üle); · suunata ja koordineerida maavalitsuse halduses olevate riigiasutuste tegevust. Seega täidab maavanem valitsuse ja Riigikogu kõrval olulist osa Eesti re gionaalpoliitikas. Et Eesti on pärast taasiseseisvumist arenenud suhteliselt ebaühtlaselt, on vajalik riiklik regionaalpoliitika, tagamaks kõigi piirkondade elanike turvalised elutingimused, arenguvõime, rahvastiku ja asustuse piirkondlik tasakaalustatus ja riigi territoriaalne terviklikkus. Regioonide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete. Olles Euroopa Liidu Hige, on Eestil võimalik saada soodsaid laene ja toetusi oma regioonide arendamiseks. Kuigi Eesti Riigikogu võttis juba 1994 vastu regionaalpoliitika kontseptsiooni ja hiljem veel teisigi samalaadseid dokumente, pole selles valdkonnas olulist muutust veel toimunud .
kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele.
60 70±10 100 9,9±0,8 11,3±0,8 12,8±1,1 14,3±1,3 15,5±1,3 üle 60 70±10 85 8,4±0,8 9,7±0,8 10,9±1,1 12,0±1,3 13,2±1,3 Naised 18!30 60±10 96 8,2±0,8 8,6±1,1 10,5±1.1 11,6±1,3 30!60 60±10 94 8,0±0,6 8,4±0,6 10,3±0,8 11,3±0,8 üle 60 60±10 85 7,1±0,6 7,7±0,6 9,2±0,8 10,3±0,6 2. Toidu tasakaalustatus Toiduga peab saama nii valke, lipiide, süsivesikuid,vett, mineraalaineid kui ka vitamiine kindlas koguses ja proportsioonis. 2.1. soovitused valgu tarbimiseks Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Lämmastiku tasakaalu tagavat valgu kogust nimetatakse valgu miinimumiks ja selle suuruseks on 0,30,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Tegelik valgu vajadus, valgu optimum, mis kindlustab normaalse
Efektiivse planeerimise printsiibid st normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada; nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevas majandusriske: Kavandamise primaarsus Kavandamise süsteemsus (täielikkus) Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus Kavandamise paindlikkus Kavandamise tasakaalustatus Kavandamise ökonoomsus Ressursside ökonoomne kasutamine Kavandamise täpsus Kavandamise pidevus 31. Plaanide liigid, plaani tunnused. a. Planeerimistähteaegade järgi Lühiajalised (jooksvad) Keskajalised Pikaajalised (perspektiivsed) b. Lahendatavate ülesannete järgi
Tähtsamatest vitamiinidest võiks ära mainida B1, B2, Niatsiin, B6, Foolhape, B12, C, E. Ka mineraalaineid on palju ning need on samuti väga olulised meie organismile, kuna hoiavad meie luud korras, toetavad immuunsüsteemi jne (Fiile). Väga tähtsad mineraalained meie organismile on magneesium, kaalium, raud, kaltsium. Kuigi meil on vaja ka palju muid mineraalaineid, on need kõige olulisemad. (Tervisesportlase toitumine) Kõik eelneva võib kokku võtta 4 põhimõttega. Esimeseks on tasakaalustatus, mis tähendab, et saaksime õiges suhtes toitaineid oma igapäevasest toitumisest kätte. Peaks jälgima, kui palju on meie toidus süsivesikuid, valke ja rasvu. Teiseks põhimõtteks on mõõdukus, mis tähendab, et üle pingutada ühegi asjaga ei tasu, see teeb rohkem kahju, kui kasu. Kuigi vitamiinid on väga olulised ning me peaksime oma päevase vajaduse kätte saama, ei tasu liigselt neid tarbida, kuna mõned vitamiinid võivad suures koguses olla toksilised. Jälgima peaks ka, et ei
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
· Omandab seda teemat haaravad mõisted · Teab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. · Selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega. · Oskab koostada oma menüü. Õpioskused: · Oskab informatsiooni koguda ja tõlgendada · Oskab töötada grupis, paaris, koos. · Oskab analüüsida informatsioone. · Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. Mõisted: Toiduained mõõdukus, tasakaalustatus, mitmekesisus, toitained, toiduenergia, taldrikureegel. Õpilaste eelteadmised ja oskused: · Tunneb soovitustega tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga. · Õpilane teab toidupüramiidi põhimõtet · Teab erinevate toitainete tähtsust organismi elutegevuses · Omandab tervislikust toitumist teadmisi , omandab seda teemat haaravad mõisted. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid:
,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan)
a) parlamentaarne: valitsusel parlamendi poliitiline usaldus; pädevus on valitsusel ja parlamendil iseseisev ning erinev, piiritletav. b) parlamendikeskne süsteem: parlament ostustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks
Institutsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigi põhifunktsioone teostavad erinevad organid. Personaalne võimude lahusus nõuab, et ükski isik ei tegutseks samaaegselt seaduse kehtestaja, seaduse elluviija ja õigusemõistjana. Personaalse võimude lahususe nõue on sõnaselgelt sätestatud näiteks PS § 63 lõikes 1, mille järgi Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi põhifunktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Põhiseaduses on ettenähtud asjakohased mehhanismid: näiteks võib Riigikogu avaldada Vabariigi Valitsusele umbusaldust (PS § 97), Vabariigi Valitsus aga võib siduda tema poolt esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (PS § 98). 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus
Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia
● Riigi ühtsus e unitaarriiklus ● Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) ● Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) ● Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) „Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus” Juridica nr 9, 1996 ● Õiguslik järjepidevus
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuus. meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muus.t iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. 2.5.2. Tridenti kirikukogu nõuded kirikumuus.le Põhja-Itaalia linnas Trentos toimus aastatel 1545-1563 pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu, mille kokkukutsumise põhjuseks oli reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ja pakkuda hättasattumisel abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt nt. koondamishüvitis, sotsiaalabi, ravikindlustus, pensionikindlustus. c) Õigusriigi põhimõtet elemendid. · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale,
Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia „kvaliteet” sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. • Kodanikuvabaduste tunnustamine • Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees • Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu
(Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K
Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue demokraatlikest põhimõtetest lähtuva põhiseaduse väljatöötamine. Assamblee töötas välja viis põhiseaduseelnõud, mille hulgast valiti välja Jüri Adamsi poolt koostatud eelnõu. See kiideti 1992 juunis toimunud rahvahääletusel heaks ning neljas põhiseadus hakkas kehtima 3.juulil 1992. 3.4. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: Võimude lahususe põhimõtte formuleeris esimesena oma klassikalisel kujul prantsuse valgustusfilosoof ja õigusteadlane Charles-Louis de Montesquieu (1689-1755) oma teoses „Seaduste vaimust” (1748). Ta kritiseeris absolutistliku Prantsusmaa tollast valitsemiskorraldust ja leides, et üks isik ei tohiks korraga omada seadusandlikku-, täidesaatvat ning kohtuvõimu, sest see viib vabaduste piiramise ning türanniani.
Füüsiline e kehaline heaolu – tervise ja spordi valdkond- normaalne näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. anatoomiline areng, toimetulek- bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. Elukvaliteedi Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt Vaimne heaolu e hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond- ressursid: sissetulek - indiviidi/leibkonna materiaalne inimeste tervist ja heaolu- • Kultuuri ja kunsti kaudu me ellusuhtumine- positiivne emotsionaalne häälestatus- optimism- seesmine heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma
Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue demokraatlikest põhimõtetest lähtuva põhiseaduse väljatöötamine. Assamblee töötas välja viis põhiseaduseelnõud, mille hulgast valiti välja Jüri Adamsi poolt koostatud eelnõu. See kiideti 1992 juunis toimunud rahvahääletusel heaks ning neljas põhiseadus hakkas kehtima 3.juulil 1992. 3.4. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: Võimude lahususe põhimõtte formuleeris esimesena oma klassikalisel kujul prantsuse valgustusfilosoof ja õigusteadlane Charles-Louis de Montesquieu (1689-1755) oma teoses ,,Seaduste vaimust" (1748). Ta kritiseeris absolutistliku Prantsusmaa tollast valitsemiskorraldust ja leides, et üks isik ei tohiks korraga omada seadusandlikku-, täidesaatvat ning kohtuvõimu, sest see viib vabaduste piiramise ning türanniani.
Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja turuga seotud tegurid Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Turgude asukoht Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, Mastaabisäästu efekt (suured kogused – vastav transpordiliik nt. meretransport) Energia hinnad (kütuse hind) Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide reguleeritus, riiklikud maksud) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Tootega seotud transpordikulusid mõjutavateks teguriteks on tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused. Tihedus ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu
valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks alusprints, riigi ja ühisk pol-e ja sots-e korralduse prints. Õigusriik vajab KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees. Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate korralduspm-te ühiskonnaeluks plaanipärase ühendamise, harmoniseerimise ja nüanseerimise mõttes). Platvorm pol jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. Halduspol: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ül-d, mille kaudu rahuldatakse maj-likke, sots-d ja kultuurilisi vajadusi. Ka riiklike otsustuste
o Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte o Õiguskindluse põhimõte Õigusselguse nõue Vacatio legis Õiguspärase ootuse põhimõte Tagasiulatuva mõju keeld Õigusnormide avalikkuse nõue - Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte o Funktsionaalne võimude lahusus o Institutsionaalne võimude lahusus o Personaalne võimude lahusus o Võimude tasakaalustatus Võimude lahususe põhimõte on abinõu, mis aitab vältida võimu liigset koondumise ühe institutsiooni kätte ning sellest lähtuvat võimu kuritarvitamist. Teine põhjus võimude lahususe sätestamiseks on vajadus tagada erinevate riigiorganite vahel efektiivne tööjaotus. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab seda, et Eesti Vabariigis on kolm riigivõimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning need on üksteisest funktsioonidena eraldatud.
Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt
Aju kolm funktsionaalset blokki Ei saa „üle kolida“ teise blokki, piirkonda. I. Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. (ülemine parem) a. Näide: Jaapanlane ei tahtnud magada, jäi magama, oli kuri, kiskus ripsmed välja -> teepõõsad. b. Struktuurid: ajutüvi, subkortikaalsed struktuurid, mediaalne uusaju koor (keskjoone poolne). c. Erutumine: sujuv, vastab ärritaja tugevusele. d. Tasakaalustatus: erutav – pidurdav RF ; ülenev – alanev RF (*RF – retikulaar formatsioon). e. Refleksid mingil määral kontrollitavad ajukoore poolt. f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad
1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd ...
Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast.
õigustloovates aktides sisalduvad poliitilised otsustused. Selle tõlgendusvõtete abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja nn printsiipides. Eesti põhiseaduses on järgmised siduvad printsiibid: demokraatia vabariiklus unitaarriiklus legaalsus egaalsus võimude lahusus ja tasakaalustatus sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik Teleoloogiline tõlgendamine mõistab mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid eelkõige õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki.Nimelt ei tohi vastu võtta ega rakendada õigusakte, mis meie põhiseaduse kohaselt on ülalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad 46. Tõlgendamise juriidilise tähenduse järgi:
konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia ,,kvaliteet" sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu
· Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost Jõudu ja võimsust mõjutavad järgmised füsioloogilised tegurid. · Lihaste ristlõike pindala suurus · Erinevate lihaskiudude osa · Skeleti tasakaalustatus · Energiaallikad · KNS mõju ja liigutussüsteemi kaasamise mudel · Sportlase psühholoogiline ettevalmistus Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus, südame, hingamise, mao häired) Ületreeningu esmased tunnused.
vitamiinid, vesi) ja toiduenergia vajadustel, lähtudes põhiainevahetusest ja koormusest nii tool kui ka vabal ajal.Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud terve keskmiselt liikuva inimese toitumisvajadusiToidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetegaKoolilõuna peab katma 35% lapse päevasest toiduenergiavajadusest, gümnaasiumiastmes võib pakkuda ka koolieinet, mis katab 20% päevasest toiduenergiavajadusest. Koolilõunat või koolieinet ei tohi anda enne teise õppetunni lõppu. Lastel peab
ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a)
vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2
Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema
kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike kilp, polnud suurt vaja türannia- oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud siis oma ainuvalitsuse demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema) 10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
emotsioonide väljendusvõime • Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime; võime kasutada infot efektiivselt • Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse • Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti • Töödimensioon Heaolu dimensioonid: • Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. • Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine, positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne • Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus • Psühholoogiline heaolu – mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohenemisvõimega • Sotsiaalne heaolu – sotsiaalse võrgustigu struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides; turvalisus, kindlustunne, suhtlemisvõimalused Hõlmab erinevate vajaduste rahludamise võimalusi
· Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus st riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks - Institutsionaalne võimude lahusus st riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel - Personaalne võimude lahusus st ühes võimuharus tootavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde · Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte · Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest · Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum · Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, toovõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus
sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid
mängureeglid on ausad ja kõik saavad vabalt otsustada. Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi. · Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia - §1 lg1. Rahvas on põhiseadusliku võimu kandja. Tal on voli muuta põhiseadust selle raamides. Rahvas on PS konstitueeritud võim, PS vastuvõttev võim. Pouvoir constituant tal on pädevus vastu võtta PS. Pouvoir constitue rahvas on PS korrastatud võim. VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS 31.10.2013 Lahusus a. Funktsionaalne ülesannete jaotus. Riigi tegevus jaotub kolmeks funktsionaalseks võimuks. b. Institutsioonaalne viivad ellu funktsioone c. Personaalne - ülesandeid täidavad erinevad inimesed, mitte ühed ja needsamad. Juriidilisel isikud, kes moodustuvad territooriumi alusel, on kohalikud omavalitsused. Kohalik omavalitsus saab olla täitev võim
Käitumispaiga seisund sõltub osade funktsioneerimisest ja see omakorda käitumispaiga seisundist. Nt. teerada määrab liikumise suuna loodi vajaduste ja võimaluste järgi. Komponentide vastastikkune sõltuvus tagab stabiilsuse ja suhtelise autonoomia, tegutseb iseseisva tervikuna, reguleerides ise oma funktsionaalset seisundit. Käitumispaik avaldab oma elementidele survet kahel viisil mittespetsiifiline mõju käitumispaiga üldise seisundi kaudu, nt: käitumispaiga tasakaalustatus v tasakaalustamatus. Sõltub sellest kui paljude elementide vahel see käitumispaiga kogum jaguneb. Ja teine on spetsiifiline enesekontrllimehhanism, pidevalt võrreldakse käitumispaiga hetkeseisundit soovitatavaga või ihaldatavaga, osavõtjate vajaduste rahuldamine, elementide kooskõla jne. termoregulaator tegeleb käitumispaiga hindamisega. Häired käitumispaiga loomulikus talitluses struktuurimuutus, sünomorfi lagunemine (rikkis
1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises)
George Gordon Byron (1788-1824) – baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar, Pantheon). Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee. Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis. Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius). Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. 50. Kes on poeet? Milline on poeedi ja poeesia roll Vanas Kreekas, kuidas defineeritakse
Raud, mg 20 Tsink, mg 25 Jood, g 500 Seleen, mg 300 ------------------------------------------------------------------ 1) Raseduse ajal vitamiini A tarbimine üle 3000 µg päevas võib kahjustada loodet 2) Nikotiinhappena 17 Toidusoovitused Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäeva menüüs. See eeldab toituainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 10 15%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine.
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
· Tegevussuundade järgi -tootmisplaan-finantsplaan -turundusplaan-varustuse plaan -tööjõuplaan · · Planeerimise põhimõtted · Efektiivse planeerimise printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. · 1.Planeerimise primaarsus · 2.Planeerimise süsteemsus (täielikkus) · 3.Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. · 4.Planeerimise paindlikkus · 5. Planeerimise tasakaalustatus · 6. Planeerimise ökonoomsus · 7. Ressursside ökonoomne kasutamine · 8. Planeerimise täpsus · 9. Planeerimise pidevus · Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske · · Planeerimise põhietapid. · 1.Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. · 2.Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs. · 3.Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine. · 4
Valimi koostamise alus Juhuvalim peab olema Sihiteadlik valim peab aitama esinduslik üldkogumi suhtes vastata uurimisküsimustele ja võimaldama mõista uuritavaid protsesse/nähtusi Valimi kvaliteedi Esinduslikkus ja Variatiivsus et eri tüüpi vastajad, kriteerium tasakaalustatus statistiliste seisukohad, tekstid, jne oleksid kriteeriumite järgi esindatud. Neist igaüht küll väike arv, kuid see-eest uuritakse põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laene, kuid laenulepingud peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangud ainult ühte võimuharu. Õigem on rääkida seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas see täpselt toimub, sõltub sellest, milline põhiseaduslikkuse vorm – kas presidentalism või parlamentarism – riigis kehtib. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipppoliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Teisalt kätkeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
