mees alalõpmata räägib. ,,Tema sees on väike haiget saanud poiss, ütlevad naised tihti," tõi Otstavel näiteks. · Aga Bancroft väidab, et üleöö muutumist ei ole. Samuti ei aita tema sõnul ei tavaline individuaalne ega paarisnõustamine. Kui vägivallatseja läheb terapeudi juurde, siis ta paneb mehe jutu põhjal naisele psühholoogilise diagnoosi ning võib pidada teda väga ohtlikuks. · Paariteraapiast toob Bancroft aga näite, kus naine pikka aega ei avanud ennast terapeudi juures ja kui ta siis lõpuks rääkis mehe juuresolekul tema vägivaldsusest, siis terve kodutee tagus mees ühe käega naise pead vastu auto esipaneeli, juhtides teise käega autot. · Bancrofti üks põhitõdesis on, et naisel ei tohi kunagi paluda rääkida vägivallast mehe, laste ega kellegi teise juuresolekul. · Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti eriprogrammi läbivad mehed peavad oma tegusid viimse detailini kirjeldama ning tunnistama, et nad on käitunud niimoodi tahtlikult, võimu ja kontrolli saavutamiseks. · Naine peab mehe juurest ära minema ­ ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti.
Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja.
Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Sellesse numbrisse on koondatud vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla juhtumid, mida naised on aasta jooksul kogenud. Sageli on tegemist nn kombineeritud vägivalla juhtumitega, kus ja samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud , mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus .
Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma .
Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret?
10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga . 25 19 Raskused nägemisega 15 9 Südame, vererõhu, vereringehäired 15 27 Vaevused kõhupiirkonnas 14 11 Probleemid käte või jalgadega 11 17 Günekoloogilised haigused 10 4 Nahahaigused, allergia 6 3 Mõni muu raske haigus 4 10 Kokku 100 100 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vägivalla ohvritel on mitteohvritega võrreldes oluliselt halvem tervislik seisund. 72% nendest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret, mitteohvritest (kuigi nad on keskmiselt vanemad), on pikaajaline tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all.
Kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende suhtlemisvõimet, tööalast konkurentsivõimet, elatustaset, pereelu kvaliteeti jne. Kõige rängemalt kahjustab vägivald naiste tervist.
Kõige enam on naisi, kes peavad ennast vaimse vägivalla ohvriks. Selliseid naisi on 9% kõikidest naistest, kes on kogenud üksnes vaimset vaimset vägivalda ja ei ole isikult kokku puutunud muude vägivalla juhtumitega. 9% naistest on olnud füüsilise vägivalla ohvrid või füüsilise ja vaimse vägivalla ohvrid. Ülejäänud 4% naistest on olnud füüsilise ja seksuaalse vägivalla või siis üksnes seksuaalse vägivalla ohvrid. Ka selle rühma puhul võib seksuaalsele vägivallale lisanduda vaimne vägivald. Selles grupis on ka need naised, kes on aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Aastas saab Eestis vägivalla tõttu vigastada üle 40000 naise. Kui olete viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, siis millised olid tagajärjed?
Vastajate arv Ohvrite arv %-des naiste seas Vägivald, mille tulemuseks olid rasked (eluohtlikud) vigastused. 1,3 7000 Vägivald, mille tulemuseks olid kergemad kehalised vigastused. 6 34000 Kokku 7,3 41000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vastajad ise määratlesid, kas tegemist oli kerge või raske vigastusega. Iga kuues vägivalla tagajärjel saadud vigastus on ohvrite endi hinnangul raske või isegi eluohtlik.
Millised olid viimase, kõige raskema juhtumi tagajärjed?
11 Vastajate arv Ohvrite arv %-des 1.Verevalumid keha piirkonnas 4 22000 2.Verevalumid näo piirkonnas 3 17000 3.Luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas 1,3 7000 4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire )
Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste , eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele. Korduvad rünnakud, stressiallika (=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine , vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine ). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil: somaatilisel , emotsionaalsel, kognitiivsel, käitumuslikul ja hoiakute tasandil. See võib põhjustada mitmeid psühhiaatrilisi probleeme, nt söömishäired, mõnuainete tarvitamine ja ennasthävitav käitumine.
Vägivalla esinemisele võivad viidata järgmised märgid:
· Naine tuleb naistenõuandlasse vastuvõtule raseduse hilisemas staadiumis kui üldiselt tavaks · Rasedus pole planeeritud ja/või on soovimatu. · Ta on ealt noor ( teismeline ) · Ta näib oma käitumiselt reserveeritud ja ärevuses · Ta tühistab/unustab oma kokkulepitud vastuvõtuaja · Ta näib räpakas · Naise enda ja tema perekonna elule on omane sotsiaalne isolatsioon / naisel on vähe kontakte sugulaste ja sõpradega · Ta kurdab kerget ärrituvust, kärsitust ja väsimust (nt lapse hooldamisel) · Tal on olnud varasemaid aborte · Ta suitsetab või on hakanud suitsetama · Ta tarbib alkoholi või on hakanud rohkem alkoholi tarbima · Ta kasutab narkootikume · Ta võtab unerohtu, antidepressante või rahusteid · Tal esineb rasedusega seonduvaid komplikatsioone, näiteks neeru- või kuseteede põletikke, tupepõletikke, varaseid emaka kokkutõmbeid või enneaegseid sünnitusi
12 · Tal on füüsilisi vigastusi (tavaliselt muljumisi, kriimustusi, haavu, pigistusi, põletushaavu või luumurde)
Vägivalla äratundmine
· Tal on esinenud korduvaid vigastusi ja õnnetusi. ( Kukkumine , komistamine jne) · Vigastused paiknevad riietega kaetud piirkondades: ülakeha, käsivarred, pea (eriti juustega kaetud ala), jalad, kõht. · Tal esineb psühhosomaatilisi sümptomeid nagu erinevad valud , unetus , õudusunenäod, toitumishäired, ebatavalised kaalukõikumised. · Ta kardab sünnitust. · Tal esineb sünnituse ajal paanikahooge. · Tema käitumine muutub, kui kohal viibib tema mees/vabaabielumees. · Mees käitub vastvõtul naise ja/või lastega ülevoolavalt hoolitsevalt või vastupidi, käitub nendega alavääristavalt, ärritunult või kannatamatult. · Mees osaleb vastuvõtul väga aktiivselt ja ei taha naist hetkeksi üksi jätta. · Naine ja/või tema abikaasa keeldub täiendavtest uuringutest/teenustest.
Märgid, mis viitavad füüsilisele vägivallalae:
· Vigastused: muljumised, haavad, luumurrud, põrutused, hammaste vigastused, koljuvigastused, sisemised vigastused, kuulmekile rebenemine, põletushaavad. · Vigastused ei ole vastavuses sellega, kuidas need väidetakse olevat tekkinud. · Valud kõhu või vaagna piirkonnas. · Seksuaalsel teel levivad põletikud/haigused. · Verejooks tupest või pärakust. · Valulik roojamine või urineerimine . · Raskused käimisel ja/või istumisel. · Raskused vaagnapiirkonna läbivaatusel või läbivaatusest hoidumine. · Vaginism (tupelihaste spasmid) günekoloogilisel läbivaatusel. · Väljakutsuvalt seksuaalne käitumine/sõnakasutus (seksuaalne ,,väljaelamine"). · Imemisjäljed ehk ,, maasikad ". · Soovimatu rasedus/abort.
Märgid, mis viitavad majanduslikule vägivallale:
Majanduslik vägivald tabab sageli vanemaid naisi, kuid selle ohvriks võivad langeda ka noored (nooremad) naised.
· Vaesus . · Kodutus . · Võlad. · Puudub toit ja hädavajalikud tarbeesemed perekonna jaoks. · Maksmata arved/ suutamatus arveid tasuda. · Ebasobiv toit/riietus. · Seletamatu lahknevus sissetulekute ja elamistingimuste vahel. · Seletamatud või ootamatud sularaha väljavõtmised pangakontolt.
Kõige selle juures on oluline meeles pidada, et ükski üksikfaktor ei anna selget pilti sellest, kas naine tõesti on vägivallaohver. Mõnel naisel esineb terve rida nimetatud sümptomeid, mõnel aga mitte ühtegi neist.
13 Emotsionaalsed /kognitiivsed sümptomid:
· Hirmunud käitumine/pidev valvel olek/õhupuuduse tunne. · Täielik huvi puudus/ depressioon . · Äärmine sõltuvus või isolatsioon. · Vaenulikkus, ärrituvus või vihahood. · Kiired meeleolu muutused/otsustusvõimetus. · Üksildustunne/tunne, et ollakse erinev/häbimärgistatud. · Tunne, et häving on lõplik (tulevik on ette nurjumisele määratud). · Ärevus/lõksu sattumise tunne. · Magamishäired: probleemid uinumisega või katkendlik uni, unetus, õudusunenäod. · Suurenenud vajadus/sõltuvus narkootikumidest/alkoholist. · Kalduvus suitsiidile (enesetapu mõtted/katsed/ reaalsed enesetapud).
Käitumuslikud sümptomid:
· Suhete katkestamine sugulaste, sõpradega. · Vähene või puuduv osalemine ühiskondlikus elus / hobide puudumine / inimesel vajadus alati esimesel võimalusel koju kiirustada. · Tuim /allaheitlik käitumine. · Otsuste tühistamine, kokkulepitud kohtumiste unustamine. · Tagasitõmbumine ja isolatsioon. · Traumaga seotud olukordade/ kohtade /jututeemade vältimine. · Keskendumisraskused (nt ei suudeta lugeda raamatut, vaadata televiisorit). · Puudulik toimetulek vanemlike kohustustega, vägivalla kasutamine lapse vastu.
Somaatilised sümptomid/haigused:
· Seletamatud füüsilised sümptomid: ebamugavus, valud (nt peavalu). · Kõrge vererõhk. · Kõhuvalu/ maohaavad . · Soolestikuprobleemid. · Menstruatsioonihäired. · Valud rinnus/südamepiirkonnas/arütmia/ infarkt . · Hingamisraskused/astmaatilised sümptomid/ astma . · Söömishäired: - isu / kaalu kaotus - ohjeldamatu söömine / äärmine rasvumine.
Nähtavad käitumisjooned/sümptomid:
· Erutusseisund ( motoorne rahutus, edasi-tagasi kõndimine suutmatus rahulikult paigal istuda, käte mudimine, nutmine , vaenulik hoiak ja käitumine). · Kehalised muutused (häälekadumine, oksendamine, valud, klimp kurgus , peapööritus). · Tuimus, apaatia ja passiivsus või kangestumine (liikumatus, näib, nagu ei märkaks inimene enda ümber toimuvat). · Irratsionaalne käitumine (nt itsitamine, pidev naermine ). · Ratsionaalne käitumine, mille puhul vägivalla psühholoogiline mõju ei ole märgatav (nt rahulik ja kiretu kirjeldus vägistamisohvriks langemise kohta).
Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised:
14 · Ärevus, paanika, segadus . · Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi.
Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest?
HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus : ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas.
MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?"
LAPSEVANEMA VASTUTUS. ,,Omada pöörast isa on lapsele parem, kui olla päris ilma isata." ,,Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi."
RELIGIOON JA VANEMATE SURVE. ,,Pere tuleb koos hoida iga hinnaga." ,,Kõikide probleemidega on võimalik toime tulla, kui ma piisavalt palju püüan."
LOJAALSUS. ,,Ta on haige. Kui tal oleks, vähk, siis ma ju ka jääksin."
KAHJUTUNNE. ,, Temal on ju veel palju raskem kui minul."
15 PÄÄSTJA KOMPLEKS . ,,Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest. ,,Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha."
SUTSIIDI HIRM. ,,Ta ütleb, et tapab end ära, kui ma lahkun."
JULGEOLEK. Hirm üksikoleku ees ja kahtlus suutlikuses üksi toime tulla.
KARTUS JÄÄDA ABITA . Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutusel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi.
Tegurid, mis vähendavad agressiivsuse riski lähisuhetes:
· Empaatia ­ partneri motiivide ja seisundi tajumine konfliktides. Üks viis kuidas vähendada vägivaldsust on see, et inimesed oskavad asetada ennast teise inimese positsioonile. Mida kõrgem IQ seda suurema tõenäosusega suudab inimene asetada ennast teise inimese positsioonile. Naiste oskused manipulatsioonides on oluliselt paremad. Kõige tüüpilisem manipuleerimisstrateegia on üles ehitatud süütunde loomisel. Süütunne tähendab seda, et üks pooltest näitab oma kannatusi, siis see, kelle suhtes see käib tunneb kõrgendatud süütunnet. · Intiimsus ­ eneseavamine , hoolivus. Psühholoogilises kontekstis intiimsus pole seotud seksuaalsusega. See tähendab psühholoogilist lähedust. Intiimsus on teatud oskus luua usalduslikku ja turvalist suhtemustrit. Selle kõige olilisemaks elemendiks on eneseavamine (self-disclosure). Eneseavamise seisundis inimene viskab kõrvale minapildi, mis tal on teiste jaoks mõeldud ja ilmub välja sellisena nagu ta on. · Positiivsed emotsioonid ­ rõõm, rahulolu, huumor. Naiste rahulolu on seotud läheduse ja intiimsusega. Meeste puhul on rahulolu seotud millegi muuga . Pole seotud intiimsusega. Meeste rahulolu on seotud sõltuvuses seksuaalse rahuldusega.
· Rahulolu suhetega.
· Stressiga toimetuleku efektiivne strateegia ­ taastatakse peale ebameeldivaid sündmusi sündmuse-eelne olek. Saada lahti hinnangust. Kasutatakse kõikvõimalike variante. Konflikti ära hoidmine ei saa olla strateegia kuidas hoida suhteid. Hea strateegia on nende lahendamises. Kui toimetulekustrateegia pole efektiivne, siis see tähendab negatiivseid emotsioone ja see tähendabki vägivaldsust. Inimesed, kes väldivad konflikte ei suuda ka kunagi konflikte lahendada.
· Konflikti lahendamise efektiivne strateegia.
· Sotsiaalse toetuse olemasolu läbi sotsiaalse võrgustiku.- nii stressis efektiivsesse kui ka muus mõttes on sotsiaalne kapital hea kohanemise näitaja. Sotsiaalne võrgustik tähendab erinevatel rollitasemetel suhteid. Eluline on otsida prognoosivaid tunnuseid. Suures osas on enamik tarkust seotud selle sama teadmisega, et suudame mõjutada ja kontrollida seda, kuidas inimesed omavahel läbi saavad. Seksuaalse erutuse jaoks on vaja muutust (ebamäärasust). Läheduse jaoks on vaja stabiilsust. Mida püsivam on suhe, seda suuremaks võib minna lähedus, aga seda
16 väiksemaks muutub seksuaalrahuldus.
Tegurid, mis suurendavad agressiivsuse riski lähisuhtes: · Viha- solvumine, reaktiivne ja proaktiivne agressiivsus . · Armukadedus/ truudusetus - viha, otsene ja kaudne agressiivsus. · Negatiivsed emotsioonid- kurbus , viha, hirm. · Madal sotsiaalmajanduslik staatus (SES)- vaesus. · Tugevtoimeliste narkoainete tarvitamine- füüsiline vägivald meeste poolt enamasti alkoholijoobes. · Madal enesehinnang ja kõrgendatud süütunne. · Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. · Lapsena vanemate konfliktide nägemine ja vanemate lahutus- suhetes kus on tekkinud vägivaldsus on kalduvus muutuda veel vägivaldsemaks.
Hilisemad füüsilised rektsioonid , mis võivad kaasneda: · unehäired(uinumishirm, painavad unenäod) · söömisharjumuste muutumine · nähtava põhjuseta füüsiline ebamugavustunne, valu · peavalu, kehalised pingeseisundid.
Emotsionaalsed rektsioonid, mis võivad kaasneda: · kergenenud hirmutunne · tujukus, kerge ärrituvus · segadus · katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat · sõltuvus- ja jõuetustunne · viha, vaenulikus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes) Otsi toetust ja abi. Isegi pärast soki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtumit eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need rektsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned , et need hakkavad sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaali seltskonnast.
Milline on perevägivalla mõju lastele.
Lapsed õpivad vägivaldset käitumist väga erineval viisil. Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides , raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et:
* need, kes armastavad, ka peksavad,
* teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav,
* vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi,
* lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist.
Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid , kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.
17 Taustategurid
Laste või noorukite vastu kasutatud vägivallaga on seotud sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskonnategurite mõju. Vanemate käitumine vanemana peegeldab tema oma kogemust ja teadmisi vanemate olemisest ja lapse vajadustest. Oma lapse suhtes vägivaldsed vanemad on sageli ise lapsepõlves või nooruses vägivalla all kannatanud. Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus oma last vägivaldselt kohelda kui vanematel emadel. Vägivalla ohvriks langenud lapse vanemad on sageli üksildased, emotsionaalselt ebaküpsed ja õnnetu lapsepõlvega. Nad on sageli pealtnäha kohanenud, kuid isiksuselt piiratud, pärsitud, ebakindlad ja üksildased. Vägivaldselt käitutakse sageli situatsioonides, kus langenud kokku vanemate pettumised, psüühilised probleemid ja võimetus, toimida täiskasvanu kombel. Vanematel endil ei ole sageli inimsuhteid, mis aitaksid raskustega toime tulla. Depressiivsed emad ei kasuta laste vastu tavaliselt füüsilist vägivalda, kuid ema depressiivsuse tõttu on lapsed sageli põlatud või hooletusse jäätud. Vägivallategude põhjuste hulgas on sageli oma osa ka halbadel sotsiaalsetel tingimustel ja majanduslikel raskustel. Laste ja noorte suhtes kasutatud vägivalda on täheldatud kõige rohkem madalamates sotsiaalsetes kihtides. Kuigivõrd esineb seda siiski kõigis sotsiaalsetes kihtides, olgugi et just vaesus ja puudus ning töötus suurendavad vanemate stressi sedavõrd, et pinget maandatakse laste ja noorukite vastu vägivalda tarvitades. On leitud, et teatavad lapsega seotud tegurid võivad suurendada vägivaldse kohtlemise riski. Prenataalsed tegurid, nagu väike sünnikaal ja enneaegsus, võivad seda ohtu suurendada. Ka see, kui laps seoses neuroloogiliste häiretega nutab väga palju, suurendab vanemate emotsionaalset pinget ja aitab kaasab vägivaldse käitumise vallandumisele. Ka füüsiline või vaimne puue ja krooniline haigus võivad endast vahel vägivallariski kujutada.
18 Ravi ja ennetamine
Laste ja noorte vastu tarvitatud vägivalla käsitlemine nõuab nii lastkaitselisi kui ka tervishoiu valdkonda kuuluvaid meetmeid. Kui sotsiaalhoolduse, tervishoiu, kooli, politsei või koguduse töötaja on oma ametiülesandeid täites lastekaitse sekkumist vajavast lapsest teada saanud, peab ta temast lastekaitsesse teatama. Ametivõimude ülesanne on siis sekkuda, toetades või aidates last või noort ja tema perekonda psühhosotsiaalsete ja majanduslike vahenditega. Kuna vägivalla ohvriks langemine on ka tõsine psüühilise arengu ja tervise risk, tuleb vägivalla ohver suunata vastavatele uuringutele vaimse seisundi kindlaks tegemiseks ja vajaduse korral ravile . Missugust abi laps või nooruk ja tema perekond vajavad, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Psühhiaatriline ravi hõlmab nii individuaalset kui perekonnapsühhoteraapilist sekkumist. Vajaduse korral saadetakse ravile vanemad. Ravi kõrval tuleb erilist abi/tähelepanu pöörata ennetustegevusele. Kasulikuks on osutunud mitmesugused vanematele mõeldud infotunnid ja vanemate koolid, kus õpetatakse vanemaks olemist ja räägitakse lapse vajadustest. Lapsenõustamiskeskuste vastava väljaõppe saanud töötaja on valmis toetama laste ja vanemate varajasi vastatstiksuhteid. Vägivalda ennetavad abinõud on ka lastega perekondade majanduslike ja psühhosotsiaalsete tingimuste parandamine ja vanematele eriti stressiseisundis pakutav abi.
Miks ohvrid ei pöördu arsti poole?
Peamised põhjused, miks ohvrid arsti poole ei pöördu, on ühelt poolt häbi- ja süütunne, et abikaasa/ elukaaslane kohtleb oma naist nii julmalt. Ohvril on hirm, et arst hakkab teda juhtunus süüdistama ja annab talle hinnangu, et ta ei oska oma mehele hea naine. Teiselt poolt kordavad ohvrid, et arst võib teatada politseile ja selle tulemusena võidakse meest karistada , isegi vangi panna. Usalduse loomiseks ohvri ja arsti vahel on väga oluline, et meedikud suhtuksid ohvrisse kaastundlikult ja mõistvalt, mitte mingil juhul süüdistavalt. On oluline, et meedikud suudaksid luua patsiendiga sellise usaldussuhte, et vägivalla ohvrid käiksid regulaarselt oma tervist kontrollimas ja arstiga nõu pidamas. Ka on oluline, et meedik oskaks nõu anda, kuhu ohver veel võib pöörduda (politsei, sotsiaaltöötaja, perenõustaja, juristi jne), et oma probleeme lahendada.
¾ ohvritest kannatatab tõsise tervisehäirete all.
72% vägivalla ohvritest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret. 87% ohvritest kurdab stressi ja pideva pingseisundi üle.
Kas ja kui sageli Te olete viimase aasta jooksul käinud haigena tööl?
Ohvrid (%-des) Mitteohvrid(%-des) 1 kord 14 19 2-3 korda 44 25 4 ja rohkem kordi 25 4 Ei ole haigena tööl käinud. 17 52 Kokku: 100 100
19 Kas Te vajasite kõige tõsisema vägivalla juhtumi korral arstiabi ?
Ohvrite arv %-des Mind viidi haiglasse. 5000 12 Läksin ise arsti juurde. 8000 20 Vajasin abi kuid arsti juurde ei läinud. 7000 17 Ei vajanud arstiabi (enda hinnangul). 21000 51 Kokku: 41000 100
Ohvrid otsivad harva abi professionaalidelt Ohvritel (nii naistel kui meestel) on suured barjäärid teavitamisel. Professionaalse abi institutsioonide poole pöörduvad vägivalla ohvrid väga harva. Ohvrid, kes oma juhumit tunnistavad ja sellest räägivad, pöörduvad eelkõige oma lähikondlaste poole (vt joonist).
Sõbrad on ohvritele kõige olulisem pidepunkt, sest sõpradele räägitakse vägivallast kõige sagedamini. Abikaasadele (elukaaslastele) ja teistele pere liikmetele räägitakse vägivallast juba tunduvalt harvemini. See on ka mõistetav, kuna perevägivallal on suur osakaal kõikides vägivalla juhtumites ja perevägivald on domineerivalt just abikaasade (elukaaslaste) vaheline konflikt. Politseid teavitab kõige raskematest ja eluohtlikumatest juhtumitest vaid 10% naistest ja 14 % meestest. See on ühtlasi peamine põhjus, miks vaid vähene osa naistevastase vägivalla juhtumitest kajastub politseistatistikas. Arstide poole pöördub uuringu andmetel vaid 7-8% ohvritest, sõltuvalt vägivalla juhtumi tõsidusest. Kriminaalsüüdistuseni või süüdimõistva otsuseni jõuab kohtus ka kõige raskematest juhtumitest vähem kui kümnendik. Vägivallatseja jääb valdavalt karistamata. Ja kuigi perevägivald on ohtlik ja
20 raskete tagajärgedega kuritegevus, on seda tõkestada või ennetada ametkondlikel institutsioonidel üsnagi keeruline, sest põhiosas toimub see koduseinte vahel varjatult ja sageli tunnistajateta.
Kas naine soovib, et tema suhtes rakendataks vägivalda
Vahel väidetakse, et vägivalla all kannatavad naine ise õhutab tagant vägivalda, mis teda tabab. Lähedased küsivad: "Mida sa tegid selle provotseerimiseks?" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada oma ohvrit toimunus, väites "kui sa poleks nii käitunud, poleks ma sind löönud." Kuuldes neid väiteid, usuvad vägivalla all kannatavad naised sageli, et nad ongi ise vägivallas süüdi ning nad jätkavad kooselu lootuses, et neil õnnestub ometi leida mingi nipp vägivalla peatamiseks. Vägivalla all kannatavad naised rakendavad igasuguseid võtteid, et partneripoolset vägivalda vältida, nende taktikatega aga ei õnnestu vägivallatsemist lõpetada. Vägivallatsemine saab lõppeda ainult siis, kui vägivallatseja võtab vastutuse selle peatamise eest enda peale. Lisaks sellele, et naisi pannakse vastutama nende suhtes tarvitatud vägivalla eest, väidetakse vahel ka seda, et naistele isegi meeldib, kui nende suhtes vägivalda tarvitatakse. Sageli selliseid naisi ja nende vajadust abi järele ignoreeritakse. See aga ei tähenda kaugeltki, et nad abi ei vajaks, nad lihtsalt ei tea, et neid saab üldse aidata. Kuna meie ühiskonnas on naiste- ja lastevastane vägivald niivõrd tavaline, on paljusid naisi õpetatud eeldama lähisuhtes vägivalda. Naised on korduvalt kinnitanud, et politsei ei teinud midagi nende aitamiseks või pigem tegi asja hullemaks, kuna ei võtnud nende vigastusi ja hirme tõsiselt. Sageli viisid politseinikud küll mehe ära, kuid lasksid ta järgmise tänavanurga peal jälle lahti, jättes naise kaitsetult mehe viha meelevalda. Arreteerimine on enamasti garanteeritud ainult juhtudel, kui naisel on ette näidata selged torkehaavad või siis juhtudel, kui mees ründab politseinikke. Abipakkujatel on sageli raske mõista naise loogikat: naine ei soovi tingimata seda, et tema mees vangi pandaks, vaid ta soovib, et hukka mõistetaks ja peatataks vägivald.
* ÜKSIOLEKUHIRM. Paljud naised vajavad abikaasat selleks, et end täielikuna tunda.
* EITAMINE. "Tegelikult see nii hull ei olegi. Mõnikord on ta päris hea." Lootusrikkam on uskuda, et mees oli sel hetkel haige, purjus, hullunud. Tegelikult on ta hoopis hea, see hea pool on tema pärismina. Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub , et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar. Seda muutust võetakse aga pigem kui tüütut häirivat faktorit "muidu enam-vähem hästi sujunud abielusuhtes". Olukorra kahjustavat mõju iseendale keeldutakse tunnistamast.
* SÜÜTUNNE. Mees süüdistab naist abieluprobleemides. Naine usub teda.
* HÄBI. "Ma ei taha, et teised teada saavad." "Ma kardan , et kui ma kuhugi pöörduksin, hakkaksid inimesed mõtlema, kuidas ma küll nii loll olen, et seda nii kaua olen talunud." Staatuseprobleemid.
* OPTIMISM . "Küll asjad lähevad paremaks." "Kui ta töö leiab ja joomise lõpetab, siis hakkame hästi elama". * MADAL ENESEHINNANG. "Kõik on minu süü", "Ma ei leia kunagi kedagi paremat", "Olen väärtusetu." Paradoksaalsel viisil tunneb naine vahel löömishetkel end oma mehele vajalikumana kui vägivallavabadel faasidel. Võib-
21 olla, et naine tunnetab vahel vägivalda ka nn õiglase karistusena varjatud vihkamistunde eest, mida ta mehe suhtes tunneb. Vajalik julgustus: Sul on õigus tunda viha jms nn negatiivseid tundeid, kui keegi sind halvasti kohtleb. Küsimuse võiks esitada ka teisiti: Miks ei lahku vägivallatseja oma partneri juurest? Kui ta tõesti usuks seda, mida ta ütleb - et naine on rumal, inetu, laisk , liiderlik, siis oleks ju tõenäolisem, et ta lahkuks sellise naise juurest.
* KURNATUS. "Ma ei olnud mõelnud lahkumisele, sest pinge, mida selline elu tekitas, võttis ära kogu energia, mis mul üldse oli."
* ARMASTUS. "Aga ma sellegipoolest armastan teda."
Miks on vaja aidata vägivallatsejat
Perevägivallal pole õigustust. See purustab perekondi ja elusid . Vaja on rakendada kõiki meetmeid, et lõpetada vahetu vägivallaoht ja peatada vägivallatsükli toimimine . Selleks ei piisa ainult ohvri toetamisest ja aitamisest, vaid tööd tuleb teha ka vägivallatsejaga. See on eluliselt tähtis, sest vastasel juhul säilib oht, et ka siis, kui praegune ohver vägivaldsest lähisuhtest lahkub , leiab vägivallatseja peagi järgmise, kellega kõik kordub sama mudeli järgi. Abi vajavad mõlemad pooled.
Mida Sa saad enda heaks teha?
* Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel pole õigustust. Keegi ei ole vägistamist ära teeninud.
* Räägi kellelegi juhtunust. Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi. Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu saad helistada, kui Sul on raske, ja jäta see kohta, kust võid selle igal ajal leida.
* Võta endale aega. Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt , kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas, olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev.
* Hoolitse oma turvalisuse eest. Mõte, et vägistamine võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda . Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda. Keskenduda tasuks järgmistele punktidele, need aitavad tagada turvalisuse tunde ka tulevikus:
Sul on õigus otsustada oma kehaga toimuva üle.
* Usalda oma instinkte ja tundeid. Usalda oma sisemist häält, kui see ütleb, et midagi on kahtlane,
22 olukord kipub ohtlikuks. * Alkohol ja narkootikumid muudavad Su haavatavaks. Kui siiski tahad neid kasutada, tee seda turvalises keskkonnas. Jää alati nii kaineks, et suudaksid ise koju minna. * Kaalu enesekaitsekursustele minekut. Oskus ennast kaitsta annab sisemist tasakaalu ja turvatunnet. Paljud kannatanud on leidnud, et enesekaitsekursus on neil aidanud vabaneda vihast ja hirmutundest.
Otsusta, kas teatada politseisse või mitte.
Kahjuks on otsus, kas teatada politseisse / muudesse instantsidesse või mitte, üks esimesi, mida Sa pead tegema. Teatamine võib hetkel olla asi, millele Sa kõige vähem tahaksid mõelda, kuid oluline on olla teadlik olemasolevatest võimalustest.
Esiteks on teatamine/mitteteatamine otsus, mille ainult Sina saad teha. Kui Sinus valitseb segadus, võib abiks olla nõupidamine usaldustelefoni töötajaga. Kui Sa tahad pöörduda politseisse, siis ole teadlik sellest, et politsei ja meedikud saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa seda teed (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast juhtumit). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia dusi all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid , säilita seljas olnud riideid eraldi paber- või kilekotis.
Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on sokk , segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt , ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu.
Mida saab teha perevägivalla ohver
Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan - kuhu minna ja kuidas.
Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.
Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika (see võimalus on hetkel Tartus ja Tallinnas). Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda. Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.
Mida saavad teha naabrid ja lähedased
Paljud meist teavad ja tunnevad mõnda inimest (pereliiget, sõpra, kolleegi, naabrit), kes on
23 perevägivalla ohver. On üsna tõenäoline, et see inimene tunneb end üksildase ja hirmununa ning vajab abi, kuna ta ei ole alternatiivsetest võimalustest tihti üldse teadlik. Oluline on ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele ja olla toeks ning abiks. Sageli on sellele inimesele suureks kergenduseks juba see, kui ta saab oma mure südamelt ära rääkida. Arvesta sellega, et sa võid olla esimene inimene, kellele ta üldse on julgenud oma probleemist rääkida. Siis on ülim, mida sa teha saad, olla hea kuulaja . Püüa mõista, et sinu nõuanded, mis võivad iseenesest väga head olla, võivad esialgu saada hirmunud tagasilükkamise osaliseks . Inimene lihtsalt pole ehk veel muutusteks valmis või on hetkel nii ülekoormatud, et tajub iga lisakoormust oluliste otsuste tegemise kujul talumatuna. Ära sellest heitu. Ära tõmbu tagasi ega muutu kärsituks, vaid anna mõista, et Sa ei taha teda sundida tegema midagi, mida ta ise ei taha.
Avalda oma muret ja hoolimist:
* Ma olen sinu pärast mures.
* Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist.
* On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub.
Kinnita oma valmidust toetada:
* Mida ma saaksin teha, et sind aidata?
* Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt?
* Kuidas Sa oled seni hakkama saanud?
Uuri abivajaja hetkesituatsiooni ja vajadusi. Kas on olemas ohutu koht, kuhu ta saaks minna? Uurige koos kõiki võimalikke alternatiive (vajadusel anna naiste varjupaiga, psühholoogi vms kontaktandmed ). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta mehe teo õigustamist, vaid põhjuste ja toimemehhanismide väljaselgitamist. On oluline, et naine suudaks vabaneda ohvri rollist ning õpiks tajuma, et temagi võib otsustada otseselt tema elu mõjutavate asjade üle. Ta peab aru saama, et vägivaldne käitumine ei ole aktsepteeritav mitte ühelgi tingimusel. ("See ei loe, kui sa kõrvetad kasvõi nädal otsa toitu põhja, sa ei ole ikka ära teeninud seda, et sind löödaks.")
Kuna vägivalla all kannatavad naised tunnevad end kaitsetuna, tajudes oma olukorda lõksuna, millest pole väljapääsu, ei suuda nad sageli näha/uskuda, et nad ise saaksid midagi olukorra muutmiseks ette võtta. Seetõttu võib juhtuda, et nad keelduvad järjekindlalt abipakkumistest või soovitustest midagi muuta. Niisiis võib mõnikord osutuda keeruliseks üldse midagi nende heaks teha. Ära heitu. Igaühel on oma tempo. Eneses selgusele jõudmine võtab vahel aastaid. Mida on riskantne teha?
Ka parimate kavatsuste korral juhtub vahel, et sinu abi ei jõua abivajajale kohale, vaid paneb ta hoopis eemale tõmbuma. Seetõttu kirjeldame allpool mõningaid karisid, mis võivad osutuda suhtlemist takistavaks.
* AGAR NÕUANDMINE - valmis lahenduste pakkumine teise inimese probleemidele. - võetakse vaid harva kuulda; - jätab mulje nõuandja üleolekust;
24 - võib viia abivajaja masendusse, kuna temalt võetakse vastutus tema enda otsuste ja lahenduste ees.
* ANALÜÜSIMINE VÕI TÕLGENDAMINE - inimesele otse väljaütlemine, milles tema probleem tegelikult seisneb, miks ta ennast just niimoodi tunneb ja miks tal on niisugune probleem - tekitab sageli uue probleemi; - muudab abivajaja tõrjuvaks; - jääb sageli abivajaja poolt aktsepteerimata; - jätab lahtiseks küsimuse, kas su analüüs oli üldse õige.
* LOOGIKAL PÕHINEV VEENMINE - loogiliste vastustega küsimuste jada, mille eesmärgiks on juhtida tugevatest emotsionaalsetest reaktsioonidest vallatud inimene mingi lahenduseni; - sageli ei mõtle abivajaja ratsionaalselt, ei suuda loogikat järgida; - tekitab tõrjuvat hoiakut, frustratsiooni , vastuhakku.
* KRITISEERIMINE . Ära kritiseeri vägivallatsejat, sest see võib panna ohvri automaatselt teda kaitsma.
* JUTLUSTAMINE VÕI MORALISEERIMINE - lähtudes nõustaja väärtustesüsteemist öeldakse abivajajale, et see, mida ta teeb, on kas õige või vale. Sageli kasutatakse vormi "Sa peaksid" või "Sa poleks tohtinud". - tekitab tõrjuvat hoiakut; - omaksvõtmise korral tekitab süütunnet; - tagasilükkamise korral tekitab vastuhakku;
Mida on sul võimalik ette võtta?
Teadvusta, et emotsionaalne ärakasutamine on tõsine probleem ja sul on võimalik abi saada. Probleemi teadvustamisel tasub arvestada, et emotsionaalne vägivald on sama tõsine või tõsisemgi kui füüsiline vägivald. Võta enda ja oma laste kaitsmist emotsionaalse vägivalla vastu tõsiselt. Tea, et emotsinaalne vägivald võib viia füüsilise vägivallani või isegi surmani. Tea, et sina ei ole süüdi oma partneri vägivaldses käitumises. Leia inimene, kellega rääkida, see pakub tuge. Mõttekas on minna nõustamisele. Ära anna alla, kui sotsiaaltöötajad pole selles küsimuses abiks. Otsi edasi kedagi, kes sind kuulab ja emotsinaalset vägivalda tõsiselt võtab. Teadvusta, et sul on õigus ise otsuseid teha oma elu üle, võtta otsustamiseks endale aega ja et igat liiki vägivallaprobleemiga tegelemine võib aega võtta. Usalda ennast ja oma kogemusi. Pea meeles, et sina ise oled endale parim teadmiste ja tugevuse allikas, ja et sul on juba olemas sisemised vahendid selleks, et see probleemne aeg üle elada. Naise varjupaika võivad pöörduda ka emotsionaalse vägivalla all kannatajad Keegi ei ole ärateeninud vägivaldset kohtlemist!
Toetavad laused meeldejätmiseks:
* Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse. * Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus. * Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist . * Väärin, et minusse suhtutaks respektiga. * Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, kes löövad ja keda lüüakse. * Väärin turvalist ja õnnelikku elu. * Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida. * Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.
25 Inimesel, kes pole ise vägivalla all kannatanud, tekib sageli küsimus:
* miks hakkab mees lööma, ähvardama ja alandama oma partnerit? * miks laseb naine - sageli aastaid - seda endaga toimuda, selle asemel et koheselt vägivaldsest suhtest lahkuda?
Eriti raskelt mõistetav on väljaspoolseisjale asjaolu, et vaatamata kõige suurematele julmustele tunneb naine end siiski mehega emotsionaalselt seotuna.
Ameerika sotsiaalteadlane ja terapeut Lenore Walker töötas oma kogemuste põhjal välja teooria, mis üritab seletada vägivaldse paarisuhte dünaamikat ja kulgu. Tema väitel valitsevad vägivallaaktide puhul partnersuhtes teatavad seaduspärasused. Kui üks partneritest sellest ringist välja ei murra, kaldub vägivald kord-korralt intensiivistuma ja tsüklid sagenema. Selles mudelis kirjeldatud kõikumine vägivalla kasutamise ja kahetsusfaaside vahel viib selleni, et naise eneseväärtustunne ja tegutsemisvõime järjest vähenevad.
Skeem on kokkuvõtlikult järgmine:
Esimene faas: Löömise hetkel elab mees välja oma emotsionaalse pinge ja tunneb hetkeks kergendust: tegevusega tõrjutakse hirmu- ja teadvusetuse-tunne.
Teine faas: Meest täidab jahmumine: Mida ma tegin ! Taastub enesekontroll .
Kolmas faas: Mees tunneb kahetsust. Ta näeb oma partneri vigastusi ja tunneb kaasa. Mõned mehed hakkavad selles faasis vabandust paluma, lubadusi andma: "seda ei juhtu enam mitte kunagi!" Mõned mehed ei ütle midagi, aga kingivad selle asemel naisele järgmisel päeval lilli. Mõned mehed ei näita kahetsust välja, vaid lihtsalt vaikivad.
Neljas faas: Järgneb uus armumise ja harmoonia periood. Sageli valdab mõlemaid erakordne teineteisemõistmise ja läheduse tunne, paar on lootusrikas.
Viies faas: Mees käitub sõbralikult, et säilitada hea suhtekliima. Samaaegselt tabavad teda aga mõtted: "See polnud küll hea, mida ma tegin, aga lõppude lõpuks käitus ka tema valesti. Ta teab väga hästi, et ei peaks minuga nii mängima!" Niisuguste mõtetega vabastab mees end süütundest.
Kuues faas: Pikkamisi kuhjuvad taas pinged ja agressioonid, sest tegelikku konflikti ei lahendatud. On ainult aja küsimus, kui vanad haavad jälle lahti kistakse.
Seitsmes faas: Üks vale sõna, üks vasturääkimine, üks naise "vale" käitumine, ja mees virutab. Tsükkel algab uuesti.
Uurimused on näidanud, et niisuguse partnersuhte käigus * muutuvad vägivallaaktid järjest brutaalsemaks * kahetsuse ja armastusväärsuse faasid lühenevad * pingekasvu faasid osutuvad suhtes järjest määravamaks.
Oluline on meeles pidada, et vägivallaakti puhul lasub vastutus teo eest igal juhul vägivallatsejal. Enamus vägivallatsejaid püüavad näidata oma käitumise kahjulikku mõju väiksemana ning süüdistavad oma partnerit, et just tema pani vägivallatseja "kontrolli kaotama". Paljud vägivallatsejad õigustavad oma käitumist väitega, et ohver "oli selle ära teeninud". Sellegipoolest ei
26 teeni keegi kunagi ära peksmist ja perevägivallal pole midagi pistmist kontrolli kaotamisega. On võimalik küll teist inimest vihale ajada, kuid pole võimalik sundida teda käituma vägivaldselt. Vägivallatsemine on inimese isiklik valik ja vägivallatsejad on sellise käitumise eest vastutavad. Paljud vägivallatsejad kasutavad alkoholi ja narkootikume. Nendel juhtudel on oluline silmas pidada, et mõnuainete tarvitamine pole kunagi vägivaldse käitumise põhjus, vaid tihti lihtsalt vabandus. Paljud alkohoolikud ja narkootikumide kasutajad võivad küll saavutada kainuse, kuid jätkavad oma partneri ja/või lapse löömist ka hiljem. Selleks, et vägivalda peatada, tuleb tegeleda mõlema probleemiga - nii peksmise kui mõnuainete tarvitamisega. Suhtes, milles toimub vägivallatsemine, pole võimalik konstruktiivne suhtlemine. Selleks, et väljuda vägivallaringist, peab vägivallatseja võtma endale vastutuse oma tegude eest ja otsima abi.
Tugigrupid
Jõgeva ­ 58006316
Jõhvi ­ 3371177 (vene keeles)
Narva ­ 5031092 (vene keeles)
Pärnu ­ 53820734
Saaremaa ­ 5258068
Tallinn ­ 56987393
Tallinn ­ 55596404 (vene keeles)
27 Tapa ­ 55608717
Tartu ­ 55949496
EESTI SOTSIAALPROGRAMMIDE KESKUS.
www.sotsiaalprogrammid.ee
TARTU NAISTE VARJUPAIK.
Tel: 55949496
www.naistetugi.ee
Miks tulla tugirühma?
Kui sa oled haiget saanud või kannatad kehaliselt või hingeliselt; Kui sind kiustatakse, ähvardatakse või sa oled langenud vägivalla ohvriks; Kui sa oled sattunud õnnetusse ja ei oska leida oma murele lahendust; Kui sa tunned end üksikuna, mahajäetuna või mittearmastatuna; Kui sa oled kaotanud väga kalli inimese; Kui su suhted sõpradega, perekonnaga või õpetajatega on sinu arvates halvad; Kui sa oled mures oma pere või sõprade pärast ja ei tea, kuidas neid aidata; Kui sul on teisi muresid ning sa ei tea, kust abi otsida.
NOORED TUGIRÜHMAS!
Noortele, kes on pealt näinud, kuidas vanemad või üks vanematest kasutab füüsilist vägivalda, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid. Vägivald kutsub lastes esile erinevaid negatiivseid emotsioone nagu segadus, abitus, enesekindluse puudumine, üksildus, depressioon, viha, usalduse kaotamine vanemate ja üldse täiskasvanute suhtes, pidev turvatunde puudumine. Lapsepõlves kogetud negatiivsed tunded jätavad jäljed kogu eluks. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki: Vaimne vägivald ­ alavääristamine, raske solvamine , mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Füüsiline vägivald - löömine, peksmine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine Seksuaalne vägivald - pealesunnitud seksuaalvahekord või seksuaalvahekorra üritamine vastu tahtmist.
Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivaldset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi.
28 Tugigrupid perevägivalla ohvritele: naistele, meestele.
Probleem, et naiste vastu kasutatakse kodus vägivalda "avastati" maailmas laiemalt varastel 70- tel, koos teiste perevägivalla liikidega k.a. laste ahistamine perekonnas. Algselt oli laiemal avalikkusel raske mõista peresisest vägivalda. Selle vägivallavormi teadvustamist suruti alla, et säiliks idüllilise perekonna illusioon . Väga kiirelt jõuti selleni, et oleks justkui "kork pudelilt eest tõmmatud" - need, kes olid kannatanud perevägivalla all, hakkasid oma lugusid rääkima ja oma olukorrast avalikult teada andma. See viis edasi selleni, et järjest suurem arv inimesi, kes oli kannatanud perevägivalla all, tulid "kapist" välja ja julgesid rääkida, mis nendega kodus oli toimunud. Erinevate allikate andmed näitasid sellel hetkel, et perevägivald on laialt levinud. Küsimuselt kas selline vägivallavorm nagu perevägivald üldse eksisteerib liikus üldsuse tähelepanu küsimustele, mis on selle probleemi olemus, kui laialt on see levinud, mis seda põhjustab ja kui efektiivsed on selle ilmingu vastu võitlemiseks olemasolevad meetodid.
29 Arutati selle üle milliseid uusi ja tõhusaid võimalusi peaks rakendama , et aidata perevägivalla ohvreid. Üheks tõhusaks ja efektiivseks meetodiks said tugirühmad vägivalla all kannatavatele naistele. Kogu perevägivalla probleemistiku avastamine ja tugisüsteemide areng on Eestis toimunud sama mudeli järgi, ainult selle erinevusega, et meil hakati perevägivallast kui probleemist rääkima 2000 aastal, kui viidi läbi esimene pilootuuring , millele järgnesid kaks mahukat üle-Eestilist uuringut 2001 ja 2003 aastal EAÜI poolt. Sellele järgnes esimese ja senini ainsa Naiste varjupaiga asutamine Tartus ja peale seda loodi vägivalla all kannatavate naistele tugirühmad ESPK poolt koolituse saanud rühmavedajate abil alates 2003 aastast Tallinnas, Tartus, Narvas, Paides Kõigi tugigruppide rahastamine toimub projektipõhiselt. Ruumid tugigruppide läbiviimiseks saadakse kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Otsustasime et ühte tugirühma peaks vedama vähemalt kaks rühmajuhti. 2004 aastal toimus jätkukoolitus vägivalla all kannatavate naiste tugirühma vedajatele. Selle lõppedes loodi lisaks olemasolevatele tugirühmadele, rühmad Pärnus, Tapal, Saaremaaaal, Jõgeval. 2005 aastal on loodud Tallinnasse vene keelne tugirühm, mis on saanud suuresti teoks kohalike omavalitsuste eriti Lasnamäe LOV -i initsiatiivil. Nelja aastaga on vägivalla all kannatavate naiste tugirühmad, kui abistav meetod perevägivalla all kannatavale inimesele oma vajalikkust tõestanud ja neid peetakse vajalikuks ja loomulikuks. Tugirühma satub üha sagedamini inimesi, keda on suunatud sotsiaalabi osakonnast või politseijaoskonnast või kes on saaanud teavet meedia kaudu.
Tartu Laste Tugikeskus.
Tartu Laste Tugikeskus (TLT) loodi aastal 1995 mittetulundusühinguna, eesmärgiks aidata väärkoheldud või pidevas sotsiaalses, majanduslikus ja/või psühholoogilises stressis elavaid lapsi ja nende pereliikmeid. Mõte luua niisugune keskus sai alguse juba 1992.aastal, kui Ruth Soonetsi ja Dagmar Kutsari õpilaste seas läbi viidud vägivallauurimusest selgus, et perevägivald on Eesti ühiskonnas küllaltki levinud. 1997.a sai TLT Tartu Linnavalitsuselt oma ruumid. Nii on meie aadressiks Kaunase pst.11-2/3. Tartu Laste Tugikeskuses töötavad lastearstid, psühholoog- psühhoterapeudid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe USA, Iirimaa , Hollandi ja Rootsi spetsialistidelt. Tugikeskuse spetsialistid pakuvad lastele ja vanematele individuaalnõustamist, grupiteraapiat ja psühhoteraapiat, samuti nõustatakse lastega tegelevaid professionaale. Selline multidistsiplinaarne meeskond võimaldab perel saada kompleksset abi ühes keskuses . Perekond ei pea kulutama topelt aega ja raha eraldi arsti, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja juurde minekuks . Teenuse osutamine tugikeskuses on tasuta, võimaldades abi saada ka neil klientidel, kes ei ole maksujõulised. Konfidentsiaalsus on kõigile tagatud. Tugikeskuses tegutseb projekt "Vanem Vend, Vanem Õde", mille raames on Tartu linna riskirühma lastel võimalik leida
30 abistav suurem sõber, kellega võetakse ühe aasta jooksul ette palju huvitavat ja põnevat. Selline üks-ühene sõbrasuhe toetab lapse positiivset ja eripalgelist arengut. Samuti on Tugikeskuses käivitunud CAP (ingl Child Assault Prevention) ehk Lastevastase Vägivalla Ennetamise Programm. Programmi käigus tutvustatakse koolides ja teistes lasteasutustes kuni 12-aastastele lastele nende õigusi; õpetatakse, kuidas ära tunda ohtlikke olukordi; kuidas käituda vägivallasituatsioonides ja kuidas selliseid olukordi vältida. Samuti saavad lapsed teada, mismoodi õigesti appi hüüda ja millised on lihtsamad enesekaitsevõtted. Õpikodades saavad lapsevanemad ja õpetajad teada, mis on väärkohtlemine, millised on väärkohtlemise sümptomid ja kriisis lapse abistamise võimalused. Uue ja otseselt ennetava tegevusena on käivitunud rasedate ja noorte vanemate koolitamine 2 kord kuus. Noored vanemad omandavad teadmisi nii lapse hooldamise ABC-st kui ka psühholoogia vallast. Vajadusel nõustab neid sotsiaaltöötaja. Plaanis on hakata tegema grupitööd koolis kiusatud laste ja nooretega, et nad saaksid omandada oskusi ja teadmisi, mis aitaksid neil enesekindlamalt, julgemalt ja riskialtimalt tulevikule vastu minna. Tugikeskus korraldab koolitusseminare -- nii linnasiseseid kui vabariiklikke, nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajatega. Näiteks viis hollandi lastepsühholoog Han Spanjaard 2001.a sügisel läbi koolituse "Kompetentsuse mudel". Õpiti käitumisprobleemidega lastega toimetulekut. Samuti on keskus praktikabaasiks TÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Tugikeskuses on ainulaadne väärkohtlemist käsitlevate materjalide kogu. Siinsete jõududega on esmakordselt Eestis välja antud raamat "Lapse väärkohtlemine" (tõlgitud ka vene keelde) ning mitmeid üldharivaid voldikuid, näiteks: "Ära raputa imikut", "Perevägivald" jt. Kõige sagedamini pöörduvad tugikeskusesse lapsed ise, vahel tullakse koos vanematega ja vahel on neil soovitanud keskusesse pöörduda sotsiaaltöötaja, õpetaja, politseinik või arst. 2001.a käis Tugikeskuses 302 last, lisaks nende pereliikmed. Kõige enam tulid lapsed abi saama kooliprobleemidele (koolivägivald, suhtlemis- ja õpiraskused, koolikohustuse mittetäitmine). Pisut vähem esines pereprobleeme (väärkohtlemine, peresuhted), hooletussejätmist ja seksuaalset väärkohtlemist. Usume, et Tugikeskusesse pöördunud saavad siit ka abi. Sellele viitab järgminegi juhtum. Kui Maria (14) kabinetti astus, ei julgenud ta psühholoogile otsagi vaadata, eelistades kõndida mööda seina ääri, pilk maas. Vestluses selgus, et Mariat kiusatakse koolis. Mõned õpilased togisid teda, mõned äigasid raamatuga, mõned kommenteerisid halvustavalt. Marial oli korduvalt tekkinud suitsiidimõtted. Vanemad tarvitasid alkoholi. Nad tegid seda koduseinte vahel. Alkoholi pruukimisest oli tehtud peresaladus, keegi väljaspool perekonda ei tohtinud sellest teada. Maria käis psühholoogi juures regulaarselt pool aastat. Vesteldi, treeniti Maria kehakeelt ja tehti mitmesuguseid harjutusi. Teraapia tulemusena ei puudutanud Mariat enam keegi, samuti ei söandatud talle halvasti öelda. Maria enesetunne oli tublisti paranenud, ta oli muutunud enesekindlamaks, suitsiidmõtted olid samuti kadunud. Maria jätkas rõõmsalt oma haridusteed. Palju positiivseid näiteid võib tuua projektist "Vanem Vend, Vanem Õde", kus tänu vanemale sõbrale on laps muutunud julgemaks, omandanud parema suhtlemisoskuse, hakanud koolis paremini toime tulema , loobunud õigusrikkumistest jne. CAP-programmi läbinud lapsed mäletavad ka mitme kuu möödudes, et neil on õigus olla tugev, kaitstud ja vaba; et võõrastele ei tohi oma nime või aadressi öelda ja et sõbrale peab hädas appi minema. TLT on kujundanud Tartu linnas multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad peale tugikeskuse spetsialistide prokurör, politseinik, pedagoog , meedik ja lastekaitsetöötaja. Linnameeskonna kaasabil püütakse lahendada keerukamaid juhtumeid.
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikoda Olles vägivallast väsinud ja pereelus jõudnud punkti, kus sa ei saa ja ei taha endist viisi jätkata, on sul meie juures koht, kust leiad toetust, mõistmist ja abi. Pakume psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning vajadusel peavarju kriisiperioodiks. Telefon on kasutatav ööpäevaringselt. Tel 5264697
31 · Sotsiaalamet aitab sul üle saada hirmudest. Sotsiaaltöötaja kuulab ära, annab nõu ja soovitab . · Pea nõu sõbra, õpetaja või ema- isaga. Võib konsulteerida ka oma perearstiga või pöörduda nende poole, kes noortega tegelevad. · Nõuandlates töötavad spetsiaalse koolitusega inimesed, kes aitavad seda laadi olukordades. · Helista usaldusliinile, räägi südame pealt ära ja hakkab kergem. · Räägi kooli pühholoogi või mõne teise usaldusväärse inimesega. · Võib aidata ka psühhoterapeud. · Nõustajad aitavad sul lahti saada hinge valust ja süütundest. · Abi saab alati, kuid ise peab seda paluma. · Võib minna ükskõik millise politseiprefektuuri või sotsiaalametisse ja sealt abi paluda. · Muidugi võib nõu pidada oma perearstiga või kasutada usaldustelefone. · Tõenäoliselt ei unusta laps ega teismeline iial läbielatut, aga teiste abiga saab ta niikaugele, et tema enda tulevane elu võimalikult vähe kannatada saaks. · Probleemidele tuleb ise lahendusi otsida.
32 · Selle asemel, et probleemide olemasolu maha vaikida mine ja räägi oma vanematega. · Ära iial jookse kodust ära sellepärast, et karistada oma vanemaid, see on selleks liiga tõsine asi. · Võib abi paluda turvakodust ja tugikeskustest, nad aitavad sind kindlasti. · Ei tohi loota , et murede eest ärajooksmine need igaveseks ära kaotab.
Seksuaalne väärkohtlemine
Lapse seksuaalseks väärkohtlemiseks peetakse lapse ärakasutamist täiskasvanu poolt seksuaalse rahulduse saamise eesmärgil. Kui väärkohtleja on oma perekonna liige, räägitakse intsestist. Laste seksuaalsele väärkohtlemisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama alles 1980.aastatel, kui alustati ka selle nähtusega seotud ilmingute põhjalikumat uurimist . Probleemidest rääkimine ja sümptomite kindlaks tegemine on viinud selleni, et on identifitseeritud palju varem välja selgitamata jäänud seksuaalse väärkohtlemise juhtumid ja et lapsed on omal algatusel sotsiaal- ja tervishoiutöötajatelt abi otsinud.
Väärkohtlemise vormid.
Tihti nimetavad täiskasvanud seksuaalsuhet lapse või noorukiga ohvri seksuaalkasvatuseks. Kuritarvitaja võib ohvrit sundida puudutama tema suguelundeid või teda masturbeerima. Masturbeerimine võib olla ka mõlemapoolne. Seksuaalse kuritarvitamise vormid on oraalne suguühe, samuti simuleeritud või vaginaalne suguühe ning eriti poiste puhul rektaalne suguühe. Seksuaalseks väärkohtlemiseks võib pidada kõiki lapse ja täiskasvanu või lapse ja temast viis aastat vanema noore vahelisi seksuaaltoiminguid. Väga harv ei ole ka intsest õdede- vendade vahel. Seksuaalseks kuritarvitamiseks loetakse ka lastepornograafiat ja laste prostitutsiooni ning lapse aktifoto modelliks sundimist.
Levimus.
33 Seksuaalne väärkohtlemine ei ole väga harv nähtus. Täiskasvanud naiste retrospektiivsete uuringute põhjal on leitud, et 30-45% naistest on lapse-või noorukieas langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Tegelikku ja täpset kuritarvituste hulka on siiski raske välja selgitada. Soome 9.klassi õpilaste seas tehtud Hannu Sariola uuring näitas, et 7% tüdrukutest ja 4% poistest oli enne 14 eluaastat kogenud mingisugust seksuaalset väärkohtlemist. Seksuaalset väärkohtlemist esineb kõigis ühiskonna kihtides. Kuritarvitaja on tavaliselt lapsele või noorele tuttav täiskasvanu, umbes 90% juhtudest mees. Kuritarvitamise ohvrid on nii poisid kui ka tüdrukud.
Sümptomid ja diagnostika .
Seksuaalsel väärkohtlemisel ei ole mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sümptomid on seotud selle häirega, mis lapsel või noorukil väärkohtlemise tagajärjel on tekkinud. Oluline on ka see, kes on väärkohtleja ja mis vormis ja kui pikalt on kuritarvitamine toimunud. Uuringute kohaselt vähenevad sümptomid pooltel, isegi kuni kahel kolmandikul ohvritest pärast kuritarvitamise lõppemist. Umbes 10-24% sümptomid ei kao ja isegi süvenevad. Viieaastase jälgimise järel on veel praegu pooltel ohvritest depressiooni ja u 40%-l madal enesehinnang. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stressihäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Alati diagnoosilised kriteeriumid ei täitu ja esineb vaid mõni häirele iseloomulik sümptom. Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12.
Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid.
· Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired. · Mitteasjakohane, eale mittevastav seksuaalne käitumine. · Regressiivne käitumine ( enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele.
34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on tingitud liiga varasest täiskasvanuliku seksuaalsuse kogemisest. Sellega seoses saavad normaalne lähedus ja hellus lapsele seksuaalse varjundi. See viib kergesti lapse obsessiivsele seksuaalsele käitumisele ja võib põhjustada seksuaalse identiteedi häirumise. Väärkohtlemise tõttu tunneb laps või nooruk ennast halvana, et ta on internaliseerinud süü- ja häbitunde, mis vallandavad temas mitmesuguseid sümptomeid. Seksuaalse kuritarvitamise ohver tunneb, et ta on reedetud, sest täiskasvanu ei ole teda kaitsnud, vaid kasutanud oma ülem võimu ja tekitanud lapses turvatunde puudumise ja usalduskriisi. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse ja nooruki puutumatust ja enesemääramiseõigust, mis omakorda viib madala enesehinnangu ja depressiivsuse kujunemisele või ka teiste laste väärkohtlemisele. Tavaliselt tõrjub laps või nooruk seksuaalse kuritarvitamise kogemust ja ei taha sellest rääkida. Pealispinna all hõõgub sageli viha kuritarvitaja vastu, aga ka sügav kurbus ja haavatus. Kurbus põhjustab häbi ja üksinduse tundeid. Ohver tunneb sageli, hirmu, kuna ei oska hinnata kuritarvitamise tagajärgi. Ta tunneb ennast teistsuguse ja teistest erinevana. Mõtetes keerlevad süütunne ja räpasuse tunne. Süütunne võib olla seotud ka kuritarvitajale osaks saavate tagajärgedega, näiteks vanema vangistamisega. Seksuaalsele kuritarvitamisele järgneb sageli usalduse kaotamine kõigi täiskasvanute vastu. Eriti noorukid mõtlevad oma tuleviku, võimaliku abiellumise peale ja sellest, kas kuritarvitamise ajal on lubatud tunda rahuldust. Väärkohtlemine tekitab lapse või nooruki isiksuse suurt segadust ja häirib tema edaspidist arengut.
Uuringud ja ravi
Seksuaalse väärkohtlemise juhtumit võib esimesena kahtlustama hakata kes tahes kokkupuutub isik. See olukord äratab kahtlustajas nii abituse kui ka paanika tundeid. Kui kahtlus on ebamäärane, on mõistlik säilitada rahu ja arutada asja töökaaslastega või sotsiaaltöötajatega. Vajaduse korral võib konsulteerida nende asutuste töötajatega, kellel on suuremad kogemused laste ja noorte
35 seksuaalse väärkohtlemisega. Tähtis on kõik tähelepanekud hoolega registreerida ja säilitada kontakt perekonnaga. Tõsise kahtluse korral on olukord teine. Tõsine kahtlus võib tekkida, kui laps ise kuritarvitamisest räägib. Tuleb meeles pidada, et lapsed valetavad harva. Esimene inimene, kellel laps sellest räägib, on tavaliselt ka edaspidi võtmepositsioonil. Alati tuleb olukorda tõsiselt võtta ka siis, kui lapsevanem räägib oma lapse kuritarvitamise kahtlustest ja tähelepanekutest. Siiski tuleb meeles pidada, et vahel teeb vanem seda oma huvides. Lapse somaatilise uuringu käigus võib leida väärkohtlemise märke või sümptomeid, samuti võib sellel viidata lapse käitumine. Kui sotsiaalhooldusosakonnas või tervisekeskuses selgub, et lapse seksuaalse kuritarvitamise kahtluse on põhjendatud, teatatakse sellest otsekohe lastekaitsele. Tavaliselt teatab lastekaitse teatavaks saanud seksuaalse kuritarvitamise juhtudest omakorda politseile. Akuutsetes olukordades või muude uuringute käigus kuritarvitamise märke leides tehakse esmased uuringud lastehaiglas. Muudel juhtudel hakkavad sotsiaalhoolduse ja tervishoiuasutused lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse tegelema alles pärast politsei taotlust professionaalse abi saamiseks. Muud vajalikud uuringud, nagu psühhiaatriliseravi vajaduse hindamine, tehakse nagu harilikult lastepsühhiaatriaasutustes. Tõsise kahtluse tekkimise korral tuleb niisiis alati ühendust võtta lastekaitseametnikega, nendega arutatakse ka vajadust saata laps või nooruk turvakodusse. Lapse või nooruki jaoks on seksuaalne väärkohtlemine alati nii tervise, kui ka psühholoogiline probleem ja tema edaspidist arengut silmas pidades riskitegur. Seetõttu tuleb juhtumit hoolikalt uurida ja vajaduse korral kannatanut ravida. Seksuaalse kuritarvitamise uurimine on tavajuhul valdkond , kus vajatakse paljude spetsialistide koostööd ja mitmekülgset pädevust ning kogemusi. See eeldab pediaatri, günekoloogi, lastepsühhiaatri ja psühholoogi osalemisvõimalust. Tuleb teha ka vajalikud analüüsid, nagu sperma-, DNA-uuring ja nakkushaiguste analüüsid ning vajaduse korral rasedus test. Psüühika osas on lisaks seksuaalset väärkohtlemist käsitlevale uurimisele nõutav ka hoolikas lastepsühhiaatriline hindamine. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemine toob kaasa psüühikahäire riski, mistõttu on oluline psühholoogiline ja lastepsühhiaatriline individuaalne uurimine. Hinnangut andev isik peab hästi tundma laste ja noorukite normaalse arengu käiku ning selle varieerumist, erivanuses erinevaid häireid. Last intervjueerides kasutatakse struktrueeritud küsitlust. Uurimismeetoditena võib kasutada ka vaba mängimist, vaba joonistamist, suunatud joonistamist ja mõnel erikorral anatoomilisi nukke. Psühholoogiliste testidega tehakse kindlaks lapse arengutase, emotsionaalne seisund, reaalsustaju ja viited kogetud traumadele, tema võime interaktiivseks suhteks ja arusaamine endast ja oma seksuaalsusest. Tuleb uurida ka lapse või nooruki vanemaid ja perekonda. Lapse eluga tuleb põhjalikult läbi uurida ja erilist tähelepanu pöörata elusündmustele ning dramaatilistele kogemustele. Vanematega kohtutakse koos või eraldi. Kohtumine kogu perekonnaga annab võimaluse jälgida pereliikmete vahelisi suhteid. Lapse või noorukiga võib samuti kohtuda eraldi kummagi vanema osaleval juuresolekul, et nende vahelisi suhteid mõista. Vajadusel võib vanema saata individuaalselt psühhiaatrilisele uurimisele. Seksuaalse väärkohtlemise ja intsestiga seotud uurimine nõuab eelkõige kogemuste najal omandatud professionaalsust ja oskusi. Tänapäevaste nõudmiste järge eeldab see vähemalt 10 kliinilist intervjuud aastas. Võimalikult kõrgetasemeline hindamine ja ravi eeldavad ka uusimate andmetega kursis olemist. Asjakohane on koondada väärkohtlemisjuhtumite uurimine haiglate teeninduspiirkondade tervishoiuasutustesse, näiteks keskhaiglate lastepsühhiaatrilistesse polikliinikutesse, kuhu ajapikku koguneb selle kohta rikkalikult andmeid ja kogemusi. Sotsiaalhoolduse ja lastekaitse ülesandeks on hoolitseda lapse või nooruki ning perekonna sotsiaalse toimetuleku eest elukohas, mistõttu on oluline, et ka sotsiaaltöötajad ja lastekaitseametnikud annaksid oma panuse uurimisrühma töösse. Uurides lapse ja nooruki langemist seksuaalse kuritarvitamise ohvriks, tuleb säilitada professionaalne hoiak selle sündmuse suhtes. Eesmärgiks on last ja noort ning tema perekonda
36 aidata. Sotsiaalhoolduse ja tervishoiutöötajad ei ole prokurörid, nende ülesanne on toetada ja ravida. Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjeks, eriti professionaalse abita jäänud juhtumitel , võivad täiskasvanu eas olla probleemid inimsuhetega, madal enesehinnang, depressioon ja enesehävituslik ning agressiivne käitumine. Tagajärjeks võib olla halb õpiedukus või tööga toimetulematus. Abi tuleb korraldada vastavalt psüühilisele seisundile ja olemasolevatele psühhoteraapiaressurssidele. Lapse eas või nooruses seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud naistel on mitmesuguseid psüühilisi probleeme inimsuhetes, kusjuures häired meenutavad lastel kirjeldatud häireid. Raske kuritarvitamise kogemine lapsepõlves või noorukieas võib kajastuda elukvaliteedi halvenemise ja posttraumaatilise stressihäire sümptomitena aja jooksul täiskasvanu eas.
Millal tuleb kahtlustada seksuaalset väätkohtlemist?
Sageli muutuvad seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud lapse käitumine ja iseloom. Ta võib muutuda depressiivseks, sulguda endasse ja hakata kartma täiskasvanuid. Lapsed või noorukid, eriti silmatorkavalt aga väiksed lapsed, võivad olla seksuaalselt pingestatud ja rõhutatult võrgutavad. Kahtluse äratab ka lapse või nooruki keelekasutuse äkiline muutumine ja kõnesse ilmunud tugevalt seksuaalse alatooniga sõnad ja väljendid. Söömishäired ja söömisraskused, nagu ka unehäired, võivad olla seotud seksuaalse kuritarvitamise sümptomitega. Kuritarvitamist võib kahtlustada ka juhul, kui laps või nooruk sagedasti kodust põgeneb, ilma et ta ise või vanemad oskaksid seda põhjendada. Eriti kahtlust äratav on lapsel või noorel leitud suguhaigus või ilmne ärritus suguelundites, või kui nooruk rasestub teadmata isast. Seksuaalne väärkohtleja
Väärkohtleja kasutab vääralt vanema või täiskasvanu võimu. Seksuaalne kuritarvitamine on sageli õpitud, sest paljudel juhtudel on kuritarvitaja olnud ise lapse- või noorukieas kuritarvitaja ohver. Sageli otsib kuritarvitaja füüsilisest kontaktist lähedust, suutmata kontrollida objekti valikut. Väärkohtleja seksuaalsed vajadused võivad olla tavaliselt suuremad. Intsesti puhul on sageli leitud, et vanemate suhted perekonnas on halvad või kauged ja nende seksuaalne kooselu on lakanud. Perekond elab sageli eraklikku elu ja üks vanematest võib olla alistav ja vägivaldne. Pereelu võib olla kaootiline , vanemad eo hoolitse laste eest, vaid vastupidi: lastele on antud vanemalik roll ja ülesanded ning nemad hoolitsevad vanemate eest.
Ennetamine
Ennetamistöö sarnaneb meetmetelt paljus laste ja noorte vastase vägivallatsemise ennetamisega. Nii praegused lapsevanemad kui ka noored-tulevased vanemad vajavad perekonnaõpetust, mis annaks teadmisi laste kasvatamisest, seksuaalsest arengust ja abikaasade omavahelistest suhetest. Tähtsaks peetakse ka laste seksuaalkasvatust. Lapsed ja noorukid vajavad teadmisi tüdruku ja poisi kujunemisest täiskasvanuks, soos jätkamisest rasedusest, raseduse vältimisest ja suguhaigustest ning nendega seotud ohtudest. Ka praegusel ajal on asjakohane seksuaalelu normide tutvustamine. Alati pole see kerge, sest seksuaalprobleeme peetakse sügavalt isiklikuks asjaks ja sellega seotud tugeva tundelaengu ja häbelikkuse tõttu on neist raske rääkida. Mitmesugused perekonnakriiside lahendamiseks loodud võrgustikud aitavad sageli seksuaalset kuritarvitamist vältida. Selles suhtes on nõustamiskeskustest saadav tugi loomulik ja kergesti kättesaadav, mistõttu tuleb neis töötavate spetsialistide teadmiste ja oskuste taset kuritarvitamise valdkonnas tõsta. Koostöös sotsiaaltöötajatega saavad nõuandlad organiseerida mitmesuguseid tugimeetmeid. Abivajavaid perekondi aitab ka pedagoogiliste ja perenõuandlate kättesaadavus.
37 Statistika
Perevägivalla hind
Millised olid viimase kõige raskema juhtumi tagajärjed?
Ohvreid aastas Verevalumid keha piirkonnas. 22000 Verevalumid näo piirkonnas. 17000 Luumurrud käte, jalgade keha ja näo piirkonnas. 7000 Suguelundite vigastused, katkenud rasedused. 6000 Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud. 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Kas lapse tutistamine on perevägivald?
3.jaanuar 2007
1)Loomulikult on, paned ju käe lapse külge!
18% (36hääletajat)
2)Kui ainult õrnalt sakutada, siis pole.
27% (55hääletajat)
3)Tutistada võib küll, aga peksa ei tohi anda.
18% (36hääletajat)
38 4)Ei ole! Kuidas muidu laps aru saab, mis on õige ja mis vale, kui teda karistada ei tohi.
37% (75hääletajat)
Kokku hääli: 202
Küsitlus
Perevägivallast. Küsitletavaid oli 46.
1)Kas sinu tutvusringkonnas esineb perevägivalda?
a) ei 20(häält) b) jah 5(häält) c)mõnikord 9(häält) d) ei tea 12(häält)
Meie koolis esineb perevägivalda 14lapsel 46-st. Kuid samas ei teadvustata seda alati. 20Lapsel 46-st ei esine vägivalda ja see näitab, et enamused meie kooli noored elavad õnnelikku ja rahulolevat elu.
2)Kes kannatab perevägivalla all kõige rohkem?
a)mees 0(häält) b)naine 10(häält) c)laps/lapsed 6(häält)
Pakutakse, et perevägivalla all kannatavad kõige rohkem lapsed ­ mis on ka tõsi. Lapsed langevad perevägivalla ohvriks, sest nad on nõrgemad ega suuda kaitsta end vägivallatseja eest. Kuid samas ei arvata ka, et mees võib vägivalla all kannatada. Meestele teevad ülekohut naised.
3)Kas tavaliselt otsitakse probleemile abi?
a)ei 14(häält) b)jah 3(häält) c)mõnikord 29(häält)
Abi ei otsita 14korral. Arsti poole pöördub 50%kannatanuist. Tavaliselt kardetakse abi otsida, sest arvatakse, et sellisest olukorrast ei olegi väljapääsu. Mõned ei otsi abi, sest süüdistavad ennast toimunus ning ollakse majanduslikult sõltuvad partnerist.
4)Mis põhjustab perevägivalda kõige rohkem?
a)stress 5(häält) b)mõnuained(alkohol/narkootikumid) 40(häält)
39 c)traumeerivad juhtumid(nt lähedase surm) 1(häält)
Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana.
5)Kust saab kõige efektiivsemat abi?
a)psühholoogilt 17(häält) b)lähedastelt 13(häält) c)politsei/arstilt 4(häält) d)tugikeskus/usaldusliin 12(häält)
Ohvrid, kes oma juhtumit tunnistavad ja sellest räägivad pöörduvad eelkõige oma lähikondlaste poole. Sõbrad on ohvritele kõige olulisem pidepunkt, sest sõpradele räägitakse kõige sagedamini vägivallast.
6)Kas sinu peres esineb perevägivalda?
a)jah 1(häält) b)ei 41(häält) c)mõnikord 4(häält)
Samuti vägivalla levimus on meie koolis väike. Ainult viiel 46-st lapsel, võib kodus probleeme esineda. Arvud näitavad, et perevägivald ei ole meie kandis tõsine probleem, pigem harv juhus .
40 Kokkuvõte
Perevägivalla ohvrid on nii lapsed, noorukid kui ka vanemad inimesed, olenemata soost. Suurem osa perevägivalla ohvritest on siiski naised. Vägivallatsejad on mehed. Vägivald võib olla nii füüsiline, vaimne kui ka seksuaalne. Suurem osa naistest langevad seksuaalse ja füüsilise vägivalla ohvriteks. Abi ei otsita hirmu tõttu. Vägivalla ohvrid kardavad vägivallatsejaid ja seda, et nad langevad uuesti vägivalla ohvriteks. Kui avastatakse, et nooruki vastu kasutatakse vägivalda, võib see olla mitu aastat kestnud. Nooruk ei ole julgenud midagi öelda. Vägivalda põhjustavad mõnuained, stress, isolatsioon, sõltuvus, suhtlemisraskused, madal enesehinnang, sõltuvus, ennastõigustavad kaitsemehhanismid ja vägivallakogemus lapsepõlves. Vägivalla ohver peaks pöörduma psühholoogi poole. Võimalik on ka helistada usaldustelefonile. Suureks abiks ja toeks on perekond ja tuttavad ning sõbrad
VÄGIVALLALE EI OLE ÕIGUSTUST!
41 Kasutatud kirjandus
· http://www.naistetugi.ee/ · http://www.lapsemure.ee/ · http://www.glandre.ee/ · http://www.ohvriabi.ee/ · ,,Laste- ja noortepsühhiaatria" MADICIAN · ,,See juhtus minuga"
42 Lisa 1 Tõsielujuhtumid
PEREVÄGIVALD · Ema, kelle poeg (28) on alkohoolik ja narkomaan. Varem peksis teda mees, nüüd peksab poeg, nagu mees pole kunagi peksnud. Naine on saanud sellest ajuvapustuse. Tahab midagi ette võtta, aga nii, et poeg sellest teada ei saa, muidu lööb ta veel maha. Mida on võimalik ette võtta, nii et poeg teada ei saa, samas lõpetab joomise, unustab narkootikumid?!
*** 48aastane naine, keda mees peksis muu hulgas rusikatega kuklasse nii, et kaelalüli sai kannatada. Mees ei kutsunud abi ega toonud naisele isegi külmkapist süüa. Vähe jäi puudu, et oleks tekkinud halvatus. Lõpuks pääses naine haiglasse. Pärast seda sattus günekoloogilisele operatsioonile ja tuli varjupaika, sest mees ei oleks teda rahule jätnud. See juhtum jõudis kohtusse, mees kannab praegu karistust Tartu vanglas .
*** Tere! Mul on suur probleem. Olen 12-aastane tüdruk, ja mul on 15-aastane vend. Me ei saa läbi, jagame isegi tuba. Aga ta koguaeg peksab ja sõimab mind paksuks. Ja nüüd viimane kord oli nii,et ta läks nii närvi, ja andis mulle ikka korralikult peksa. Nii,et mul on põsk täiesti sinine ja parem külg (nagu kuskil puusa juures) täiega valutab. Ta peksis nagu jalaga,selline tunne, et luu on puruks. Ja siis nagu , see koht valutab ja ei saa kummardada,kukun kohe maha ja lamangi maas abitult. Mu ema ega isa sellepeale midagi erilist ei tee, isegi vend pole riielda saanud. Ta on mul mitu korda hinge kinni peksnud + juukseid peast ära tirinud ... mu mõistus on täiesti otsas !!! Muidu, mu vend elas pea 13 aastat maal aga eelmine aasta kolis linna , ja nüüd käib üheksandas......... ja hinnete pärast on ta lubatud maakooli tagasi saata aga ei ole seda siiamaani tehtud. No palun aidake mind, ma ei suuda niimoodi elada!
*** Olen ise 15aastane tüdruk, viimasel ajal on asi paremaks läinud aga varemalt ei olnud päevagi kus ma poleks venna käest peksa saanud. Vend on minust vanem umbes aasta ja pool, aga vend sai kasvu aasta ja nii pandi meid ühte klassi. Me pole kunagi läbi saanud ka siis mitte, ei kodus ei koolis aga õpetajad panid meid veel lähestikku istuma ka. Nii käisin igapäev koolis kannatades hingepiinu, mida vanemaks sai seda jõhkramaks läks vägivald. Polnud harvad korrad kus olin sinikaid täis, mitmeid kordi peksis ta mu hinge kinni ja tappa ning haigla peksta lubas ta mind mitmeid kordi. varem oli vanem õde kodus ja me jagasime tuba ning tema astus ikka mu kaitseks välja siis läks õde linna gümnaasiumi ja vanemad ei jõudnud ka jälgida ning asi läks veel hullemaks. Lõpuks sain oma toa uksele luku ning 90% kodus oldud ajast istusin luku taga, ei julgenud vetsugi minna sest kartsin nii väga. Siis juhtus lõpuks paremuse poole pööre, vanemad olid nõus sellega et vahetan kooli. Seega olen juba septembrist saati käinud uues koolis ja kodus käin ainult nädalavahetustel, kuid siis on asi jälle samuti nagu varem õnneks pisut kergem vägivald.
43 Kuid kas ainus võimalus ongi siis probleemi eest põgeneda? Ja kuidas ravida hingehaavu? Nüüd ma vihkan asjatut füüsilist vägivalda ja astun alati teiste eest välja eks mind vaadatakse imelikult aga ega ma sellest niiväga hooligi, kuid kui keegi teeb mulle liiga siis oskan end nüüd vähemalt kaitsta.
*** Mul on teile seda väga häbi rääkida aga laseme tulla. Üks kord oli selline asi, et Õde ja ta meestsoost sõbrad jõid kodus. mina ei tahtnud nendega koos olla. ning vältisin neid aga mul hakkas igav ja jäin tugitooli magama(aga mul on siuke asi et ma magades olen suu lahti ning ilastan tihti. siis mul hakkas suhu mingid asjad tulema. tegin silmad lahti ja nägin et Õde ja Ta sõbrad olid paljana mu ümber ning kõik panid oma ... mulle suhu:S.(väga rõve on selle mõelda) ma ei saa enam magada ega saagi sellel tugitoolil enam olla) . aga nad ainult naersid ja sidusid mu kinni, ja vägistasid mind. jumala rõve oli nad võtsid riided ära ja õde hakkas... igatahes ma rabelesin lahti ja hammustasin teda nii tugevasti kui sain, rääkisin sellest kasuisale aga kasuisa ei usu, nüüd ei jää tõesti muud üle kui ma väldin oma õde ja pean vist minema politseisse või põgeneks kodust, Aidake mind, mul on olnud ka paarkorda enesetapu mõtted. Mida ma tegema peaks ma ei julge seda oma parimale sõbralegi rääkida, väga häbi hakkaks kui kogu kool saaks teada. Ma olen muidu ........ klassi õpilane, kui keegi käib veel seal koolis ja on veel selliseid probleeme ja võiks koos minna politseisse ja kurta oma muresi. head aega vastake kindlalt!
*** Mida ma teen mu ema on surnud ja enne oma surma abiellus ta ühemehega, kes on mu kasuisa. Kasuisa kasutab seda ära, et ema ja kedagi pole mul. Ma pean kogu aeg oma toas lukutaga istuma vahest saan välja, aga kool mingite tüüpidega kes mind "valvavad". Mu kasuisa on lihtsalt rõve ahistaja ...Ma olen nagu alles 16, aga noh ma asun siis teema kallale, mis mind vaevab hirmsasti. Ma olin järjekordselt oma toas lukutaga (Võti oli kasuisa käes). Järsku tuli sisse kasuisa ja ta ütles, et pean end alasti võtma. Ma küsisin miks ja mida ta minuga teeb. Ta ei öelnud midagi ja tuppa tuli kaks tugevatmeest, vähemalt paistis nii. Ma ei julgenud vastu hakkata kuna pärast tulevad need kaks jõujunni mulle kallale. Võtsin end alasti. Kasuisa käskis mul voodisse pikali minna. Läksin ja kasuisa tuli peale ja hakkas mind vägistama. Väga valus oli, nutsin ! Mul oli valus, väga valus. Kasuisa käskis mul vait olla ja kaasa minna ning teha mõnu muidu need kaks meest teevad mulle midagi valusat. Kartsin ja täitsin käsklust. Ta käskis mul oma ... peal edasi-tagasi nihkuda. Nutt kurgus tegin. Kasuisa käskis mul täiega teda ... või ma saan räigelt peksa. Ma ju nõrguke pidin teda ... . Kasuisa käskis mul ta kõhupeal istuda istusin ja puhkasin. Nüüd hakka jälle tema mind vägistama, kuid ütles, et on väsinud ja ma hingasin kergendatult, aga ta ütles ühele "Turvamehele", et sinu kord. Ja nii päevast päeva. Mida ma tegema pean kuna kodust välja mind ei lasta ja kui kuskile teatan saan peksa et veri on lahti! Ausõna kardan hirmsasti kuna mul on pärast seda nende ***** väga valus! Aidake!
*** Mu ema tutvus mingi uue mehega kellesse ta armus algul oli kõik ilus ja see mees oli väga tore ning nad siis hakkasid kokku elama. Üks õhtu läks ema oma sõbranna juurde ning mina jäin koos kasuisaga koju. Olin siis oma toas lugesin ajalehte ja järsku tuli ta mu tuppa ning algul rääkis nii sama loba kuid siis küsis"Tahad ma teen sulle mõnu ning sina mulle" ma ütlesin ei ,kuid tema hakkas sunni viisil"kuna sa minuga mängida ei taha siis ma vägistan su"ma hakkasin nutma kuna olen sokis. Siis see juhtus ta vägistas mu julmalt ja veel väga kiiresti mul oli mega valus Siis ütles ta ,et kui kellelegi räägin juhtub sinu kui ka sinu emaga midagi halba Ma ei julge isegi mõelda ,et räägin kellelegi ,et mind vägistati. Mis ma peaksin tegema???
44 *** Tere! Minu nimi on Helena ning mul juhtus veidi aega tagasi (1.03 e. teisipäev) üks jube lugu. Kuna keegi seda ei usu, tahan ma oma südant siin puistada.
Kord, kui jäin ajalootunnis kirjade kirjutamisega vahele, jättis õpetaja mind peale tunde ja mul pidi sel päeval sõpradega kokkusaamine olema Kuna ta ise ei saanud kohe tulla mind valvama ja "käsi veriseks kirjutama", kutsus ta ühe kaheteistkümnendiku Madise ... Madis tuli klassi, läks akna juurde, mõtiskles ja tõmbas siis kõigil akendel rulood alla. Seejärel läks ta ukse juurde ning lukustas selle. Siis istus ta minu kõrvale ja küsis mult , et kas mulle meeldivad käerauad. Ma vastasin, et ei, sest need ei meeldi ju ometi kellelegi?! Ta nihkus lähemale ja asetas oma käe mu reiele. Ma küsisin, miks oli ta rulood alla tõmmanud..Ta vastas, et ta tahab ühte asja mulle näidata. Madis avaldas oma arvamust; ta arvas et ma olen ilus ja seksikas . Ta nihutas käe kõrgemale ning pani teise käe mulle ümber. Ma hakkasin rabelema ja tahtsin lahti saada, aga see p*****t suudles mind... Ta avas mu pluusinööbid. Ma üritasin eemale minna, aga Madis tõmbas mu tagasi ning lükkas laua peale. Ta tõmbas mu särgi seljast ära ning avas rinnahoidja . Ta hakkas mind suudlema, alates dekolteest kuni rindadeni. Ta tõmbas enda särgi seljast ning mina püüdsin selle ajal minema pääseda. Ma karjusin nagu hullumeelne, aga ta summutas mu kisa oma suudlustega..Tegelikult, ma pean midagi tunnistama..Mulle meeldis see isegi..aga vähe. Päriselus on ta tore poiss, me oleme koos laagris käinud ja koolipeol tantsinud. Ta pani mu uuesti lauale ja suudles mind ja lõpuks ma allusin talle, sest mulle hakkas see meeldima . Siis tuli ajalooõp.(Ta keeras ukse enda võtmega lahti). Nüüd läheb asi tõsiselt rõvedaks. Madis avas mu püksiluku ja ajalooõp. riietas end ka lahti. Madisel olid veel püksid jalas. Ajalooõp. lähenes mulle, kuid ma rabelesin end laualt vabaks. ma jooksin ukse juurde, kuid sulgudes oli see automaatselt lukku läinud ja seda sai avada ka seest ainult võtmega. (Võti oli ajalooõpetaja käes.) Ajalooõp. tuli minu juurde, ma kiljusin täiest kõrist. Ta kiskus mu püksid jalast ja võttis ka aluspüksid ära. Madis oli ajalooõpetaja selja taha tulnud ja vaatas mind himurate silmadega . Olin nende ees täiesti alasti vaid sokkides. Ajalooõp. lükkas mu vastu ust ning hakkas vägistama. Ma kiljusin. Madis tuli mu kõrvale ja hoidis mu kätest kinni. Siis lasi ta lahti ja läks minu pingi juurde, võttis tooli ja tuli ning lõi sellega ajalooõpetajat. Ma nutsin. Loomulikult mitte õpsi pärast. Ma tahtsin Madist kallistada, kuid mõtlesin, et äkki on ta samasugune ?! Madis tuli minu juurde ja kallistas mind. VÄGISI, ma ei tahtnud enam seda. Siis lükkas ta mu selili lauale ja hakkas... Ajalooõp. oli end vahepeal püsti ajanud. Ta võttis kapist mingi kahtlase pudeli, kulistas sellest poole alla ning sundis mind ülejäänut jooma. Madis võttis pudeli ära ning lõi õpetajat sellega. Pudel purunes kildudeks. Õpetaja lamas oimetult põrandal. ma ei näinud teda kordagi üles tõusmas enne minu lahkumist. Kuid Madis lasi mul minema minna alles kahe tunni pärast. Ta võttis enda püksid jalast ära ja lakkus mu keha. Ma rabelesin siiani. Mul oli kõle. Ma rabelesin. Ta tegi seda kõike aeglaselt aga kiirus ei loe! Ta tegi seda. Kui ta oli selle lõpetanud, andis ta mulle mu riided ning aitas mind riidesse panna(nagu ma poleks selleks piisavalt suur). Ta toppis mu rinnahoidja vahele sajalise ning saatis mu klassiukseni. Järgmisel nädalal oli koolipidu. Ma nägin seal Madist, ta märkas ka mind. Tegelikult ta lausa otsis mind selle rahva hulgast. Ta sammus aegamisi minu juurde ja võttis mul ümbert kinni, suudles mind huultele ja küsis selle teisipäeva kohta, et kas mulle meeldis see. Ma ei vastand talle, sest ma ei osanud vastata. Järgmine tants oli aeglane ning ta vedas mu tantsima. Ta hoidis must kõvasti kinni ning suudles. Parim sõbranna Piia vaatas mind kahtlustavalt. Ta tuli minu juurde ja küsis, miks ma Madisega nii lähedane olen, nii väikse ajaga .
45 Ma ei saanud talle vastata, sest Madis oleks võinud talle siis midagi teha, ma arvan, et ta oleks Piiale kallale läinud. Peale seda lugu viis ta mu õue. Ma ütlesin, et mul on külm ja tahtsin sisse minna, kuid ta tuli mulle jooksusammul järgi ja võttis minust kinni. Ta kallistas mind, et mul soojem hakkaks. Mul hakkas soojem, kuid siiski tahtsin teiste juurde minna. Siis ta sosistas mulle midagi, mis oli minu jaoks täielik üllatus; ta ütles, et armastab mind liiga palju. Ma küsisin, et miks ta siis seda teisipäeval juhtunut ära ei jätnud. Ma nutsin. Ta saatis mu koju ja lubas mitte kunagi enam nii teha, aga ainult sel juhul kui me käima hakkame. Ma ei taha enam vägistatud saada... Ning lasin sellel juhtuda:me hakkasimegi käima ja ma avastasin, et tegelikult on ta tore. Toredam kui ma arvata oskasin, kuid see vägistamine jääb mulle alatiseks meelde.
*** See on väga piinlik ning tobedad kommentaarid hoidke endale. Minuga juhtus midagi kohutavat. Ma käisin kolmapäeval 15.juulil Pärnu veepargis. Kõik oli hästi kuni ühe hetkeni. See mis mulle tehti oli minu tahtmise vastu kuigi ma seda takistada ei saanud kuna olin seljaga selle inimese poole. Nimelt kui ma veeparki läksin ei suutnud ma mitte mõelda vägistamisele,et kui jube see on ja miks küll niimoodi tehakse. Lõpuks sain sellest piinlevast mõttest lahti. Paar tundi hiljem juhtus minuga midagi rõvedat. Olin jõe järjekorras,minu selja taga olid poisid. Järjekorras olles üks poistest näpistas mind õrnalt. Mõtlesin et keegi läks mulle õrnalt pihta ning ei teinud sellest väljagi. Kuid kui laskma hakkasin siis enne seda pani see poiss oma näpu mulle ..., võttis selle sealt kiiresti välja ning libistas kõvasti oma käe üle minu pepu ja juba ma lasingi jõest alla. Ma ei näinud kes see poiss üldse oli. Alla jõudes sain alles aru mis mulle tehti. Ma kartsin nii väga et see poiss võib mulle veel midagi teha aga õnneks ei teinud. Ma pidin kogu ülejäänud aja hirmul olema. See oli rõve,vastik. Mul oli pärast seda väga vastik olla ja on veel praegugi. Ma ei ole julgenud sellest mitte kellelegi rääkida.
*** Kui ma nädal aega tagasi, koolist koju tulin oli juba hämar.. Ja jube..Minu vana klassivend tuli minuga rääkima..me lobisesime pikalt..see oli lõbus.. Lõpuks me läksime temapoole..niisama filme vaatama ja juttu rääkima..ja teate mida. Ta pani mulle käed ümber ja hakkas kallistama ja suudlema..see oli ebameeldiv aga ma arvasin et ma meeldin lihtsalt talle.. Ma läksin ühesõnaga vooluga kaasa.. Ja järsku..Ta Hakkas mult riideid seljast võtma..Ma pärisin et mida ta teeb..ja siis see juhtuski.. TA vägistas mu.. Ma olin Kinni seotud..selle ajaga kui tema mind suudles oli ta minu käed kuidagi kinnis sidunud.. JA Ta vägistas mu..ja julmalt.. See oli jube.. Siiamaani ma kardan Koju minna..ja ma ei julge seda enam vist iialgi.. see on lausa jube..
*** Tere,olen 13 aastane plika. Ja mul siis selline mure,et ükskord tänava peal,tuli üks klassivend ja ütles,et mul on sulle üllatus ! No ma siis läksin kaasa ,ta viis mu kuhugi koledasse urkasse ja siis ütles,ta et silmad kinni paneksin,panin,lootes,et ta midai halba ei tee,ta ikkagi mu klassivend ju. Ja siis tuli veel hulk poisse ja hoidsid must kinni. Mu klassivend rebis mu riided lahti ja ... mind ! Ma küll karjusin,kuid keegi ei kuulnud ...ja üks teistest poistest ... , kui ma karjusin....klassivend aga ... mind julmalt ..jube...mul oli jõud otsas..see oli jubee....ma vist minestasin,sest kui ma ärkasin,vedelesin ma enda kodu trepil .. Järgmisel päeval ma kooli ei läinud,sest ütlesin emale,et olen haige ja seda ma ka olin.. siis ülejärgmisel päeval,otsustasin kooli minna...ja minu imeks... ..ei olnudki seda poissi enam koolis ,ma küsisin sõbrannalt,et kuhu ta läks ja tema vastas ,et ta sõitis eile minema siit...välismaale.... Ma olin täiesti sokis... Ma ei unusta seda kunagi..olen sokis...siiamaani,mis ma peaksin tegema ?
46 ***
ma oma ema ja isaga üldse läbi ei saa. pole kunagi saanudki. kui ma päris väike olin mäletan ähmaselt kuidas isa autoga sõitis ja meid lapsi hirmutas sellega et ta roolis magama jääb. enam- vähem igapäev andis isa meile rihma. eks me aeg-ajalt teenisime selle ära ka, kuid siis kui me isegi päris süütud olime, siis öeldi et see on millegi selle eest millest nemad ei tea. mõnikord kui isa peale tööd koju tuli karjus ema isale et ta meiega, lastega, mida ette võtaks ja siis ta tuli ja lõi meid. kehad olid kaetud armide ja sinikatega. kui ma 7-8 aastane olin siis ema, kellel olid pikad(ja ka teravad) küüned uuristas mu kätte augu (väga imelik nii öelda...loodan et saate aru) ja siis veri voolas mööda kätt maha, mis ajas ema marru et jälle ma teen kõike mustaks ja ta lõi mind vastu pead ja hakkas peksma ja ütles et ma pean nüüd terve vannitoa korda tegema...meil oli rangelt keelatud rääkida sellest mis kodus toimub teistele, sest muidu oleks nad meiega midagi hullemat teinud. ükskord kui ma toitu külmkapist "varastasin" sai isa väga vihaseks ja pani mu käe tulisesse vette ja ütles et kui veel nii juhtub siis ta lõikab mul sõrmed otsast...ja läbi nende aastate ei kallistatud mind kordagi ega öeldud et ma tähendan neile midagi...praegu ootan ma kannatamatusega kuni ükskord 18 täis saaksin ja siit põrgust minema. nüüd küll on selline füüsiline ahistamine lõppenud, kuid armid jäävad, nii sisemised, kui välimised....ei tea kas mu vanemad kunagi kahetsevad kõike seda mida nad meiega tegid? ma loodan et nad surevad ära...vähemalt üks neist, äkki saaks siis teine aru, mis nad teinud on...
Lisa 2 Testid
47 Emotsionaalne vägivald
Kas sinu vastu on tarvitatud emotsionaalset vägivalda?
Paljud naised leiavad, et emotsionaalselt halba kohtlemist on raske määratleda või sellest isegi rääkida. Sageli nad kahtlevad, kas emotsionaalne vägivald on üldse tõsine probleem, sest seda ei saa näha nagu kriimustusi või murtud luid. Teisalt on emotsionaalselt halvasti koheldud naised aga seisukohal, et üks suurimatest probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, on just see, et teised võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada.
Milline on sinu lähisuhe?
Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada?
Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu?
Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid?
Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind?
Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega ? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid?
Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
Saad sa vastakaid signaale, nagu näiteks see, et halb kohtlemine on õigustatud sellega, et ta armastab sind?
On sulle öeldud, et keegi teine niikuinii ei taha sind, või ei sa pead olema õnnelik, et su partner üldse hoolitseb sinu eest?
Pead sa arvet pidama hetkede kohta, mil sul on aega iseenda jaoks?
Kas su partner nimetab sind solvavate nimedega, kui sa püüad temaga probleemidest rääkida?
Kas partner takistab või keelab sind tööle või kooli minemast või lihtsalt ennast täiendamast?
Kui sa raha kulutad, kas siis su partner paneb sind igat senti lugema või ütleb, et sa ei vääri midagi?
Kas peale tüli nõuab sinu partner sinult, et sa seksiksid temaga, et ära leppida?
Kas sinu partner ässitab erimeelsuste korral lapsi sinu vastu?
Kas sinu partner ähvardab, et sa ei näe oma lapsi enam kunagi, kui sa tema juurest ära lähed?
Kas sinu partner süüdistab kõigis ebaõnnestumises sind?
Oled sa võimeline ise otsuseid langetama või kardad sa seda teha?
48 Kas sa teed kõik selleks, et oma partnerile heameelt valmistada ja püüad teda mitte ärritada?
Püüad sa leida vabandusi oma partneri halvale käitumisele?
Oled sa kergesti unustav, hajevil ja võimetu kontsentreeruma?
Oled sa märganud muutusi oma söömis- ja magamisharjumustes ja alkoholi ja ravimite kasutamisel?
Oled sa kaotanud huvi ja energia teha asju, mida sa varem meelsasti tegid?
Kas sa tunned end juba mõnda aega halvasti, rahutult, väsinuna või masendununa?Kas sa oled kaotanud kontakti oma sõprade, perekonna või naabritega ?
Kas sa tunned, et sa oled kaotanud oma enesekindluse ja tunned hirmu, et sa ei saa ise hakkama?
Mida on sul võimalik ette võtta?
Perevägivald
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Järgnevalt on loetletud märke, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Kui vastad suuremale osale nendest küsimustest jaatavalt, siis oled oodatud vägivalla all kannatavate naiste toetusgruppi. Kas mees on armukade ja nõudlik, käitub omanikuna? Armukadedus ei ole suunatud vaid Sinu tuttavatele meestele, vaid ka Sinu sõbrannadele ja sugulastele. Kas teie suhe algas kiirelt, tunnetele tuginevast kiindumusest lähtuvalt? Kas sinust sai mehe tunnete ja ootuste keskpunkt, ilma milleta ta ei suuda elada? Usub ta, et ainult sina võid teha teda õnnelikuks? Kas ta käitub kontrollivalt? Tahab ta pidevalt teada, kus liigud, mida teed ja kellega kohtud, või näiteks ootab ta, et tuleksid töölt täpselt õigel ajal? Ootab ta, et Sa täidaksid tema näpunäiteid ja käske? Paneb ta sind tundma, et Sa oled kogu aeg milleski süüdi või peaksid millegipärast andeks paluma? Kas sul tekib tema reaktsioonidest tunne, et Sa ei tee kunagi midagi õigesti? Kas Sa kardad või on sul hirm tema kuuldes oma arvamust välja öelda? Kas ta süüdistab alati teisi, kui ilmneb mõni probleem? On tal seksi juurde kuuluvaid nõudmisi? Kas ta kasutab Sinu suhtes jõuvahendeid seksuaalse naudingu saamiseks? Kas tal on ranged seisukohad soorollide küsimuses? On tal kindlad veendumused sellest, milline peab olema mees ja milline peab olema naine? Kas ta kohtleb Sind jämedalt? Kas ta kasutab füüsilist jõudu, et sundida Sind tegema, mida ta tahab? Kardad Sa teda, kui ta muutub vihaseks? Kas ta käitub võõraste seltsis täiesti teisiti? Kas ta teeb Sinu arvel "nalja" või teeb Sinu kohta teiste juuresolekul märkusi, nii et Sul hakkab piinlik ja tunned häbi? Kas ta on kodu. ja lemmikloomade vastu julm?
49 Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind ähvardanud vägivallaga? On ta kasutanud füüsilist jõudu riiu ajal, näiteks raputanud sind õlgadest? Kas tema lapsepõlvekodus on isa käitunud vägivaldselt? Kas Sinu mees on oma varasemates naissuhetes käitunud vägivaldselt?
Lisa 3 Pildid
50 51 52