Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus
  • Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks
  • Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik
  • Provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu
  • Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima
  • Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma:

  • tühistati asehalduskord
  • kinnistati-taastati Balti aadli eesõigusi
  • tegevust alustasid kohtu- ja omavalitsusorganid
  • koostati Balti provintsiaalseadustik
    Kindralkuberner
    Kuberner
    • kindralkubermangude (Balti kubermangud ) administratiivaparaadi kõrgeim juht
    • teostas järelvalvet(politsei, tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi)
    • abiks kantselei , suhtlemaks seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega
    • temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad
    • kubermangus olulisim võimuesindaja
    • allus senatile
    • asekuberner oli kuberneri asetäitja
    • riigasju ajas siseministriga
    • majanduslike ja rahanduslike funktsioonide teostamine
    • kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused

    Sisekaitseüksuste ülesanded:
    • korra kaitsmine
    • vastupanuilmingute mahasurumine
    • valveteenistuse pidamine
    • põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine
    • kontroll nekrutivärbamiste üle
    • nekrutite esialgne väljaõpetamine

    Impeeriumi sõjad ja Eesti
    • Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu
    • Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas
    • Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks
    • Sõja-aastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi

        • Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege.

    Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed.
    • 19. saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda
    • Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte Vene-Prantsuse sõjas 1812-1814, ta organiseeris tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime

    Talurahvaseadused
    Vastuvõtmise põhjused:
    Majanduslikud
  • mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine
  • teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu
    Poliitilised
  • Baltikumi avatus Euroopale
  • Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis
  • Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega
    Kultuurilised
  • paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis ( Petri , Merkel )
    1802. aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv „Iggaüks”
    Punktid:
  • õigus vallasvarale
  • tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud)
    1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal
  • fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega
  • keelati taluperemeeste müük maast lahus ja neile ihunuhtluse andmine
  • seati sisse vallakohus
    • Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus

    1816 a Eestimaal III seadused
    1819 a Liivimaal III seadused
  • Talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks (keelatud ost-müük-vahetus temaga)
  • Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks – võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei võinud minna linna
  • Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu
    1841 a talurahvarahutused Pühajärvel
    1845 a usuvahetusliikumine , loodeti maad saada
    1849 a Liivimaal
    1856 a Eestimaal võeti vastu seadused
    a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir
    b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta
    c) soovitati üle minna teorendilt raharendile ( mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit )
    Tekkisid talurahva omavalitsused – vallakogukond . Kogukonna keskmeks sai vallakohus.
    Vallakohtu ülesanded:
  • lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi
  • nõudsid võlguolevaid teokoormisi
  • karistati ülesastunuid
  • valvasid avalikku korda vallas
  • haldasid vallalaekaid ja magasiaitu
  • jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata
    Magasivili – viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
    Vaeste hoolekanne – kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju
    Talurahva koormised
  • mõisakoormised
    teorent (nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud
  • riiklikud koormised
    pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a
  • kogukondlikud koormised
    teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine, tööd vallas, kirikumaksud
    1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus
    1863. aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes
    • 21-aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu kindlustanud, said õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi , millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi
    • Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt

    1866. aastal toimus vallareform
    * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt
    * valdade ühendamine
    * omariikluse eelduste tekkimine
    Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust.
    Majandus ja linnad
    • Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin
    • Keskne majandusüksus mõis
    • Viinatootmise tooraineks sai kartul
    • Kasumajanduse juurutamine

  • põllumajanduse areng – kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine
  • tööstuse areng – aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur ), masina-ja metallitööstus, paberitootmine
  • transpordi areng – Balti raudtee , kiirem transport, laeva-ja paadikaubandus, sisekaubanduse areng
  • linnastumine – linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877 . a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine
    1850. aastatel talude päriseksmüümine
    Väikepõllumees – iseseisev ja ettevõtlik peremees
    Maatarahvas – maata, teenisid mõisates, taludes , vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses
    • arenes laevandus ja paadikaubandus
    • tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga
    • salakaubandus
    • asutati merekoole

    1864. a rajati merekool Heinastesse
    Vaimuelu
    • Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud Lääne-Euroopas õppida
    • Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda : usu-,arsti-,õigus-ja filosoofiateaduskond
    • Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone , tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku
    • Õppekeel oli ladina ja saksa keel
    • Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid , välismaalased, Venemaa üliõpilased
    • Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi , embrüoloogia rajaja K.E von Baer

    Ühtluskooli astmed : vallakool, kihelkonnakool , kreiskool, gümnaasium
    1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse
    1806. aastal esimene ajaleht „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”
    1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe
    1843. aastal andis E. Ahrens välja eesti keele grammatika
    • Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus . 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse
    • Ametlikuks riigusuks sai kreeka-katoliku õigeusk
    • Hoogu sai vennasteliikumine
    • Maltsveti liikumine
    • Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid

    Estofiilid – baltisakslastest eestihuvilised
    Faehlmann – ülikooli eesti keele lektor
    J.Köler – maalikunstnik
    P.Karell – arst
    1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist
    1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing

    Rahvuslik liikumine ja venestamine
    • periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega

    Liikumiste etapp:
  • elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud , teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine
  • seltsiliikumine – haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi
  • poliitiline – erakondade loomine, rahvahariduse edendamine
  • võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp
    Liikumise eeldused:
  • talurahva vabastamine pärisorjusest
  • omvalitsuse teke
  • esimeste haritlaste tegevus
  • koolivõrgu tihenemine
  • vennastekoguduste tegevus
  • talude päriseksostmine
  • estofiilide tegevus
  • sobiv poliitiline olustik, Aleksander II võimul
    1860ndad aastad
    • Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, eestvedajaks Viljandimaa talupojad
    • Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J. Hurt , kooli komiteed üle Eesti
    • 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel
    • 1866. aastal loodi Estonia Selts
    • 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne „Vanemuises”
    • 1869. aastal esimene üldlaulupidu
    • 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts
    • 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts

    Venestamisperiood
    • 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III
    • tegevuse eesmärk – siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge
    • venestusperiood – reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes

    Reformide aluseks – 1882-1883 läbi viidud Manasseini revisjon
    Ümberkorraldused:
  • ametisse uued kindralkubernerid (Šahhovskoi, Zinovjev )
  • tühistati balti erikord
  • asjaajamiskeeleks vene keel
  • Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine
  • Aleksandrikool avati venekeelsena
  • 1893. a venestati Tartu Ülikool – Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud
  • Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal , Kuremäe nunnaklooster
    Eesti ühiskond venestamise tingimustes:
    • A. Grenzstein „Olevik”
    • 1870. a loeti Kalevipoega EÜS
    • 1884. a lipu pühitsemine
    • V. Reiman – karskusseltside tegevus
    • 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt
    • 1891 . a esimene eesti päevaleht „ Postimees
    • Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud
    • 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt
    • 1878. a ajaleht „Sakala” (C.R.Jakobson)

    Suur lõhe
    • 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga „Sakala” kaastööliste hulgast välja
    • Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises
    • Aatemehed – mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt
    • Majandusmehed – radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson

    1880ndad aastad
    • 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
    • Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson
    • 1882. a suri Jakobson ootamatult

  • Vasakule Paremale
    Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #1 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #2 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #3 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #4 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #5 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #6 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisikemerca Õppematerjali autor
    Kokkuvõte 10. klassi ajalooõpikust, venestamisperiood. Räägib talurahva koormistest, selleaegsest ühiskonnakorraldusest, vaimuelust, talurahvaseadustest ning kuidas kujunes rahvuslik liikumine

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt
    6
    docx

    Konspekt

    · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner ­ kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus ­ tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat ­ mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused ­ tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811

    Ajalugu
    Balti erikord ja keskvalitsus
    4
    doc

    Balti erikord ja keskvalitsus

    *Balti provintsiaalseadustik ­ esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 ­ Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a ­ Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 ­ Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 ­ 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 ­ Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 ­ blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 ­ Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18

    Ajalugu
    Ajalugu-Uusaeg
    8
    docx

    Ajalugu, Uusaeg

    Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda.

    Ajalugu
    Vene aeg- Balti erikord
    6
    doc

    Vene aeg + Balti erikord

    korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj

    Ajalugu
    Valgustussajand 18 saj
    5
    doc

    Valgustussajand 18.saj

    T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W. Hupel ,,Lühike õpetus" /P.E Wilde 1766 Esimene eestikeelne ajaleht F.W.W.Göttingen Eesti keelsed õpetlikud jutud Rahvaluule koguja/Matthias Eesti keele arenemine Johann Eisen Barokk Klassitsism

    Ajalugu
    Uusaeg Eestis
    6
    doc

    Uusaeg Eestis

    · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed) · politseivalitsus. 1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine; valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine. Mida tähendab väljend ,,rööbiti valitsemine Balti kubermangudes"? Keskvalitsus sekkub vähe kohaliku ellu, Balti aadel valitseb. Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse. Venemaa mõttelaadilt Euroopale lähemal. Talurahva omavalitsus

    Ajalugu
    Uusaeg
    2
    doc

    Uusaeg

    Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus ­ KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused

    Ajalugu
    Eesti ajaloo kontrolltöö
    11
    docx

    Eesti ajaloo kontrolltöö

    EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga ­ Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa ­ tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun