C# materjal (0)

C# õppematerjal
2006

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 5
Põhivõimalused 6
Käivitamine 8
Ülesandeid 9
Suhtlus arvutiga 9
Arvutamine 10
Ülesandeid 11
Valikud 11
Kommentaarid 12
Ülesandeid 13
Kordused 13
Järelkontroll 15
Ülesandeid 15
Korrutustabel 15
Alamprogramm 17
Ülesandeid 17
Massiivid 17
Tsükkel andmete kasutamiseks 18
Massiiv ja alamaprogramm 19
Algväärtustamine, järjestamine 19
Osutid ja koopiad 20
Massiiv alamprogrammi parameetrina 21
foreach - tsükkel 22
Mitmemõõtmeline massiiv 22
Ülesandeid 23
Käsud mitmes failis 23
Ülesandeid 24
Tekst 24
Muutmine 25
Tükeldamine 26
Ülesandeid 26
Tekstifailid 27
Kirjutamine 27
Lisamine 27
Lugemine 28
Ülesandeid 28
Juhuarv 28
Ülesandeid 29
Omaloodud andmestruktuur 29
Punktimassiiv 31
Ülesandeid 32
Objektorienteeritud programmeerimine 33
Tutvustus 33
Klassimuutuja 34
Osuti, omistamine . 34
Punktimassiiv 36
Ülesandeid 37
Dokumenteerivad kommentaarid 38
Readonly 38
Näide 38
Kompileerimine 39
Kommentaarifail 39
Ülesandeid 40
Pärilus 40
Päriluseta näide 41
Alamklass 41
Ülesandeid 43
Ülekate 43
Ülesandeid 44
Liidesed 44
Ülesandeid 46
Abstraktne klass 46
Ülesandeid 47
Meetodite asendus 47
Ülesandeid 49
Omadused 49
Pöördumisstatistika 51
Ülesandeid 52
Indekseering 52
Vahendus 53
Ülesandeid 54
Operaatorite üledefineerimine 54
Tüübimuundusoperaatorid 56
Võrdlusoperaatorid 58
Ülesandeid 61
Abivahendid 62
Erindid 62
Püüdmine 62
Reageering tüübi põhjal 63
Püüdmine alamprogrammist 65
Erindi heitmine 65
Ülesandeid 66
Andmekollektsioonid 67
ArrayList 67
Sortimine 68
Tüübimäärang 68
Järjekord 69
Paisktabel 70
Ülesandeid 71
Andmebaasiliides 71
Ühenduse loomine, päring 71
Andmete lisamine 75
SQL- parameeter 75
Salvestatud protseduur 76
Ülesandeid 77
Funktsiooni delegaadid 77
Funktsioonide komplekt 79
Sündmused 79
Ilmajaamad 80
Graafiline liides 83
Ülesandeid 84
Kokkuvõte 85

Sissejuhatus

Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat . Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota , et kõik kohe lennult külge jääks.
Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muutmise ja katsetamise peale avastada , mis mille jaoks on ning kuidas seda oma kasuks rakendada saab. Töötav näide on üks hea kindel tugipunkt nagu üks suur puu lagendikul, kuhu oskab alati tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata.
Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki . NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida.

Põhivõimalused

Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu talumees, kes omale krati oli ehitanud, sai hakata talle ülesandeid andma alles siis, kui kratt hinge sisse võttis. Muul juhul on tegemist palja põhuhunnikuga, millele teivas sisse löödud ja vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine:
using System;
class Tervitusarv1, arv2, arv1*arv2);
C:\Projects\oma\naited>Arvutus
Esimene arv:
3
Teine arv:
5
Arvude 3 ja 5 korrutis on 15

Ülesandeid

* Küsi kahe inimese nimed ning teata, et nad on täna pinginaabrid
* Küsi ristkülikukujulise toa seinte pikkused ning arvuta põranda pindala
* Leia 30% hinnasoodustusega hinna põhjal alghind

Valikud

Ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. Allpoololev näide koos väljundiga võiks näidata, kuidas tingimuslause abil tehtud valik toimib.
using System;< elseConsole.WriteLine(" TubliD:\kodu\0606\opikc#>Kordus3
Sisesta tund vahemikus 0-23
32
Sisesta tund vahemikus 0-23
11
Tubli, sisestasid 11.

Ülesandeid

* Trüki arvude ruudud ühest kahekümneni
* Küsi kasutajalt viis arvu ning väljasta nende summa
* Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant".

Korrutustabel

... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb.
Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan
Korrutustabel 4 5
siis saadakse sellest aru, et soovin korrutustabelit nelja rea ja viie veeruga. Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-il ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi . Length , saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks.
Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade- ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10.
Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Milles pole ka midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrü. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta.
using System;<", a, b, Korruta(a, b));
Console.WriteLine(Korruta(3, 5));
C:\Projects\oma\naited>Alamprogramm
4 korda 6 on 24
15

Ülesandeid

* Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks
* Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta .
* Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile

Massiivid

Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega läbi käimiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiiv nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse.
using System;<;
Array.Sort(m);
for(int i=0; iMassiiv4
33
40
48

Osutid ja koopiad

Kui ühe hariliku täisarvulise muutuja väärtus omistada teisele, siis mõlemas muutujas on koopia samast väärtusest ning toimingud ühe muutujaga teise väärtust ei mõjuta. Massiividega ning tulevikus ka muude objektidega tuleb tähelepanelikum olla. Kui üks massiiv omistada teisele, siis tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlemale muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m elemendi number 1 muutmist 32ks, on ka massiivi m2 elemendid muutunud - väärtusteks 40, 32, 33. Nõnda on suurte andmemassiivide juures teise muutuja tegemine andmete juurde pääsemiseks arvuti jaoks kerge ülesanne. Samas aga peab vaatama, et vajalikke andmeid kogemata ettevaatamatult ei muudaks. <;
int[] m2=m; // Viide samale massiivile
Tryki(m2);
m[1]=32;
Tryki(m2);
Kui soovida, et kaks algsetest andmetest pärit massiivi on üksteisest sõltumatud, siis tuleb teha algsest massiivist koopia (kloon).
int[] m3=(int[])m.Clone(); //Andmete koopia
m[1]=20;
Tryki(m3);
Pärast kloonimist muutused massiiviga m enam massiivi m3 väärtusi ei mõjuta.
Soovides massiivi tühjendada, aitab klassi Array käsklus Clear , mis täisarvude puhul kirjutab etteantud vahemikus (ehk praegusel juhul kogupikkuses, 0 ja Length-i vahel) täisarvude puhul väärtusteks nullid .
Array.Clear(m3, 0, m3.Length); //Tühjendus
Massiivist andmete otsimiseks sobib käsklus IndexOf. Soovitud elemendi leidumise korral väljastatakse selle elemendi järjekorranumber. Otsitava puudumisel aga -1.
Console.WriteLine(Array.IndexOf(m,33));
Console.WriteLine(Array.IndexOf(m,17)); // puuduv element
using System;<,<
Console.WriteLine(m[0, 1]); //48
Console.WriteLine("M66dete arv: "+m. Rank );
Console.WriteLine("Ridade arv: "+m.GetLength(0));
Console.WriteLine("Veergude arv: "+m.GetLength(1));
//elemente mõõtmes nr. 1
int summa=0;
foreach(int arv in m){
summa+=arv;
Console.WriteLine("Summa: "+summa);
C:\Projects\oma\naited>Massiiv8
48
M66dete arv: 2
Ridade arv: 2
Veergude arv: 3
Summa: 197

Ülesandeid

* Küsi kasutaja käest viis arvu ning väljasta need tagurpidises järjekorras.
* Loo alamprogramm massiivi väärtuste aritmeetilise keskmise leidmiseks. Katseta.
* Loo alamprogramm, mis suurendab kõiki massiivi elemente ühe võrra. Katseta.
* Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element.
* Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi.

Käsud mitmes failis

Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassi välja toodud.<);
foreach(string linn in linnad){
Console.WriteLine(linn);
Console.WriteLine(String.Join("; ", linnad));
D:\kodu\0606\opikc#>Tekst3
Tallinn
Tartu
Narva
Tallinn; Tartu; Narva

Ülesandeid

* Trüki inimese nime eelviimane täht
* Teata, kas sisestatud nimi algab A-ga
* Trüki sisestatud nimi välja suurtähtedega
* Teata, kas lauses leidub sõna "ja"
* Asenda olemasolu korral "ja" sõnaga "ning" ja teata asendusest
* Trüki välja lause kõige pikem sõna

Tekstifailid

Kui samu lähteandmeid on vaja korduvalt, siis on nad igakordse sissetoksimise asemel mugavam sisse lugeda failist . Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks. Samuti on ta tarvilik juhul, kui juba pruugitakse eelnevalt tekstifailikujul olevaid andmeid.

Kirjutamine

Andmete faili saatmiseks tuleb kõigepealt moodustada voog etteantud nimega faili kirjutamiseks. Edasine trükk toimub juba sarnaselt ekraaniväljundiga Write ning WriteLine käskude abil. Lõppu kindlasti käsklus Close , et teataks hoolitseda andmete füüsilise kettale jõudmise eest ning antakse fail vabalt kasutatavaks ka ülejäänud programmide jaoks. Siinse näite tulemusena tekib käivituskataloogi lihtne fail nimega "inimesed.txt", kuhu kirjutatakse kaks nime. Tekstiekraanil enesel pole käivitamise järel midagi näha - aga see veel ei tähenda, nagu programm midagi ei teeks. Lihtsalt tema töö tulemus jõuab loodavasse faili.
using System;
using System.IO;<;
Console.WriteLine(nimed[r.Next(nimed.Length)]); //Juhuslik nimi
D:\kodu\0606\opikc#>Juhuarv1
0,74339002358885
11
95
Kati

Ülesandeid

* Trüki juhuslike teguritega korrutamisülesanne
* Kontrolli, kas kasutaja pakutud vastus oli õige
* Sõltuvalt vastuse õigsusest lase arvutil pakkuda olemasolevate hulgast valitud kiitev või julgustav kommentaar.

Omaloodud andmestruktuur

Standardandmetüüpe on .NET raamistikus kätte saada palju. Klasside arvu loetakse tuhandetes. Sellegipoolest juhtub oma rakenduste puhul olukordi , kus tuleb toimetada andmetega, mille hoidmiseks mugavat moodust pole olemas. Või siis on keegi kusagil selle küll loonud, aga lihtsalt ei leia üles. Harilike muutujate ja massiivide abil saab küll kõike arvutis ettekujutatavat hoida. Vahel aga on mugavam, kui pidevalt korduvate sarnaste andmete hoidmiseks luuakse eraldi andmetüüp. Siis on teada, et kokku kuuluvad andmed püsivad kindlalt ühes kohas koos ning pole nii suurt muret, et näiteks kahe firma andmed omavahel segamini võiksid minna.
Järgnevas näites kirjeldatakse selliseks omaette andmestruktuuriks punkt tasandil, kaks täisarvulist muutujat asukohti määramas.
structKui aga vähemalt üks programmeerija loodud konstruktor olemas, siis seda nähtamatut konstruktorit ei tehta. Päriluse puhul kutsutakse alamklassi eksemplari loomisel alati välja ülemklassi konstruktor. Vaikimisi võtab kompilaator selleks ülemklassi parameetritega konstruktori. Kui see aga puudub või soovitakse käivitada mõnda muud, siis tuleb sobiva konstruktori väljakutse alamklassi juures ära märkida. Siin märgitakse näiteks Modelli loomise juures, et Modelli isendi loomise juures tehakse kõigepealt valmis baasklassi (inimese) isend , kellele siis siis Modelli enese konstruktoris vajalikud lisandused juurde pannakse. Ülemklassi konstruktori määramine on kohe Modelli konstruktori juures. Pärast koolonit olev base(vanus) ütleb, et kasutatagu inimese puhul seda konstruktorit, kus tuleb täisarvuline vanus kohe ette öelda.
public Modell(int vanus, int uymberm66t):base(vanus){
ymberm66t=uymberm66t;
Ehkki praegu tegelikult muud võimalust polnudki , tuleb see ikkagi arvutile ette öelda.
using System;<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus on "+(vanus-5)+" aastat"); <
public void Tervita(String tuttav){
Console.WriteLine("Tere, "+tuttav);<
public override double KysiKorgus(){return 1.5;}<",
t.KysiRuumala(), v.KysiRuumala());
/*
D:\kodu\0606\opikc#>AbstraktseKlassiUuring
Ruumalad 12 ja 282,743338823081

Ülesandeid

* Lisa klassile Kujund meetod KyljePindala ning abstraktne meetod PohjaYmbermoot. Katseta - lisades vajalikud meetodid ka alamklassidesse.
* Loo Kujundi alamklass Risttahukas lisades talle vajalikud väljad ja meetodid. Katseta mitmesuguste Risttahuka eksemplaridega.

Meetodite asendus

Harilikult kirjutatakse meetodite üle katmise juures ülemklassi meetodi ette virtual ning alamklassi juurde override. Sellisel juhul alamklassi (siinses näites Daami) objekti puhul kasutatakse alati seda meetodit, mis tema juurde käib - sõltumata, millisest tüübist on muutuja, mille kaudu eksemplari poole pöördutakse. C++ võimalusi säilitades aga on jäetud ka teine võimalus. Meetodi võib asendada nõnda, et tema kirjeldamise ette kirjutatakse sõna new. Sel juhul peidetakse vana meetod samuti ära. Küll aga saab vana meetodi kätte juhul, kui objekti poole pöörduda ülemklassi muutujast, kus vastav meetod vanal kujul kasutusel oli. Ka annab new meetodi ees vabamad käed uue meetodi kirjeldamise. Kui virtual/override puhul pidid parameetrid ja väljastustüüp samaks jääma, siis new loob täiesti uue ja eelmisest sõltumatu meetodi.
Järgnevas näites on ehitatud kunstlik pärilusahel. Ülemklassiks Inimene, kes ütleb oma vanuse nõnda nagu see on. Inimesest pärinenud Daam võtab ilma pikemalt mõtlemata 5 aastat maha. Daami alamklassiks olev Beib keeldub üldse vanuse teatamisest ning eriti kaugele arenenud KavalBeib palub kasutajal ise tema vanust pakkuda. Sõna sealed klassi juures näitab, et sellest klassist ei lubata enam edasi pärida. Selline määrang aitab kompilaatoril koodi optimeerida.
Alljärgnevalt katsetatakse, millist tüüpi muutuja kaudu millise tegeliku objekti poole pöördumisel milline tulemus saadakse. Et omistamine on võimalik ainult ülemklassi suunas, siis igaühe neist saab omistada Inimese tüüpi muutujale. Mida tase edasi, seda vähem on omistusvõimalusi.
Katsetamise käigus antakse Beiblastele vanuseks 17 aastat, teistele 40. Ning jälgitakse, milline meetod millise muutuja kaudu väljakutsel käima läheb. Kõige pikem ja keerukam lugu on Kavala Beibega. Et ta on pärimispuus kõige kaugemal, siis teda on võimalik omistada kõikide selles puus olevate tüüpidega muutujatele. Enese tüübi puhul küsib ta vanuseks 19, nagu käsklusele kohale. Ka lihtsalt Beib-tüüpi muutuja kaudu küsib ta enesele 19, sest klassi Beib meetod YtleVanus on virtual ning tegelikult käima läheb objekti enese ehk klassis KavalBeib loodud meetod.
Edasi muutub lugu keerulisemaks. Daami-muutujast välja kutsutav Kavala Beibe vanus tuleb 12, sest ta lahutab aastad maha nagu Daamile kohane. Ning ka hariliku inimese kaudu tuleb 12, sest virtual-piiritleja kaudu võetakse käsklus võimalikult objekti enese lähedalt.
using System;<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus on "+(vanus-5)+" aastat"); <
new public virtual void YtleVanus(){
Console.WriteLine("Minu vanus pole sinu asi, vot!");<
public override void YtleVanus(){
Console.WriteLine(" Arvareturn (string)esinemised[kuupaev];<
public int Minut(){return minut;}
public void tryki(){
Console.WriteLine(", tund, minut);
public static Kellaaeg operator+(Kellaaeg k1, Kellaaeg k2){
return new Kellaaeg(k1.tund+k2.Tund(), k1.minut+k2.Minut());<
public int Minut(){return minut;}
public void tryki(){
Console.WriteLine(", tund, minut);
public static Kellaaeg operator+(Kellaaeg k1, Kellaaeg k2){
return new Kellaaeg(k1.Tund()+k2.Tund(), k2.Minut()+k2.Minut());
public static implicit operator int(Kellaaeg k){
return k.Tund()*60+k.Minut();
public static explicit operator double(Kellaaeg k){
//kohustuslik muunduse näitamine
return k.Tund()+k.Minut()/60.0;
public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){
return new Kellaaeg(minutid/60, minutid%60);< catch(FormatException probleem){
Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message);
} catch(OverflowException){
Console.WriteLine("Liiga suur arv.");
} catch(Exception){
Console.WriteLine("Tundmatu probleem");
}catch(FormatException probleem){
Console.WriteLine("Viga teisendusel: "+probleem.Message);
D:\kodu\0606\opikc#>Erind4
Palun arv:
5
Kirjutati: 5

Erindi heitmine

Sugugi ei pea leppima vaid arvuti enese antud veateadetega. Kui ikka oma programmis paistab, et midagi läheb väga käest ära, siis on vahel kasulik ise märku anda, et sarnaselt edasi toimida pole enam mõtet. Näiteks, kui arvutuse algandmed on ilmselgelt valed (kolmnurga üks külg pikem kui teised kaks kokku), siis võib julgesti enne arvutamist teada anda milles asi ning heita selleteemalise erindi. Edasi on juba vastavat koodilõiku väljakutsuva programmeerija ülesandeks silumise käigus kindlaks teha, millest probleem tekkis ning vastavalt edasi toimida.
Siin näites lihtsalt keelati sajast suuremate arvude sisestus. Kui arv juhtub liiga suur olema, heidetakse erind. Lihtsuse mõttes pole oma tüüpi loodud, kasutatakse SystemExceptionit. Kuigi - vähegi pikema programmi selguse huvides oleks oma tüübi loomine kasulik. Et peaprogrammis pole SystemExceptioni jaoks veapüünist, siis tuleb ette süsteemne veateade, mille järele programmeerija peab juba ise edasi mõtlema, mida edasi teha.
using System;Console.WriteLine("Viga teisendusel: "+probleem.Message);
D:\kodu\0606\opikc#>Erind5
Palun arv:
789
Unhandled Exception: System.SystemException: Liiga suur arv
at Erind5.LoeArv()
at Erind5.Main(String[] arg)

Ülesandeid

* Katseta näite "Erind2" juures. Vaata, kuidas käitub programm juhul, kui ette anda veatu arv.
* Muuda täisarvu käsklused reaalarvu omadeks ja leia, mis kasutamisel muutus.
* Loo tsükkel, mille abil küsitakse arvu senikaua, kuni saadakse sobiv sisend.
* Muuda näidet "Erind5" nõnda, et see annaks peaprogrammis viisaka seletuse ka omaheidetud erindi korral.
* Loo erindeid kasutades programm, mis suurendaks faili arv.txt sisu ühe võrra. Kui fail puudub, või failis pole arv, siis antakse selgitusega veateade.
* Kui failis olev arv ületab 365, siis anna välja omapoolne erind ning püüa sellele reageerida.

Andmekollektsioonid

Andmetega ümber käimisele kulub märgatav osa arvutite ja programmeerija ajast. 2000 aasta paiku arvati selleks osaks olema ligikaudu kolmandik. Nüüd ehk veidi vähem, kuid tähtsus on ikka alles jäänud. Et põhioperatsioonidele ei kuluks liialt palju tähelepanu, selleks on programmeerimiskeeltes välja mõeldud valmis vahendid andmeoperatsioonideks. Nii ka C# puhul.

ArrayList

Hea lihtne koht andmete hoidmiseks ja kätte saamiseks. Võrreldes tavalise massiiviga pole vaja elementide arvu kohe ette määrata. ArrayListi objekt hoolitseb ise selle eest, et oleks parajalt ruumi sissepandud andmete hoidmiseks. Iga Add-käsklusega lisatakse sissepandud väärtus olemasolevate lõppu. Käsuga Contains võib kontrollida otsitava elemendi olemasolu. Count näitab elementide arvu. Insert-käsklus lisab uue elemendi soovitud järjekorranumbriga kohale, lükates ülejäänud ühe koha võrra edasi. IndexOf aitab soovitud väärtust otsida. Viimase puudumisel tagastatakse järjekorranumbrina -1. Ning foreach-tsükkel sobib kõigi elementide läbi käimiseks.
using System;
using System.Collections;<", ht["Kati"]);
Kontrollitakse, kas Kati on nimede hulgas olemas. Kui jah, siis trükitakse ta hinne.
ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1;
Sassi hinnet alandatakse ühe võrra.
ht.Remove("Mati");
Mati eemaldatakse nimekirjast.
Tahtes kõik andmed kätte saada, aitab jälle enumeraator. Ainult et igal enumeraatori elemnendil on võti ja väärtus. Siin trükitakse nad lihtsalt välja, aga eks igaüks tea ise paremini, mida tal oma programmis nendega kõige mõistlikum teha on.
IDictionaryEnumerator enumr=ht.GetEnumerator();
while(enumr.MoveNext()){
string eesnimi=enumr.Key as string;
int hinne=(int)enumr.Value;
Console.WriteLine(", eesnimi, hinne);
Ning kogu näide tervikuna.
using System;
using System.Collections;<", ht["Kati"]);
ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1;
ht.Remove("Mati");
IDictionaryEnumerator enumr=ht.GetEnumerator();
while(enumr.MoveNext()){
string eesnimi=enumr.Key as string;
int hinne=(int)enumr.Value;
Console.WriteLine(", eesnimi, hinne);
D:\kodu\0606\dotnet>Kollektsioon4
5
Kati: 5
Juku: 3
Sass: 3

Ülesandeid

* Küsi kasutajalt arve, kuni ta sisestab nulli. Salvesta ArrayListi. Väljasta need arvud tagurpidises järjekorras.
* Proovi eelmine ülesanne lahendada LinkedListi abil. Omadus Last annab loetelu viimase elemendi, RemoveLast() kustutab viimase.
* Loe tekstifailist arvud, väljasta nad sorteerituna teise tekstifaili.
* Loe tekstifailist arvud. Teise tekstifaili väljasta, mitu korda iga arv esines.

Andmebaasiliides

Ühenduse loomine, päring

Kui juhtub, et arvutis või kättesaadavas võrgus on kasutada mõni andmebaas , siis suure tõenäosusega saab sealsete andmete poole pöörduda ja omakoostatud C#-programmi kaudu. Ühe-kaks väärtust võib olla lihtsam baasi enese juurde käiva halduskeskkonna abil paika sättida. Kui aga andmeid on pidevalt ja kümneid. Või siis pole andmetega tegelejaks mitte teie ise, vaid keegi muu. Või soovite , et teated toimingutest jõuaksid automaatselt andmebaasi – sellisel juhul on kasulik koostatud programmilõigu peale mõelda.
Esimene näide eeldab, et masinas nimega RINDE on üles seatud SQL-serveri eksemplar nimega SQLEXPRESS. Ning sinna sisse on loodud andmebaas nimega proovibaas. Ja selles baasis on tabel nimega "inimesed". Ning kõige esimeseks tulbaks inimeste tabelis on eesnimi. Sellisel juhul, kui kõik etapid õnnestuvad, võib loeteluna näha tabelis olevate inimeste eesnimesid. Eks igaüks saab masina, tabeli ja muud andmed enese omade vastu vahetada, ning ongi lihtne üldkasutatav näide, kuidas vajalikke andmeid baasist oma programmi sisse välja meelitada. Mõningad lähemad seletused toimuva kohta.
Muutujasse constr ( connection string) salvestatakse kõigepealt seletus programmi jaoks, kust andmebaas üles leida.
string constr="Data Source=RINDE\\SQLEXPRESS;"+
"Initial Catalog=proovibaas; "+
"Integrated Security =SSPI; Persist Security Info= False ";
Eraldi muutujasse pannakse kirja SQL-lause, mille abil loodame andmeid küsida.
string lause=" SELECT eesnimi FROM inimesed";
Järgnevalt luuakse ja avatakse ühendus andmebaasiga. See toiming võib mõnikord märgatava hulga sekundeid aega võtta.
SqlConnection cn=new SqlConnection(constr);
cn.Open();
Et arvuti oskaks andmeid küsida, selleks luuakse SQL-käsklus, kus baasiühendusega seotakse SQL-lause. Siinse vaheetapi juures on keerulisematel juhtudel näiteks võimalus käsklusele parameetreid lisada. Siin aga piirduma lihtsama variandiga .
SqlCommand cm = new SqlCommand(lause, cn);
Saabuvate andmete püüdmiseks on SQL-serveri puhu SqlDataReader. SqlCommandi käsklus ExecuteReader väljastab vastavat tüüpi objekti, mille kaudu programm omakorda saab andmeid küsima hakata. Selline vaheetapp on vajalik, et programm saaks vajadusel hakkama ka väga suure andmehulgaga. Kui andmete vahendamise jaoks on omaette objekt, kelle kaudu vaikselt andmeid küsima hakatakse, siis ei pea programm saabuvaid andmeid kõiki korraga enesele mällu laadima , vaid jätab selle töö SqlDataReaderi hooleks.
SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader();
Alles edaspidises tsüklis võetakse inimeste andmed ükshaaval ja toimetatakse nendega. Käsklus Read viib lugemiskursori ühe rea võrra edasi – esimesel korral siis esimese inimese juurde. Ning käsklus GetString annab etteantud järjekorranumbriga veerust andmed kätte. Nagu näha, hakkavad veerud lugema nullist.
while(reader.Read()){
Console.WriteLine(reader.GetString(0));
Iga ühenduse kasutamise järel on viisakas see kinni panna. Mis juhtub, kui ühendus lahti jäetakse sõltub juba otsestest oludest . Aga kinni pandult on ressursside raiskamise mure programmeerija käest ära.
cn.Close();
Ning kood tervikuna.
using System;
using System.Data.SqlClient;<; "+
"DBQ=d:\\kodu\\0606\\dotnet\\proovibaas2.mdb; "+
"Trusted_Connection=yes";
string lause="SELECT mark FROM autod";
OdbcConnection cn=new OdbcConnection(constr);
cn.Open();
OdbcCommand cm = new OdbcCommand(lause, cn);
OdbcDataReader reader=cm.ExecuteReader();
while(reader.Read()){
Console.WriteLine(reader.GetString(0));
cn.Close();
Kui aga tegemist pole Accessiga, vaid mõne muu andmebaasikeskkonnaga, mis aga sellegipoolest on Control Paneli kaudu ODBC alt kättesaadav, siis ka sealtkaudu saab oma andmetele ligi. Olgu näiteks olemas juba toimiv veebibaas PHP ja MySQLi abil – kuhu aga tahetakse ka kohalikus arvutis toimiva programmi kaudu pilku peale visata . Tehes see algne baas ODBC kaudu nähtavaks nime all näiteks proovibaas2, näeks sidepidamisprogramm välja nagu järgnevalt. Tasub tähele panna, et võrreldes SQL-serveriga on kasutatavateks objektiklassideks OdbcConnection ja OdbcCommand. Aga andmetega ümber käiakse ikka samamoodi.
using System;
using System.Data.Odbc;<
Ja ongi kogu näide, mida võib edaspidi sarnaste rakenduste loomisel aluseks võtta.
using System;
public delegate void Sisenemine();
namespace Ilmaandmed{
public delegate void IlmajaamaTeade(IlmajaamaParameetrid p);
class Syndmused2{
static void HarilikTeave(IlmajaamaParameetrid p){
Console.WriteLine(p);
static void HoiatusTeave(IlmajaamaParameetrid p){
Console.WriteLine(" Hoiatus : "+p);
public static void Main(string[] arg){
Ilmajaam [] jaamad =new Ilmajaam[10];
for(int i=0; i