Lähisuhte vägivald (0)

Järvamaa kutsehariduskeskus
Puit-ja kiviehitiste restauraator
Ando Tabur
Lähisuhte vägivald
Referaat
Paide 2010
Sisukord

• Sissejuhatus
  
• Mis on lähisuhtest
  
• Emotsionaalne vägivald
  
• Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks
  
• Kes on perevägivalla ohver
  

• Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist
  
• Mida saab teha perevägivalla ohver
  
• Mida saavad teha naabrid ja lähedased
  
• Milline on perevägivalla mõju lastele
  
• Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda
  
• Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest
  
• Miks on vaja aidata vägivallatsejat
  
• Perevägivald ja alkohool
  
• Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes
  
• Mida saab teha vägistamisohver
  

Sisukord
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem  naise vastu kasutama vägivalda.
Mis on lähisuhtevägivald
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine ).
Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga  ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega , nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna.
Löömisähvardus  ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta.
Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest, mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest , kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine.Mis on lähisuhtevägivald
Emotsionaalne vägivald
Kas sinu vastu on tarvitatud emotsionaalset vägivalda?
Paljud naised leiavad, et emotsionaalselt halba kohtlemist on raske määratleda või sellest isegi rääkida. Sageli nad kahtlevad, kas emotsionaalne vägivald on üldse tõsine probleem, sest seda ei saa näha nagu kriimustusi või murtud luid. Teisalt on emotsionaalselt halvasti koheldud naised aga seisukohal, et üks suurimatest probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, on just see, et teised võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada.
Milline on sinu lähisuhe?

• Kas sa tunned , et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada?
  
• Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu?
  
• Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid?
  
• Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind?
  
• Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega ? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid?
  
• Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
  
• Saad sa vastakaid signaale, nagu näiteks see, et halb kohtlemine on õigustatud sellega, et ta armastab sind?
  
• On sulle öeldud, et keegi teine niikuinii ei taha sind, või ei sa pead olema õnnelik, et su partner üldse hoolitseb sinu eest?
  
• Pead sa arvet pidama hetkede kohta, mil sul on aega iseenda jaoks?
  
• Kas su partner nimetab sind solvavate nimedega, kui sa püüad temaga probleemidest rääkida?
  
• Kas partner takistab või keelab sind tööle või kooli minemast või lihtsalt ennast täiendamast?
  
• Kui sa raha kulutad, kas siis su partner paneb sind igat senti lugema või ütleb, et sa ei vääri midagi?
  
• Kas peale tüli nõuab sinu partner sinult, et sa seksiksid temaga, et ära leppida?
  
• Kas sinu partner ässitab erimeelsuste korral lapsi sinu vastu?
  
• Kas sinu partner ähvardab, et sa ei näe oma lapsi enam kunagi, kui sa tema juurest ära lähed?
  
• Kas sinu partner süüdistab kõigis ebaõnnestumises sind?
  
• Oled sa võimeline ise otsuseid langetama või kardad sa seda teha?
  
• Kas sa teed kõik selleks, et oma partnerile heameelt valmistada ja püüad teda mitte ärritada?
  
• Püüad sa leida vabandusi oma partneri halvale käitumisele?
  
• Oled sa kergesti unustav, hajevil ja võimetu kontsentreeruma?
  
• Oled sa märganud muutusi oma söömis- ja magamisharjumustes ja alkoholi ja ravimite kasutamisel?
  
• Oled sa kaotanud huvi ja energia teha asju, mida sa varem meelsasti tegid?
  
• Kas sa tunned end juba mõnda aega halvasti, rahutult, väsinuna või masendununa?
  
• Kas sa oled kaotanud kontakti oma sõprade, perekonna või naabritega ?
  
• Kas sa tunned, et sa oled kaotanud oma enesekindluse ja tunned hirmu, et sa ei saa ise hakkama?
  

Mida on sul võimalik ette võtta?
Teadvusta, et emotsionaalne ärakasutamine on tõsine probleem ja sul on võimalik abi saada. Probleemi teadvustamisel tasub arvestada, et emotsionaalne vägivald on sama tõsine või tõsisemgi kui füüsiline vägivald. Võta enda ja oma laste kaitsmist emotsionaalse vägivalla vastu tõsiselt. Tea, et emotsinaalne vägivald võib viia füüsilise vägivallani või isegi surmani. Tea, et sina ei ole süüdi oma partneri vägivaldses käitumises. Leia inimene, kellega rääkida, see pakub tuge. Mõttekas on minna nõustamisele. Ära anna alla, kui sotsiaaltöötajad pole selles küsimuses abiks. Otsi edasi kedagi, kes sind kuulab ja emotsinaalset vägivalda tõsiselt võtab.  Teadvusta, et sul on õigus ise otsuseid teha oma elu üle, võtta otsustamiseks endale aega ja et igat liiki vägivallaprobleemiga tegelemine võib aega võtta. Usalda ennast ja oma kogemusi. Pea meeles, et sina ise oled endale parim teadmiste ja tugevuse allikas, ja et sul on juba olemas sisemised vahendid selleks, et see probleemne aeg üle elada. Naise varjupaika võivad pöörduda ka emotsionaalse vägivalla all kannatajad.
Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks
Põhimõtteliselt võib igaüks sattuda perevägivalla ohvriks. Vägivald võib tabada nii vanemat, teismelist kui keskealist naist, sõltumata elukutsest, majanduslikust edukusest või haridustasemest. See võib tabada naist nii enne kooselu, kohe pärast kooselu algust kui ka alles kümne aasta pärast. Perevägivald ei sobi mingite mudelite või stereotüüpide raamidesse. Vaatamata asjaolule, et enamus perevägivalla-teemalist kirjandust kasutab sootuid termineid nagu "koduvägivald" või "vägivald partneri vastu", tabab vägivald lähisuhtes 90-95%-il juhtudest naisi. Samas esineb vägivalda ka lesbilistes ja homoseksuaalsetes suhetes.
Kes on perevägivalla ohver
Kas Sinu partner on kunagi teinud midagi järgnevast loetelust?

• manipuleerinud Sind valede ja vastuolulise käitumisega
  
• naeruvääristanud või solvanud Sinu kõige pühamaid tõekspidamisi
  
• avaldanud Sinu suhtes pidevat õigustamatut kriitikat
  
• alandanud Sind kahekesi olles või avalikult
  
• peksnud puruks mööblit või muid esemeid
  
• ähvardanud noa või relvaga
  
• kontrollinud Sinu käike, suhteid, rahakasutust
  
• teinud ainuisikuliselt kõik teisse mõlemasse puutuvad otsused
  
• ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha
  
• ignoreerinud Sinu tundeid
  

Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi.
Keegi ei ole ärateeninud vägivaldset kohtlemist
Toetavad laused meeldejätmiseks

• Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse.
  
• Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus.
  
• Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist .
  
• Väärin, et minusse suhtutaks respektiga.
  
• Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, keslöövad ja keda lüüakse.
  
• Väärin turvalist ja õnnelikku elu.
  
• Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida.
  

Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.
Mida saab teha perevägivalla ohver
Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan - kuhu minna ja kuidas.
Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.
Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika (see võimalus on hetkel Tartus ja Tallinnas). Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest  sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.
Mida saavad teha naabrid ja lähedased
Paljud meist teavad ja tunnevad mõnda inimest (pereliiget, sõpra, kolleegi, naabrit), kes on perevägivalla ohver. On üsna tõenäoline, et see inimene tunneb end üksildase ja hirmununa ning vajab abi, kuna ta ei ole alternatiivsetest võimalustest tihti üldse teadlik. Oluline on ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele ja olla toeks ning abiks. Sageli on sellele inimesele suureks kergenduseks juba see, kui ta saab oma mure südamelt ära rääkida. Arvesta sellega, et sa võid olla esimene inimene, kellele ta üldse on julgenud oma probleemist rääkida. Siis on ülim, mida sa teha saad, olla hea kuulaja . Püüa mõista, et sinu nõuanded, mis võivad iseenesest väga head olla, võivad esialgu saada hirmunud tagasilükkamise osaliseks . Inimene lihtsalt pole ehk veel muutusteks valmis või on hetkel nii ülekoormatud, et tajub iga lisakoormust oluliste otsuste tegemise kujul talumatuna. Ära sellest heitu. Ära tõmbu tagasi ega muutu kärsituks, vaid anna mõista, et Sa ei taha teda sundida tegema midagi, mida ta ise ei taha.
Avalda oma muret ja hoolimist:

• Ma olen sinu pärast mures.
  
• Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist.
  

 On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub. 
Kinnita oma valmidust toetada:

• Mida ma saaksin teha, et sind aidata?
  
• Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt?
  
• Kuidas Sa oled seni hakkama saanud?
  

Uuri abivajaja hetkesituatsiooni ja vajadusi. Kas on olemas ohutu koht, kuhu ta saaks minna? Uurige koos kõiki võimalikke alternatiive (vajadusel anna naiste varjupaiga, psühholoogi vms kontaktandmed ). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta mehe teo õigustamist, vaid põhjuste ja toimemehhanismide väljaselgitamist. On oluline, et naine suudaks vabaneda ohvri rollist ning õpiks tajuma, et temagi võib otsustada otseselt tema elu mõjutavate asjade üle. Ta peab aru saama, et vägivaldne käitumine ei ole aktsepteeritav mitte ühelgi tingimusel. ("See ei loe, kui sa kõrvetad kasvõi nädal otsa toitu põhja, sa ei ole ikka ära teeninud seda, et sind löödaks.")
Kuna vägivalla all kannatavad naised tunnevad end kaitsetuna, tajudes oma olukorda lõksuna, millest pole väljapääsu, ei suuda nad sageli näha/uskuda, et nad ise saaksid midagi olukorra muutmiseks ette võtta. Seetõttu võib juhtuda, et nad keelduvad järjekindlalt abipakkumistest või soovitustest midagi muuta. Niisiis võib mõnikord osutuda keeruliseks üldse midagi nende heaks teha. Ära heitu. Igaühel on oma tempo. Eneses selgusele jõudmine võtab vahel aastaid.

• Ma olen sinu pärast mures.
  
• Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist.
  
•  On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub
  

Milline on perevägivalla mõju lastele
Lapsed õpivad vägivaldset käitumist väga erineval viisil. Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides , raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et:

• need, kes armastavad, ka peksavad,
  
• teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav,
  
• vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi,
  
• lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist.
  Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma , olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid , kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.
  Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad?
  NÄIDE
  Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast. Viimastel aastatel on Kalev hakanud olukorda sekkuma, olles tõotanud, et viib asja nii kaugele, et isa ei löö ema enam kunagi.
  Vägivald kutsub lastes esile selliseid tundeid nagu segadus , hülgamishirm, abitus, enesekindluse puudumine, üksildus, depressioon , süütunne, et nad ei suuda olukorda muuta, viha ohvri vastu, kuna too ei kaitse ennast, usalduse kaotamine täiskasvanute suhtes, pidev turvatunde defitsiit, mis võib jätta jäljed kogu eluks.
  Vägivaldses suhtes elavad naised on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, kes võib ohustada nende füüsilist julgeolekut, et saavutada naise üle kontrolli. Vägivald põhjustab ema eemaldumise lastest nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Paraku otsustavad emad jätkata vägivaldset suhet sageli just põhjendusega, et siis on lastel olemas mõlemad vanemad.
  Vägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kogevad sageli väga tugevat stressi. Turvalisust tagavad funktsioonid sellises pereelus puuduvad, laps tunneb end ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud iseenda stressiseisunditega, et pöörata tähelepanu lapsele. Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi, põhjuseks soov toimuvat eitada, mitte tunnistada pereelu probleeme. Seda, miks saabub politsei, miks ema saab vigastada ja viiakse haiglasse, miks põgenetakse keset ööd varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab tema stressikoormat veelgi.
  

Kas naine soovib, et tema suhtes rakendataks vägivalda
Vahel väidetakse, et vägivalla all kannatavad naine ise õhutab tagant vägivalda, mis teda tabab. Lähedased küsivad: "Mida sa tegid selle provotseerimiseks?" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada oma ohvrit toimunus, väites "kui sa poleks nii käitunud, poleks ma sind löönud." Kuuldes neid väiteid, usuvad vägivalla all kannatavad naised sageli, et nad ongi ise vägivallas süüdi ning nad jätkavad kooselu lootuses, et neil õnnestub ometi leida mingi nipp vägivalla peatamiseks. Vägivalla all kannatavad naised rakendavad igasuguseid võtteid, et partneripoolset vägivalda vältida, nende taktikatega aga ei õnnestu vägivallatsemist lõpetada. Vägivallatsemine saab lõppeda ainult siis, kui vägivallatseja võtab vastutuse selle peatamise eest enda peale.
Lisaks sellele, et naisi pannakse vastutama nende suhtes tarvitatud vägivalla eest, väidetakse vahel ka seda, et naistele isegi meeldib, kui nende suhtes vägivalda tarvitatakse. Sageli selliseid naisi ja nende vajadust abi järele ignoreeritakse. See aga ei tähenda kaugeltki, et nad abi ei vajaks, nad lihtsalt ei tea, et neid saab üldse aidata. Kuna meie ühiskonnas on naiste- ja lastevastane vägivald niivõrd tavaline, on paljusid naisi õpetatud eeldama lähisuhtes vägivalda. Tähelepanu ja lähedusega täidetud perioodid, mida kogetakse vägivallaaktide vahel, ajavad naise segadusse , pannes ta uskuma, et vägivald ongi lõppenud. Naised ei soovi, et jätkuks vägivald, nad soovivad, et jätkuks nende suhe.
"Näis, et ma ei pääse sellest iialgi välja. Mulle öeldi ikka ja jälle, et ma olen naine, kes armastab liiga palju, et ma olen masohhist, et ma olen vägivallatsejast sõltuvuses. Lõpuks läksin ma vägivalla all kannatavate naiste eneseabigruppi... ja seal räägiti mulle teist juttu. Nad ei öelnud, et ma olen kaassõltlane. Nad ei öelnud, et ma olen ise süüdi. Nad ütlesid, et mul on ainult üks probleem: nimelt see, et ma abiellusin ühe kuradima vägivallatsejaga."
Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest
HIRM
Naise ratsionaalne kaalutlus : "Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." "Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ta ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas.
MAJANDUSLIK SÕLTUVUS
"Kes toetab mind ja mu lapsi?"
LAPSEVANEMA VASTUTUS
"Omada pöörast isa on lapsele parem kui olla päris ilma isata", "Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi."   
RELIGIOON JA VANEMATE SURVE
"Pere tuleb koos hoida iga hinnaga," "Kõikide probleemidega on võimalik toime tulla, kui ma piisavalt palju püüan."
LOJAALSUS
"Ta on haige. Kui tal oleks vähk, siis ma ju ka jääksin."
KAHJUTUNNE
" Temal on ju veel palju raskem kui minul."
PÄÄSTJA KOMPLEKS
"Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest "Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha".
SUTSIIDIHIRM
"Ta ütleb, et tapab enda ära, kui ma lahkun."
JULGEOLEK
Hirm üksioleku ees ja kahtlus suutlikkuses üksi toime tulla.
KARTUS JÄÄDA ABITA
Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutustel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi.
Miks on vaja aidata vägivallatsejat
Perevägivallal pole õigustust. See purustab perekondi ja elusid . Vaja on rakendada kõiki meetmeid, et lõpetada vahetu vägivallaoht ja peatada vägivallatsükli toimimine . Selleks ei piisa ainult ohvri toetamisest ja aitamisest, vaid tööd tuleb teha ka vägivallatsejaga. See on eluliselt tähtis, sest vastasel juhul säilib oht, et ka siis, kui praegune ohver vägivaldsest lähisuhtest lahkub , leiab vägivallatseja peagi järgmise, kellega kõik kordub sama mudeli järgi. Abi vajavad mõlemad pooled.
Miks kasutab vägivallatseja oma partneri vastu vägivalda?
Vägivalda kasutab inimene, kellele on seda õpetatud. Suur osa vägivallatsejaid on oma käitumismallid omandanud otsese jälgimise kaudu oma perekonnas. Lapsena kogetud vägivaldne (nii füüsilise, psüühilise kui seksuaalse vormina) käitumine andis neile ellu kaasa vastava käitumismudeli. Sageli puudub sellisel inimesel iseseisvat elu alustades teadmine tervislikumatest alternatiividest. Kriisisituatsioonis pöördutakse lahenduse leidmiseks lapsepõlvest tuttavate tegutsemisstrateegiate poole.
Vägivallatsejad kasutavad vägivalda selleks, et saavutada võimu ja kontrolli oma partneri üle. Vägivaldses käitumises võib sisalduda füüsiline ja psüühiline, emotsionaalne ja majanduslik kontroll. Traditsiooniline arusaam vägivallatsejate aitamisest on, et nad peaksid õppima oma vihast "võitu saama" ja lahendama konfliktid mittevägivaldselt. See arusaam on aga ekslik , kuna vägivallatsejad suudavad sageli väga hästi oma viha taltsutada ega ründa kunagi näiteks oma ülemust või sõpru, kuigi nad võivad olla nende peale vihased . Pigem tuleks keskenduda sellele, et muuta vägivallatseja usku, nagu oleks tal õigus kontrollida teist inimest. Vägivallatsemine - kaugel sellest, et olla kontrollimatu akt - on konkreetselt kontrolli saavutamiseks välja töötatud valik. On oluline, et vägivallatseja suudaks endale teadvustada, et vastutus vägivallaaktide eest lasub temal ning vägivaldsete käitumis- ja mõtlemismallide muutmine on tema enda huvides.
Perevägivald ja alkohol
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol.
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi.
Sarnasused

• Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.
  
• Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.
  
• Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.
  
• Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv , muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.
  
• Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud.
  

Erinevused

• Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem.
  
• Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
  
• Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse, vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse hoopis ohvrit.
  
• Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus peaga autojuhtimine).
  
• Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku teavitus
  
• tööd.
  

Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes
Naine, keda tema partner on löönud, võib alatiseks kaotada soovi seksuaalsuhte järele juhul, kui ei toimu vajalikku taastumisprotsessi. Enamasti muutuvad seksuaalsuhted pärast vägivallajuhtumit dramaatiliselt. Just seksuaalsfäär võib olla valdkond , milles naine tajub ikka ja jälle oma haavatavust ning millega võib kaasneda ka hirm. See võib viia püüdeni seksuaalakti vältida või alateadliku tagasitõmbumiseni - naine küll osaleb seksuaalaktis, kuid jääb sealjuures passiivseks. Paljud naised, keda on löödud, kinnitavad, et hilisem seksuaalsuhe on nende jaoks raske katsumus , kuna  nad ei suuda selles sfääris usaldada partnerit, kes on nende usaldust kuritarvitanud. Samas võib naise tagasitõmbumine kaasa tuua uusi süüdistusi, mees võib naisele ette heita külmust ja hoolimatust ("Näed nüüd, mina tahan ju hea olla, aga sa ise ei taha", "Miks sa pead halba meeles?").
Mida saab teha vägistamisohver
Vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistajaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad sageli teataval määral vastutust või süüd juhtunu suhtes, jääb vastutus teo eest siiski vägistaja kanda. Vägistamine on agressiooni ja/või vägivallaakt, mille motivatsiooniks on viha, tahtmine saavutada kontrolli ja alandada, selle käivitajaks on vaid harva seksuaalne iha. Paljud vägistajad vägistavad korduvalt. Seni pole suudetud leida seost, et naised, keda on vägistatud, oleksid käitunud kuidagi teisiti kui ülejäänud naised. Näiteks liigub meie tänavatel massiliselt väljakutsuvalt riietatud ja käituvaid naisi, kellega seda ei juhtu kunagi. Vägistajad on tunnistanud, et nad on vägistanud pigem juhtudel, kui neil on alust arvata, et tegu ei tule välja, mitte naise välimusest või käitumisest tulenevatel ajenditel.
Vägistaja tekitab ohvris oma tegevusega surmahirmu, mis sageli halvab viimasegi mõtlemis- ja tegutsemisvõime. Samas pole niisuguses situatsioonis olemas ainuõigeid ja täiesti valesid käitumisvorme. Mõnel juhul ehmatab ja hirmutab vägistajat karjumine, teistel juhtudel võib vägistaja sellele vastata lisaks kõigele muule löömisega, lootuses niiviisi ohvrit vaigistada. Seega pole mõtet end hiljem vaevata mõttega: Mida ma oleksin pidanud teisiti tegema? See ei muuda olukorda ega tee enesetunnet paremaks. Vastutus teo eest lasub vägistajal.
Mida Sa saad enda heaks teha?

• Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel pole õigustust. Keegi ei ole vägistamist ära teeninud.
  
• Räägi kellelegi juhtunust. Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi. Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu saad helistada, kui Sul on raske, ja jäta see kohta, kust võid selle igal ajal leida.
  
• Võta endale aega. Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt , kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas , olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev.
  
• Hoolitse oma turvalisuse eest. Mõte, et vägistamine võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda. Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda. Keskenduda tasuks järgmistele punktidele, need aitavad tagada turvalisuse tunde ka tulevikus:
  

Sul on õigus otsustada oma kehaga toimuva üle.

• Usalda oma instinkte ja tundeid. Usalda oma sisemist häält, kui see ütleb, et midagi on kahtlane, olukord kipub ohtlikuks.
  
• Alkohol ja narkootikumid muudavad Su haavatavaks. Kui siiski tahad neid kasutada, tee seda turvalises keskkonnas. Jää alati nii kaineks, et suudaksid ise koju minna.
  
• Kaalu enesekaitsekursustele minekut. Oskus ennast kaitsta annab sisemist tasakaalu ja turvatunnet. Paljud kannatanud on leidnud, et enesekaitsekursus on neil aidanud vabaneda vihast ja hirmutundest.
  

Otsusta, kas teatada politseisse või mitte.
Kahjuks on otsus, kas teatada politseisse / muudesse instantsidesse või mitte, üks esimesi, mida Sa pead tegema. Teatamine võib hetkel olla asi, millele Sa kõige vähem tahaksid mõelda, kuid oluline on olla teadlik olemasolevatest võimalustest.
Esiteks on teatamine/mitteteatamine otsus, mille ainult Sina saad teha. Kui Sinus valitseb segadus, võib abiks olla nõupidamine usaldustelefoni töötajaga. Kui Sa tahad pöörduda politseisse, siis ole teadlik sellest, et politsei ja meedikud saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa seda teed (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast juhtumit). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia duši all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid , säilita seljas olnud riideid eraldi paber- või kilekotis.
Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on šokk, segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt , ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu.
Hilisemad füüsilised reaktsioonid, mis võivad kaasneda:

• unehäired (uinumishirm, painavad unenäod)
  
• söömisharjumuste muutumine
  
• nähtava põhjuseta füüsiline ebamugavustunne, valu
  
• peavalu, kehalised pingeseisundid
  

Emotsionaalsed reaktsioonid, mis võivad kaasneda:

• kõrgenenud hirmutunne
  
• tujukus, kerge ärrituvus
  
• segadus
  
• katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat
  
• sõltuvus- ja jõuetustunne
  
• viha, vaenulikkus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes)
  

Otsi toetust ja abi. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad Sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse nõustaja käest.

Kasutatud allikad
http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=68&Itemid=72