Ärkamiseaeg (0)

sTallinna Laagna Gümnaasium
Marita Raudsepp
10. b klass
ÄRKAMISAEG EESTIS
Ajaloo referaat
Juhendaja : Natalja Dovgan
Tallinn 2011
Sisukord
1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
2.1. F.R. Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
2.2. J.V. Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
2.3 J. Hurt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.4.L. Koidula . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
2.5.C.R. Jakobson . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
3.Tähtsaimad ärkamisaja sündmused.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
3.1. 19. sajandil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
3.1.1. Aleksandrikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
3.1.2. Suurpalvekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
3.1.3.“ Vanemuine ” ja “Estonia” ning esimene laulupidu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
3.1.4. Tekkinud seltsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11
3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
3.2.2. 1905. aasta revolutsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
3.2.3. Esimene maailmasõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12
3.2.4. Tartu Rahukonverents . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14
1.RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS

Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused
Rahvuslik liikumine algas 19. sajandil. Rahvas oli üle elanud palju muudatusi ning levisid uued valgustus ideed. Inimesed hakkasid teadvustama oma rahvust. See algas uute ideede ja suhtumistega, oma haritlaskonna loomisega, talude pärisostmistega, kaubalis-rahaliste suhete arenguga, suure linnastumisega ja sidemete loomisega kogu maailmaga . Kõik see kujunes ühe põlvkonna jooksul. Haridustase kasvas pidevalt. (S.Õispuu 1992)
Suur areng tõi suured muutused maailmavaadetes. Hakkas levima hernhuutlik liikumine, mis vahepeal küll keelatud oli, aga 1830-1840 hakkas taas levima. Tänu sellele muutusid eestlased ka kristlikuks rahvaks. Hernhuutlik liikumine arendas rahvas soovi ka ise hakata midagi kirja panema , see õhutas neid eneseteostusele. Vaatamata sellele, ei olnud hernhuutlastel otsest mõju rahvuslikule liikumisele. (S.Õispuu 1992)
Loomulikult ei meeldinud üldse rahvulike ideed levik baltisakslastele. Nad ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides jagada. (M. Laur jt. 2005,)
Eesti üheks esimeseks rahvulikuks liidriks tõusis K.J.Peterson. Üks esimesi rahvusteadvuse väljendamisi oli tema laul “Kas siis selle maa keel”. Ta tegutses estofiilide seltskonna kõrval (sinna kuulusid Rosenpläter ja Masing ). Järgmisesse estofiilide põlvkonda kuulusid Fr.R.Faehlmann, J.Nocks, H.Jürgenson, Fr.R. Kreutzwald - nad kõik olid haritlased. Uute mõtete levimist rahva seas võib ka järeldada ka sellest lauses: “Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused , eriti aga usuvahetusliikumine ), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?” ( S.Õispuu 1992 )
3
2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882)
(Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis “Kalevipoeg”. Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma põlvkonnas. Ta looming mõjutas tugevasti rahvuliku liikumise vaimuelu . Teda peeti loominguliseks geeniuseks
( http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=323 ) Koidula kohta kirjutas Kreutzwald kord:
„Teile on hea tükk sest osaks saanud, mis Saksa keele loomuselapseks (Naturkind) nimetatakse. Oh, et elu -ja haritamise - tuulehood seda va­randust iial ei hakkaks    lõpetama. Mis väljaspoolt poolerimised tema asemel meile toovad, ei jõua sündind ‘kahju mitte äratasuda” (Kr  Koid I, lk. 150).
Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi Auliige aastast 1849. Kolleegiuminõunik aastail 1877 -1882. (Viki4) Teda on nimetatud eesti “esimeseks eurooplaseks”, just oma vaimse harituse poolest. 1860.aastal lõi ta rahvusteadusi õhutava keskuse. (S.Õispuu 1992)
Kreutzald koos paljude teiste haritlastega nagu D.H.Jürgendson, Fr.R.Faehlamm, J.Köler lõid Eestimaa Kirjandusliku Ühingu 1842. aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku “maa sool”- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005).
4
2.2. J.V.Jannsen (1819-1890)
(Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt. 2005,) Jannsen algatas ajalehe “Pernu Postimees ” 1857-1863. (S.Õispuu 1992) ning hiljem 1864.aastal ajalehe “Eesti Postimees”(M.Laur, jt. 2005). Algus allus ajaleht “Pernu Postimees” rangelt tsensuurile, kuid vaatamata sellele levis leht väga laialt. Jannsen rõhutas hariduse tähtust ning kutsus üles talude päriseksostmist. Mis kõige tähtsam oli tema jaoks rahvuse väärtustamine. Tema ajalehe äärmiselt ettevaatliku tegutsemise tõttu, ei leidnud see palju toetust teiste haritlaste seas.(S.Õispuu 1992) Jannsen ise oli saksameelne.(M.Laur jt. 2005)
Jannsen korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal. Selle ürituse eesmärk oli kokku tuua ravhas, tekitada ühtekuuluvus tunned ja näidata teistele, et eesti rahvas on olemas. See oli väga edukas ettevõtmine. (M.Laur, jt. 2005,) Laul “Mu isamaa mu õnn ja rõõm” sai Eesti rahvushümniks. Pärast ürituse läbiviimist nägid sakslaseed temas tõsist vaenlast. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine”, kus ühtlasi lavastati esimesed eesti keelsed näidendid. 1870. aastal algatas ta Eesti Põllumeeste Seltsi, tänu millele hakkasid inimesed veel palju teisigi analoogseid seltse looma. Ta oli ka Aleksandrikooli peakomitee liige. (Viki1)
Jannsen kord ütles : „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“
– Johann Voldemar Jannsen
5

2.3.Jakob Hurt (1839-1907)
(Foto 3. J.Hurt) Jakob Hurt oli vaese koolmeistri perest pärit. Vaatamata kiusatusele olla saksameelne ning saavutada kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja rahva ajalugu. (S.Õispuu 1992) Ta oli ülikooli usuteaduskonna üliõpilane(õpik). Ta oli tuntud kõnemees ning kirikuõpetaja. Tal olid väga head suhted Jannseniga, kuid sealjuures suured lahkhelid C.R.Jakobsoniga. (M. Laur jt. 2005)
Hurt pidas kõige tähtsamaks ühiskonnas rahva vaimu ja keele ning hariduse arendamist , milles ei puudunud ka religiooni tähtsus, kuid Jakobson kritiseeris oma ajalehes “Sakala” kirikut. Jakobsoni jaoks oli tähtis majandusliku pöörde saavutamine ning vaimuelu muudatused. Selletõttu tekkisidki nende vahel lahkhelid.(S.Õispuu 1992)
Ta armastas ja austas eesti kirjandust, mistõttu ta algatas Eesti luule kogumist 1860ndal aastal. Ta avaldas kogutud luulet ajalehes ning rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente . Ta tutvustas rahvale luule žanreid ning õhutas nende kogumist kalendrites ja erakirjades. Koos kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilastega sai Hurt kokku 122 317 lehekülge rahvaluulet, millest ta avaldas 156 põhjalikku aruannet. Esimene väljaanne oli muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" aastal 1863. (Viki2)
6

2.4.Lydia Emilie Florentine Jannsen (Koidula) 1843- 1886
(Foto 4. L.Koidula) Lydia Koidula oli J.V.Jannseni tütar. Ta oli rahvusliku liikumise tegelane. Ta sai algselt tuntuks isamaalaulude poolt, mis ta kirjutas inspireeritult Jakobsoni isamaakõnedest.(S.Õispuu 1992)
Ta sai hariduse Pärnu saksa kõrgema tütarlastekoolist 1861. aastal. Ta elas Tartus ning ta väljendas oma osavõttu Eesti ärkamisajast isamaalises luules, lauludes, proosas jms. Nime Koidula, mille järgi me teda ka tänapäevani tunneme, andis Lydiale C.R.Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.(Viki3) Ta võttis osa ka laulupeo korraldamisest. (M.Laur jt. 2005)
Carl Robert Jakobson( 1841 -1882)
(Foto 5. C.R.Jakobson) C.R.Jakobson sai oma hariduse Cimze seminaris valgas. Ta töötas isa eeskujul kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus tal tekkis palju lahkaarvamusi kirikuõpetaja ja mõisnikega, mistõttu pidi ta lahkuma.(S.Õispuu 1992) Ta siirdus Peterburgi, kus leidis omale tööd suurvürsti tütre koduõpetajana. (M.Laur jt. 2005) J.Köleri mõjutusel hakkas ta aktiivselt osa võtma rahvuslikust liikumisest . Teda tunti tänu tema teravatele kirjutistele, mis ilmusid “Eesti Postimehes”. Lisaks sellele rõhus ta haridusolude parandamist ning viis koolide õpikus sootuks uuele tasemele . (S.Õispuu 1992)
7
Ta sattus teravalt vastuollu baltisakslaste ülemvõimu vastu ning 1870. aastal naases ta Eestisse (M.Laur jt. 2005).
1968. aastal pisad Jakobson “Vanemuise seltsis ” oma laialt tuntud 1 Isamaakõne, millest ta rääkis sellest, et sakslased on eestlastele ülekohut teinud. Ta ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas eestlastele paremat tulevikku (S.Õispuu 1992).
Jakobson andis 1878.aastal välja ajalehe “Sakala”, millesse olid tol ajal koondunud põhilised rahvusliku liikumise tegelased. Nad propageerisid tugevalt oma ajalehte. Nende ajaleht oli suureks inspiratsiooniks rahvale, et tegutsema hakata. Jakobson ja “Sakala” nõudsid eestlastele sakslastega võrdseid õigusi ning sakslaste poliitiliste ja majanduslike eesõiguste eemaldamist. Ainuke pahe, mis sellel ajalehel oli, oli see, et nad kiritiseerisid kirikut ja religiooni iseennast. Tänu sellele läks ta tülli J. Hurda ja tema poolehoidjatega kuna nemad olid suured kirikutoetajad. Sellega tekkis rahvuslikus liikumises suur lõhe.(S.Õispuu 1992)
8
3.ÄRKAMISAJA TÄHTSAMAD SÜNDMUSED
3.1. 19. sajandil
3.1.1. Aleksandrikool
1860. aastal tekkis J. Adamsonil ja H.Wühneril idee luua Aleksander 1 auks, kui rahva vabastajale, kõrgem eesti õppekeelega kool- nn. Aleksandrikool. (S.Õispuu 1992) Selle eesmärgiks oli luua koole, kus oleks eestikeelne haridus . Selle rajamiseks korraldati palju kontserte, korjandusi, näitusi, etendusi ning üle eesti palju abikomiteesid. Üritust juhtis 1871.aastal Tartus loodud Peakomitee. ( S.Õispuu 1992)
Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi.(õpik) Tegutsemist ei ka toetanud Õpetatud Eesti Selts, kuna nende arvates oli eestlastele parim tulevik kiire saksastumine. (S.Õispuu 1992)
3.1.2.Suurpalvekiri
Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse rahvusliiku liikumise esimeseks programmdokumendiks Selles dokumendis nõuti lisaks majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993)
3.1.3. “Vanemuine”, “Estonia” ning esimene laulupidu
Rahvusliku liikumise käigus tekkis eestis väga palju erinevaid seltse, millega üritati matkida sakslasi. Üks sellistest seltsidest oli 1865. aastal loodud “Vanemuise” laulu- ja mänguselts Tartus ning “Estonia” Tallinnas. Vanemuine oli eestvedajaks mitmetele laulupidudele ning 1870 aastal alustas ta ka teatrietenduste korraldamist Koidula teatris. 1869. aastal korraldatigi esimene suurüritus, milleks oli eestlaste üldlaulupidu. Selle ürituse(M.Laur jt. 2005)
9
eesmärk, nagu juba eelnevalt sai mainitud , oli tuua kokku eesti rahvas ja tekitada ühtsuse tunnet . Sinna kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Seal esitati ka esimesi isamaalisi laule(M.Laur jt. 2005)
3.1.4. Tekkinud seltsid
1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts ning 1872. aastal loodi Jakob Hurda eestvedamisel ka Eesti Kirjameeste selts : “ Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta, mis seni ajani pea ainsad hallikad olivad, kust Eestlased vaimuharimist saivad, ja selle läbi selle raskusele otsa teha, et iga Eestlane, kes täielisemat vaimu harimist nõudis,suure aja ja raha kuluga Saksakeele ära pidi õppima. Kasulisi raamatuid emakeeli välja andes loodab Selts ühtlasi laiemalt rahva seas vaimu valgustada ja pääle selle rutemine, kergemine ja kindlamine vaimuharimise tööd Eestlaste seas edasi aidata, kui se ühel võõral keelel võimalik on. (Eesti Kirjameeste Seltsi Põhjuskiri, § 1.) “ Hiljem oli seltsi presidendiks C.R.Jakobson (M.Laur jt. 2005). Jakob Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma. Seal arendati ka rahvuslikku ideoloogiat . Seltsi toetuspunkt asus Tartu- ja Võrumaal. (S.Õispuu 1992)
1870. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mis oli haritlastele üks tähtsaimaks kooskäimiskohaks. Seltsi keeleks oli eesi keel, mis oli tolle aja jaoks küllaltki haruldane .(õpik) Selles seltsis pühitseti ka 1884. aastal Otepääl sisse sini-must-valge lipp . Selles esindas tähtsaimat osa V. Reiman (1861-1917). Reiman pööras suurt tähelepany rahva eneseteadvuse ning tegevusjulgestuse arendamisele ning selle tõttu algatas ta ka koos A.Grenzsteiniga massiliselt karskusseltse. (S.Õispuu 1992)
3.1.5.Suurmärgukiri
1881. aastal esitas C.R.Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja. Seal olid kokku võetud ajalehe “Sakala” nõudmised, milleks olid üldjoontes eestlastele laiemate õiguste tagamine. Saadikud kirjutasid märgukirjale alla ning see anti üle keskvõimule. Ainuke, kes keeldus sellele alla kirjutamast oli J. Hurt kuna talle ei sobinud palvekirjas esitatud koolisüsteemid. Sellega langes kõvasti J.Hurda autoriteet ühiskonnas. Jakobson võttis ka tulemusena üle Eesti Kirjameeste Seltsi. (S.Õispuu 1992)
10
3.2 20. sajandil
3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid
Tartu liberaalid olid Postimehe ümber koondunud haritlased. Nende seas olid Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt. Jaan Tõnisson oli ajalehe uueks toimetajaks. Nemad tõstsid esile rahvuslikue enesetadlikkuse arendamist ning nad olid tugeval venestamise ja saksastamise vastu. Postimehe populaarsus tõusis kogu aeg kuna ajalehel oli pidev kibe sõnavahetus Ado Grenzsteiniga, kes pooldas venestamist. Postimees ründas aktiivselt ka baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Nad esinesid väga avalikult, käies kohvikutes , tänavatel ja paljudes teistes avalikes kohtades rääkides demonstratiivselt eesti keeles. Tartu liberaalid olid seisukohal, et Veme impeeriumi asemel peaks Eestis valitsema konstitutsiooniline - parlamentaarne monarhia .(A.Pajur jt. 2006,)
Tallinna radikaalid tekkisid 1901. aastal ning nemad olid ajalehe Teataja ümber koondunud haritlased. Selle toimetajaks oli Konstantin Päts ( 1874 -1956). Seal tegutsesid tuntumad tegelased nagu A.H. Tammsaare , Eduard Virgo , J.V.Veski jt. Nad rõhusid sotsiaalsele lõhestatusele eesti ühiskonnas ning majandusele edendamisele. Nende arvates oli eestlaste ravuslik enesekindlusetus põhiliseks probleemiks nõrgas majanduses.
1904 . aastal õnnestus neil tõrjuda linnavalitsusest sakslased ning sellega tõusis Päris Talinna abilinnapeaks. (A.Pajur jt. 2006)
3.2.2. 1905. aasta revolutsioon
1905. aasta revolutsiooni algas 9. novembril, mida tuntakse ka Verise Pühapäevana. 11. jaanuaril andis Tallinna komite välja lenlehe :” Vennad! Nõudkem 8-tunnilist tööaega nagu meie vennad Piiteris!... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma”. Sellega algasid suured streigid . Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega. “Ühtekokku streikis 1905. aasta jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust.” Veebruari kuus jätkus
11
streik uue hooga . Suuremad rahutused tekkisid “Dvigatelis” ja “Wiegandi” vabsikutes.
Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade lõhendamist, palga ja moona suurendamist. Erinevalt streikidest, mis toimusid Tallinnas ja Tartus olid mõisatööliste streigid halvasti korraldatud. Nõuti õiglast koormiste määramist, talude rendi- ja väljaostutingimuste kergendamist. Selle käigus rüüstati väga palju mõisasi ning mõisnikele saadeti ähvarduskirju. (S.Õispuu 1992)
Pärast 16. oktoobril toimunud veretööd, kirjutas Nikolai teine alla 17. oktoobri manifestile . Sellega lubas ta anda venemaale oma parlamendi, kodanikuõigused nin põhiseaduse. Vaatamata sellele ei lõppenud revolutsiooniline liikumine. Selle eeldustel tekkisid küll esimesed Eesti parteid : Eesti Rahvameelse Eduerakonna partei ning Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Sellega tekkisid kohe erakondade vahel lõhe. Erimeelsuste lahendamiseks kutsuti 27. Novembril 1905. a Tartus kokku esimene rahvaasemike koosolek . Seda juhtis Jaan Tõnisson. Nende nõuded olid üpris tagasihoidlikud. Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006)
Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006)
3.2.3. Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne. Kardeti sõda, saksastumist, venestumis, puudus igasugunue patriotism . Langes majandus ja tööstus. (A.Pajur jt 2006)
1917. aasta Märtsis pandi rahvuslaste nõupidamisel kokkku autonoomiaseaduse projekt.
Nähes, et seaduse kinnitamine venis väga pikaks korraldati 26.märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu
12
juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. (A.Pajur jt. 2006).
1917.aastal kujunesid Venamaal tingimused uueks pöördeks- bolševiku võimuhaaramiseks. Eesti valmistas pööret ette Sõjalis-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Rabtšinski, kelle asetäitjaks oli Viktor Kingissepp. Selle pöörde nimeks sai Oktoobripööre.
15.oktroobril nõudis Tallinna töölisvanemate koosolek linnavolikogult, et see taotleks kubernerilt poliitvangdie vabastamist, sõjaväe eemaldamist linna tänavatelt ,saadaks traasile telegrammi nõudmisega kokku kutsuda Asutav Kogu ja kehtestada demokraatlikud vabadused. Sõda lõppes Versailles ' rahuga Pariisi rahukonverentsil. (S.Õispuu 1992)
3.2.4. Tartu rahukonverents
Tartu rahu konverents toimus 2. veebruaril 1920. aastal. Eesti delegatsiooni juhiks oli Jaan Poska ning vene delegatsiooni juhiks oli Adolf Joffe. Rahu tingimused : Idapiiri kindlaks määramine, kommunistlike väeosade laialisaatmine, Venemaals asuvate eestlase õigus naaseda kodumaale, vabanemine Vene välisvõlgade tasumises, 15 kuldrubla Venemaa kullvatudest ning venemaa tunnustus Eesti iseseisvuse suhtes. (S.Õispuu 1992 ).
13
KASUTATUD KIRJANDUS
Ago Pajur, Tõnu Tannberg 2006, “Eesti Ajalugu 2 20.sajandist tänapäevani” Avita kirjastus
.Mati Grahv, Tallinn 1993 , “Eesti rahvusriik ”
Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tamber, Ursula Vent, Tallinn 2005, “Eesti Ajalugu 1 Muinasajast 19.sajandi lõuni”, Avita kirjastus.
Silvia Õispuu, Tallinn 1992, “Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänepäevani”,”Koolibri” kirjastus.
V I k I p e e d I a vabaentsüklopeedia
( http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=323 ).
VIITED
(Foto1) http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Friedrich_Reinhold_Kreutzwald.jpg
(Foto 2) http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Johann_Voldemar_Jannsen.jpg
(Foto 3) http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Jakob_Hurt.jpg
(Foto 4) http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Lydia_Koidula-Sachker.jpg
(Foto 5) http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carl_Robert_Jakobson.jpg
(Viki1) http://www.wikipedia.ee/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
(Viki2) http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=jakob+Hurt (Viki3) http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=Lydia+koidula
(Viki4) http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri:Otsimine&search=Friedrich+reinhold+kreutzwald&ns0=1&redirs=0