Lenin (0)

 
Jõhvi Riigigümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vladimir Lenin  
Ajalugu 
 
 
 
 
 
 
 
Koostaja: Kerdu-Katty Pärss 
11.c 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jõhvi  2017  
 
Sisukord 
Sissejuhatus 
Lenini perekond ja haridustee 
Poli tilise tegevuse algus 
Lenini tegevus Venemaal 
Veebruarirevolutsioon 
Oktoobrirevolutsioon 
Kodusõda  ja punane  terror  
Lenini surm ja pärand 
Kasutatud al ikad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
Sissejuhatus 
 
  Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi 
liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning 
strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis 
korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse 
kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks 
võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik 
riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu 
asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks 
senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku 
liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja 
tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism . (BBC; Leo 
Leonidov) . 
   
 
  ​Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186  
 
3 
Lenini perekond ja haridustee 
 
 
  Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis​ 22. aprillil 1870 Simbirskis​ (mis praegu​ on 
nimetatud tema auks- Uljanovsk)​ Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas 
Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda ka direktorina. Ilja sai oma 
tööalasele edukuse tõttu ka pärisaadliku tiitli , seega oli see ka tema pojal Vladimiril. Iljal ja 
Vladimiri emal Marial oli erinev perekondlik taust ning nõukogude võimukandjad püüdsid 
varjata fakti, et Maria põlvnes osaliselt juutidest.( biography .com) 
  
 Vladimiri ema Maria oli arsti tütar ning ta omandas koduhariduse kuid valdas mitut 
võõrkeelt. Leninil oli ka kaks venda: vanem vend Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm 
õde: Olga , Anna ja Maria. Kõik neist olid revolutsionääriliste sihtidega.(Getter Orav, 2012) 
 
  Vladimir lõpetas 1887. aastal Simbirski gümnaasiumi ning samal aastal astus ta Kaasani 
ülikooli õigusteaduskonda, kust ta visati üliõpilaste revolutsioonilises liikumises osalemise 
tõttu välja. See ei katkestanud Lenini õpinguid ning ta jätkas oma õpinguid Peterburi ülikooli 
õigusteaduskonnas eksternina ja lõpetas selle 1891. aastal. Lenin tegeles ema eeskujul ka 
keelte õppimisega ning ta valdas täielikult prantsuse ja saksa keelt, mis võimaldas tal edaspidi 
ka rahvusvaheliselt edukas olla. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
Poliitilise tegevuse algus 
 
 
  Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina ning 
kõikjal kus ta oli, asutas ta marksistlikke ühinguid ja asus neid juhtima seega võib öelda, et 
Peterburis sai temast kutseline revolutsionäär ja Vladimir arreteeriti. Peale arreteerimist 
saadeti ta Siberisse, kus ta kohtas ka oma tulevast elukaaslast - Nadežda Konstatinovnat. 
Siberis Šušenskojes Vladimir ja Nadežda ka 1898 . aasta juulis abiellusid. Pärast Siberisse 
saatmist kolisid Vladimir ja Krupskaja välismaale. Nad elasid enamiku järgmistest 
viieteistkümnest aastast Lääne-Euroopas näiteks Münchenis, Londonis, Genfis , Pariisis, 
Krakovis, Bernis ja Zürichis. Seal andis Lenin 1902 . aastal välja raamatu: „Mis teha?” ning 
selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutas ta avalikult pseudonüümi - Lenin). 
Pika peale kujunes temast silmapaistev tegelane rahvusvahelises revolutsioonilises liikumises 
ning 1903. aastast sai temast üks bolševnike juhte. Vladimiri tõttu oli toimunud ka 1903. 
aastal lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist ning partei jagunes kaheks- 
bolševnikeks ja menševikeks.(biography.com ; Getter Orav) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
 
Lenini tegevus Venemaal 
Veebruarirevolutsioon 
 
 
  Peale esimese maailmasõda 1917. aastal oli Venemaa valmis muutusteks. Kui Lenin kuulis 
Veebruarirevolutsioonist, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati 
Venemaa Ajutine Valitsus, hakkaks Lenin otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Esimese 
maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise vastane, mille tõttu jäi ta  isolatsiooni, sest enamik 
sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks. (EE, 2. trükk , V köide , 1990) Tema 
naasmist Venemaale abistasid sakslased , kes lootsid et Lenini vastutustegevus Vene ajutise 
valitsuse suhtes, mis oli kukutamist tsaarirežiimi, teeb sakslastel idarindel sõja võitmise 
tunduvalt lihtsamaks.Kui Lenin jõudis Venemaale, asus ta elama Petrogradi, et olla poliitiliste 
sündmuste keskel. Ta hakkas kritiseerima Venemaa Ajutist Valitsust ning nimetas seda 
toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi reeturlikeks. 1917 Juulis püüdis Lenin esimest korda 
võimu haarata, aga sotsiaaldemokraatlik valitsus arreteeris  enamiku juhtpositsioonil olevatest 
bolševikest, kuid Lenin suutis põgeneda Soome.(BBC) 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
Oktoobrirevolutsioon  
 
 
 ​ Oktoobrirevolutsioon, mis tegelikult oli riigipööre leidis aset 5.-8. novembril, mille käigus 
bolševnikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. 
Lenin saabus Smolnõisse 7. novembri 1917. aasta hilisõhtul , kus toimus Petrogadi Tööliste 
ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Esialgu ei tahetud teda sisse lasta, vajalike dokumentide 
puudumise tõttu, mille ta vahetas võltsdokumentide vastu kui Soomest Venemaale naasis. 
Lõpuks tal see siiski õnnestus ning Lenin sai kokku Trotskiga, kes oli bolševistlik 
revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trosk oli juba 
allutanud enamus tähtsamad strateegilised punktid Venemaal, mille hulgas oli ka Talvepalee . 
1917. aastal 8. novembril kuulutas kongress Venemaa Nõukogude Vabariigiks, ning loodi ka 
uus ajutine valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu , mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning see 
pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni, kuid tegelikkus oli Lenini türannia kuni tema 
surmani.(Albert Resis, britannica .com) 
 
 
Lenin kõnet pidamas:  http://content.time.com/time/photogallery/0,29307,1681193,00.html 
 
7 
Kodusõda ja punane terror 
 
   Oktoobrirevolutsiooni järel leidis aset peaaegu kolm aastat kestnud kodusõda. Riigipööre 
andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis. Moskvas saavutati 
täielik kontroll linna üle alles märtsis 1918. Samuti ei tunnistanud esialgu ükski välisriik 
bolševike võimu. Ning võimu kindlustamiseks hakkasid bolševikud rakendasid  äärmuslikke 
meetodeid. Kõik vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, revolutsionäärideks ja 
riigireetjateks. 1917. aastal 6. detsembril  loodi valgete vastupanu mahasurumiseks 
Erakorraline Komisjon. Ajutiselt kaasati valitsusse ka vasakpoolsed ning arreteeriti 
parempoolseid, näiteks menševikke. Kuna suur hulk Vene sõdureid deserteerus, siis avanes 
Saksa armeel võimalus ning nad hõivasid suure osa Venemaast. (Annaabi) 
 
  Venemaa kodusõjas olid enamlased võidukad ja saavutatakse täielik kontroll riigis, kuigi 
bolševike võim stabiliseerus alles 1920. aasta paiku. Kodusõda oli väga julm, kus hukkus üle 
13 miljoni inimese. 1920.aastaks oli kodusõda lõppenud ja Venemaal algas kommunistliku 
diktatuuri aeg, mis kestis ligi kolmeveerand sajandit. Venemaa oli aga sõja tõttu varemetes - 
riiki laastas nälg, valitsesid kaos, anarhia ja punane terror. Terror ja sundmeetodid olid Lenini 
nägemuses riigist alati olulisel kohal. Lenin näitas ülimat hoolimatust oma kaasmaalaste 
kannatuste suhtes ja purustatus halastamatult kõik vastuseisud. (BBC) 
   
Kuigi Lenin oli halastamatu oli  ta ka pragmaatiline . Kui tema jõupingutused muuta Venemaa 
majandus sotsialistlikuks mudeliks seiskusid, tutvustas ta  uut majanduspoliitika , kus osa 
eraettevõtlusest oli taas lubatud -  see poliitika kestis veel aastaid pärast tema surma.(BBC) 
 
 
 
 
 
 
 
8 
Lenini surm ja pärand 
 
 
  1918. aasta 30. augustil toimus Lenini vastu atendaadi katse, kus Sotsialistide- 
Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan tulistas Lenini pihta kolm lasku , haavates teda 
kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla 
ühenemiskohta. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord oli halb. Vaatamata 
sellele keeldus ta minemast haiglasse, kartes, et võidakse teda uuesti tappa üritada. Leninit 
raviti kodus ja see ei andnud häid tulemusi ning ta tervislik seisund oli peale seda jätkuvalt 
halb. (Annaabi) 
 
   1922 aasta mais tabas Leninit esimene halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt 
halvatud ja ta ei osalenud enam valitsuse tegevuses. Sama aasta detsembri kuus tabas teda 
teine halvatushoog mille tagajärjel Lenin enam aktiivses poliitikas ei osalenud. Lenin oli juba 
ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi, mis avalikkusele sai tuntuks kui. „Kiri 
Kongressile”.Oma testamendis soovis Lenin,et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. 1923 
aasta märtsis oli Leninil kolmas halvatushoog, mis jäi ka tema viimaseks . Kolmanda 
halvatushoo tõttu kaotas ta kõnevõime ning sellest ta enam ei toibunud. Lenin suri 21. 
jaanuaril 1924. (britannica.com) 
 
  Lenini keha palsameeriti ja pandi vaatamiseks välja mausoleumi Moskva Punasel väljakul. 
Lenini järel sai Nõukogude Liidu liidriks Jossif Stalin , kes jätkas tema alustatud agressiivset 
revolutsioonipoliitikat. Stalini tegevus muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks 
kummardatavaks iidoliks. Kogu maailma sotsialistid kummardasid Leninit ja tema õpetust 
ning tõsiusklike kommunistide jaoks on Lenin jäänud iidoliks tänini. 
 
  Aastal 1924 nimetati Lenini kodulinn Simbirsk ümber Uljanovskiks ning Petrograd  
Leningradiks. Oma eluea jooksul kirjutas Vladimir umbes 9000 artiklit , brošüüri, raamatut, 
kirja ja dokumenti.Need kirjutised käsitlesid poliitikat , filosoofiat, ökonoomiat ja 
riigikorraldust ning tema kirjutisi ja õpetust hakati nimetama leninismiks  
9 
   Pole ühtegi inimest maailmas kellele oleks püstitatud nii mitmeid ausambaid nagu Leninile. 
Samuti on ta ainuke kelle järginimetati erinevaid külasid, linnu, tänavaid ja väljakuid. Pole ka 
kedagi teist kelle töid ja kõnesi oleks tõlgitud nii paljudesse keeltesse nagu Lenini omasid. 
Täpselt nii palju kui Leninit kunagi ülistati, tehakse teda nüüd sama palju maha.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lenini viimane pilt:  http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/76/Lenin-last-photo.jpg 
 
 
 
 
 
 
10 
Kasutatud allikad 
1.  http://www.ducksters.com/history/world_war_i/vladimir_lenin.php 
 
2.  http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/lenin_vladimir.shtml 
 
3.  http://www.biography.com/people/vladimir-lenin-9379007 
 
4.  https://annaabi.ee/Vladimir-Lenin-mx44868.html  
 
5. Eesti Entsüklopeedia, 2. trükk, V köide (1990) 
 
6.  https://www.britannica.com/biography/Vladimir-Lenin  
 
7.  https://annaabi.ee/Vladimir-Lenini-elulugu-m80252.html  
 
8.  http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12