Uusaeg (3)

5 VÄGA HEA

Uusaeg

Mõistet hakkasid kasutama humanistid . Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene.
Uusaja algus on erinevates riikides erinevad:
1453 türklased vallutasid Bütsantsi
1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt.
1517 Reformatsioon Saksamaal
1640 Inglise revolutsioon
Tulemused:

iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng.

Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks.

Uus mõtteviis e absolutism (piiramatu kuningavõim)

Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega.

Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine )

Puritanism Inglismaal 17. saj

Ametlik oli anglikaani kirik . Osa Šotimaast oli katoliiklik , osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik.
Tekkis kalvinismi erivorm puritanism . Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele.
Puritaan- töökas, kitsi , usklik, askeetlik , vaikne ja tõsine.

Valgustus

Uue mõtteviisi ja arusaamade levik, mille tippaeg oli 18. saj.
Eelduseks :

renessanss

reisimine ja tutvumine teistes riikides

kirjandusteoste ilmumine ühiskonnaelu teemadel
need eeldused andsid võimaluse olemasolevaid ühiskonnakorraldusi võrrelda ja kritiseerida.
Valgustajate jaoks oli tähtsaim inimmõistus ja mõistuspärane maailmakäsitlus. Esiplaanile seati looduslikud seaduspärasused. Tavaline oli välja astumine kiriku ideoloogia vastu.
R. Descartes - soosis teaduse arengut, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Põhiteoseks on 1637 ilmunud “Arutlus meetodist”. Astus välja Aristotelese loogika kui ka meetodi vastu, tema meelest võimaldab loogika seletada seda, mida teatakse . Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas , et on vaja kahelda kõiges.
“cogito, ergo sum”- ma mõtlen, järelikult olen olemas.
Voltaire - põhiteos “filosoofilised kirjad” . kuulus lause: “Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.”. Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand . Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism.
(veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on “Purustage koletis !”
Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli “Seaduste vaim”. Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat . Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus . Teda peetakse ka liberalismi isaks.
D. Diderot “Entsüklopeedia” Andis hävitava hinnangu feodaal - absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele.
Rousseau Põhiteos on “Ühiskondlik leping”. Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu.
Herdes “Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast”. Pooldas progressi (edasiviiv jõud) ideed( ühiskkonna kõrgeim seisus on humaansus -inimlikkus). Arvas, et rahval on vaja isandaid seni kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Rahvast tuleb harida ja kasvatada.
“Rahva laulud” 13 eesti keelset laulu.
Parlamentalism Inglismaal 17-18 saj.
Parlament tekkis juba 1265. aastal. Koosnes kahest kojast:
1) alamkoda
2)sünnipärasest lordide kojast
Inglise parlamentalismi areng on eeskujuks olnud tervele maailmale, kes demokraatiast lugu peavad.
1603 sai šoti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I

ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid

pidas ennast seadustest kõrgemaks

pooldas absolutismi

soovis välja astuda parlamendi vastu
järgmine kuningas Charles I (1625- 1649)

nõudis makse, mida parlament polnud kinnitanud

kuulutas ennast parlamendist sõltumatuks.
1628 parlament andis välja Õiguste Petitsiooni

maksud ja laenud, mida parlament pole kinnitanud on kehtetud

kedagi ei tohi vangistada ega vara ära võtta ilma kohtu otsuseta
1629 saatis kuningas parlamendi laiali. Charles I vastu puhkes ülestõus ja tal puudus raha selle maha surumiseks.
1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada
Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat.
Kuningas saatis parlamendi laiali(nim lühikeseks parlamendiks)
Ebaedu tõttu kodusõjas kutsus parlamendi uuesti kokku 1640 lõpul. (nim pikaks parlamendiks)
1641 võttis parlament vastu otsuse, et teda saab laiali saata vaid parlamendi otsusega
Charles I hukati ja Inglismaa kuulutati vabariigiks.
Rahvas ei olnud parlamendi valitsemisega rahul, sest:

kiriku kümnist ei kaotatud

talupojad maad ei saanud

valimisi ei korraldatud

ususallivust ei kehtestatud

parlament otsustas, et kõik tema liikmed kuuluvad automaatselt ka järgmisesse parlamenti.
1653 Oliwr Cromwell kehtestas Inglismaal sõjalise diktatuuri ja saatis kõik riigiorganid laiali.
Pärast tema surma tekkis uus võimalus kuningas troonile panna. Kuningaks sai Charles II(1660- 1685 ). Kuningas ei täitnud oma lubadusi ja tekitas rahvas rahulolematust . Parlament võttis vastu isikuvabaduste akti, et kaitsta inimesi kuninga omavoli eest.
Järgmisena päris trooni kuninga vend James II, kes oli katoliiklane ja tekitas rahva hulgas mässumeeleolu.
Järgnes nn Kuulus revolutsioon, mille käigus James II kukutati ja troonile kutsuti Madalmaadest Oranje Willem . Sai kuningaks Willem III nime all.
1689 võttis parlament vastu Õiguste Billi( Bill of the Rights )

Parlament käib pidevalt koos ja määrab maksud.

Kuningas ei ole seadusest kõrgemal.

Kehtestati ususallivus.
18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale.

Prantsusmaa

1610 Henri IV mõrvati.
Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici,
Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti.

Võttis ära hugenottide õigused

ei kutsunud kokku parlamenti( generaalstaadid )

piiras aadlike õigusi, keelas duelli

määras kohtadele valitsema intendaadid.
Rahvas hakkas nõudma generaalstaatide kokkukutsumist, et nõrgendada kuninga ema võimu. Tekkis terav vastasseis aadli ja kolmanda sisuse vahel.
Lihtrahvas soovis:

et aadlikud ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat

et parlament käiks regulaarselt koos

nõudis endale õigusi juurde
1643 pärast isa surma sai võimule Luis XIV(4.a) “Päikese kuningas” (Tema naine oli Maria Theresia ) Regendina hakkas valitsema tema ema Austria Anna. Reaalseks valitsejaks sai ema armuke kardinal Jules Mazarin. Kuninga võim nõrgenes, tekkis fraonde- parlamendi, lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha, aadlikud osutusid reeturiteks.
1661 Mazarin suri ja kuningas Luis XIV hakkas valitsema absolutistlikult. “Riik, see olen mina!”
Rõhutas igal võimalusel oma jumalikku päritolu:

andis välja seadusi

karistas kohtuta

nimetas ametnikke

parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama
Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B. Colbert :

püüdis lahendada riigi raha probleeme

asutas riiklike manufaktuure

rajas kolooniaid

esmakordselt viis sisse riigieelarve
1715 sai troonile Luis XV(5a) Regendina valitses hertsog Philippe. Kuningas riigiasjade vastu huvi ei tundnud. Täisealiseks saades lasi ta valitseda oma ametlikul armukesel Madame de Pompadour’il:

tegeles välispoolitikaga

määras ametnikke

koondas õukonda teadlasi ja haritlasi
Luis XV tunnuslause: “Pärast mind tulgu või veeuputus !”
Algas kuningavõimu allakäik ja parlamendi tugevnemine.
1774 sai kuningaks Luis XVI. Abiellus Austria Marie- Antoinette’ga. Riigikassa oli tühi, kuid kuningapaari väljaminekuks vajati järjest rohkem raha. Vajati reforme. Rahanduse peakontrolöriks sai uuendusmeelne Jacques Turgot .

soovis saada viljakaubanduse vabadust.

Kaotada kõrgklassi maksuvabadus.

Rahvale leiva garanteerimist riigi poolt.

Tahtis kaotada talupoegade teeehitamise kohustust.(talupojad pidid kõik Prantsusmaa teed ehitama ise)

Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut.
Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine.
Absolutism

monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda.

Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest.

Lähtusid riigi huvi teooriast- kui riik on kuidagi ohustatud, siis ei ole valitseja tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale)
Luis XIV, Friedrich Wilhelm I( Preisimaa ), Maria- Theresia(Austria)
Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond olemasoleva ühiskonna korralduse suhtes. Paljudes riikides viidati vajadusele riiklike institutsioonid ümber korraldada
Eesmärgid:

Religioosne sallivus

Ühtlustatud seadused

Liberaalne majandus

Humaanne karistussüsteem

Tsensuuri kaotamine
Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust alamete heaolu parandamiseks.
Põhiidee: “Monarh on riigi esimene teener!”
Friedrich Suur(Preisimaa) Katarina II (Venemaa) Joseph II( Austria)
Ajasid erinevat poliitikat, kuid kuulutasid end valgustusmõtte pooldajateks. Nende riikides oli aadel piisavalt tugev jõud, et takistada valgustatud valitsejate tegevusvabadust.
Valitsejad elasid rahvusvahelises süsteemis, mis oli nõrkadele riikidele ohtlik. Vajadus säilitada kontrolli andis võimaluse väheste järelandmiste tegemiseks reaalsuses. Kokkuvõttes ajasid Ida- Euroopa valgustatud valitsejad üksteise ja naaberriikide suhtes röövellikku poliitikat. Nt. Katarina II muutis Venemaa vallutuste kaude maailma suurimaks riigiks.

Preisimaa

Algselt Brandenburgi vürstiriik, keskuseks Berliin.(alates 1415) Said pärandustena maid juurde ja vürst lasi end 1701.a kroonida kuningaks Friedrich I nime all. Tekkis Preisi kuningriik .
1713- 1740 valitses absolutistlik kuningas Friedrich Wilhelm I “Sõdurkuningas” Koondas Preisimaale armee , mis oli suuruselt Euroopa neljas. Hakkas ohvitseridelt nõudma sõjaväelist haridust, jagas armee üle riigi garnisonideks ja juurutas marsi sammu,
kuningas osales ise riigi asjade otsustamisel , kuid moodustas ka suuere ametnikkonnaga Peadirektooriumi. Majanduses piiras importi ja soodustas kodumaiste kaupade kasutamist.
1717 kehtestas üleüldise koolikohustuse, õpetajateks olid sõdurid. Nõuti vaid lugemisoskust, et Piiblit lugeda. Kuningas oli sügavalt usklik pietist( luterluse erivorm), kuid usuvabadust ei sallinud.
Friedrich II Suur 1740- 1786 ; esindab valgustatud absolutismi. Jätkas valitsemist isa moodustatud Peadirektooriumi abil. Kasutas salanõunike. Püüdis riiki sisemiselt reformida. Tahtis vähendada talupoegade mõisategu kuuelt kolmele päevale. Aadlikke vastuseisu tõttu sai seda teha vaid riigimõisates. Lasi kiirendada Ooderi jõe ääres suuri alasid, rajada sinna külasid ja asustada ümber ligi 300 000 inimest.
Juurutas kartuli kasvatus, pidas tõukarja. Muutis armee suurimaks Euroopas ja asutas seda aktiivselt sõdades. Muutis kohtumõistmise kiiremaks ja inimlikumaks. Lasi ehitada küla koole , kuid ei lahendanud õpetajate puuduse probleemi. Liiga paljusid teadmisi ei pidanud talurahval liiga palju teadmisi heaks. Soosis kultuuri arengut, kutsus õukonda valgustus filosoofe. Pooldas ajakirjandus vabadust ja kuulutas välja usuvabaduse.

Austria

Peamised valitsejad olid Maria Theresia ja Joseph II.
Theresia oli valgustusideoloogia vastane, kuid pidas vajalikuks reforme.
Kontrolliti ajalehti tsensuuriga ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid . Theresia tegeles valitsemisega isiklikult.
Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia.
Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise , kuid säilisid punktid nõidumise kohta.
Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid.
Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne.
Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele)

Venemaa

Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. “Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!” 1721 võttis endale keisri tiitli . Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi. Reformis riigiasutuste süsteemi, asutas senati ja kolleegiumid( ministeeriumid ). Kehtestas teenistusastmete tabeli( 14 astet, millest 8 kõrgeimat eeldasid aadliku seisust ) süsteem andis motivatsiooni tööalaselt edasi pürgida. Rajas Venemaa kubermangudeks ja üritas kehtestada võimude lahusust.( eraldas kohtud administratiivvõimust)
Katarina I korraldas palee pöörde pärast Peter I surma. Asutas uue riigivõimu organi Ülemsalanõukogu.
Peter II 1730 suri
Anna elas Kuramaal, ei käinud kordagi Venemaal, valitse salanõukogu.
Jelizaveta 1741 - 1761 valitses. Peter I tütar. Tõrjus sakslased õukonnast välja. Riigi asjadega tegeles, kui oli tuju. Kaotas surmanuhtluse . Impeeriumi pärandas õepojale.

Peter III sakslane , vene keelt ei osanud ega õppinud. 1761 tuli võimule; 1762 korraldas tema abikaasa riigipöörde ja tuli võimule Katarina II nime all.

Katarina II 1762- 1786. valgustatud absolutism. Suhtles valgustatud filosoofidega, asustas erinevaid koole. Soovis parandada lihtrahva olukorda, 1766 algatas üle Venemaalise seadustiku koostamise, mis lähtus valgustusideedest. Aadlike vastuseisu tõttu ellu viia ei õnnestunud. Lihtrahva olukord tema valitsusajal tegelikult halvenes. Pärisorjust ei kaotatud ja karistusi karmistati. Positiivsena võib nimetada trüki- ja sõnavabaduse kehtestamist. Tugevaim valdkond oli välispoliitika. Sõdis palju ja muutis Venemaa Euroopa suurimaks riigiks.

Hispaania

Carlos III 18. saj valgustatud absolutism. Reaalselt valitses riiki tema nõunik Pedro Armando . Kujunes idee, et protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Katoliikluse mõju vähendamiseks hakati tasuta toitu jagama , lõpetati nõia protsessid ja loodi riiklik hoolekanne . Veel rajati manufaktuure ja head maanteed kaubanduse arenguks.

Sellest hoolimata soovis rahvas katoliiklust ja jesuiite tagasi.

Rootsi

Gustav III 1771 - 1792 valgustatud absolutism. Elas pikalt Pariisis, oli hea haridusega, suhtles pikalt filosoofidega, pidas ennast vaba rahva esimeseks kodanikuks.
Kuningavõim oli nõrk, õukonnas oli kaks mõjukat parteid

kübarad- kõrgaadlikud, olid Venemaa vastu

mütsid- alamaaadlikud, soovisid Venemaaga sõbralikke suhteid.
Reformid:

kehtestas õukonnas prantsuse etiketi

vähendas talurahva maksukoormust.

Kehtestas usuvabaduse

Keelas piinamised

Toetas põllumajanduse vaba arengu.

Soodustas teaduse ja kultuuri arengut.
Suured vabadused tekitasid rahvarahutusi. Nende mahasurumiseks piirati trükivabadust ja kehtestati tsensuur.
Märtsis 1792 tehti kuningale atentaat . Kuningas suri. Aadlikust vandenõulased hukati.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 123 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

yoimuerte Õppematerjali autor

Puritanism Inglismaal 17. saj. valgustus, parlamenalism 17-18 saj inglismaal, Prantsusmaa, Preisimaa, Austria, Venemaa, Hispaania, Rootsi

konspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu

doc

Uusaeg

o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest

Ajalugu

doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu

rtf

Keskaeg-uusaeg

Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid

Ajalugu

doc

Uusaja algus

Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida

Ajalugu

doc

Uusaeg spikker

Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". A

Ajalugu

docx

Uusaeg

UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus

Ajalugu

doc

Ajalugu 11 klass

1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman

Ajalugu

Rohkem sarnaseid