Referaat Leninist (1)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
IX c klass
LENIN
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Lenin oli erakonrdne isik. Ta asutas bolševike kommunistliku fraktsiooni ja arendas selle parteiks, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Kuulutati välja maailma esimene sotsialistlik riik. Ja see riik, jäi kõikide asjaolude kiuste püsima.
Lenin oli üks paljudest revolutsiooni nõudvatest intellektuaalidest. Ta polnud rahul poliitilise ja majandusliku korraldusega . Lenin hindas kõrgelt Marxi , Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat. Kuid ta soovis, et ka lääs ennast muudaks. Euroopas pidi toimuma sotsialistlik revolutsioon , mis oleks kogu kapitalistliku korra minema pühkinud. Samuti kavatses ta kaotada Venemaal ning mujalgi kõik, mis tema meelest tagurlik ja rõhuv tundus. Miski ei suutnud kõigutada Lenini usku oma ideede õigsusse.
Need polnud ainult teod, mis talle tuntust ja tähtsust tõid. Ka ümbruskond oli ääretult tähtis. Asjaolu, et kaasbolševikud tema poliitilist nägemust jagasid, aitas parteil revolutsiooni nimel tegutseda isegi siis, kui Lenin ise oli geograafilises mõttes isoleeritud või füüsiliselt teovõimetu. Ilma parteid agaruse ja ettevõtlikkuseta olnuks Lenin poliitiline null.1
Lenini perekond
Lenini kodanikunimi oli Vladimir Iljitš Uljanov , hüüdnimi lihtsalt Iljitš. Seda kasutasid tavaliselt parteikaaslased. Ta sündis 22. aprillil 1870. aastal Simbirskis.
Lenini perekond oli suhteliselt suur. Sinna kuulusid tema isa Ilja Nikolajevitš, ema Maria Aleksandrovna, vanem vend Aleksands Iljitš, vanem õde Anna Iljitšna, noorem õde Maria Iljnitšna ja teine noorem õde Olga Iljinitšna. Lenini naise nimi oli Nadežda Konstatinovna.
Uljanovite perekond oli kolinud Simbriski 1869. aasta sügisel, mõni kuu enne Vladimiri sündimist. Isa Ilja oli määratud kubermangu rahvakoolide inspektoriks. Koos temaga saabusid lapseootel naine Maria ning ta kaks last, Aleksandr ja Anna. Perekond asus elama Pribõlovski perekonnalt Streletskaja tänaval üüritud majja. Ilja ametikoht oli seoses valitsuse 1860. aastate keskpaiku algatatud koolivõrgu kiire arendamise plaaniga. Ta kujunes peagi Simbirski linnas ja kubermangus tuntud ja mõjukaks isikuks .
Iljal ja Marial oli erinev perekondlik taust. Nõukogude võimukandjad püüdsid varjata fakti, et Maria põlvnes osaliselt juudist.2
Lenini teekond poliitilisse tegevusse
Aastal 1887 lõpetas Vladimir Uljanov kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda. Sealt heideti ta samal aastal välja, tema radikaalse poliitika tõttu. See aga ei peatanud Lenini õpinguid, ta läks õppima Peterburgi ülikooli eksternina õigusteaduskonda ja lõpetas selle 1891 . aastal. Peterburis sai temast kutseline revolutsionäär ja Vladimir arreteeriti, nagu paljud tema eakaaslasedki. Peale arreteerimist saadeti ta Siberisse, kus ta kohtas oma tulevast elukaaslast, Nadežda Konstatinovnat.
Pärast Siberisse saatmist veetis Lenin (pseudonüüm, mille ta võttis 1901. aastal) enamiku järgmistest viieteistkümnest aastast Lääne-Euroopas, kus temast kujunes silmapaistev tegelane rahvusvahelises revolutsioonilises liikumises ning 1903. aastast sai temast üks bolševnike juhte. 3
Peamiselt Vladimiri tõttu oli toimunud ka 1903. aastal lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, ehkki Lenin väitis tihti nii, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolševnikeks ja menševikeks, kusjuures viimase toestuskond oli tunduvalt suurem.4
Veebruari- ja Oktoorbrirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
1917. aastal, kuuldes Veebruarirevolutsioonist, hakkas Lenin koheselt otsima võimalusi Venemaale naasmiseks, sest ta elas siis Šveitsis. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, lubades Vladimiril sõita vabalt läbi Saksamaa ning toetades teda rahaliselt. Saksamaal oli ka tagamõte. Nad lootsid , et Lenini õõnestustegevus Vene Valitsuse vastu teeb võitlemise sõja idarindel tunduvalt kergemaks.
Kui Vladimir jõudis Venemaale, asus ta elama Peterburgi, et olla sündmuste keskel ja kõigest teadlik olla. Koheselt asus ta kritiseerima Venemaal loodud Ajutist Valitsust ning nimetas sotsiaaldemokraatlikke suundi reetlikeks.
1917. aasta juulis püüdis Lenin esmakordselt võimu haarata, kuid Venemaa Ajutisel valitsusel õnnestus enamus juhtivatest bolševnikutest arreteerida ja tänu sellele, Lenini võimu ennetada. Lenin aga põgenes Soome, olles seal septembrini.
Oktoobrirevolutsioon ehk Suur Sotsialistlik Oktoobripööre oli 5.-8. novembril toimunud revolutsioon, kus bolševnikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai algsue Nõukogude Venemaa ja hiljem Nõukogude Venemaa.
Vladimir jõudis 7. novembri 1917. aasta hilisõhtul Smolnõisse, kus toimus Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Algul ei tahtud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu. Lõpuks see siiski õnnestus ja tal oli võimalus kokku saada Trotskiga, kes oli bolševistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal.
8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni. 5
Venemaa Kodusõda
Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli “valgete“ ehk bolševikevastaste ja “punaste“ ehk bolševike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolševike poolt teostatud 1917. aastal riigipöörde elluviimisega ja võimu haaramisega Petrogadis. Lisaks sellele ei nõustunud enamik keisriarmee kaasohvitsere asjaoluga, et bolševikud olid teinud seperaatrahu Venemaa Esimese Maailmasõja-aegse põhivaenlasega Saksamaa Keisririigiga. Kõige pingelisem võitlus kestis aastast 1918 kuni 1920.
Kodusõja lõpptulemuseks oli bolševike võit ja Nõukogude Liidu loomine.6
Vladimir Iljitš Uljanovi Surm ja Surmajärgne Kultus
30. augustil 1918. aastal tulistas Fanny Kaplan, kes oli Soltsialistide-Revolutsionääride Partei liige, Lenini pihta kolm laski, millest sai pihta kahega. Ühe lasu sai Lenin kätte ja teise tabas teda kaela ja õla üleminekule, mis oli väga ohtlik. Tänu sellele sattus veri Vladimiri kopsu ja ta tervislik seisund ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse, kartes et seal on teised mõrvarid, kes hea meelega näeksid teda surnuna. Leninit raviti kodus ja tänu sellele kannatas ravi tohutult.
Vladimirit tabas kolm halvatushoogu: esimene võttis aset 1922. aasta mais, teine sama aasta detsembris ning kolmas 1923. aasta märtsis. Viimase halvatushooga kaotas ta kõnevõime. Sellest hoost ta enam ei taastunud. Lenin suri 21. jaanuaril 1924. aastal. Surma järel balsameeriti ta keha ning paigutati rahvale külastatavasse mausloleumi Moska Punasel väljakul.
Vladimir Uljanovi järel sai Nõukogude Liidu juhiks Jossif Stalin , kes jätkas Lenini ideoloogia arendamist ning järgimist. Stalini tegevust 1920-1930ndatel aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanikke jaoks kummardatavaks iidoliks.7

Kokkuvõte
Lenin pidi olema võimas mees. Ükski lihtne mees ei oleks saanud hakkama sellise asjaga nagu tema sai. Et panna terve maailm ennast kummardama ja kartma, on vaja imelist isikut ja manipuleerimisvõimet ning mõistust. Talle allus terve Venemaa, suur ja võimas Venemaa, mis võis enamasti teha, mida tema ise tahab. Siiski ei olnud kõik, mis ta tegi ja ütles hea, ehk oli mõte hea, kuid kindlasti ei olnud teostus hea, sest nii palju inimesi sai põhjuseta surma ja elati pidevas surmahirmus. Kuid kui ei oleks olnud Leninit, kes tegi selliseid tegusi, ei oleks maailm õppinud suurt õppetundi ning oleks ehk tulnud keegi tulevikus, veel karmim , veel hullem ning veel suurema häivitusjõuga ning oleksime saanud palju valusama õppetunni, sest siis oleks tehnoloogia kõvasti arenenum ja relvadel oleks suurem võime.
Kasutatud kirjandus:

Service , Robert, Lenin: biograafia , TLN, 2002

http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin

http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin inglise keeles

http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/lenin_vladimir.shtml
1 Robert Service, Lenin: biograafia. TLN, 2002: lk 27-31.
2 Robert Service, Lenin: biograafia. TLN, 2002: 17-18, 45
3 http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/lenin_vladimir.shtml
4 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin#Tegevus_emigratsioonis
5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin
6 http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_kodus%C3%B5da
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin