Olukord 17.-18. sajandil (0)

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid:
1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu (1585-1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad -kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4) LouisXIV (1643- 1715 ) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean- Baptiste Colbert(1619- 1683 ) oli louisXIV valitsuse ajal tähtsaim riigimees . Ta püüdis lahendada eeskätt riigi rahandusprobleeme. 6)LouisXV(1715- 1774 )ei tundnud huvi riigivalitsemise vastu ning just tema ajal hakkasid Prantsusmaa elus tähtsat osa mängima kuninga ametlikud armukesed. 7) Markiis de Pompadour(1721-1764) Prantsuse kuninga LouisXIV ametlik armuke aastail 1745-1751 8)LouisXVI(1774-1792) meeldis puusepa -ja lukssepa tööd ja jahipidamine 9)Marie- Antoinette - LouisXVI naine, meeldisid rõivad, soengud ja juveelid + muud lõbustused 10)Jacques Turgot - rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras)
Parlamentarismi areng Inglismaal
Inglismaal valitses 17.-18.sajandil parlamentaarne valitsemisviis. Parlament koosnes kahest kojast: alamkojast ja Lordide kojast. Vaatamata konfliktidest ja kodusõdadest oli Inglise parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603a sai Inglismaa valitsejaks JamesI (1603-1625), kes oli veendunud et ta on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest . Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks. CharlesI võimuperioodil(1625- 1649 ) hakkas parlament käsitlema riigi poliitikat rohkem. Uus kuningas rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628a vastu võetud Õiguste petitsioonis toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta. 1641a kirjutas CharlesI alla aktile, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 19mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679 aastal ISikuvabaduse Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. 1689a võttis parlament vastu Õiguste billi , mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet; maksude määramine ja sissenõudmine ;parlament koguneb regulaarselt. Parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne'i ajal(1702-1714).
Maria Theresia
Kuna selgus, et KarlVI-l meessost järeltulijat olema ei saa, kuulutati 1713a välja nn. pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naisliinis. Kuid Maria Theresia Austria troonile asumise ( 1740 )vastu protesteeris Preisi. Seega puhkes Austria pärilussõda(1740-1748) milles osalesid paljud Euroopa riigid. Maria Theresia oli üks valgustaud absolutismi läbiviijaid. Ta küll oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas valikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Maria Theresia oli naine, keda kütkestas valitsemine. Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. Maria Theresi oli saanud hea hariduse antiikautoreid analüüsides, võõrkeeli, ajalugu ja geograafiat õppides ning muusika ja laulmisega tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne , nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid.
PeeterI (1682-1725)
PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem). 1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal.
KatariinaII
KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks : asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse). KatariinaII suureks ettevõtmiseks oli 1766a kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon . Nende ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. KatariinaII soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jne, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadlipriviliigide piiramist. Tegelikult KatariinaII valitsusa ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767a. anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Piirati kasakate autonoomiat. KatariinaII suri 1796 aastal.
Ameerika Ühendriikide tekkimine
Ameerika rahvuse kujunemise alguseks oli mõningane mõju valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin Franklin(1706-1790) 1754a esitas ta Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks Suurele Nõukogule. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson( 1743 - 1826 ), kes pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. Samuti pooldas ta orjuse kaotamist. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles ' rahu(1783). Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid(USA). Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni, mis lõpuks hakkas kehtima 1789a. Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valitud valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president (USA esimeseks presidendiks valiti George Washington, kes valitses 2 ametiaega(1789-1797). Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner . Seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks
FriedrichII
FriedrichII oli Preisi kuningas ja valgustatud valitseja, kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Valitsejana suhtus ta eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvad, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Seejuures toetus monarh ametnikkonnale. Talurahvapoliitikas pidas FriedrichII vajalikuks piirata teotöö mahtu. Kuna ta pidas aadlit esimeseks seisuseks riigis, oli võimalik vähendada teopäevade arvu ainult riigimõisatest ja kuninglikes ametikülades. FriedrichII valitsuse ajal saabus Preisimaale umbes 360000 inimest, kelle jaoks rajati ligi tuhat küla. FriedrichII valitsuse ajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Samuti nägi ta palju vaeva, õpetamaks preislaste kartulikasvatust. Kuninga käsul selgitati kirikukantslitest uue toidutaime kasulikkust. Alles 1771-1772 suur ikaldus ja näljahäda tõestas kartulikasvatuse vajalikkust . FriedrichII valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati "maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, aga koolmeistrite ettevalmistamine ja õpetaja elukutse polnud tasemel. Ülikoolide edendamiseks ei teinud FriedrichII midagi olulist. Suur osa FriedrichII võimuperioodist möödus sõdades. Ta põhjustas Austria pärilussõja(1740-1748). Väejuhi võimeid ilmutas FriedrichII eriti Seitsmeaastases sõjas(1756-1763), mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid FriedrichII suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõtteks säilitas Preisi oma valdused .