Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
emotsionaalse väärtusega NB! Inimeste vajadused on loogilised, soovid ning ihad emotsionaalset laadi. Vajadused sunnivad meid edasi pürgima vaid seni, kuni neid rahuldatakse. Väärtused KUIDAS? Kuidas sa oma eesmärki täites igapäevaselt käitud? Mille järgi ma elada tahan ja kuidas? Väärtused on üldised, kõige tähtsamad tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides On uskumused või ideaalid. On sügavale juurdunud uskumused selle kohta, et mõned omadused on ihaldatavad. Nad defineerivad meile, mis on õige või meie jaoks põhjapanevalt tähtis. Me juhindume neist oma tegudes ja valikutes. Aeg ja aja kasutamine 80: 20 printsiip (Pareto) Kontroll oma aja kasutamise üle aitab saavutada sisemist rahulolu Ajajuhtimine USA endist presidenti Dwight D. Eisenhowerit peetakse esimeseks, kes
isoleeritud teistest sarnastest gruppidest. Definitsioonist jäävad välja tavapäratud või kunstlikud paaritamised: need, mis toimuvad looma vangistamisel, kui tavapärased paarilised ei ole saadaval või need, mis on seotud inimtegevusega. Lisaks loomad, kes võivad olla füüsiliselt ja füsioloogiliselt võimelised paaritumiseks, kuid mitmetel põhjusel seda looduses siiski ei tee. Tüüpiline õpiku definitsioon sobib enamikele hulkraksetest organismidest, aga mitmetes situatsioonides see ei sobi: Definitsiooni kohaselt kehtib see ainult suguliselt paljunevatele organismidele, seega ei sobi see vegetatiivselt paljunevatele ainuraksetele organismidele ja mõningatele partenogeneetilistele organismidele. Bioloogid ei tea sageli, kas kaks morfoloogiliselt sarnast organismide gruppi on võimelised ristuma. Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad.
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
· Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine · Projektsioon endast väljapoole asetamine · Asendamine objekti asendamine · Reaktsiooni kujundamine vastupidise uskumine · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine · Ratsionaliseerimine õigustused, selgitused · Regressioon- arengus tagasilangemine Joonte teooriad · Isiksus on kombinatsioon küllaltki püsivaid sisemisi jooni, omadusi, mis avalduvad ajas ja situatsioonides. · Inimesed erinevad selles osas, mil määral mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik
spetsiifilisest käitumisest; tulemus ise omab tema jaoks positiivset mõju ning tulemus on saavutatav tema isikliku jõupingutuste tulemusel. Motivatsioon ja tööga rahulolu 8 2. HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA 1950. aasta lõpul intervjueerisid Ameerika teadlane Frederick Herzberg (1923-2000) ja tema kaastöötajad 203 raamatupidajat ja inseneri, uurimaks, millistes situatsioonides tundsid küsitletavad end tööga eriti rahul või rahulolematuna olevat. Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni tegevuse, töötingimuste,
Tegelikkuses on küllaltki raske olla keegi teine. Suhtlemissituatsioonides kontrollime me tegelikult ainult avatud ja varjatud alasid, samas minu enda pime ala on mulle tundmatu, kuid kliendile märgatav. Ja siis veel tundmatu ala, mis tihti avaldub Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 22 Pertseptsioon ehk isikutaju ekstreemsetes situatsioonides, suurte muutuste ja ootamatuste ajal. Ka suhtluspartneril on kõik need alad olemas. Mida avaramad on suhtlemisel inimese avatud alad, seda kergem on teineteist mõista. Tavaliselt positiivsete suhete puhul avatud ala suureneb. Konfliktide, arusaamatuste, mittemõistmise puhul suureneb varjatud ala. Suur pime ala peegeldab madalat enesetundmist, tugevaid kaitsemehhanisme. Hea on, kui inimene saab vähendada oma pimedat ala, kuid selle ala avalikustamine tavaliselt kahjustab suhteid
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jäll...
teadmised. on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). on teadmuse kasutamine. Tarkuse moodustab teadmus ja teadmine millal ning kuidas seda kasutada ja teha õigeid otsuseid. Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed teavikud esemed inimestevaheline suhtlemine eksperdid ehk asjatundjad informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti. On aga ka teisi silte, need sildid on inimestel, kes mõtlevad teistmoodi, nad otsustavad jääda iseendaks hetkedel, kui ühiskond sunnib meid hoopis teistmoodi elama. Minu klassiõde kõneles hiljuti kirjanduse tunnis hallist massist ehk inimestest, kes otsustavad olla nagu kõik teised. Miks mitte? Nii on palju kergem, ei pea pidevalt seletama teistele, miks ma olen selline, nagu ma olen erin...
mõnel võib olla väga ebameeldiv lõhn või välimus, kuid maitseb hästi. Minule oli pikka aega harjumatu sinihallitusjuust ja ma ei suutnud seda endale meeldivaks mõelda. Neljanda troobi põhitõde on selgitustega praegusel ajal palju rohkem päevakorras kui aastakümned ja rohkem tagasi. (Meos, 2000). Selgitab see troop, et ühe ja sama inimese otsustus sama asja kohta on erinevas olekus erinev. Nüüdsel ajal on palju asju saanud selgemaks seetõttu, et on aru saadud, et erinevates situatsioonides on käitumine erinev. Kui depressioonis olev ema last ei suuda armastada, ei saa väita, et ta last kunagi ei armasta. Ei armasta , sest ta on haige. Sama lihtne kui see, et haigena ei meeldi paljud sellised toidud, mis tervena olles võib pidada lemmikuks. 6 Viies troop ehk argument on, et taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast. Sellesse argumenti pole tänapäev midagi uut toonud. (Meos, 2000)
Reading helps you learn English. He enjoys not working. 18. Infinitives See on tegusõna to vorm. Näiteks: sõnast learn tekib to learn 19. Phrasal Verb See on tegusõna + eessõna või määrsõna, mis loob esimesest lausest teise tähenduse, kasutades sama tegusõna. I ran into my teacher at the movies last night. He ran away when he was 15. 20. Negative question Negatiivsed küsimused sisaldavad enamasti emotsioone ning kõlavad teatud situatsioonides ebaviisakalt. Didn't she like the film? Yes, she did. Aren't they reading now? Yes, they are. Isn't he a student? Can't you read? Isn't she a beauty? 21. General question Oodatav vastus sellele küsimusele on lühike (Jah; ei). Algab tavaliselt järgmiste küsisõnadega: Do? Did? Have? Has? Is? Are? Was? Were? Can? Could? Are you from Brazil? - Yes, I am / No, I am not. Did you meet Andy? - Yes, I did / No, I didn't. Was she at home yesterday? - Yes, she was / No, she wasn't. 22
Kas pidurdada nii, et käik on sees või hoopis neutraalasendis? Kui kasutada vabakäiguga veeremist, siis kulutab auto mootor tühikäigul küll kütust, kuid veeremise käigus saame pikemalt kasutada inertsi. Seda nähtust on optimaalne kasutada näiteks maanteedelt mahapööretel. Samas pidurdades selliselt, et käik on sees, on mootori kütusekulu küll null, kuid distants, mis auto edasi veereb, jääb üsna lühikeseks. Selline sõiduvõte sobib pigem situatsioonides, kus on sagedased kiiruse muutused. Kui auto peaks kiiremini seisma jääma ja seda juhtub liikluses tihti on ,,käik sees" pidurdamine parem lahendus (CIECA 2007). On oluline tähele panna, et allamäge sõitu aeglustades tuleb alati käik sees hoida, sest neutraalses asendis käigukangiga sõites saavad pidurid liiga suure koormuse. Õppimise ja õpetamise seisukohalt näevad paljud riigid ette, et käik peaks olema sees (CIECA 2007). 2.4. Õhu- ja veeretakistus
● Pööra tähelepanu kehakeelele - See, kuidas üks inimene teisele mõjub, sõltub kolmest asjast: umbkaudselt 70% kehakeelest, 20% häälest ja kõigest 10% sõnadest. Õppides jälgima ja valitsema oma kehakeelt ja lugema kliendi oma. Nii on ligipääs hulgale olulisele informatsioonile, mis müügiotsust mõjutab. ● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid kuulamistõkkeid; nagu sildistamine, oma vastuse koostamine, nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine või takka kiitmine. Tasub ennast kõrvalt jälgida, et teadvustada, mis takistab aktiivset kuulamist, sest siis saab segaja teadlikult kõrvaldada. Hea kuulamise reeglid: 1
There was a fight at the party, but nobody got hurt. (=nobody was hurt) I'm surprised Liz didn't get offered the job. (=Liz wasn't offered the job) Sõna get saab kasutada ainult siis, kui midagi toimub. Näiteks ei saa kasutada sõna get järgnevates lausetes: Jill is liked by everybody. (Mitte gets liked see ei ole sündmus) He was a mystery man. Very little was known about him. (Mitte got known) Sõna get kasutatakse tavaliselt mitteametlikus kõnekeeles. Sõna be saab kasutada kõikides situatsioonides. Sõna get kasutatakse ka järgnevates väljendites, mis ei ole tähenduselt passiivis: get married/ divorced; get dressed (=put on your clothes), get lost, get changed (=change your clothes). It is said that... He is said to... He is supposed to... Henry on väga vana. Keegi ei tea täpselt, kui vana ta on, kuid... It is said that he is 108 years old. He is said to be 108 years old. Mõlemad laused tähendavad, et "Räägitakse, et ta on 108 aastat vana."
eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise
" (Pajula, 1998) Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv. 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi: ,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng." (Hennoste, 2000) ,,Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997)
o Erivõime Võimed mingil kunstilisel või looval alal · Muusika, maalikunst, kirjandus · IQ- Inteligentsuskoefitsent (50-100-150) o Verbaalsed võimed o Loogika o Arvulised võimed o Kujundiline mõtlemine o Mälu, taju kiirus · Kristalliseerunud intelligentsus- Teadmised, mille me oleme ära õppinud · Fluiidne intelligentsus- Võime arutada ja oma teadmisi kasutada; oskus erinevates situatsioonides toime tulla ja tajuda inimeste omavaheliseid suhteid ehk voolav mõtlemine · Intelligentsus ja loovus Eeldab erivõimeid; Võime midagi teha; Ideaaliks, et inimene oleks loov ja intelligentne o Loovus ehk kreatiivsus o Võime välja mõelda või teha midagi uut o Nauditav või kasulik o Loovus Kuidas sa oma autot tuunid Kuidas sa oma aeda planeerid Kuidas sa maalid ja kuidas asju välja mõtled jne
moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis
mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised juhised ergutada teda alustama või lõpetama tegevust. Lapse enda kõne sel etapil kas saadab lapse tegevust (näit
maailmast pärit informatsiooni. Intelligentsusest ei saa traditsioonilises tähenduses rääkida, kuna kognitiivnse stiil ei iseloomusta inimesi niivõrd nende tegevuse efektiivsuse kui eripära põhjal. Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale. 2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Kas ollakse tormakas või järelemõtlik. Lihtsate ülesannete korral on järelemõtlikkus kasulik, keeruliste ülesannete korral tormakusele kalduvad lahendavad kiiremini. Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine
osapool tunnistada viga ning paluma andeks. Kuid vahel on nii, et mõlemad osapooled teavad et neil on kindlasti õigus, siis jääb ka nende konflikt lahtiseks ja suhted võivad muutuda halvaks. Arusaamatused võivad tekkida igasugustest pisiasjadest ning neid võib isegi liigitada. Kuigi arvatakse et konflikt on ainult halb, leian ka mina, et see ei pruugi nii olla. Kaks olulist järeldust konflikti kohta: 1) Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; 2)Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).
· Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus · Impulsi kontroll Üldine tuju skaala · Optimism · Õnn 10 Kokkuvõte Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime aru saada oma tunnetest, neid juhtida elu erinevates situatsioonides ja läbi sellise mõistmise reguleerida oma käitumist. Mõistes iseenda tundeid, suudab emotsionaalselt intelligentne inimene läbi iseenda aru saada ka oma kaaslasest, mõista tema tundeid, tegevusi ja käitumismotiive ning juhtida ja kohandada vastavalt olukorrale oma käitumist. 11 Kasutatud kirjandus: Daniel Goleman ,,Emotsionaalne intelligentsus" 2003, kirjastus Väike Vanker
sarnasega. Mängu ei tohi alustada ega jätkata enne, kui eelmised mängijad on löögiulatusest väljas. Mängijad peaksid alati hoiatama lähedal- või eespool asuvaid väljakutöölisi, kui hakatakse sooritama lööki, mis võib neile ohtlik olla. Kui mängija lööb palli suunas, kus on oht, et pall võib kedagi tabada, peaks viivitamata hüüdma hoiatuse. Tavapärane hoiatushüüe sellistes situatsioonides on ,,fore". Teiste mängijatega arvestamine Mängu ei tohi häirida ega segada. Mängijad peaksid alati väljakul arvestama teiste mängijatega ja mitte häirima teiste mängu liikumise, rääkimise ega tarbetu müraga. Mängijad peaksid tagama, et väljakule kaasa võetud mistahes elektrooniline seade teisi mängijaid ei segaks. Avalöögialas ei tohi mängija lööki sooritada enne, kui on tema kord.
mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus
Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.
oma liidri suhtes 2. Tööülesannete formaliseeritus, kirjalike reeglite ja protseduuride olemasolu 3. Liidri positsioonivõim: milline mõju on liidril värbamises, vallandamises, distsipliinis, edutamistes ja palgatõusudes Nende muutujate ühendamisel saadi kaheksa võimalikku situatsiooni kolmes kategoorias: väga soodne olukord, keskmine olukord ja väga ebasoodne olukord. Fiedler järeldas, et ülesandele orienteeritud liidrite saavutused on paremad situatsioonides, mis olid kas väga soodsad või väga ebasoodsad ja suhetele orienteeritud liidrid on tulemuslikumad keskmiselt soodsates olukordades. Võimustamine Peaaegu igas ühiskonnas on mõned vähemusgrupid, kes tunnevad võimetust oma saatust kontrollima. Samamoodi on enamikus organisatsioonides töötajaid või töötajate gruppe, kes usuvad, et nad on teistest sõltuvad ja et nende oma jõupingutustel on väike mõju tulemuslikkusele. Selline võimetus toob kaasa madala
tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant Anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.
Järgnevalt tuleb isikutel esitada printsiibid mille alusel kaebusi ja seega ka praktikaid endid hindama hakata. Printsiipide esitamise ja tunnustamise protseduur esindab sarnaselt moraalile piiranguid, millega ratsionaalsed ja üksteise suhtes omakasupüüdlikud isikud pannakse käituma mõistuspäraselt. Selle arutluse võtab autor kokku teoreemina nimelt, kui üksteise suhtes omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed isikud tüüpilistes õigluse situatsioonides on erinevatel seisukohtadel ning kui moraali olemasolust tulenevaid piiranguid väljendav protseduur nõuab neilt üksmeelt printsiipide osas, mille põhjal nende nõudeid ühiste praktikate kujundamise suhtes hinnata tuleks, siis jõuavad nad just nende kahe kitsendava printsiibini, mis reguleerivad õiguste ja kohustuste määramist, kiites sellega heaks oma õiguste piiramise üksteise suhtes.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õp...
Normatiivne reguleerimine saavutatakse inimeste käitumise üldiste reeglitega, mis määravad kindlaks käitumismudeli, nn käitumisetaloni, mida rakendatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide ja -subjektide suhtes (st kõigi isikute suhtes või teatud sarnaste tunnustega kogumi isikute suhtes, kes satuvad konkreetsesse olukorda ehk suhtesse, mida antud norm reguleerib), korraldamisega. Eelduseks on, et asjakohane norm kehtestab selleks, et inimesed saaksid konkreetsetes elulistes situatsioonides mõista ja otsustada, milline reegel sellisel juhul juhindumiseks tuleks võtta ning kuidas on lubatud ja õige käituda, piisavalt selged ja täpsed reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks.
moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA teiste arvates on tegemist lihvitud keelega, mida kasutatakse eelkõige formaalsetes situatsioonides (nii kirjalikus kui ka suulises kõnes). SIISKI Sellise keele kasutajaskond on suhteliselt väike. AGA Samas pole see üllatav, sest enamik inimesi on lugejad ning ainult 5-10% on aktiivsed kirjutajad. Võrreldes lugemisega on normitud kirjakeeles kirjutamine vaevanõudev tegevus, mis eeldab igapäevast tööd sõnaraamatute, grammatikate ja käsiraamatutega. SEEGA
Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. 4. Kasutatud kirjandus 1. Melissa Ricketts, Rembrandt. Tarian Invest OÜ 2006. 2. D.M. Field, Rembrandt. Sinisukk 2007. 3. Maalikunsti ajalugu, renessansist tänapäevani. Koolibri 2006. 42-42 lk 4. Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak, madalmaade maalikunst XV-XII sajandini. Kirjastus ,,Kunst" 1978. 140 lk 5. Annus Raud, 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees OÜ 2005.68 lk 5. Lisad Joonis 1. ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" http://www
Grupeerimine kategooriatesse eriti hierarhilistesse kategooriatesse aitab kaasa moistmisega õppimisele ja on seetõttu efektiivsem kui lihtne kordamine voi seostamine. Uute teadmiste ümberorganiseerimine, kokkusurumine ja üldistamine on eriti efektiivsed viisid õpitava paremaks meeldejätmiseks, kui on vaja õppida keerukamat materjali. Õpitu kasutamine. Mälu funktsioneerimise seaduspärasused põhjendavad, miks õpilasedsuudavad kasutada õpitut väga konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas
mõtlemiseks. Oluline punkt keeldumise juures on konkreetsus, seda nii kehakeeles kui ka sõnades. Kui ütled "ei" langetatud pilguga, kasutad keeldumiseks pikki ja lohisevaid lauseid ning sinu kehakeel on ebakindel, on sind kerge ümber veenda. Otsusta enda eest seisma hakata, harjutades seda peegli ees. Seisa sirgelt, vaata vestluspartnerile otse silma sisse, ütle viisakalt "ei". Peegli ees harjutamine teeb reageerimise reaalses elus lihtsamaks, samuti on soovitav harjutada igapäevastes situatsioonides, mis ei ole nii olulised nagu näiteks kaupluses või telefonimüüjaga suheldes. Loomulikult aita ka edaspidi teisi, kuid oluline on leida tasakaal. Iga kord kui millegagi nõustud, ütled sa automaatselt "ei" millelegi muule; millekski muuks kipuvad sageli olema sinu enda vajadused. Leia aega iseenda jaoks, sest nii kogud jõudu ja jaksu, et järgmisel korral taas teisi aidata. KOKKUVÕTE Üha kordudes võib iga sündmus või tegu kujundada meis selgeid muutusi. Kui alati endaks
Enesehinnang ja selle mõju käitumisele 2. ENESEHINNANGU TÄHTSUS 2.1 Adekvaatse enesehinnangu olulisus Kas enesehinnangul on mingit tähtsust? Kas sellel, kuidas inimene endasse suhtub, on mingeid märgatavaid tagajärgi? Viimaste aastakümnete uurimused on korduvalt näidanud, et enesehinnang mõjutab oluliselt seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad, käituvad ja kohanevad erinevates situatsioonides. (Allik et al, 2003:198) Ebastabiilne enesehinnang võib võtta mitmeid vorme. Mõned inimesed tunnevad iseenda suhtes väga vastakaid tundeid - kord väga positiivselt, siis jälle vastupidi väga negatiivselt. On ka sellist tüüpi madala enesehinnanguga inimesi, kes reageerivad teravalt olukorrale, millel arvavad olevat ohtu nende eneseväärikusele, kuigi tegelikult see nii ei ole. Näiteks kui kolleeg
omi. · Agressiivsest käitumisest- oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine. · Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. SOTSIAALSED GRUPID JA GRUPIKARAKTERISTIKUD Sotsiaalne grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: · suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid · kestvuse alusel: alalised / ajutised · moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: · grupis ,,meie" tunne · grupi eesmärgid · grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid
2. Oma põhirollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda kui muutub situatsioon. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi
vaid ka kindluse, et nad suudavad neid kasutada, kui seda on vaja. Et seda saavutada, peavad treeninguprogrammid lisaks sellele, et nad õpilastele neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda. Praktika laiendamist väljapoole klassiruumi (koduülesandeid) peetakse väga vajalikuks, et soodustada nende oskuste integreerimist nooruki üldisesse käitumisrepertuaari, mida nad saavad reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks.
Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali,
Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2. Koodnlause ja korduvate lauseühenditega lause nt: Peenral oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See film linastub esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes. 3. Elliptilised laused
90. Grupi tunnused ja omadused Grupil on neli olulist tunnust: _Grupp moodustub kui kaks või enam inimest on seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning nad saavad vastastikku mõjutada üksteise käitumist ja veendumusi _Neil on teatud kindlates valdkondades ühised arusaamad ja eesmärgid, mille saavutamist nad taotlevad. _Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur on kindlad rollid ja reeglid ning normid, mis on ajas püsivad ja mida täidetakse ka erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. _Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina. 41 91. Grupi areng ja grupi küpsus 92. Grupistruktuur, grupisuhteid määravad struktuuri elemendid 93. Grupi normide kujunemine ja funktsioonid 94. 94. Grupi kohesiivsus ja selle kujunemist mõjutavad tegurid 42 95. Meeskond 96. Meeskonnatöö printsiibid 97. Meeskonna arengustaadiumid 98
teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
(kompositsiooniline lõpetatus on võõras elule kui sellisele Puskini värssromaan ei lõpe ei tegelase surma ega pulmadega). ,,Jevgeni Oneginit" eristab Puskini romantilistest teostest seegi, et teose ülesehituses mängib olulist rolli täpne kronoloogia. Teos pani aluse vene romaani tüübile. võib pidada ,,vene elu entsüklopeediaks". Poeem ,,Mustlased" Aleko avaneb dramaatilistes situatsioonides, teiste tegelaste hinnangute kaudu, ta on samasugune kujutamise objekt kui nemad. Autor kujutab romantilise individualismi väljapääsmatut tragöödiat. Peategelane Aleko, kes on kodumaal elanud ,,kirgede võimuses", pageb kibestumise eest, ,,umbsete linnade vangistusest", mustlaste juurde steppi, võites siin kauni Zemfira armastuse. Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas (idamaad).
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust. Alati mõelge selle üle, et kui oma enesehinna...
pälvida nende perede ja sõprade austus ning säilitada ka oma ausus. Enamasti suudavad juhid leida võimalusi, kuidas vastutuse ja ootustega toime tulla, kuid mõnikord see ka ebaõnnestub, see on inimlik. Sel puhul leiavad need vastutavad, edukad, saavutustele orienteeritud inimesed, et miski ei laabu: nad ei suuda elada võetud kohustuste vääriliselt ning standardite tasemel, mia nad ise endale seadnud on. Sellistes situatsioonides on juhtide panused väga suured, tahetakse jõuda tuumani, mida tähendab olla edukas juht ning vastutustundlik inimene. Olukordi, nagu Rebecca Denneti oma, kutsutakse vahepeal ,,mustade käte" probleemiks. See nimetus pärineb prantsuse filosoofi Jean Paul Sartre'i samanimelisest näidendist. Tegevus toimub sõja ajal, kus peategelasteks on kommunistliku partei põrandaaluse üksuse veteranist juht ja noor innukas parteiliige. Näidendi kulminatsioonihetkel süüdistab noor mees
Meeskonna juhtimise jaoks on olemas kindlad põhimõtted (vt. Lisa 1 ja Lisa 2). Näiteks meeskond peab olema suunatud ehk peavad leiduma ühised eesmärgid, väärtused ning motivatsioon. Samuti peab meeskond olema organiseeritud ehk nad peavad suutma ise ennast juhtida ja organiseerida. Paigas peavad olema ka omavahelised suhted ning üksteise mõistmine. Viimasena tooks välja meeskonna tahtejõu ja turvalisuse. Meeskond peab olema suuteline rasketes ja ekstreemsetes situatsioonides püsima jääma. Selle kõige korrektseks toimimiseks peabki meeskonnal olema suurepärane juht ning kõrge motivatsioonitase. 7 2.3 Motivatsioon Veel üks võimalus töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks on suurem keskendumine töötajate motiveerimisele. Oma igapäevases töös peame me pidevalt suhtlema ja seetõttu ei ole sugugi väheoluline, millised on kolleegide omavahelised suhted. Öeldud on ka seda, et iga
Esimese osa teine pool keskendub juhi rollile meeskonnas ning milliseid rolle ning juhte meeskonnas olla võib. Töö teine osa keskendub meeskonna juhtimisele ning juhi oskusele meeskonda efektiivselt juhtida. 3 1. PROJEKTIJUHI OMADUSED 1.1. Kuidas olla hea juht Üks olulisemaid omadusi juhil on oskus juhtida efektiivset ja ühtset meeskonda. Selle alla käivad mitmed pädevused ning oskused erinevates situatsioonides käituda. Osav juht peab suutma meeskonda motiveerida, hoida ning kuulata. Projektijuhil on need omadused samuti väga olulised, et projekt toimiks ning meeskond töötaks eesmärgistatult. Juhtimise ja projektijuhimise vahe on see, et projektid on ühekordse olemusega. Projektid vajavad tugevat tähelepanu planeerimisele, kuid tava juhtidel on täis kohaga töötajad, kes tegutsevad tööga regulaarselt. Projektijuhil on aga meeskond, kes tegutseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
