ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
kärsitus. ·Vägivaldne käitumine ·Nooruk veedab enamus ajast väljaspool kodu, võimalik, et endast vanemate isikutega või uute sõprade seltskonnas. ·Isoleerib ennast, enamiku ajast istub enda toas. ·Kulutab ja laenab ülemäära raha. ·Varastab asju ja raha. ·On ülemäära väsinud (selge põhjuseta). ·Toimuvad drastilised muutused kehakaalus. ·Isutus ·Esinevad haavandid, lööbed nahal, eriti suu piirkonnas. ·Päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides, et varjata laienenud või ahenenud silmapupille (Saat 2000, lk 43). 11 3.2 Sõltuvusravi Sõltuvushaige ravi on kuid ja aastaid kestev protsess ning seda võib jagada mitmesse etappi (Wahl 1998). §Võõrutusravi(detoksifikatsioon) Eesmärk on tagada organismi häireteta talitlemine ja hoida võõrutusvaevused taluvuse piires.
· Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem. · Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised. · Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse, vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse hoopis ohvrit. · Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus peaga autojuhtimine). · Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku teavitus · tööd. Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes Naine, keda tema partner on löönud, võib alatiseks kaotada soovi seksuaalsuhte järele juhul, kui ei toimu vajalikku taastumisprotsessi. Enamasti muutuvad seksuaalsuhted pärast vägivallajuhtumit dramaatiliselt. Just seksuaalsfäär võib olla valdkond, milles naine tajub ikka ja jälle oma
Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll
Eelised Puudused Suureneb isiklik motiveeritus Organiseeritud anarhia on kallis Suureneb isiklik vastutus Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks Väheneb tehtud vigade arv Tegevus on enam sihistatud olukorrale/kodanikule Väheneb tegevusetuse õigustamine 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? • Mõttekas on võim tsentraliseerida kui tegemist on suure organisatsiooniga ning kui on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine. • Tsentraliseerimise eelised: ◦ Selged käsuahelad ◦ Suureneb koordineeritus ◦ Juhi võim on motivatsiooni allikaks ◦ Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud
Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll
Prioritiseeri valitud projekte Mõned välisprojektid võivad paremini sobida organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks III ORGANISATSIOONILINE VÕIMEKUS Kontrollpunkt / Verstapost- projekti oluline punkt või sündmus. Sponsor- inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena. KOKKUVÕTE Erinevatel organisatsiooni struktuuridel on oma eelised konkreetsetes situatsioonides. Paljudes organisatsioonides on olemas mitteametlikud maatrikssuhted. Organisatsiooni kultuur iseloomustab ametlikke ja mitteametlikke seoseid inimeste vahel. Projektid järgivad ennustatavat projekti elutsükli. Projekti jaoks on vaja täitmise ja juhtimisega seotud ning toetavaid rolle. Projektijuht on projektijuhtimise keskne roll. IV PROJEKTIDE ISEOLOOMUSTUS Projekti direktiiv (esialgne kava)-tõestab projekti olemasolu..
18. Sotsiaalse intelligentsuse tunnused. Oskus öelda ja vastu võtta komplimente, abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest seismine(kaitsmine), osalemine ühistes tegevustes, osalemine vestlustes, juhtimisoskuste omamine, tundlikkus kaaslase tunnete suhtes(empaatia, sümpaatia), huumorimeel, sõprussuhete loomine, sõprade omamine, enesejuhtimine, oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid, oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral, koostöö erinevates situatsioonides, kriitika talumine, reeglite ja piirangute järgimine, konfliktide korral oskus minna kompromissile. 19. Emotsionaalse intelligentsuse olemus Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. 20. Võimalused töötajatele väärtuse lisamiseks. Inimesed laenavad firmale oma isiklikku inimkapitali, kuna nad usuvad, et saavad selle eest vastu mingit väärtust, mistahes kujul. Nad muutuvad varaks, mis suudab teistele väärtust luua ja huvigrupiks.
Släng ei ole püsiv. 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada 9 Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi: ,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng." (Hennoste, 2000) ,,Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997)
konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks. Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).
Durkheim kuritegevus liidab ühiskonda. Tekib teatav üldine viha mittekorrektselt käituvate inimeste vastu ja see viha liidab ja lähendab neid, kes norme järgivad. Hälbivate inimeste karistamine liidab samuti ,,korralikku kodanikkonda" ning seeläbi tugevdab ja kinnitab kehtivat korda. Hälbival käitumisel on ka oluline roll, andmaks märku, et teatud normidega ei olda rahul. Läbi rikkumise kombatakse lubatava käitumise piire. Loov deviantsus. Samuti võib see olla teatud situatsioonides suisa kasulik, kui normid on kehtestatud vägivaldselt (dissidentlus NL päevil). Mingil määral on täitsa normaalne normidest kõrvale astuda (teismeiga, väikesed lapsed, punase tule alt üle tee minna). ______________________________________ Loeng III 13. Inimese staatus uhiskonnas, omistatud ja omandatud staatus Inimese käitumist ei määra mitte ainult tema individuaalsed omadused, vaid ka positsioon või staatus, mida ta ühiskonnas omab
impulsiivsust. Kalduvus käituda impulsiivselt positiivseid emotsioone kogedes. Seostatud riskikäitumisega → alkoholi tarvitamine, hasartmängurlus, ülesöömine. Ka positiivsed emotsioonid võivad viia ülesöömiseni (positiivse filmiklipi vaatamisel ajal tarbisid emotsionaalsed sööjad rohkem jäätisekokteili kui negatiivse filmiklipi vaatamise ajal). Positiivsete emotsioonide ajel söömine ilmneb sotsiaalsetes situatsioonides. Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone? Positiivsete emotsioonide ajel suureneb toidu tajutud meeldivus, tervislike toitude tarbimine, motivatsioon toitu nautida. Hedooniline söömine - toidu söömine naudingu tõtttu. Positiivne ja negatiivne emotsionaalne söömine on eraldiseisvad nähtused! Kultuur kui avalikkus Kultuur kui: ➢ inimkollektiivi tegevusmuster ➢ mälu, kollektiivne varamu ➢ ideed, vaimsus, mõttelugu ➢ tunded, emotsioonid
2) Tööülesannete formaliseeritus, kirjalike reeglite ja protseduuride olemasolu 3) Liidri positsioonivõim: milline mõju on liidril värbamises, vallandamises, distsipliinis, edutamistes ja palgatõusudes Nende muutujate ühendamisel saadi kaheksa võimalikku situatsiooni kolmes kategoorias: väga soodne olukord, keskmine olukord ja väga ebasoodne olukord. Fiedler järeldas, et ülesandele orienteeritud liidrite saavutused on paremad situatsioonides, mis olid kas väga soodsad või väga ebasoodsad ja suhetele orienteeritud liidrid on tulemuslikumad keskmiselt soodsates olukordades. Võimustamine Peaaegu igas ühiskonnas on mõned vähemusgrupid, kes tunnevad võimetust oma saatust kontrollima. Samamoodi on enamikus organisatsioonides töötajaid või töötajate gruppe, kes usuvad, et nad on teistest sõltuvad ja et nende oma jõupingutustel on väike mõju tulemuslikkusele. Selline
tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata. Sotsiaalset käitumisnormi tuleb vaadelda ühiskonna struktuuri osana, mis eksisteerib makrotasandil reguleerides käitumist mikrotasandil (juhul kui käitumise õigus on nii tal enesel kui teistel ühiskonnaliikmetel). Objektiivses mõttes avaldub käitumisnorm inimeste konkreetsetes tegudes, mille vorm ja
teiste huvidele. Domineeriv pool konfliktis lähtub iseenda huvidest ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, sest raisatakse aega, energiat või raha, ilma et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotajaks jäänud pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Töistes situatsioonides võidakse seda konflikti lahenduse strateegiat kasutada ülemuse ja alluva rollist lähtudes, kui ülemus lähtub ainult oma võimupositsioonilt ega arvesta alluvaga. Sellise käitumise puhul ei saa koostööst ja headest töistest suhetest juttugi olla. Kohandumine/leppimine Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on selline konflikti
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjandus...
Organisatsioonis on teatud karistamisviisid. Karistuse efektiivsus suureneb, kui kasutada teatud meetmeid. Hoiaku muutmise mõ jutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut 79. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju Väärtushinnangud on üldised tõ ekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõ iste soovitavast, mis mõ jutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Väärtusi võ ib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Inimese käitumise ja tegevuse seisukohalt võ ib esile tuua järgmisi väärtuste funktsioone: Väärtused etendavad standardite osa, sest need võ imaldavad võ rrelda inimesi;
Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ’’ninapidi sees’’ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogiline universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine, et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust.
Seminaritööde vastuseid 1) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakku...
SOSE.01.139 27.01.2006 olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid sotsiaalne ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat tehakse ja kuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1 Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga. Juba lapsena mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mis pikkamööda omandasid osa maailma mõtestamise viisist. Läbi kooliaja on mind paelunud muusika erinevad olemused ja väljendusvormid, nende subjektiivsed ja ka objektiivsed tähendused ning mõõtmed kultuuris
Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll
Tervelsuhkrusisaldus tõuseb kuni 10 mmol /l ühe tunni jooksul, pärast hakkab toimuma INS ja suhkrutase langeb allapoole algset punkti. Pärast teised hormoonid tõstavad lagtasemeni. - 10 mmol /l piir, kus neerud ei ole võimelised enam filtreerima glükoosi ja glükoos ilmub uriini. · Glükoosi tõstvad hormoonid ei tööta samal ajal glükagooni töö sõltub söömisreziimist (töötav kogu aeg) adrenaliin töötab stressi situatsioonides glükokortikoidid maksimaalne hommikul, minimaalne õhtul Veresuhkru sisalduse langetamine ( INS vahendusel) 1. suureneb glüükoosi transport rekkudesse ja kudedesse (INS vahendusel lihastesse, rasvkoesse, maksa) 2. suurendab glükolüüsi; glükogeeni sünteesi; lipiidide sünteesi glükoosi baasil; valku sünteesi 3. inhibeerib glükogeneesi ja lipolüüsi Veresuhkru tõstmine Glükagoon (maksas)
Tervisega seoses saadakse aru, ja kardetakse enda meeltega ja füüsilise aspektiga seoses haigustega seoses selliseid haigusi mis puudutavad kas siis meele või füüsilis kehalist funktsioneerimist, sest saadakse aru et need muutused võivad olla püsivad. Kui ma kahjustan midagi sellest haigusest või sellest vigastusest, pole võimalik parandeda. Kehaliselt nähtavad haigused samuti. Hirm tundmatu ees- võõrastega kohtumine, võõrastes situatsioonides olemine, operatsioonihirm. Kardetakse sp et saadakse aru et teadvus kaob siis kui ollakse narkoosi all, ja kardetakse kas tullakse narkoosist koos tüsistustega või kartus et ei tulla ülde välja. Kooliga seotud hirmud noorukieas(vastus miks karistus autoriteedi juurde saatmine on hull karistus) a)akadeemilised põhjused *klassi ees vastamise hirm *koduste tööde tegemata jätmine *eksamil läbi kukkumine b) õpetajaga seotud põhjused *Ebaõiglane kohtlemine *direktori juurde saatmine
kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. Sekkumine eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. Kasvatus kui sihipärane sekkumine: Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega Sihipärane väline mõjutamine konkreetse situatsioonides tegevuste emotsionaalseteks läbielamiseks, sest asjad, nähtuse jms muutuvad inimese jaoks tähenduslikuks vaid siis, kui neil on hinnaguline väärtus. Eesmärk kasvatuse eesmärgid realiseeruvad: 1 Õpetamise kaudu teadmised, hoiakud jms süsteem omandamisele ja arendamisele suunatud Kasvandike suunamine tegevuste juurde, mis arendaks tervikisiksuse jooni, mida organiseeritu õppetegevuse käigus piisavalt arendada ei saa.
Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. 12 laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18
Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus. Pole kindel, kas tavakeeles on üldse võimalik väljenduda nii täpselt kui nemad soovisid. Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, Austin, Ryle) – neid huvitas, kuidas inimesed reaalsetes situatsioonides keelt kasutavad ja uskusid, et tuleks jälgida keelekasutust. Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia:
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
kui see kehtima hakkab on see objektiivne õigus. Asub seadustikus. Õigusena objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. 2) Subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Käitumise võimalus käituda teatud viisil teatud situatsioonides (konkreetne situatsioon elust nt. õigus kaupa vaadata.) Subjektiivse õiguse sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. 5. Õigusteaduse mõiste ja olemus 1) Õigusteadus On teadus õigusest. 2) Õiguse ajalugu Teadus õigusest, mis tutvustab kunagi eksisteerinud riikide õigust.
Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus, et laps polegi temalt). Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil
o Haridussüsteemis: aluseks isiku potentsiaal omandada akadeemilist haridust ja iseseisva toimetuleku oskusi. Tavakooli haridusega intellektipuudega lapsed hakkama ei saa, õpivad eri õppekavade alusel. Mis on toimetulekuoskused? Adaptive behavior Toimetulekuoskused on kogum kontseptuaalseid, sotsiaalseid ja praktilisi oskusi, mille inimesed omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida. Piirangud selles vallas kitsendavad isiku võimet erinevates situatsioonides või keskkonnas adekvaatselt reageerida (Ameerika Vaimupuude Assosatsioon, AAID, 2010) Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 15 1. Kontseptuaalsed oskused (conceptual skills) o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest kust tuleb, millest sõltub hulk
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
Vabariigi Valitsust PS §89 toodud asjaoludel, kui Vabariigi Valitsusele on Riigikogus avaldatud umbusaldust, kuulutab välja või saadab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seadused. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, võtab vastu peaministri või ministrite tagasiastumise avaldusi ja nimetab ametisse ministrid Peaministri esildisel. 33.Vabariigi Presidendi volitused erakorralistes situatsioonides. Sellisteks situatsioonideks PS §78 ja 128 ja 129 kohaselt on sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Sõjaseisukorra saab Vabariigi President välja kuulutada iseseisvalt agressiooni korral, loetletud ülejäänud volituste teostamisel on tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele. Teoreetiliselt võivad
Karakter isikupärane tegelane, kuna vajab rohkem tutvustamist, esineb neid rohkem peategelaste hulgas. Komöödias tavaliselt tüübid, tragöödias karakterid. Ühemõõtmeline tegelane esindab üht omadust või nähtust Mitmemõõteline tegelane mitmekülgne isiksus Peategelased avanevad ja täienevad igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad tavaliselt tüüpideks. Muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid võib situatsioonides avaneda Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk-järgult või murranguliselt. Tragöödias ja draamas esineb muutuvaid tegelasi rohkem kui komöödias. Avatud tegelane tegelane ja tema teod on avatud ja arusaadavad Suletud tegelane raskestimõistetav ja mitmetitõlgendav Tegelase loomise tehnikad Tegelase kommentaarid o Otsene edastatakse tegelase kõnes verbaalselt. Enesekohane
Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame. Vajame lähedast kontakti elava looduse- ja kultuurimaastikuga kogu selle lummavas mitmekesisuses koos luule ja fantaasiaga, kui endastmõistetavate saatjatega. Traditsiooniline rahvausund Põhijoontes järgis traditsiooniline rahvausund üsna kindlaid mõttemalle, mis küll varieeruvad üksikasjades ühest kandist teise. Teatud situatsioonides on aspekteeritud rahvausundeid, teistes mitte. Rahvausund kerkib esile tavaliselt siis, kui tavapärasest, ratsionaalsetest selgitustest või meetmetest ei piisa. Tema üks tähsamaid funktsioone on kasvatus. Rahvausnd õpetas olema tähelepanelik märkide suhtes, mida peeti signaalideks nähtamatutelt jõududelt. See seab inimtegevusele piirid. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on olemasolusse seoste ja mõtte loomine. Kõige rohkem kardab inimene kaost ja mõttetust. Meil on vaja
kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne. 5. Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest! Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades
In-basket (sissetulnud posti töötlemine antud aja piires ja tehtud otsuste üleskirjutamine. Järgneb intervjuu, kus kandidaati küsitletakse otsustamis- ja töötamispõhimõtete kohta) ; rollimängud ; liidrita grupiarutelu ; ettekande pidamine. Hindamiskeskus meetod käitumise standardiseeritud hindamiseks paljudes olukordades. Kasutatakse koolitatud hindajaid ja erinevaid hindamistehnikaid. Hinnangud langetatakse käitumise kohta töö modelleerivates situatsioonides. 10-15 enam-vähem võrdse tasandi juhti 3-5 päeva hindamiskeskuses, täites tüüpilisi individuaalseid ja grupiülesandeid. Lõpliku valiku tegemise meetodid Mitmese regressiooni mudel kandidaadid läbivad kõik konkursi etapid ja üksikutel etappidel saavutatud tulemused summeeritakse. Mitme väljalülitamiskriteeriumiga mudel kõikide edasist edukust ennustavate etappide puhul eksisteerib madalaim kriitiline piir. Valik tehakse nende vahel, kes kõigis etappides
aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe: *Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus. *Lubade ja ligipääsu hankimine. * Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71) 3.2 Metodoloogia taaskülastamine: võimalikud uuringupositsioonid ja lähenemised Lincoln ja Cuba kirjeldasid iseloomulike omaduste kogu, mida nad nimetasid naturalistlikuks uurimuseks eriti sobilik uurimisstrateegia, kus uurimine toimub tõsielulistes situatsioonides, mitte laboris, kontrollitud tingimustes. Naturalistliku uurimuse põhiomadused: loomulik tegevuspaik, sõnadetagi selge teadmine, arenev metodoloogia, eriline kriteerium usaldusväärsuse jaoks, üksikdetaile kirjeldav tõlgendus, läbiräägitavad tulemused. ,,Bricoleur": kollaaz ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega
organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam organismiderühm Maal (~6x1030 rakku, ~5x1017g, ~4x105-4x106 liiki). Prokarüootsete genoomide omadused: Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi), Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust, ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.leprae vaid 47,5%), GC hulk varieerub 67%-25%, Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus. Geeniproduktide funktsionaalsed grupid: energiametabolismiga seotud,
,,Peale kahte kuud rassimist ja seda väga halba sööki, olin ma kaotanud 11 kg oma kehakaalust, see peaks ütlema kõik selle kohta." (Kurisoo, 2013) Kui küsisin temalt, kuidas mõjub meeskonna kaaslase surm või vigastus, siis mind üllatas tema tugevus selle kohta. Ta ütles, et kõik oleneb muidugi inimesest ja tema psüühikast. Sest niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid tundeid sellistes situatsioonides. Temal ei olnud probleeme, sest suutis kontrollida tundeid nähes oma kaaslasi surnutena või üldjuhul raskelt haavatutena. ,,Me kõik teadsime ja arvestasime ohtudega, aga ei saanud peale esimest tagasilööki taanduda" (Kurisoo, 2013) Nooremveebel Kurisoo ütles, et tema kõige rohkem igatses privaatsust ja üksiolemist, kuna
reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel Isiksusjoonte teooriad 1. Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse. 2. 2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides. Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast. Temperatuur Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp < 10 deg C = soorituslangus 14%. Temperatuur -regulatsioon Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine Selgroog, Ajutüvi Miks me vajame toitu
Seega võib teiselt poolt hirmu käsitleda ka kui keerulist kombinatsiooni afektist ja afektiiv-kognitiivsetest probleemi, sest mõningatel juhtudel võib hirm muutuda häirivaks struktuuridest (Izard, 1977, 355). ja laps ei tule oma hirmudega toime. Laste hirmud on leitud Ängistust on seotud ka kaitsetusega, nähes mõlemas olevat tõsisem probleem kui varem arvatud. Näiteks Ollendicki tunnet, mis ilmub sellistes situatsioonides, kus indiviid ei saa ja Kingi (1994) uurimuste põhjal rääkis üle 60 % lastest, et hakkama tema ette kerkinud raskuste ja takistustega nende hirmud häirivad nende igapäevaseid tegevusi. Muris oma (Lahikainen & Kraav 1996, 112). Erinevad ärevushäired kolleegidega (1997) leidis samuti, et tavalised lapsepõlve hirmud (anxiety disorders) on üks kõige sagedamini esinevaid laste
KAITSEKITTEL Kaitsekittel või põll pannakse tööriiete peale. Kaitsekitlid võivad olla individuaalsed, protseduuri-; osakonna- või tööoperatsioonikohased. Kaitsekitli (-põlle) ülesandeks on nakkusetekitajate ülekandmise vältimine saastunud riiete kaudu ja kaitsta riideid määrdumise eest. Kaitsekittel on eeskätt vajalik nakkusohtlike eritiste käsitsemisel. Samasuguse kaitseefektiga on kilepõll, mis on teatud situatsioonides isegi eelistatud. Kaitsekitlit või põlle kasutada vastavalt eeskirjadele. Kaitsekittel (-põll) tuleb peale protseduuri koheselt seljast võtta keerates kokku nii, et sisemine pind jääks väljapoole. 1 SUU-NINAMASK Mask on sageli väga vajalik, kuigi ta ei taga 100%-list kaitset. Kohustuslik on maski kanda
Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades. See on sügaval alateadvuses. Tuleb esile hüpnoosi, narkootikumide, sensoorse deprivatsiooni olukorras. Samuti avameelsetes vestlustes usaldusväärsete inimestega. Nt paanika ajal. Ei teie ega ka teised inimesed ei pruugi teada seda kuidas te reageerite mingites spetsiifilistes situatsioonides. See tähendab et keegi ei tunne/tea teie personaalset potentsiaali, teie varem väljendamatuid füüsilisi ja mentaalseid ressursse. Kuna te ei suuda kunagi end lõpuni tunda, eksisteerib see ruut alati. Kui see aga teatavaks saab, siis saab see teatavaks nii endale kui teistele. Need neli ala mõjutavad üksteist. Kui ühes alas midagi muutub, siis muutuvad ka teised. Nt kui te avate midagi endast, mis kuulus teie varjatud alasse, siis sellega suureneb ka teie avatud ala.
· Mida ma teen selles rollis olles? · Miks ma just seda teen? · Kuidas täpselt ma teen? · Mis siis kui minu tegevus ei anna soovitud tulemust? Ladus rollikäitumine: · Tagab inimestevaheliste suhete stabiilsuse, andes meile kindluse ja turvatunde (Teame, mida kelleltki oodata) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, sest hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda · Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv
ainult teatud "järeleandlikkuse" korral. Alternatiivsed käitumisotsustused. Käitumise kasu ja hind Üle-eelmises peatükis käsitleti põgusalt liikidevaheliste võrdluste kasutamist loomade käitumise seletamisel. Käesolevas peatükis laskume liigi tasandile ja vaatleme isendite käitumist liigi piires. On hästi teada, et ühe ja sama liigi isendid võivad sarnastes tingimustes mõnikord käituda väga erinevalt. Veelgi enam, isegi ühed ja samad indiviidid käituvad sarnastes situatsioonides kord üht, kord teistmoodi. Näiteks, kui üks loom kohtab teist isendit, siis võib ta: põgeneda; rünnata; ähvardada;temaga liituda;teha seksuaalseid lähenemiskatseid;jne jne. Teiseks, lind võib oma pesa rajada: teiste sekka kolooniasse; teistest eraldi väljapoole kolooniat. Niisuguseid võimalikke erinevaid käitumisviise kutsutakse alternatiivseteks käitumisotsustusteks või (keerulisematel juhtudel) alternatiivseteks käitumisstrateegiateks. Iga
Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab? Kas see on kodu, restoran? Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada? Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üles. Mida raskema probleemiga on tegemist, seda tõenäolisem on, et tuleb olukordades orienteerumisi õpetada, et laps saaks aru, mis olukorraga tegemist on ja kuidas
Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt, mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida
berg jt, 2003: 3). Sternbergi teoorias, mida tuntakse ka praktilise või edu- ka intelligentsuse teooria nime all, eristatakse intelligentsuse analüütilist, loomingulist ja praktilist komponenti. Analüütiline komponent on seotud aruka tegevuse aluseks olevate protsessidega: mõtlemise, õppimise ja soo- ritusega. Loominguline komponent on seotud kogemuste kasutamisega uudsetes või väljamõeldud situatsioonides. Praktiline ehk kontekstuaalne komponent määrab inimese vilumuse praktilistes tegevustes või kohane- mise keskkonnas. Sternberg tõstab esile nn terve mõistuse või elutarkuse, mis toetub vaiketeadmistele, s.o teadmistele, mida meile ei ole keegi õpe- Intelligentsus ja erivõimed 23 tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
