Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a. (1)

Absoluutne monarhia -riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu
Parlamentaarne monarhia– riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga
Absolutism - riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule
Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad
Palgaarmee - palgatud sõjaväe üksus
Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil
Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid - Prantsuse kalvinistid
kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis
anglikaani kirik - Inglismaa riigikirik , õpetuselt protestantlik , kuid väliselt katoliiklik puritaanid - Inglise kalvinistid
restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine
kuulus revolutsioon - Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all
“Õiguste deklaratsioon “ dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid
Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime
Liivimaa - Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa
Kuramaa - Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon - aadlile annetatud maade taasriigistamine
Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine
Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel.
Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus
Forseliuse seminar - 1684 . aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks
Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane.
Isehakanu - seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu
Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks
Vanausuline - inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse
30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada
Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega
koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Louis XIII ( 1610 - 1643 ) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik valitsemiis. 1614 saatis ta generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks.
Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu
Louis XIV (1610-1643) – Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus „Riik – See olen mina“ .
Jean-Baptiste Colbert – Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665.
Louis XV ( 1715 - 1774 ) – Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus „pärast mind tulgu või veeuputus “ .
Charles I – Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda.
Oliver Cromwell (1599- 1658 )– Puritaan, Maa- aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus „Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv“.
Richard Cromwell – Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest.
Charles II ( 1660- 1685 ) – Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku.
James II (1685-1688) – Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele.
Oranje Willem – Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile „Õiguste Deklaratsioon“ ja sai sellega inglismaa valitsejaks.
Oranje Mary – James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil.
Karl XI – Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel siinne aadel Rootsi võimu alla painutada.
Bengt Gottfried Forselius – Õpetaja Eestis Roosi ajal . Oli pärit Harju-Madiselt kirikuõpetaja perest . Asutas 1684. aastal Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks.
Ignatsi Jaak – Forseliuse õpilane. Karl XI jäi tema oskustega rahule ja ta sai kuldraha. Töötas hiljem köstri ja koolmeistrina.
Pakri Hansu Jüri – Forseliuse õpilane kelle ta võttis tõestamiseks Rootsi kaasa ja Karl XI jäi tema oskustega rahule , poiss sai kuldraha.
Vale-Dimitri - inimene, kes esindas end Dimitrina, kes oli salapäraselt surma saanud. ta osutus üllatavalt võimekaks valitsejaks, kes tõi Moskva võimukorraldusse euroopalikke jooni
Boriss Godunov - pärast Ivan Julma surma riigis võimu haaranud tsaar , keda kahtlustati Dimitri tapmises
Poržarski - maakaitseväe kogumise etteotsa astunud väikevürst, rahvaväkke kogunes 20 000 meest, kes suundusid Moskva alla poolakaid pealinnast lahkuma sundima.
Mihhail Romanov - pani aluse Romanovite dünastiale, püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani
Aleksei Romanov - tema ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid, mida ka tehti (nt ristimärk tuleb teha kolme, mitte kahe sõrmega, kummardused pole enam maani , vaid vöökohani jne)
Gustav II Adolf - tõsiusklik luterlane, kellele polnud ükskõik kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta
Karl XII - Rootsi noor kuningas. kui Põhjasõjas langesid rootslaste kätte kõik vaenlase suurtükid, uskus kuningas Karl XII, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud
5 keskaja põhitunnust – Ametnikkond – kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Sõjavägi – Kutsuti kokku sõja korral. Seisused – Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus – merkantilistlik . Maadeavastused – Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks.
Euroopa riigid uusaja algul – Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania , Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Šveits, Madalmaad, Veneetsia , Kirikuriik, Türgi, Venemaa – ülekaalus absolutism.
Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ?
uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia,
kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal,
hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra
juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku
kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes täiesti vaba. nii hakkaski
euroopas kujunema absolutism.
Iseloomusta ametnikke ja sõjaväge absolutismi ajal.
Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha rohkem asjaajamisi ning see
nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või
koguni linnakodanike hulgast. kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses
võis kindel olla.
17.saj. loodi alalised sõjaväed. alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, aga nõudis ka senisest suuremaid
kulutusi. riik varustas sõjaväe relvastusega ning riietas ühesugustesse, kirevatesse mundritesse. alaline sõjavägi koosnes
esialgu palgasõduritest, hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele. kehtestati kindel kord, mille aluses
hakati iga aasta sõjaväkke saatma kindel arv mehi. nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid . paranes sõdurite väljaõpe.
väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni.
Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat.
kuningas louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Colbert, kes korraldas prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus
vaimus . ta kutsus prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kondlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast
soodsaid laene . prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. colbert kehtestas kõrged
sisseveotollid ning prantslased olid sunnitud tarbima rohkem kodumaist toodangut. kaubanduse edendamiseks ehitati
palju maanteid ja kanaleid , mis ühendasid vahemere-äärseid sadamaalinnu prantsusmaa läänerannikuga. louis XIV
peetud sõjad nõudsid palju raha, riigikassa
täitmiseks müüdi aadlitiitleid ja ametikohti.
Iseloomusta Louis XIII valitsemisaega. (1610-1643)
1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul . Louis XIII
ise oma valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis oma riigiasjad ministri Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised
kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. nemad täitsid
palju meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi.
Iseloomusta Louis XIV valitsemisaega. (1643-1715)
1661. aastal otsustas Louis XIV hakata erinevalt isast ise valitsema ja riigiasju ajama . Louis XIV valitsusaega loetakse
absolutismi kõrgajaks kogu euroopas. Louis XIV võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuninga käsul asus õukond Pariisi
lähedal, kuhu kogunes aadlike kogu Prantsusmaalt. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest.
ladina keele asemele tuli diplomaatilises suhtlemises prantsuse keel.
16. saj. olid usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottige vahel. See oli Louis XIV 'le vastumeelt ning ta
tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku ning osa lahkus Prantsusmaalt.
Iseloomusta Louis XV valitsemisaega. (1715-1774)
Louis XV jättis oma riigiasjad taas ametnike hooleks. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu
või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama.
Prantsusmaa ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele.
Iseloomusta Charles I valitsemisaega Inglismaal. (1625– 1649 )
Charles I oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa
alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest
parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada . 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on
Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et šoti
mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe.
Algas Inglise kodusõda (1642–1648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis
Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 1649.
Pikk parlament, kodusõda, kuninga hukkamine Inglismaal.
Šotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. a. parlamenti uuesti
kokku kutsuma. see parlament jäi kokku 12 aastaks. kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi
loata kehtestatud maksud . kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata. Charles I otsustas parlamendi juhid vahistada ja
kohtu alla anda. kuid see rikkus tema suhted parlamendiga täielikult ning ta otsustas pealinnast lahkuda. 1642. a. algas
Inglismaal kodusõda.
Cromwelli valitsemisaeg Inglismaal.
Inglismaa parlamendi vägede etteotsa tõusid maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka.
Cromwell tõusis võimule pärast kuninga hukkamist. Võimust kõrvale jäänud parlament saadeti hoopis laiali. Cromwell valitses
riiki märksa võimukamalt kui senised Stuartitest kuningad. Rahva hulgas ei olnud Cromwellil aga toetust. Teda pigem kareti ja
vihastati, kui austati. Karmid seadused muutsid igapäevaelu ebameeldivamaks. Kui 1658. a. Cromwell suri, tantsis rahvas
Londoni tänavatel.
Iseloomusta Charles II ja James II valitsemist Inglismaal.
Nii Charles II kui ka tema järglane Inglise troonil James II püüdsid taastada absolutislikku korda ning katoliku usk. James II soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu maal ärevust. Isegi puritaanid polnud kuninga otsusega rahul. Nad olid valmis pigem jääma usuvabaduseta, kui olema ühes leeris Inglismaal põlatud katoliiklastega. Tüli kuninga ja parlamendi vahel süvenes veelgi, kui kuningas James II jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele.
Kuulus revolutsioon ja õiguste deklaratsioon Inglismaal.
Kuulus revolutsioon – tunnetanud rahva toetust , sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu , pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestatlikule valitsejale Oranje printsile Willemile. 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale . James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile`` ning ta krooniti Williami III nime all uueks Inglismaa kuningaks. Ajalukku on see sündmus läinud Kuulsa revolutsiooni nime all.
Õiguste deklaratsioon – Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ning kejtestas makse.
Kuningas oli küll riigipea , kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele.
Inglismaal kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid. Riigiteenistusse võeti vaid anglikaani kiriku liikmeid. Katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud. Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänini.
Iseloomusta Baltimaade olukorda peale Liivisõda.
Liivi sõja (1558-1583) ajal jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Taanile kuulus Saarmaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana.
Baltimaade vallutamise kavatsusest ei loobunud ka Venemaa. 1656. aastal tungisid Vene väed Baltikumi, vallutasid Tartu ning piirasid Riiat. 1661. sõlmitud Kärde rahuga loobus Venemaa nõudmistest Baltikumile ning viis oma väed vallutatud aladelt välja.
Muutused Eesti rahvastiku, elu mõisas ja talus 17. sajandil.
Sajandi esimesel veerandil jätkunud sõjad laastasid siinset maad armutult. Kui sõjategevus lõppes, oli Eesti alal pea kolmveerand taludest tühjaks jäänud. Tühjaks jäänud taludesse asus palju võõrast rahvast: peamiselt venelasi , soomlasi ja rootslasi. Paljud saarlased , keda sõda oli samuti vähem puudutanud, asusid nüüd ümber mandrile. Uued elaniku omandasid kiiresti kohaliku keel eja kombeid. Sajandi kekspaigaks oli maarahvas juba täiesti eestikeelne.
Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad.
Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale. Petseri kloostri ümbrusesse tekkisid Eestist pagenud talupoegadest terved külad.
Talurahva elujärg oli üsna kasin. Elati korsnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib ning jahukört, leivakõrvaseks kala. Kõige raskem oli ikaldusaastatel, kui viljasaak hävis ning see põhjustas raskeid näljahädasi, tuhandeid inimesi suri nälga.
Rootsiaeg Eestis.
Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba.
Erali rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. 17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased .Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI –l siinne aadel tegelikult Rootsi võimu alla painutada.
Vaimuelu ja hariduselu Rootsi ajal.
Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti keelde.
Segadusteaeg ja isehakanud Venemaal.
17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tollase Ida ja Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane. Rahva hulgas hakkasid levima kuulujutud , nagu oleksid Venemaad tabanud õnnetused Jumala saadetus kättemaks, mille olevat põhjutanud pärast tsaar Ivan Julma surma riigis võimu haaranud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma noorima poja ja võimaliku trooninõudleja Dimitri tapmises.
Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale Dimitrina ja keda toetas Poola kuningakoda. 1605, aastal krooniti Grogori Otrepjev uueks tsaariks, ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapsid vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud.
Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus.
Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi.
1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus.
Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. aastani.
Kirikulõhe Venemaal.
Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega. Endise korra pooldajaid nimetati vanausulisteks. See viis 1656. aastal lõhenenud vaimulikkonnani, vanade kommete pooldajaid pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest kaugele põhjaaladele. Osa vanausulisi asus elama Eestisse Peipsi lääne kaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad.
30- aastase sõja etapid.
30 aastane sõda sai alguse 1618 aastal , kuni 1648. aastani.
Sõdisid protestantlik unioon ja katolliklik liiga.
a) Tðehhi sõda 1618-1625
b) Taani sõda 1625-1629
c) Rootsi sõda 1630-1634
d) Prantsuse sõda 1635-1648.
Põhjasõda.
1700. aasta talvel ründasid saksi väed ootamatult Riiat. Kuigi linna valluatad ei õnnestunud, jätlati piiramist. 30. novembril 1700 puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid.
1701. aasta suvel vabastati Riia saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus nüüd juba Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal tungisid venelased taas Liivimaale . 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja Narva. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Vene väed vallutasid ka Soome.
Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.