50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
225 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahto93
Õppematerjali autor
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. P
ennetustaktika. Kuigi sellest võib mõneks ajaks isegi kasu olla, lapsed vanemaks saades neid jutte enam ei usu (kindlasti ei usu nad, et nendest kunagi selline inimene võiks saada) ning seda väiksem on ka tõenäosus, et nad teid hiljem muus osas kuulda võtavad; · küsige igal kooliaastal, mida lastele tundides narkootikumidest ja alkoholist räägitud on ning arutage seda nendega. · Hoidke end kursis, mida noored uimastitest omavahel räägivad ja mis on levinumad (väär)uskumused Häid võimalusi selleks pakuvad kõikvõimalikud noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed. Olge kursis sellega, kuidas asjad tegelikult on! Gümnaasium: Lastest on saamas noored täiskasvanud ning teie suhe nendega muutub veelgi. Püüdes teismelistega rääkida narkootikumidest, tehke neile alati võimalikult selgeks, et nende tervis ja
Narkootikumid. Kanep Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: · marihuaanat · hasisit · kanepiekstrakti Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui ta
Jagajateks on juba varem narkootikume kasutanud klassikaaslased või sõbrad. Tavaliselt pakutakse esimene kord tasuta või väikese summa eest. Nii tekib uues tarvitajas huvi. Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Kooliõpilaste hulgas kasutatakse odavamaid ja ka kahtlase väärtusega aineid. Nendest levinumad hasis, LSD ja amfetamiin. Kasutatakse ka apteegist saadavaid ravimeid (aspiriin; valuvaigistid ). Põhjused miks hakkavad noored uimasteid kasutama: · mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; · Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Narkootikumid........................................................................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte...............................................................................................................
Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.(1) Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!(1) Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda salakaubana ja müüdi kõrge hinna eest.(1) Alguses proovitakse narkootikume huvi pärast või kellegi sõbra soovitusel
tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult
võib inimesele head teha, aga võib ta ka hukutada. Mitmed nimetatud ained kujunesid aegade jooksul laialdaselt tuntuks, suhteliselt kergesti kättesaadavaiks ja lihtsalt manustatavaiks vahendeiks, millega saab esile kutsuda mõnu- ja heaolutunde. Niisuguseid aineid hakatigi nimetama uimastus- ehk mõnuaineteks. Järjest enam vähenes nende ainete kasutamine meditsiinilistel eesmärkidel ja üha enam hakkas domineerima nende tarvitamine mõnu saavutamiseks. Uimastite kuritarvitamise levikuga teravdusid ka nende negatiivsed küljed. Kõigepealt kerkisid päevakorda uimastitest tingitud tervisehäired, teisalt aga sotsiaalsed (perekonda, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravad) komplikatsioonid. Nende asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid riigivõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine. Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid