Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained (4)

Sisukord
SISSEJUHATUS 2
1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST 3
2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED 4
2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid 4
2.1.1 Amfetamiin 4
2.1.2 Ecstasy 4
2.2 Kanep 5
2.2.1 Marihuaana 6
2.2.2 Hašiš 6
2.2.3 Kanepiekstrakt 7
2.3 Opiaadid 7
2.3.1 Oopium 8
2.3.2 Morfiin 9
2.3.3 Heroiin 9
3.SÕLTUVUS 10
3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust? 11
3.2 Sõltuvusravi 12
4.NOORED JA MÕNUAINED 12
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD MATERJALID 17
LISA: Pildimaterjalid 19

SISSEJUHATUS

Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas , alkohol , narkootikumid .
Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta , mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire . Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda.
Oma uurimistöös sean ma endale neli eesmärki:

• Esimeseks ülesandeks on uurida sõltuvusainete ajalugu. Kuidas tarvitati neid siis ja millistel eesmärkidel.
  
• Teiseks uurin ma erinevaid narkootilisi aineid, mis on meie ühiskonnas kõige levinumad. Järgnevalt kirjeldan nende väimust, levikut, kahjulikkust, jne.
  
• Kolmandaks kirjeldan ma erinevaid tundemärke, mis ilmnevad noortel sõltuvuse korral. Samuti uurin ka erinevaid etappe sõltuvusravis.
  
• Oma töö uurimusliku osa olen koostanud küsimustikuna, kus noored said vastata erinevatele küsimustele, mis on seotud mõnuainete tarvitamisega.
  

Minu uurimuse eesmärk on tõestada, et mõnuained on levinud tänapäeva noorte seas hästi.
Töö koostamisel kasutas autor erinevaid materjale nii internetist, raamatutest kui ka eelnevalt koostatud uurimistöödest, suureks abiks oli töö teostusel läbiviidud küsitlus.
Tänada soovin ma Sirje Keremet ja Madli-Maria Niitu, kes juhendasid, aitasid ja andsid nõu mulle kuidas seda tööd õigesti vormistada ning teha. Minu ema, kes aitasi mind materjalide otsimisel, samuti Gally Puusalu , Kuressaare Gümnaasiumit ning ka kõiki noori, kes vastasid mu küsimustikule.

1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST

Iidsetest aegadest alates on inimene, tundes vajadust muuta oma emotsionaalset seisundit , kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid elamusi ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi kasutasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla ( oopiumi ) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana. Hiljem sai oopium tuntuks Indias ja Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hašišit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4).
Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4).
Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia , Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis ravieesmärkidel, olmes, religioosses süsteemis. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest valmistatud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud rohkesti analoogilise toimega aineid. Nende toimemehhanisme ja meditsiinilise näidustusi on täpsustatud, on selgunud ka neist tulenevad ohud ja kahjustused. Mitmed ained, eriti massiliselt alkohol ja mõnedes maades oopium, kujunesid inimestele laialdaselt tuntuks, suhteliselt kergesti kättesaadavaks ja lihtsalt manustavaks vahendiks , millega saab esile kutsuda uimastusega seotud mõnu ja heaolutunde. Niisuguseid aineid hakati nimetama uimastus- ehk mõnuaineteks. Nende kasutaime vähenes meditsiinilisel otstarbel ja üha enam hakkas domineerima tarvitamine heaolutunde saavutamiseks. Uimastusainete kuritarvitamise levikuga teravnesid ka nende negatiivsed küljed. Päevakorda kerkisid tervisehäired, teisalt aga sotsiaalsed (perekonda, kogukond ja kogu ühiskonda haaravad) probleemid. Nende asjaolude tõttu hakati tegema katseid tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine (Põder 1998, lk 4).
1. sajandiks oli selge: mõnuained põhjustavad haiguslikku sõltuvust. Tõusis vaidlus- kas uimastit puhul on tegemist inimese tahtest sõltumatu haigestumisega või on tegemist defektse moraaliga inimesega, kes lõpuks haigestub . Kuivõrd enamik mõnuaineid on toime iseloomu poolest osutusid uimasust, unisust ja lõpuks narkoosi esilekutsuvaks siis hakati neid aineid meditsiinis kutsuma narkootilisteks narkootilisteks aineteks . Isikuid, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks (Põder 1998, lk. 4).

2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED

2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid

2.1.1 Amfetamiin

Amfetamiin on täissünteetiline aine (Miksike 2005). Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavaim uimasti (Sädemets 2003). Amfetamiinid on tehislikud stimulandid , mida kunagi kirjutati välja kui kõhnumist soodustavaid ja depressioonivastaseid ravimeid. Praegu kasutavad arstid neid harva ja seda ka ainult väga raskete haiguste ravimiseks (Puusalu 2001, lk 8).
Kõige levinuim amfetamiinsulfaat on tuhm valge pulber , vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab tavaliselt 3-5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiini esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga (Miksike 2005).
Üks amfetamiini manustamise viise on segada pulber vee või karastusjoogiga. Samuti on võimalik amfetamiini ninna tõmmata või veega segatuna süstida. Suitsetatakse ka amfetamiini erivormi mida kutsutakse „jääks“ (Puusalu 2001, lk 8).
Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on aga väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi , ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad (Miksike 2005). Peamine põhjus, miks amfetamiini tarbitakse on soov püsida ärkvel ja olla ergas. Aine hoiab nälja ja une tundideks eemal. Kasutaja muutub eriti erksaks ja väga energiliseks (Puusalu 2001, lk 8).
Amfetamiini kasutamine võib põhjustada südamerütmi häireid. Selle pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ning põhjustab ka maksapõletikku. Sülje koostis muutub, ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine . Amfetamiini pikaajaline kasutamine võib põhjustada ka jälitusluulusid. Mõnikord võib selle tarvitamine põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Amfetamiini kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakteriinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse. Surm võib aga saabuda südameseiskumise tagajärjel (Miksike 2005).

2.1.2 Ecstasy

MDMA on nime saanud oma keemilise nimetuse metüleen dioksümetamfetamiin järgi. Laiemalt on MDMA tuntud ecstasyna. Seda ainet on keeruline klassifitseerida, kuna ta pole tõeline hallutsinogeen nagu LSD, ega ka tõeline psühhostimulaator nagu amfetamiin. Seetõttu kasutavad psühhiaatrid terminit „empaatiatekitaja“, et kirjeldada tema ilmselgelt vaenu vähendavat ja harmooniat tekitavat toimet (Narkoinfo 1996).
Ostes tabletti ei saa kunagi kindel olla, mida see tegelikult sisaldab. Peale MDMA võib see sisaldada teisi sarnaseid keemilisi ühendeid, mille igaühe mõju on natuke erinev, näiteks võib see sisaldada amfetamiini ja heroiini (Narkoinfo 1996).
Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga, on ka erinevad sordid (vt. Lisa, joonist 6) (Puusalu 2001, lk 9). Samuti esineb ecstasy ka värviliste pulbrite kujul (Kuukaja 2004). Neid manustatakse suu kaudu ning muid manustamisviise tuleb harva ette (Narkootikumid 2004).
Aine tarvitamisel suurenevad pupillid ja pupillireaktsioon on aeglane, sageneb pulss, kõrgeneb kehatemperatuur , inimene muutub üliaktiivseks, emotsionaalselt avatuks, heasoovlikuks kõigi inimeste vastu, suureneb seksuaalhuvi, tekivad ängistus ja paanikatunded, meeltesegadus ja sellest tulenevad hallutsinatsioonid, psühhoos (Narkootikumid 2004).
Ka ühekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või isegi surma. Ecstasy põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Pikapeale võib see meestele mõjuda impotentsust põhjustavalt (Narkoinfo 1996). On viiteid , et ecstasy võib esile kutsuda ka maksa- ja ajukahjustusi, südamepuudulikkust ja võibolla ka enesetapuni viivat depressiooni (Puusalu 2001, lk 9).

2.2 Kanep

Maailma eri paigus on kanepit (vt. lisa joonist 8) mitme sajandi vältel kasutatud religioossetel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervishoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Uuesti hakati kanepitoodete vastu huvi tundma 1990. aastatel. Praegu katsetatakse kanepit näiteks kehakaalu vähendamiseks mõeldud toodetes ja vähiravis halva enesetunde vältimiseks, kuid need eksperimendid on kutsunud esile vastakaid arvamusi . 1960. aastatest alates on hašiš ja marihuaana muutunud lääneriikides üldlevinud narkootilisteks aineteks, praeguseks on nende väärtarbimine levinud kogu maailmas (Narkootikumid 2004).
Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hašišit ja kanepiekstakti. Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamiselt üks aine - 9- delta tetrahüdrokannabinool (D-9-THC, "THC"). Seda ainet on nii isas - kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Juured ja seemned nimetatud ainet ei sisalda. ÜRO 1960 aasta konventsiooni järgi on kanepit lubatud kasvatada ainult väga range kontrolli all (Narkootikumid 2004).

2.2.1 Marihuaana

Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest ( Narkomaania 2004). Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Koldits 2001). Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimalik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga tegelikult ära kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma (Narkootikumid 2004).
Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks (Narkootikumid 2004). Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits 2001). Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad (Narkootikumid 2004). THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, väljaspool Skandinaaviat toodetud marihuaanast on seda leitud ka kuni 30%, mõnikord isegi rohkem (Narkootikumid 2004). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Koldits 2001).
Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired , depressioon , apaatia . Marihuaana mõju on individuaalne (Koldits 2001).

2.2.2 Hašiš

Taimedelt korjatakse nõret tootvad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi hašiš (vt. lisa joonist 7), mille slänginimi sõltub päritolumaast. Hašiš on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun , hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva (Narkootikumid 2004).
Hašiši kvaliteet ehk THC-sisaldus sõltub tootmisviisist. Kehvades säilitamiseludes võib aine kvaliteet halveneda.
Tavaliselt on hašiš kokku pressitud kookideks, mille kuju võib tootmispiirkonniti olla erisugune (Narkootikumid 2004). Hašiš esineb ka pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul (Taidre, Tappel 2000). Mõnikord on tootja hašišikoogid ka tembeldanud, tavaliselt on tempel pakendi peal (Narkootikumid 2004).
Mõnikord on kätte saadud ka pulbrilist hašišit, kuid üldiselt juhtub seda harva. Hašišipulbrit ja sellest segatud jooki manustatakse suu kaudu, pulbrit on võimalik ka suitsetada. THC-sisaldus hasišis võib olla 5-25% (Narkootikumid 2004).
Kanepitaim sisaldab mitmeid aktiivseid alkaloide, millest põhiline on kannabionool ja tetrahüdrokannabinool (THC). THC on taime kõige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. THC-d kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis . Tal on mõningane valuvaigistav toime. Aine annuse mõju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme (Taidre, Tappel 2000).

2.2.3 Kanepiekstrakt

Kanepiekstrakt (hašišiõli ehk vedel kanep ehk nastoika ) on kõige kontsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks on siirupisarnane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakti segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse (Narkootikumid 2004).
Kanepiekstrakti THC-sisaldus on 10-60%. Mõnikord püütakse saada ka väheväärtuslikku ekstrakti, mille THC-sisaldus on 1-2%. Selleks eraldatakse viimasedki THC jäägid taime jämedatest varreosadest. Kanepiekstrakt on uimastiturul üsna harvaesinev toode (Narkootikumid 2004).

2.3 Opiaadid

Oopiumimooni ehk unimagunat (vt. lisa joonist 9) on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kähe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas (Narkootikumid 2004).
Vähesel määral oli oopiumi suitsetamine Euroopas levinud juba 19. sajandil. Tugevatoimeliste opiaatide nagu puhta morfiini ja heroiini sünteesimine ning süstalde ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtmine aitas kaasa opiaatide tarvitamise levikule selles maailma osas, kus meie elame. 1960. aastate keskpaigast alates on heroiini kuritarvitamine kujunenud väga raskeks sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks enamikus lääneriikides (Narkootikumid 2004).
Unimagun, on üheaastane taim, mis võib kasvada 70-100 cm kõrguseks. Selle õied on valged, roosad või violetsed. Toores kupar on peaaegu ümmargune, mõnikord ka piklik, selle tipu ümber on sakiline pärg ning kupra all varre küljes väike esileulatuv ringike. Kupra diameeter on 1-5 sentimeetrit . Mooni kasvatatakse kuumas ja kuivas kliimas Balkanimaades, Türgis, Afganistanis , Myanmaris (end Birma ), Vietnamis. Tais , Lõuna-Hiinas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk - Tai. Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu , kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan (Narkootikumid 2004).
Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne (Narkootikumid 2004). On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin (Koldits 2001).
Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga , näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka (Narkootikumid 2004).
Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest (Koldits 2001)
Opiaadid kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda ka erutusseisund, koos oma võimete ülehindamisega suureneb ettevõtlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt üle elada. Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist üksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene töövõime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski ei suuda kõigutada. Meditsiinilised nähud on ahenenud pupillid, ainitine pilk, rippuvad silmalaud, tasakaaluhäired, iiveldus , üldine halb enesetunne, aeglane pulss, madal vererõhk, aeglane hingamine ja aine üledoosi korral eluohtlik hingamise halvatus. Heroiini pikemaajaline kasutamine toob illusoorse mõnutunde kõrval tavaliselt kaasa ka tõsisemaid hädasid. Kõhukinnisus , seksuaalse potentsi langus, ülim apaatia - need ja muudki vaevused lisanduvad üldreeglina nii öelda positiivsele mõjule (Koldits 2001).

2.3.1 Oopium

Oopium on unimaguna kuivatatud mahl . Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn (Narkootikumid 2004).
Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5-20%. Muud oopiumis sisalduvad alkaloidid on narkotiin, kodeiin, papaveriin ja tebaiin. Ülejäänud mass koosneb veest ja mineraalidest ning orgaanilistest osistest, nagu happed , suhkur, vaha ja õli. Puhastatud ehk suitsetamisoopiumi saadakse järgmiselt: oopium jahvatatakse, lahustatakse vees, kuumutatakse ja filtreeritakse. Kuumutamist jätkates aurustub ülejäänud vesi. Rafineeritud oopium on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil (Narkootikumid 2004).
Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse (Narkootikumid 2004). Oopiumipiip on pikavarreline, tavaliselt bambusest, väikese savist kahaga. Suitsetatav oopium on sandu. Suitsetaja torkab nõela otsa väikese tükikese sandut ja kuivatab seda tulel. Seejärel vormib sandust sõrmede vahel kuulikese, mille asetab piibu kahasse (Narkoinfo 1996). Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Oopiumi toodetakse tervishoiu vajadusteks , sest ta sisaldab mitut meditsiinis kasutatavat ainet, muu hulgas morfiini ja kodeiini (Narkootikumid 2004).

2.3.2 Morfiin

Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist (Narkootikumid 2004). Morfiini kättesaamiseks mooni kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja eraldada algul piimmahlana - oopiumina (kõrge piimmahla sisaldusega sortide puhul) või teatud ainetega välja ekstraheerida otse kupardest (Narkoinfo 1996).
Puhas lähteaine on valge või kollakas kristalne pulber, mis muutub pruunikaks, kaneeli sarnaseks traditsioonilise tootmisprotsessi ebapuhtuse tõttu. Lähteaine morfiinisisaldus on tavaliselt 60- 90%. Lähteaine vees ei lahustu ja seetõttu teda otse süstida ei saa. Tavaliselt lisatakse süstimiseks askorbiin-, sidrun - või veinhapet ning seejärel segu kuumutatakse. Morfiin on nüüdismeditsiinis olulisemaid valuvaigisteid. Morfiini lähteaine muudetakse heroiini lähteaineks keemilise protsessi kaudu äädikasüraanhüdriidi abil (Narkootikumid 2004).

2.3.3 Heroiin

Morfiinist saab valmistada veelgi tugevamat valuvaigistavat ainet- heroiini. Sõltuvalt puhtusastmest, valmistusviisist ja lisatud ainetest võib see olla valge kuni tumepruuni värvusega. Lõhn võib heroiinil olla hapukas või sarnane oopiumi lõhnaga. Enamus Euroopas ringlevast heroiinist on pärit Lähis- ja Kesk-Ida maadest . Tänavakaubanduses esineb heroiin segatuna suhkruga , hiniiniga, piimapulbriga, tärklisega jne. Valget heroiini süstitakse, pruuni suitsetatakse (Narkoinfo 1996).
Heroiin on kõige ohtlikum narkootikum, tekitab kiiresti vaimse ja füüsilise sõltuvuse ning seda ei ole lubatud kasutada meditsiinis. Vastavad keeldu sisaldavad rahvusvahelised lepped.
Heroiini tarvitamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, kitsad pupillid, aeglane hingamine, kerged kõnehäired, jäsemetel süstearmid, joobe taandudes ollakse apaatsed või pahurad (Narkoinfo 1996).

3.SÕLTUVUS

Lülitudes organismi ainevahetusse, muutub manustatav kemikaal teatud mõtttes vajalikuks. Organism kohaneb, hakkab tootma mürgitavale kemikaalile vastumürke, mis jätkub ka siis kui mürgitavat ainet enam ei manustata. Tulemuseks on autointoksikatsioon, mis kulgeb piinarikkalt ja võib tipneda surmaga. Sellest pääsemiseks peab sõltlane kätte saama oma mürgitoosi ka siis, kui ta sellest enam mingit mõnu ei tunne.

3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust?

Erinevalt alkoholist ei kaasne uimastite kasutamisega erilisi tundemärke. Kuna uimasteid pruugitakse väljaspool kodu, ei näe vanemad tavaliselt last otseses narkouimas, vaid ainult järelmõjusid. Enamasti saavad vanemad jaole aasta pärast narkosõltuvuse tekkimist: avastatakse süstal või on laps sattunud kiirabisse. Tüdrukud suudavad varjata narkootikumide tarvitamist veelgi kauem. Kui küsida noorukilt, kas ta on pruukinud mõnuainet siis eitab ta seda igal juhul. Vanem peaks muutuma tähelepanelikumaks, kui lapse käitumises esineb muutusi.
Hoiatavad märgid:
·Huvide muutus. Laps ei tunne enam huvi nende asjade vastu, mis teda varem huvitasid.
·Tõrksus koolikohustuste täitmise vastu. Puudub põhjuseta koolist, ei taha enam koolis käia.
·Käitumise ja õppeedukuse halvenemine.
·Ebatavalised emotsionaalsed puhangud, silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus , kärsitus.
·Vägivaldne käitumine
·Nooruk veedab enamus ajast väljaspool kodu, võimalik, et endast vanemate isikutega või uute sõprade seltskonnas.
·Isoleerib ennast, enamiku ajast istub enda toas.
· Kulutab ja laenab ülemäära raha.
·Varastab asju ja raha.
·On ülemäära väsinud (selge põhjuseta).
·Toimuvad drastilised muutused kehakaalus.
·Isutus
·Esinevad haavandid, lööbed nahal, eriti suu piirkonnas.
·Päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides , et varjata laienenud või ahenenud silmapupille (Saat 2000, lk 43).

3.2 Sõltuvusravi

Sõltuvushaige ravi on kuid ja aastaid kestev protsess ning seda võib jagada mitmesse etappi (Wahl 1998).
§Võõrutusravi(detoksifikatsioon)
Eesmärk on tagada organismi häireteta talitlemine ja hoida võõrutusvaevused taluvuse piires. Sõltuvalt abivajaja seisundist valitakse kas statsionaarne ( haigla ) või ambulatoorne(kodune) ravi. Ravi kestuse ja meetodi määrab arst iga kannatanu puhul individuaalselt. Opiaadisõltuvuse korral on üheks võimaluseks organismile vajaliku annuse järkjärguline vähendamine.
§Pikaajaline järelravi ja jälgimine
Eesmärk on nii vaimse kui kehalise seisundi stabiliseerimine ja inimese häälestamine eluks ilma uimastiteta – igapäevase elurütmi ja distsipliinitunde taastamine, uute pingetega toimetulekuoskuste kujundamine, normaalsete inimsuhete taastamine või sisseseadmine, pidevasse tööprotsessi lülitamine. Eluliselt tähtis on lähedaste inimeste ja probleemidega toime tulnud saatusekaaslaste toetus; sageli on vajalik ka spetsiaalne psühhoterapeutiline abi.
§ Rehabilitatsioon ehk uuesti kohanemine
Eesmärk on uimastitest vabanenuna leida endale koht elus. Ravi on efektiivne vaid siis, kui inimene seda ise tahab. Ravi raskeim etapp on järelravi, st periood, mil inimesel tuleb kohaneda reaalse maailmaga (Wahl 1998).
Uimasti kuritarvitaja sõltuvusravi on tavaliselt pikaajaline. Kõige otstarbekam on korraldada ravi haiglas , kus patsient on arstide käe all ja kus vajaduse korral on võimalik rakendada sundi, et kuritarvitaja järgiks ravinõudeid. Patsientide üle on sisse seatud ka järelkontroll, et uurida, kas inimene on uimastitest lõplikult loobunud . Sellest hoolimata püsib oht, et isegi pärast pikka uimastivaba perioodi alustatakse kuritarvitamist uuesti. Hilisemas ravis on ette nähtud õppetöö ja nn sotsiaalne treening , et aidata endisel narkomaanil elada täisväärtuslikku elu (Narkootikumid 2004).

4.NOORED JA MÕNUAINED

Uurimistöö uurimuslik osa tegin digitaalsel teel, eformulari keskkonnas. Küsimustiku viisin läbi teemal „Noored ja mõnuained“. Sihtgrupiks olid kõik noored, kellel on olnud kogemusi erinevate mõnuainetega. Küsimustiku peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade noorte kokkupuutuvusest mõnuainetega ning nende tarbimisega.
Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid : tubakas, alkohol, vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid.
Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast.
Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles.
Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled.
Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa vanuses 11-14 aastat ning üks vastaja pole kunagi suitsu proovinud. Neljal vastajal puuduvad mälestused korrast, kui nad esimest korda suitsu proovisid, kahel käis pea ringi ning viiel kipitas kurgus . Kaheksa vastajat ei suitseta, kaks vastajat vahetevahel , ning üks vastaja regulaarselt, kes tõmbab päevas rohkem kui kolm suitsu. Kaheksal vastajal suitsetavad umbes pooled sõpradest, kolmel mõni üksik ja ühel vastajal enamus sõpradest. Peres suitsetab kolmel vastajal isa ning ühel vastajal ema.
Järgnevas küsimuses küsisin ma vastajatelt kui paljud on neist proovinud narkootikume. Kuus neist ei ole proovinud narkootikume, viis neist aga kanepit. Narkootikumide, alkoholi ja suitsu kõrvale on tekkinud ka sellised tooted nagu vesipiip, nuusktubakas ja mokatubakas. Vesipiipu on proovinud kõik vastajad peale ühe, viis neist tõmbavad seda kord kuus, viis vähem kui kord kuus, kaks neist on loobunud vesipiibust. Mokatubakat kui ka nuusktubakat on proovinud 3 inimest.Enamus vastajatest peavad neid natukene kahjulikuks või siis lausa kahjutuks, kaks vastajat väga kahjulikuks.
Nagu küsimustikust selgub on tänapäeva noored väga hästi kokkupuutunud erinevate mõnuainetega, ning tarbivad neid üpriski aktiivselt.
Joonis 1. Vastajate vanuseline koosseis (autor)
Joonisel on näha millises vanuses noores antud küsimustikule vastasid. Vanusevahe oli väike, ning ülekaalus olid 16-17 aastased vastajad.
Joonis 2. Alkoholi tarbimise sagedus(autor)
Joonisel on näidatud kui sageli tarbivad küsimustikule vastajad alkoholi. Sellele küsimusele oli vastajatel võimalik vastata valikvastuste abil. Jooniselt võib näha, et vastajad tarbivad tihti alkoholi.
Joonis 3. Alkoholi tarbimise koht(autor)
Sellel joonisel saab näha, kus tavaliselt noored tarvitavad alkoholi. Jooniselt võib lugeda, et 25% vastajatest tarbib alkoholi väljas olles ning 75% pidudel.
Joonis 4. Vesipiibu suitsetamine(autor)
Sellel joonisel on näidatud, mitu küsimustikule vastajat on proovinud vesipiipu. Selgus, et 92% vastajatest on suitsetanud vesipiipu ning 8% pole kunagi vesipiipu proovinud.
Joonis 5. Nuusktubaka ja mokatubaka tarvitamine(autor)
Sellel joonisel on näidatud, mitu vastajat on proovinud mokatubakat ja nuusktubakat. Nagu jooniselt lugeda võib on mõlemat ainet tarbinud 25% vastajatest ja 75% pole proovinud kumbagi.
Tabel 1. Mõnuainete kahjulikkus(autor)
Selles tabelis saab näha, mida arvavad vastajad erinevate ainete kahjulikkusest. Nagu näha peab enamus vastajaid neid aineid vaid natuke kahjulikuks ning kõigest paar vastajat antud aineid väga kahjulikuks.

KOKKUVÕTE

Uurides erinevaid narkootilisi aineid on üha selgemaks saanud kui ohtlikud need tegelikult meie tervisele on. Isegi siis kui algul ei ole nende kahjulikku mõju märgata võib pikajaline kasutamine inimese organismile mõjuda laastavalt.
Uurimistööst sain teada, et juba sajandeid tagasi kasutasid vanad egiptalsed oopiumi eufooria tekitajana ja valuvaigistajana, Lõuna-Ameerikas oli ammuilma mälutud kokapõõsa saadusi. Sajandite jooksul oli kujunenud maailmas välja kindel jaotus: euroopalik kultuur tarvitas alkoholi ning Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika aineid, mis on meie jaoks tuntud uimastitena. Samuti sain teada, et algainetest nagu kanep ja oopium on võimalik teha mitmeid erinevaid narkootilisi aineid, mis võivad esineda nii pulbri, vedeliku, tablettide, kapslite või isegi koogikestena. Üllatavaks osutus minu jaoks teadmine, et heroiin on narkootikumidest kõige ohtlikum, sest ta tekitab kiiresti nii füüsilise kui ka vaimse sõltuvuse. Huvitavaks teadmiseks oli, et sõltuvusravi toimub kolmes etapis: võõrutusravi, pikaajaline järelravi ja jälgimine ning viimase etapina rehabilitatssioon ehk uuesti kohanemine.
Oma hüpoteesile, et mõnuained on levinud tänapäeva noorte seas hästi, leidsin ma tõestust oma uurimuslikus osas. Küsimustikule vastajad olid esimest korda tarvitanud nii alkoholi kui ka tubakat väga varases eas. Selgus ka, et selle edasine tarvitamine toimub noorte seas vägagi aktiivselt ning peamiselt tehakse seda pidudel või väljas viibides . Enamus vastajatest on proovinud ka vesipiipu, mis kogub üha enam noorte seas populaarsust. Selgus, et narkootikumid ei ole väga levinud vastajate seas, kuid leidus ka neid, kes on kanepit tõmmanud. Sellest kõigest ma järeldangi, et meie noorte seas on mõnuained väga hästi levinud.
Kuna see uurimistöö oli mul esimene, oli ta koostamine veidi raske. Kuid sain hakkama ja esimese korra kohta enda arvates hästi. Selle töö lõpetan ma siitkohalt ära, kuid nende kogemustega, mis just see töö mulle andis, suudan ehk edaspidi koostada veelgi paremaid tõid.

KASUTATUD MATERJALID

Paberkandjal :

Puusalu, G. Noored ja sõltuvusained- sotsiaaltöötaja roll ennetus- ja taastustegevuses - lõputöö, Kuressaare (2001), 45 lk

Põder, K. Noorte narkomaania – lõputöö, (1998)

Saat, H. Noorukid ja narkootikumid.// Haridus (2000) nr.2, lk.43-44 /ajakirjas/

Wahl, D.M. ja Eik, E. Narko . Avita (1998), 52 lk
Internetiallikad:

Koldits, M. Narkootikumid 2001. [WWW] http://www.tmk.edu.ee/~margek/narko.ht m

Miksike. Amfetamiin. 2005. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/amfetamiin_teele.ht m

Oiseth O,V. Narkootikumid ning toping- ja muud tervist kahjustavad ained. 2004. [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu

Rom, M. Narkootikumid 2004. [WWW] http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/online.php?lugu/narkootikumid

Sädemets, K. Narkootikumid ja narkomaania. 2003. [WWW] http://www.hot.ee/narkomaania/index.ht m

Taidre, K. ja Tappel,L. Elementaarteadmised narkootikumidest. 2000. [WWW] http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#23

Vihmand,A., Kivi, I., Jänes,M. Narkoinfo. [WWW] http://www.narkoinfo.artun.ee/index.html
Pildimaterjalid:

Erowid. Chemicals [WWW]
http://www.erowid.org/chemicals/show_image.php?i=mdma/ecstasy_pill_collage1.jpg

Erowid. Plants [WWW]
http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=cannabis/hashish8.jpg
http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=cannabis/cannabis_spp_plant6.jpg

Stop Huumeille Ry. [WWW] http://www.stophuumeille.fi/suomi/kuvat.ht m

Tubakapood Sigar ja Tubakas.[WWW] http://www.tubakas.ee/products/waterpipe/waterpipe.ht m

LISA: Pildimaterjalid

Joonis 6. Ecstasy tabletid
( http://www.erowid.org/chemicals/show_image.php?i=mdma/ecstasy_pill_collage1.jpg )
Joonis 7. Hašiši kook 1kg
( http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=cannabis/hashish8.jpg )
Joonis 8. Kanepitaim
( http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=cannabis/cannabis_spp_plant6.jpg )
Joonis 9. Kuivatatud oopium ( vars , õisik, seemned)
( http://www.stophuumeille.fi/suomi/kuvat.ht m)
Joonis 10. Vesipiip
( http://www.tubakas.ee/products/waterpipe/waterpipe.ht m)
20