Ajaloo ülemineku eksami piletite vastused (0)

TEEMA NR. 1
-- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
-- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi.
-- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjavägi koosnes alguses esialgu palgasõduritest, kuid hiljem hakkati üle minema sõjaväekoustusele. Väeteenistus kestis tavaliselt terve elu või invaliidistumiseni. Sellega paranes sõdurite väljaõppe.
-- Markantilism tähendas seda, et riik püüdis suurendada eksporti ja vähendada importi. Selle põhimõte oli, et võimalikult palju kulda riiki sisse voolaks ja võimalikult vähe välja. Merkantilistliku majanduspoliitikaga on seotud ka hoogustuv kolooniate rajamine, kust saadi toorainet, mille eest ei pidanud maksma.
-- Louis XIV arvas et ta on oma võimu saanud otse Jumalalt ja et võib välja anda seadusi, sõltumata ükskõik kelle tahtest. Ta oli oma rhava vastu väga karm. Ajalukku läks Louis XIV omistatud ütlus: ``Riik - see olen mina!´´ Louis XIV valitsusaega loetakse abosulitismi kõrgajaks mitte ainult Prantsusmaal, vaid terves Euroopas. Kuningas Louis XIV -l oli väga suur õukond. Aadlike õukonda kutsumine võimaldas kuningal ja tema ametnikonnal nende tegevust kontrolli all. Versailles õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa ja oli eeskujuks paljudele kuningatele. Kuningad ja vürstid püütsid järele aimata Versailles kombeid ja toredust. Versaille õukonnas hakkate esimest korda valmistama jäätist ja veini.
Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud , neid vallandati riigiametitest.
-- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia ,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia.
2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik .
3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis.
TEEMA NR. 2
-- Eesti jagunes kaheks kubermanguks . Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa . ( kuulus Poolale)
-- Rootsi ja Poola vahel puhkes uus sõda selle nimel, et kes saab endale Balitikumi. Sõda kestis vaheaegadega ligi kolmkümend aastat ja lõpuks Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti Rootsile. 17. saj keskel läks ka Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
-- Rootsi kuningas püüdis aadli õigusi piirata ninga anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval. Kuid selle oli tugevalt vastu sakasa aadel. Kaitsmaks oma seisuslikke huvisid, ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Karl XI- l õnnestus suuremosa aadlike rootsi võimu alla saada, sellega et anda neile tagasi mõisad seda nim. REDUKTSIOONIKS.
-- Talurahva olukord oli halb, suuremosa oli kas tapetud , nälga surnud või haigustesse surnud. Paljud talud olid tühjad. Tühjaks jäenud taludesse asus palju võõrast rahvast nt : venelasi , soomlasi ja rootslasi. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400000 inimest. suurem osa oli neist talupojad.
-- Sajandi keskel hakas ilmuma esimene ajakiri. Esimesed raamatud. Rahvakoolide eesmärgiks oli rahvast õpetada lugema ja kirjutama. Talurahvakoolidele kooliõpetajate saamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar , kus õpetajaks oli Forselius .17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist.
-- (Rootsiaeg 1629-1710) ( Veneaeg 1710-1918) Põhjasõjas toimus sõda Rootsi riigi ja Vene tsaaririigi vahel, mis toimus Peipsi järvel. Sõda lõppes Venemaa võiduga. Millest algas Eestis veneaeg.
-- Mõisnike võim suurenes. Kõik vabadus mis sai Eesti rahvas Rootsi ajal kadus . Katariina II sekkumine andis Liivimaa talurahvale õiguse omada vallasvara . Mõisakoormisele seati kindlad piirid. Talupojad said mõisniku kohtusse kaevata.
TEEMA NR. 3

-- 17. saj. algul oli Venemaad tabanud katastroof, lisaks näljahädale oli Venemaal suur pakane isegi Must meri oli jääs. Tsaar Ivan Julm suri ning võimu haaras uus tsaar. Uut tsaari kahlustati Ivan Julma poja Dimitri tapmises.
-- Moskvasse tungisid sisse poolakad ja rootslased . Tänu Ivan Sussaninile saada poolakad Venemaalt välja ta meelitas nad sohu kus nad vajusid mülkasse ning ta koos poolakatega suri.
-- Tsaar Aleksei ajal oli tsaari võim nii suur et ta julges tegema hakkata muutusi ka kirikus. Ta nõudis et risti tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel piirdut vööni kummarduseni, muudeti ka kiriku teenistuse korda. Mõned kes kartsid kaotada igavest elu jäid vana usu juurde, neid hakkati nim. vanausulisteks. Need kes vanausulisteks jäid hakkati peksma ja isegi tuleriidal põletama. Mõned põgenesid põhjamaadele. See muutus tõi kaasa paljude inimeste massilise enesepõletamise, pigem loobusid nad oma elust kui usust.
-- 1) Seisused puudusid.
2) Kõik olid allunud tsaarile.
3) Linnlased olid sunnismaised.
-- Rajas nekrutite sõjaväe, see oli loosiline sõjavägi (alaline)
Pearaha, (seda maksid ainult mehed.)
Riiki aitasi valitseda senat.
Rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi.
-- Katariina II oli väga avatud silmaringiga ja luges palju raamatuid ning oskas paljusid keeli. Ta arvas et kui Venemaa ühiskonda paremaks teha peab ta tegema ise seadusi. Ta kutsus appi endale aadlikkonna millega seadusi arutada. Aga nendega ta ei suutnud kokkuleppele jõuda ning saatis aadlikkonna laiiali ilma et oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla.
-- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast.
TEEMA NR. 4
-- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat . Mehed käisid kalal ja jahil. Preeriaindiaanlased elasid sisemaal ja olid rändava eluviisiga , elasid telkides ja elatusid piisonijahist.
-- Kolooniate vahel sõdisid paljud riigid, kuid lõpuks peale jäis inglased ja prantslased , kes võitlesid ülemvõimu pärast. Seitsme aastase sõja järel kaotas Prantsusmaa oma kolooniad Inglismaale .
-- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond.
Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid. Keskklass : farmerid, poodnikud, käsitöölised. Alamklass: lihttöölised ja meremehed
-- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada.
-- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest. Inglased sõdisid pikas tihedas rivis , kuid ameeriklased peitsid end kivide taha või puu otsa.
-- Ameeriklased alistasid inglased ning Versailles rahuga kuulutati asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 1787 aastal anti välja põhiseadus mis kehtib tänaseni. Ameerikas oli föderatsioonvõim (tugev keskvõim). Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega.
TEEMA NR. 5
-- 14. juuli 1789 - 9. november 1799
-- Tolleaegne ühiskond oli väga ebavõrdne, ainult talupojad pidi makse maksa ja nad ei tohtinud kuuluda riigiametitesse. Nad nõudsid uut valimiskorda, kuid valitsus polnud sellega nõus ja viha rahva poolt kasvas ja rahvas vallutas Bastille kindluse.
-- 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võdrlustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigivalitsusse kuuluda ja talupojad vabastati teotöölt. võeti vastu inimese ja kodaniku deklaratsioon. Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust.
-- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla.
-- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha lämmatada ja monarhia taastada. Kõige aktiivsemad olid Austria ja Preisimaa. Prantsusmaa hakkas neile vastu ning see muutus juba vallutus sõdadeks. 1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada.
-- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.
-- Endine kristlik kalender asendati revolutsiooni kalemdriga, meetermõõdustik, riietus muutus lihtsamaks, uus kõnevorm ja prooviti teha nii, et kirik ei segaks igapäevaelu.
TEEMA NR. 6
-- Napoleon oli pärilt Korsika saarelt, mis asis Itaaliast lääne pool. Napoleon tuli võimule pärast Prantsuse revolutsiooni.
-- Suurimaks eesmärgiks oli tal terves Euroopas võrdsustamine ja seisuste kaotamine, ta tegi eraomandi puutumatuse, ning ta tahtis kirikut lahtuada riigist.
-- Liitlasteks olid ta Reinu Liitu kuuluvad riigid Belgia, Holland, Ilüüria, vaenlasteks oli Venemaa, Austria Preisimaa ja Inglismaa.
-- Võidud : Austerlizi lahing, kus võitis Austria - Venemaa ühendväed.
1807a võitsi Venemaad, peale seda lahingut tahtis Venemaa Prantsusmaaga rahu.
Kaotused: Trafalgari lahingus kaotas Inglismaale, Inglismaa tunnistatigi merede valitsejateks.
1812. said nad Venemaal taganemise pealt lüüa.
1815 Tema viimane lahing Waterloo kus said nad lüüa.( Venemaa, Inglismaa, Austria ja Preisimaa)
-- Ta ajastu lõppes 1815 Waterloo lahinguga kus ta sai lüüa. Ta saadeti peaaegu inimtühjale Püha Helena saarele kus ta 1821 a. suri.
-- Tänu temale kaotati paljudes Euroopa riikides pärisorjus, ning tühistati kõik seisused mõned riigid võtsid kasutusele tema seaduse nimega `` tsiviilkoodeks `` mis sisaldas: seisuste kaotamise, tegi eraomandi puutumatuse, ning ta tahtis kirikut lahtuada
TEEMA NR. 7
-- Kuninganna Victoria oli väga tasakaalukas ja tark valitsja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ja ei sidunud ennast ühegi parteiga. Ta oli pikeima ajaga valitseja Inglismaa ajaloos.
-- Inglismaa valimis süsteem oli aegunud , kõige suurem problee olid pehkinud kohad ehk piirkonnad. Igast piirkonnast pidi minema esindaja parlamenti hääletama, kui mõned suur riigid ( Manchester jt ) polnud üldse parlamendis esinadatud. Iirimaa oli väga vaene piirkond ja maa oli enamasti aadlike käes. See kõik ränk maksukoorem laskus talupoegade õlgadele. Katoliku usku iirlased ei võinud kuuluda kuhugi parteisse, nad polnud sellega nõus, nad lõid enda katoliiklaste ühingu tänu millele said nad hakkata parteidesse kuuluma . Töölisklass ei saanud ikkagi valimis õigust. Võimule saanud liberaalid tegid suure reforme mille tagajärjeks takotasid paljud töölisklassi inimesed enda töökohe. Loodi ühing Rahva Hartas nad soovisid uut parkamendireformi.
-- Võimu pärast konkureerisid kaks parteid: troorid (konservatiivid) ja viigid (liberaalid). Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust
-- Inglismaa oli tööstus- ja kaubanduskeskus maailmas. Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine . See võimaldas teistesse odavamalt toota kaupa mida terves maailmas tunti. Inglismaa raha naelsterling oli maailma usaldusväärseim valuuta .
-- Inglismaa välispoliitika põhimõte oli ennast mitte siduda teiste riikidega, ning jälgida, et üksiki riik mandril liiga tugevaks ei muutuks.
Inglismaast sai 19 saj. maailma suurim kolooniariik. Inglismaad ja tema kolooniaid hakkati kutsuma Briti impeeriumiks. Vallutatud kolooniad olid eelkõige odav tooraine allikas kasvavale tööstusele. Impeeriumi riigipeaks oli aga Inglise kuningas. Üldiselt hakkati aga asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguharude võimuladvikule.
TEEMA NR. 8

-- Osteti Hispaanialt Florida , Mehhikolt saadi sõjaga Texsas ja California, Prantsusmaal osteti 15 milj. dollari eest Lousiana maavaldus . Ühendriikide territoorium suurenes ligi kolm korda, ning juurde loodi 23 osariiki. Pärismaalased võtsid algul valgeid seal sõbralikult vastu, kuid valgete massililne juurdetulek muuutis olukorda.
-- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju.
-- Aeg- 1861 - 1865
Põhjused: Peamine küsimus oli orjandus küsimus. Lõuna pool pooldas orjandust, kui 1860a. valiti presidentiks Põhja poolne esindaja Abraham Lincoln . Lincoln ei pooldanud orjandust, ning Lõuna pool tahtis eraldi riigi lüüa.
Tulemused: Orjuse kaotamine. Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale maa saada pärast 5 aastast harimist. Lincoln tapeti teatris.
-- Lincoln oli põhja osariikide esindaja. Ta tahtis orjandust igalpool kaotada. Ta sai presidendiks, ning sellepärast tõususi kodusõda. Ta kaotas orjuse. Ta tegi nii et Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale maa saada pärast 5 aastast harimist.
-- Majandlikuse arengu põhjuseks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiiresti võeti vastu maailmas tehtud tehnilised uuendused. Lai siseturg . Puudusid sõjalised kulutused. Rauteede rajamine.
-- Hispaania - Ameerika sõjas võideti ülejäenud kolooniad Vaiksel ookeanil. Hakkati rajama lahtiste uste poliitikat, mis pidi andma Ühendriikidel Aasiaga kaubanduses Euroopa riikidega võrdsed võimalused. Kanali rajamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel sõjalisel eesmärgil.
TEEMA NR. 9
--
-- 1871. Lõuna-Saksa läbirääkimised ühinemisega Põhja-Saksaga lõppesid edukalt ja Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja Prantsusmaal Versaille lossis.
-- Ta oli väga kindlakäeline poliitik , kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Tema ütlus : Raua ja Verega. Ta viis ellu sõjaväe reformi ja tegi Saksamaale tugeva armee, mille põhjmõtteks oli Saksamaa ühendada. Tema juhtimisele toimunid sõjad võideti ning viimasel sõjal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel lõppes edukalt, ning selle sõja lõpus kuulutatigi välja Saksamaa keisririik.
-- Saksa keisririik kuulutati välja Versaille lossis. Saksa keisririik oli liitriik , kuhu kuulusid 4 kuningriikii, 6 suurthertsokkonda, 12 hertsokkonda ja 3 vabalinna. Kuninga kõrval tegutses kõrgema seadusanliku organina parlament. Kõik olulisemad jõud olid parteidel. Keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mee oli riigikantsler kelleks oli Bismarck
-- Wilhelm I oli Saksamaa keiser kes valitses ajal mõistis ümberkorralduste vajandust. Tema valitsusajal saavutati usaldus rahva ja trooni vahel.
Wilhelm II oli viimane Saksa keiser. Ta ei soovinud kellegiga võimu jagada ning saatis erru Bismarcki . Tema eesmärgiks oli Saksamaa muutmine tõeliseks suurriigiks. Hakkati tähelepanu pöörama armeele ja laevastikule.
-- Suurim eesmärk oli Saksamaa ühendamine. Nende eesmärk oli saada Venemaaga neutraalseks. ( Bismarcki aeg)
Saksamaa maailma suurriigiks. See eesmärk viis Saksamaa Maailmasõtta. (Wilhelm II)
TEEMA NR. 10
-- Riigis valitses absolutismnik monarhia, valitses tsaar. Parlamendid ja parteid puudusid.
-- Venemaa oli nii pindalalt kui ka rahvastikult suurim riik maailmas. Ametlik keel oli Vene keel, teised keeled olid keelatud ja sind karistati kui rääkisid teises keeles.
-- 1)Pärisorjus kehtis
2) Üldine kirjaoskamatus
3) Kiriku suuur mõju igapäevaelus
4) Usuline taga kirsamine
5) Puudus sõnavabadus.
6) Tööstus oli alaareneneud
-- Ta kaotas päris orjuse, talupojad võisid endale kinnisvara omada, tegeleda käsitöö või kaubandusega. Seisuste vahed vähenesid. Ühiskond ``vabanes vaimselt``, majandus ekavnes ja kultuuri elu elavnes .
-- Tema põhisihiks oli et mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiratmist. Ta hakkas looma lähikonda, vene inimestes, liberaalsete vaatedega ministrid vallandati. Ta tugevdas aadkike positsooni ühiskonnas. Vastu reformid pidurdasid Venemaa arengut.
TEEMA NR. 11
-- Tollal oli Eesti jagatud kaheks kubermanguks. Kummaskis kubermangus kehtisid omad seadused, kohtu ja koolisüsteem. Eestis ol 9 maakonda(Tartumaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa; võrumaa.) Maakonna jagunesid kihelkondadeks. Kihelkonnad jagunesid valdadeks.
-- Peale eestlaste elas Eestis veel venelelasi, juute, sakslasi ja rootslasi.
-- *Pärisorjuse kaotamine
* Talupjad ei pidanud enam mõisa heaks tööd tegema vaid maksis toerenti
* Talupjad võisid omada vallasvara.
*Talupjad said mõisnikult maad rentida.
--
-- Usuvahetus liikumine- Eesti talurahavas hakkas luteri usust minema Vene õigeusku, kunu jutud käisid, et kui lähed tsaariga ühte uskus siis tsaar annab sulle viljaka maatüki.
Väljaraändeliikumine- Nad läksid Venemaa poole elama , sest tsaar lubas maad anda ja nad läksid viljakamaid maakohti ja õnne otsima .
-- Esimene raudtee valmis 1970 Peterburgist - Tallinna. Raudteede rajamine andis tõuke suurte tööstuste rjamiseks, sest siis sai tööstusti toorainega varustada. Raudteed soodustasid ka põllumajandust, võimaldas värsket piima või koore turustamist Tallinna või Peterburgi. Reisirong sõitis Tallinnast Tartu. Raudteed muutis ka Eesti asustspilti, mõned väikelinnad said alguse raudteede juurde rajatud alevikest.
TEEMA NR. 12
-- 19. saj. keskpaigas. ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvause rahvuslik esneteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine.
-- Tsaar oli vabameelne, Baltisaksaaadel oli tülis tsaariga, Eesti haridustaseme kasv.
-- Johan Voldemar Jansen : Vaated:Eesti peaks kokku hoidma kokku sakslastega ja venelastega tegemist pole vaja teha.
Tähtsus:Andis välja ajalehe Perno postimees , korraldas esimese üld laulupeo, mängu ja lauluseltsi Vamemuine esimees.
Jakob Hurt : Vaated: Eesti peab olema iseseisev riik ja ei tohiks ühte hoida sakslaste ega venelastega.
Tähtsus: Eesti Kirjameeste Seltsi juht, tahtis rajada Aleksandrikooli , ta hakkas rahavaluulet koguma.
Carl Robert Jakobson : Vaated: Eesti peaks kokkuhoidma venelastega.
Tähtsus: Andis välja ajalehe Sakala, Eesti Krijameeste Seltsi president .
-- Esimene laulupidu, Aleksandrikooli rajamine, esime Eest näidend mille tegi Lydia Koidula.
Eesti rahvas hakkas tundma ennast ühtse rahvana.
-- 1881 algasid poliitilised ümbrekorraldused mille eesmärkiks oli muuta siinsed provintsid Vene riigi osade sarnaseks.
-- Baltisakslaste asemele määrati amteisse vene amtenikud. Kogu asjaajamine valla tasandini välja muudeti vene keelseks. Paljud senised rahva poolt valitud vallategelased lasti vene keele puudliku oskuste pärast lahti.
TEEMA NR. 13
-- Manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Oli piisavalt raha, oli piisavalt toorainet, oli olemas inimesed, kes hakkasid masinatega tööd tegema
-- Aglas Inglismaa ja 1750 aastal.
-- 1765 aastal valmis esimene aurumasin (james Watt). Auru kasutati ka trantspordiks, 1807 aastal sõitis Hutsoni jõel esimene aurik (Robert Fulton )
George Stephenson esimene vedur 1814 .
-- Masinate kasutusele võtt jättis tööta paljud käsitöölised, töötingimused ja palgad oli kehvad, vabrikute lähedale tekkisid tööliste asulad, millest said hiljem suured linnad. vabrikotootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad.
-- Tööstuste saavutustele tuginev ühiskond.
-- Leiutati diiselmootor ja esimene auto, Elektripirn, elektri mootor, patarei , telefon, traktor , kombain, kuntst väetis.
-- Kujunesid uued ühiskonna kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud.
-- Inimesed hakkasid üha rohkem linnadesse elama minema, linnad muutusid peamiselt tööstus - ja kaubanduskeskusteks. Linna elu paranes pidevalt. Linnadesse rajatakse veevärkja kanalisatsioon . Palusid tänavaid valgustas gaaslaternad. 19 saj. mugavusteks oli voolav vesi, vannituba ja WC, linnas oli kuritegevus ja kerjamine.
TEEMA NR. 14
-- * Konservatism - Sai alguse Prantsuse revulatsioonist. Tekkis vastu kaaluga Prantsuse revulatsioonile. Seda pooldasid aadlikud ja riigijuhid. Nende põhimõte oli, et parem on kui ühiskonda ei muuda.
* Liberalism - Põhiline seisukoht vabadus. Need kes olied revulotsiooniga kätte saanud jõukuse, maa nad ei tahtnud seda käest lasta. Ei pooldatud võrdsust.
* Sotsialism - Kujunes sellepärast, et tolla aegne ühiskond oli ebavõrdne. toetajateks litrahvas.
* Kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust palgatööliste diktatuuri kehtstamise abil, eesmärgiks on klasside ja eraomanditeta ühiskond.
-- *Konservatism- Säilitada senised ühiskonna korraldus ja traditsioonid.(tähtsad:pere. kodu, rahvus ja isamaa) Nad ei usu võrdsust.
* Liberalism- Vabadus. Sõnavabadus, usu vabadus jne.. Üksikisik ja tema vabadu. Põhiseisukoht oli, et riik ei tohi vabadust piirata. Nad toetavad konkurentsi.
*Sotsialism- Et ühiskond oleks võrdne. Ühiskond on tähtsam kui üksikisik. Toetavad tugevat riiki. Riik peab majanudst suunama ja kontrollima, et kõik oleks võrdne.
--
-- Konservatism- aadlikud ja riigipead, nad ei tahtnud et riigikord muutuks.
Liberalism- Inimesed kes said revolutsiooni ajal suured maad ja rikkuse kätte, nad ei tahtnud kautada seda.
Sotsialism- Talupojad , nad tahtsid et ühiskond oleks võrdne kõigi jaoks.