Kui ei uppunud siis põletati enamasti tuleriidal 17 Pühajõe mäss ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal

Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal (0)

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes miks ja millal selle läbi viis?
Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J R Patkulil?
Kui ei uppunud siis põletati enamasti tuleriidal 17 Pühajõe mäss ?

Eesti Rootsi ajal

Rootsi võimu järk- järguline kehtestamine.

Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel.

Rüütelkonnad .

Asustus ja rahvastik : rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon ; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest.
TÖÖLEHT

Reduktsioon : mõiste selgitus , kes, miks ja millal selle läbi viis?
Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal.
Põhjused:
1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses
2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada

Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele.
RIIGILE:
MAJANDUSLIK:
*riigi tulud kasvasid
*provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest
POLIITILINE:
*kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa maa üle
*tugevnes absolutistlik kuningavõim
AADLILE:
MAJANDUSLIK:
*aadli majanduslik olukord halvenes:
1) redutseeritud mõisate endised omanikud pidid maksma riigile renti, seega nende tulud vähenesid
2) talupoegi ei saadud ülemäära ekspluateerida
3) eramõisnikud (pärusaadlikud) viidi tagasi lääniõigusele
POLIITILINE:
*aadli poliitiline olukord halvenes:
1) Liivimaa ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali, rüütelkonna maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile, Eestimaa aadli omavalitsust Rootsi võim ei puudutanud
2) aadelkond lõhenes ja kujunes välja aadliopositsioon
TALUPOJAD:
Rootsi aja algul talupoegade olukord halvenes, sest paljud mõisad anti erakätesse ja mõisnikud rõhusid talupoegi rängalt . 1645. aastaks olid Eestimaa talupojad pärisorjad , umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad.
Pärast reduktsiooni hakkas redutseeritud mõisates talupoegade olukord paranema. 1696. aastal anti välja Liivimaa majanduslik reglement:

talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks, s.t. neist said sisuliselt vabad riigitalupojad

talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisa maad hinnati ja kaardistati (adramaade revisjon), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu

talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata

mõisa rentnike kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud mõisas enam üldse karistada

talupojad said talude päritava kasutamise õiguse

Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil?
Johann Reinhold Patkulist sai aadliopositsiooni juht.

Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid.
16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna: linnade hulgast langes 1599 välja Vana-Pärnu, juurde tulid 1563 Kuressaare (Arensburg) ja lisaks 1584 Valga (Walk)
Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Sel ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad osalised kaubavahetuses.
Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Erilise õitsengu elas üle Narva, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu.
Arengut takistavad tegurid:
*kaubateede muutumine
*linnaõiguste eemaldamine/läänistamine
* sõjategevus
*tsunftireeglite karmistamine
Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep , tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine , kirjutuspaberit.

Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid . Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98
Tallinn – Reval
Tartu – Dorpat
Viljandi – Fellin
Vana-Pärnu – Alt-Pernau
Uus-Pärnu – Neu-Pernau
Haapsalu – Hapsal
Paide – Weissenstein
Rakvere – Wesenberg
Narva - Narwa

16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja.
1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus
1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory

Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport - ja importkaubad.
Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu.
Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit.

Käsitööndusliku tootmise vormid – käsitöölise töökoda ja manufaktuur , nende võrdlus.
Linnaelanike põhilisteks tegevusteks olid käsitöö ja kaubandus. Käsitöölise tootmise juures võib eristada kahte vormi:
Käsitöölise töökoda:
*töötavad meistrid, sellid ja õpipoisid
*puudub tööjaotus
*meister tundis oma tööd
*töökoda asus reeglina linnas
*reeglina müüdi kaupa kodulinnas
Manufaktuur:
*palgatöölised tegid tööd
*kehtis tööjaotus
*omanik ei pruukinud tunda käsitööd
*manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse
*püüti leida kaubale turgu välismaal
Mõlemas tehti tööd käsitsi.

Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest.
Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil
Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal
Metallitööndus – Narva vaseveski
Metsatööndus – Narva saeveski
Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud

Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt.
SIIN ISIKLIK ARVAMUS/HINNANG
Minu oma:
Hinnang: Rootsi aja mõju Eestile majanduslikule arengule oli pigem positiivne.
Põhjendus: Hoolimata kaubateede muutumisest ning linnade läänistamisest, pean majanduslikku arengut pigem positiivseks seetõttu, et hakati looma esimesi manufaktuure ning talupoegade elu paranes , mis majanduslikus perspektiivis tõi pigem kasu kui kahju.

Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused.
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium – kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop Joakim Jhering ja Liivimaal superintendent Hermann Samson.

J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel.

Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga

Otsisid agaralt nõidu.
Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida. Nõiakontroll oli selline, et arvatav nõid seoti kinni ja visati vette. Kui uppus ära, ei olnud nõid, kui ei uppunud, siis põletati enamasti tuleriidal.

Pühajõe mäss. ?Minul pole seda?

Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius .

H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid.
H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz , lesk – lesck)
Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda

Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus.
Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata.

Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil.

Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius , J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer.

Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp.
Avati 1632 Academia Gustaviana nime all.

Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule.
USUELU:
POSITIIVNE:
*taastati purustatud kirikud ja otsiti kirikuõpetajaid
*hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda
*MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.)
NEGATIIVNE:
*nõiajaht ja nõiaprotsessid
*töötati välja range kirikukaristuste süsteem
HARIDUSELU :
POSITIIVNE:
*anti välja esimesed eestikeelsed aabitsad
*Forseliuse seminari loomine, kus hakati ette valmistama talurahvakoolide õpetajaid
*suurenes eestlaste lugemisoskus
*Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool
*arenes eesti keele grammatika
*rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse
*Academia Gustaviana rajamine 1632
NEGATIIVNE:
*Tartu ülikooli sissepääs eestlastele oli võimatu
*vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida piiblit

Selgita:
Pärusmõis – mõis, kus oli oma mõisnik, kes omas seda mõisat ja selle maid
Riigimõis – mõis, mis oli redutseeritud ning mida rentis mõisnik, kes allus riigile
Aadliopositsioon – aadelkond, mis oli vastu reduktsioonile (mõisate riigistamisele)
adramaade revisjon – mõisa maade hindamine ja kaardistamine
vakuraamat – raamat, mis sisaldas talupoegade kohustusi mõisa ees
manufaktuur – käsitööl põhinev asutus, mille eesmärk oli mingit konkreetset kaupa toota
visitatsioon – piiskopi külastuskäik kirikusse

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 4 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alankabananka Õppematerjali autor

kaubateed liivimaa mõisnik rootsi võim mõisnik rootsi võim eesti linnad keele grammatika töökoda maapäev

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti Rootsi ajal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas

Ajalugu

doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja Eesti 1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

doc

VARAUUSAEG

ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 Talu ja mõis 1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele: a) mõisamajanduses mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised

Ajalugu

doc

Varauusaeg Eestis

Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile. 1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt.

Ajalugu

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja

Eesti ajalugu

odt

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal · 1695 oli rahvaarv üle 350 000 · Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi

Ajalugu

doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed

Ajalugu

Rohkem sarnaseid