Eesti Rootsi ajal (0)

Võimukorraldus (1629-1699)  Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu.  Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner .  Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad  Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.  Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest.  Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel.  Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku.  Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik  1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast  1630A nn
sisekolonisatsioon  maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile  1630A sisseränne, uusasustajad – aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka  nt Lõuna-Eestisse ca 17%  vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised  soomlased ( Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused  lätlased  1695 .a. maarahvast Rootsi riigivõim ja balti aadel  Reduktsioon ehk mõisate
tagastamine, redutseerimine  Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust “ kingitud maade” tagasivõtmist ehk algas reduktsioon,  aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine ), hoogustus rüütelkonna tegevus  reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud)  mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon  meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul  Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas.  Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694.
aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid.  Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord  Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt “kuningate alamateks”  Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest  Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud  koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust  talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale .
Võimukorraldus (1629-1699)  Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu.  Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner.  Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad  Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.  Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest.  Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel.  Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku.  Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik  1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast  1630A nn sisekolonisatsioon  maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile  1630A sisseränne, uusasustajad – aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka  nt Lõuna-Eestisse ca 17%  vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised  soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused  lätlased  1695.a. maarahvast Rootsi riigivõim ja balti aadel  Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine  Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust “kingitud maade” tagasivõtmist ehk algas reduktsioon,  aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus  reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud)  mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon  meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul  Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas.  Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid.  Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord  Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt “kuningate alamateks”  Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest  Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud  koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust  talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale .
Võimukorraldus (1629-1699)  Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu.  Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner.  Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad  Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.  Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest.  Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel.  Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku.  Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik  1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast  1630A nn sisekolonisatsioon  maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile  1630A sisseränne, uusasustajad – aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka  nt Lõuna-Eestisse ca 17%  vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised  soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused  lätlased  1695.a. maarahvast Rootsi riigivõim ja balti aadel  Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine  Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust “kingitud maade” tagasivõtmist ehk algas reduktsioon,  aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus  reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud)  mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon  meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul  Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas.  Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid.  Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord  Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt “kuningate alamateks”  Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest  Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud  koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust  talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale .
1. Võimukorraldus (1629-1699)  Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu.  Kõrgeim valitsusametnik22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner.  Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest.

2. Rüütelkonnad  Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.  Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest.  Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel.  Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku.  Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
3. Kohtukorraldus  Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni.  Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal.  Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.  Raskemaid asju ja aadlike kohtuasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus või Liivimaa Õuekohtus.
4. Rahvastik  1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast  1630A nn sisekolonisatsioon  maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile  1630A sisseränne, uusasustajad – aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka  nt Lõuna-Eestisse ca 17%  vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised  soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused  lätlased  1695.a. maarahvast 5. Rootsi riigivõim ja balti aadel  Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine  Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust “kingitud maade” tagasivõtmist ehk algas reduktsioon,  aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus  reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud)  mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon  meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla

• Johann Reinhold Patkul  Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas.  Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid.  Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal.
  6. Talurahva olukord (1)  NB! mõisnikud olid valdavalt sakslased ; mõisamaad omandanud rootslased enamasti elasid Rootsis, rentisid mõisaid  esialgu Rootsi kuninga püüd maarahva olukorda parandada, ebaõnnestus  rootsi talupojad vabad, parlamendis (Riigipäev ehk Riksdag ) oma esindus  Eestimaa kindralkuberner fikseeris 1645.a. sunnismaisuse ja pärisorjuse  mõisapõldude kasv > kasvasid ka talupoegade koormised  Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt “kuningate alamateks”  Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest  Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud  koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust  talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale
  7. Põllumajandus, kaubandus, käsitöö  17. sajandil oli Eestis mõisaid üle 1000  teraviljakasvatamine ( rukis ); härjad; lehmi vähe; kivide koristamine ; mõisates loomi vähem (> väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllud  talupoegadel teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, lisaks loonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne  sadamalinnad : Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele  riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused , vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus .
  8. Linnad  Rootsi aja lõpus linlased 6%, domineerisid saksa kaupmehed , vaid väga üksikud eesti kaupmehed  eksport : teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile viljaaidaks); lina ja kanep (toodi Venemaalt); laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import : sool, luksuskaubad  käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine ( telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal)
  9. Vaimuelu  Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.  Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised ). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik.  Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.  Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal.  Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.  1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.  Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi.  Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.  Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema.  Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna–Eestis. Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684 . aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.