Ta sündis 22. aprillil 1870. aastal Simbirskis. Lenini perekond oli suhteliselt suur. Sinna kuulusid tema isa Ilja Nikolajevits, ema Maria Aleksandrovna, vanem vend Aleksands Iljits, vanem õde Anna Iljitsna, noorem õde Maria Iljnitsna ja teine noorem õde Olga Iljinitsna. Lenini naise nimi oli Nadezda Konstatinovna. Uljanovite perekond oli kolinud Simbriski 1869. aasta sügisel, mõni kuu enne Vladimiri sündimist. Isa Ilja oli määratud kubermangu rahvakoolide inspektoriks. Koos temaga saabusid lapseootel naine Maria ning ta kaks last, Aleksandr ja Anna. Perekond asus elama Pribõlovski perekonnalt Streletskaja tänaval üüritud majja. Ilja ametikoht oli seoses valitsuse 1860. aastate keskpaiku algatatud koolivõrgu kiire arendamise plaaniga. Ta kujunes peagi Simbirski linnas ja kubermangus tuntud ja mõjukaks isikuks. Iljal ja Marial oli erinev perekondlik taust. Nõukogude võimukandjad püüdsid varjata
mõjutasid need Lääne-Eesti usuelu ning seeläbi ka sealsete eestlaste ja eestirootslaste rahvakultuuri. Valgustuse mõjud. "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja milles olulist osa etendasid prantsuse, ent ka saksa valgustajate ideed, tagajärjel jõudis uuele tasemele ka Eesti rahvakool.Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Majanduse areng ergutas talupoegi iseõppimisele, mille tagajärjel tõusis lugemisoskus. 18. sajandil oli ridamisi kihelkondi, kus lugeda oskasid pooled või rohkemgi talurahvast. Linnades, eriti Tallinnas, oli kirjaoskuse tase oma aja kohta kõrge: näiteks on andmeid selle kohta, et sajandi lõpul Tallinnast värvatud
1) Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga 2) Otsisid agaralt nõidu. Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida. Nõiakontroll oli selline, et arvatav nõid seoti kinni ja visati vette. Kui uppus ära, ei olnud nõid, kui ei uppunud, siis põletati enamasti tuleriidal. 17. Pühajõe mäss. ?Minul pole seda? 18. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. 19. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz, lesk – lesck) Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda 20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus.
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo 1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis. 1876 Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo, mida peetakse eestis ka võimlemise ajaloo alguseks 28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts 1896 Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts 29. esimesed kehakultuurialase kõrgharidusega lõpetajad 1913 - Anton Õunapuu lõpetas Helsingis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis 1915 - Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase
Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse, kus üks poegadest, Mihkel, õppis ülikoolis ning ka nooremad pojad ja tütred käisid koolis. Kuna üks vendadest oli läinud vaimulikku akadeemiasse ja teine hakkas preestriks, oleks Jaan Poskast saanud ka preester, kuid õnneks määrati vend Mihkel rahvakoolide inspektoriks ja tal oli võimalik Jaani aineliselt toetada. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli
Rohkem poleemikat tekitab pigem antud mõiste ise, mis eeldab, et tegemist oli hea ajastuga. Tegelikult oli aga eestlastele see paljuski suurte kannatuste aeg: Rootsi suurriigi kujunemine ning ka lõpp algasid just sõdade tulemusena Eesti- ja Liivimaalt (Laidre, 1995, lk. 8). Lisaks veristele sõdadele jäi sellesse aega ka suur näljaperiood 17. sajandi lõpul ning katk. Samamoodi kannatasid erinevate reformide tõttu palju ka talupojad. Positiivse poole pealt võib mainida rahvakoolide süsteemi arendamist ning Tartu ülikooli asutamist 1962. aastal. Rootsi ise aga suutis selle ajaga tõusta Euroopa suurriikide sekka ning Põhjasõja alguse edu lubas ka tulevikus sellel tendentsil näiliselt justkui jätkuvat. Mil määral oli Rootsi suurriigi lõpp juba enne sõja algust ette määratud? Siseriiklikult oli vaatamata kõigele olukord Rootsi impeeriumis poliitiliselt siiski rahulik – tegemist polnud rõhutud rahvaste kogumiga, kes võitlesid igaüks oma vabaduse eest (lk. 48)
Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine, mida juhtisid ärksad haritlased ja talupojad (Johann Köler, Adam ja Peeter Peterson, Jaan Adamson, Märt Jakobson). Nn Peterburi patriootide ehk rahvasõprade (J. Köler, Aleksander Jürjev, Philipp Karell, Friedrich Dankmann) toetusel õnnestus talupoegade saatkonnal 1864 keiser Aleksander II-le üle anda suur märgukiri, milles taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene 6 haridusministeeriumile ning seda, et kirikuõpetaja valiks kogudus. Suur rahvuslik ettevõtmine oli eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (seda nimetati Eesti talurahva vabastaja keiser Aleksander I auks Eesti Aleksandrikooliks) rajamise katse. Eesti Aleksandrikooli jaoks raha korjamise komiteedest (neid oli 146) kujunes ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis
Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. Maria Theresi oli saanud hea hariduse antiikautoreid analüüsides, võõrkeeli, ajalugu ja geograafiat õppides ning muusika ja laulmisega tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi
3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 9 Saja aastase sammuga Siit alates vaatleme hariduse arengut eestis saja aastaste vahemikena. Paratamatult käivad võim ja vaim ikka käsikäes. Põhjasõda (1700-1721) viis kogu maa Vene võimu alla ja hariduselus toimus kardinaalne muudatus. Esialgu toimub tagasikäik. Aadel ja rüütelkonnad ei ole huvitatud rahvakoolide rajamisest ja ülalpidamisest. Kohati langeb õpetuse pearõhk koduõpetusele. Köstritest ja õpetajatest on maarahva seas suur puudus. Maakoolide olud jäid väga viletsasse seisukorda, mõisnikud olid hoolimatud, riigivõim ükskõikne ja enamik kirikuõpetajaid hoidusid külmalt asjast eemale.Seadusega nõutust hiiliti kõrvale või teostati väga visalt. Rahva vaim on kurnatud ja aadelkond, kui kõrgemalseisev, kasutab oma jõupositsiooni kurjasti ära. 18.saj
vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased. Baltisakslastest eestihuvilised estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust andsid välja ajalehti, kooliraamatuid. Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk. Selle levitamisega loodeti tasalülitada ohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. Uue tõusulaine elas üle ka vennastekoguduste liikumine. Eestis oli ligi 150 vennastekoguduste palvemaja 50 000 liikmega. Harjumaal ja Järvamaal hakkas levima Maltsveti-liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta
2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3. Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tekkisid rahvakoolide õpetajad 5. Igal rahval on õigus oma keelele. Rahvuslik liikumine Eestis Periood , kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid Elitaarne rahvuskultuuri liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitööliste) kui ka tegevusalade (nt laulukooride) järgi
kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi
(BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on nimetatud tema auks- Uljanovsk) Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda ka direktorina. Ilja sai oma tööalasele edukuse tõttu ka pärisaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. Iljal ja Vladimiri emal Marial oli erinev perekondlik taust ning nõukogude võimukandjad püüdsid varjata fakti, et Maria põlvnes osaliselt juutidest.(biography.com) Vladimiri ema Maria oli arsti tütar ning ta omandas koduhariduse kuid valdas mitut võõrkeelt. Leninil oli ka kaks venda: vanem vend Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Roo...
Koduõpetuse kaudu hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas ja mitmekordistus lugemisoskus. Forceliuse surm ja aabitsa keelustamine lükkasid edasi parandatud kirjaviisi kasutuselevõtmise. Põhja-Eesti jäi koolide arvu ja lugemisoskuse tasemelt Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forceliuse hukkumist. Tavaks sai kevadiste ja sügiseste leerikoolide pidamine. Saaremaal algas rahvakoolide rajamine hiljem, kuna Forceliuse mõju saartele ei ulatunud. Väljakujunenud koolivõrk jäi püsima lühikeseks ajaks. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk katkestasid rahvaõpetuse paariks aastakümneks. 5. Kool 18. sajandi II poolel. 18. sajandi I pool Meie rahvakooli ajaloos algas uus etapp pärast Eesti ala langemist Vene võimu alla. Põhjasõda lõppes 1710. aastal. Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus.
1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4] Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. [4] 4. Muusika ja muusikaline haridus 17.-19.sajandini Eestis Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne-
17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena. Kamrealism rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate ettevalmistusel (võib olla ainulaadne selline saavutus kogu selleaegses euroopas). Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid
· Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine. · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt. käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt.
jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust ja iga uskliku vahetut piiblilugemust, seetõttu pöörati suurt rõhku eestikeelse kirikukirjanduse arendamisele. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika. Tekkis ka vennaste omavaheline eestikeelne kirjavahetus, samuti levisid eestikeelsed käsikirjalised autobiograafiad, mida loeti kogudustes ette
· Usuline tolerants · Uute külade rajamine, soode · Austria pärilussõja tulemusel kuivendamine vallutati Sileesia · Kartulikasvatuse propageerimine · Uued õppeasutused · Teokoormiste ülempiir · Merkantilistlik majanduspoliitika Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati. Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud
algatav ja juhtiv isik, sai selle õnnestumisest enesekindlust ja julgust, mis kajastus peagi " Eesti Postimehes". Õieti ongi laulupeojärgsed kuud Jannseni tegevuse kõrgajaks, millesse langevad tema kõige teravamad sõnavõtud nii erakirjades kui ka avalikkuse ees. Samal ajal muutusid Jakobsoni väljaastumised järjest võitlevamaks ning poliitiliselt teravamaks. Temalt mais 1870 ilmunud artikliga väljarändamise põhjuste kohta algas " Eesti Postimehes" äge poleemika rahvakoolide olukorra üle. Vaidlevateks poolteks olid ühelt poolt Jakobson ja teiselt poolt pastorid ning kumbagi poolt toetavad koolmeistrid. Jannsen avaldas mõlema poole kirjutisi Jakobsoni omadest küll nagu sageli varemgi "karedamaid kohti" välja jättes. Rahva huvi sulesõja vastu oli suur ja tellijate arv kasvas kiiresti. Kahe tule vahel laveerival Postipapal tuli lõpuks otsustada, kumba poolega ta ühineb. Arglik, kasuhne ja ülemate ees aupaklik nagu ta oli, asub Jannsen pastorite poolele
Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi- aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatub üle poolesaja. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest
välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. Abso
Valgustatud absolutism türklased tungisid Austriasse; osales Hisp pärilussõjas->Austria sai Hisp Madalmaad(belgia)ja P-Itaalias asuva lombardia;pragmaatiline sanktsioon-tunnistas pärimisõigust naisliinis; troonile pidi saama Karl VI tütar Maria Theresia, mille vastu protestis Preisi->Austria pärilussõda;kurutsiteks nim. Autria võimu vastaseid ungarlasi; Maria T-valgustusideoloogia vastane,kuid pidas vajalikuks reforme; sõjaväereform, finantsreform(üldine tulumaks);laiendati rahvakoolide võrku; 11. Vene riik 17. sajandil sõdis Rootsi, Leeduga, Poolaga; segadus tsaarivõimu ümber. pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua;
Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid
omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara.
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Kontrolliti ajalehti tsensuuriga ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Theresia tegeles valitsemisega isiklikult. Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri tiitli. Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Ülikoolis ning tegi kaastööd teaduslikule väljaandele ,,Beiträge", mis tegeles eesti keele uurimisega. 6. Ärkamisaeg (18601900) Käsitletaval perioodil võib esimest korda rääkida eesti haritlaskonna tekkimisest. Suuresti aitas sellele kaasa 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool, kus õppis juba väike rühm eestlasi. Siiski oli eestlastest haritlaste osakaal väga väike ning paljud eestlased saksastusid, võttes üle saksa nimed ja kombed ning sulandudes nö. ,,massi". Eesti rahvakoolide arengukäiku jälgides tuleb tõdeda, et 19.sajandi algul toimus rahvahariduse allakäik ning talurahva kirjaoskus pidurdus, kuid talurahvaseadused andsid tõuke madalseisu ületamiseks. Venemaaga võrreldes oli Eestis lugemisoskus palju kõrgemal tasemel sajandi keskpaigaks oskas lugeda umbes 76% rahvastikust. Vaadeldaval perioodil väärib suurt tähelepanu teos ,,Kalevipoeg". Selle eepose idee autoriks oli Faehlmann, kes pärandas idee edasi Kreutzwaldile
● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H. Stahli põhjaeesti grammatika - Tema kujundatud ebaühtlane kirjaviis lähtus saksa keelest, mõeldud sakslastele 1648 - J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika -ladinakeelne 5. Bengt Gottfried Forselius eesti rahvahariduse ja kirjakeele arendajana, õp lk 84 + konsp, töölehed ● Rahvakoolide juurutaja (Mis moel?) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist, kirikulaulu, saksa keelt ja raamatuköitmist. ● Vana kirjaviisi looja - Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud
Joseph II (1780-1790. Ajalehti kontrollis range tsensuur ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Maria Theresia · Oli valgustusideoloogia veendunud vastane, eriti prantsuse valgustuse kirikuvastase sunnitluse pärast · Pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides · Teda kütkestas valitsemine · Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. · Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku. Kaunitz-Rietberg · Etendas tähtsat rolli riigivalitsemises, eriti välispoliitikas · Olid Pariisis veedetud aastate jooksul omaks võtnud valgustusideed. · Tema eesmärk oli hästiorganiseeritud riik, mis funktsioneeriks nagu tõrgeteta töötav masin. · Tema juhtimisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja sutati välisministeerium. · Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitseva riigi bürokraatikaaparaat.
Enne laulupeo toimumist oli juba alustatud rahvuslike seltside rajamisega. Tekkis laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis oli ka laulupeo korraldaja rollis. Siiski õige hoo sai liikumine sisse 1870ndast, kui hakati looma tähtsamaid rahvuslike organisatsioone. Loodi Eesti Aleksandrikooli rahakorjamise organisatsioon, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, põllumeeste seltsid ja rida teisi. Tähtsam osa oli Eesti Aleksandrikooli üritus, mis peale rahvakoolide toetusele tegeles veel kontsertide, näiteõhtute, näituste jm korraldamisega. Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eesti keele ja kirjanduse arendamine, rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumine, eestikeelsete teaduslike ja populaarteaduslike raamatute publitseerimine. Eesti põllumeesteseltsid korraldasid mitmeid näitusi, kus demonstreeriti paremaid põllutööriistu, viljaseemet, paremat karja. Ajakirjanduses kujunes alguses juhtroll Jannseni toimetatud "Perno Postimehele",
1882. (Viki4) Teda on nimetatud eesti "esimeseks eurooplaseks", just oma vaimse harituse poolest. 1860.aastal lõi ta rahvusteadusi õhutava keskuse. (S.Õispuu 1992) Kreutzald koos paljude teiste haritlastega nagu D.H.Jürgendson, Fr.R.Faehlamm, J.Köler lõid Eestimaa Kirjandusliku Ühingu 1842. aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt
1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja
Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine,
elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vah...
Rootsi võimu alla painutada. Vaimuelu ja hariduselu Rootsi ajal. Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti keelde. Segadusteaeg ja isehakanud Venemaal. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tollase Ida ja Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane
eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 10 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik
tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus 1888 Gustav Boesberg asutas esimese eestlaste raskejõustikuringi (mitteametliku), millest kasvas välja Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Asutati Eestimaa Merejahtklubi. Asutati jalgratturite
Maria Theresia ajal loodi riigis bürokraatlik riigiaparaat. Ametnikeks said peamiselt maata aadlimehed. Nad olid töökamad ja toimekamad, sest olid lapsepõlvest peale tööga harjunud. Maria Theresia järglase Joseph II ajal kaotati pärisorjus riigi põhialadel 1781. aastal ning Ungaris 1785. aastal. Kui 1784. aastal tehti kõikides asutustes kohustuslikuks saksa keel , muutus uus riigiaparaat vähemusrahvaste rõhumise vahendiks. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku, oskustööliste ettevalmistamiseks asutati tehnilisi koole.
Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati Tartu ülikool. Avaldati lõunaeestikeelne Uus Testament. Gustav II Adolf lasi Eestisse mitmeid koole rajada ning kirjutas alla Tartu Ülikooli loomise lepingule. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52) Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida
(3) 8 Valgustuse mõjud "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja milles olulist osa etendasid prantsuse, ent ka saksa valgustajate ideed, tagajärjel jõudis uuele tasemele ka Eesti rahvakool. Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Pilt ketravast naisest, kelle kõrval tähti kokkuveeriv laps, muutus tavaliseks. Majanduse areng ergutas talupoegi iseõppimisele, mille tagajärjel tõusis lugemisoskus. 18. sajandil oli ridamisi kihelkondi, kus lugeda oskasid pooled või rohkemgi talurahvast
Karl XI- l õnnestus suuremosa aadlike rootsi võimu alla saada, sellega et anda neile tagasi mõisad seda nim. REDUKTSIOONIKS. -- Talurahva olukord oli halb, suuremosa oli kas tapetud, nälga surnud või haigustesse surnud. Paljud talud olid tühjad. Tühjaks jäenud taludesse asus palju võõrast rahvast nt : venelasi, soomlasi ja rootslasi. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400000 inimest. suurem osa oli neist talupojad. -- Sajandi keskel hakas ilmuma esimene ajakiri. Esimesed raamatud. Rahvakoolide eesmärgiks oli rahvast õpetada lugema ja kirjutama. Talurahvakoolidele kooliõpetajate saamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar, kus õpetajaks oli Forselius.17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist.
Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. 6. Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt.
asendasid talude rendilepingud. Häärber 17 sajandi mõisas olev elumaja mõisavalitseja jaoks, mida mandril kutsuti häärberiks. Talurahva hulgas hakati häärbereid ehitama 19. saj teisel poolel. EESTI VENE IMPEERIUMIS (1710-1825) Mündrik Ametimees linnas keskajal ning hiljemgi, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel. Mündrikest enamiku moodustasid Tallinnas eestlased. Koolipatent 1712 aastal andis Vene valitsus välja esimese patendi rahvakoolide kohta. Kindralkuberner G. Browne andis 1765 aastal välja uue koolipatendi, mille alusel vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, võisid oma lapsi kodus õpetada. Kuid nende jaoks, kes ei saanud kodus õppida pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kool, vastasel juhul pidid mõisnik maksma 10 taalri suuruse trahvi. Tegemist oli esimene seadusjõulise aktiga, mis nõudis koolivõrgu rajamist. See ei leidnud rüütelkonna poolehoidu
Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum Ohvitseriks saamiseks tuli õppida o Finantsreform: Kehtestas üldise tulumaksu 1755 kaotati tollipiirid keisririigi sees Kehtestati kõrged toolid luksuskaupadele o 1776 uus kriminaalkoodeks: Kaotati piinamine Riiklikud kohtud mõistsid ka talupoega üle kohut o Haridus: Laiendas rahvakoolide võrku Loodi kutsekoolid Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke o Patent teotöö kohta: Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II: o 1781 - Tolerantsuspatent Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
