Elastsus >1 – Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = omega Hind ja ettevõtte kogutulu Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: – Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu – Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus – Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab – Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne ETTEVÕTTE ROLL MAJANDUSES. KONKURENTS Konkurents - Turumajandusteooriate kohaselt on turg peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents - Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad
ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks. Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid
nõuda kahjutasu. Analoogiline situatsioon tekib karjamaade ühise kasutamisega põllumajanduses. Olgu tegemist külaga, kus kõik loomapidajad karjatavad oma lehmi ühisel karjamaal. Oluline on see, kas karjamaa on kellegi eraomand või on tegemist ühise omandiga ning karjamaa kasutamine oleks vaba ja ilma igasuguste piiranguteta. Kuidas arutleks loomapidaja siis kui karjamaa ei kuulu kellelegi? Esmalt mõtleb loomapidaja sellele, et kui palju peab tegema kulutusi lehma ostmiseks ning kui palju annaks uus lehm tulu. Kui lehma piimatoodang sõltub karjamaal söödud rohu kogusest, siis ühises omanduses karjamaale soovib iga loomapidaja saata rohkem loomi. Mis sellest, et iga lehm nüüd vähem piima annab aga kui sinul on lehmi rohkem kui naabril, siis on piimatoodang ikkagi suurem. Tulemuseks on negatiivne välismõju ehk piimatoodangu vähenemine kõigil. Kui karjamaa oleks eravalduses, siis maatüki omanik ei lubaks teistel loomapidajatel oma lehmi seal karjatada
kahju. Näiteks tõusevad hinnad järgmisel kuul ja tellimuse täitmine võtab aega. Seega kui klient ei telli praegu, tuleb tal hiljem rohkem maksta. 9. Loo seeria nõusolekuid closing Klientidel on raske tehingust keelduda, kui nad juba on nõustunud sellega, et toode vastab nende vajadustele, et müüja ja ettevõte on usaldusväärsed, et toote väärtus vastab küsitud hinnale ning et aeg ostmiseks on sobiv. Näide: Agent: ,,Selle tootega saate toitu valmistada vähese rasvaga ning säästate sellega ka enda ja oma pereliikmete tervist, kas Te arvate samamoodi??" Klient: ,,Jah, ma arvan sama moodi." Agent: ,,Teie peamine huvi oleks lihtsa vaevaga valmistada tervislikku toitu, on see nii?" Klient: ,,Jah, on küll." Agent: ,,Kui ma garanteerin Teile, et meie toode suhteliselt väikse investeeringuga teile ennast ära tasub, siis te ju oleksite huvitatud?" Klient: ,,Jah."
ja 3. koha, kusjuures kolmandat kohta tõlgendati kui läbikukkumist. o Auhinnaks oli honorar ja seda said kõigi kohtade omanikud. o Etendusi finantseeris keegi rikas kodanik koreeg ja see oli ühiskondlik kohustus. o Vaatajaiks pääses kogu vaba elanikkond. o Teatripaik anti rendile eraettevõtjale, kes pidi hoolitsema selle remondi ja korrashoiu eest. Seetõttu müüdi etendustele ka pileteid, kuid vaesemad said nende ostmiseks riigikassast toetust. Teatrietendused toimusid päevavalgel lahtise taeva all. Teatrid olid mõõtmetelt hiiglaslikud (arvestatud umbes 20 000 inimesele), sest sinna pidid mahtuma kõik pidustustest osavõtjad. Teatri ehitus: o peamine osa oli kahe küljesissekäiguga orkestra, ringikujuline tantsuväljak, mida kasutas tantsiv koor. o Keset orkestrat paiknes Dionysose altar. o Orkestra taga oli telk näitlejate ümberriietumiseks, s
3. Esita oma poolt, kirjeldatuna näidisprojekti projekti idee /probleem. Võid osaliselt ka fantaseerida. Projekti kavandamise etapid: 1. Idee lahti kirjeldamine (probleem/arengueeldus, eesmärk, tegevus, tulemus, mõju, konkurents, finantsid, jätkusuutlikkus jms) 2. Tegevuste ja tulemuste plaani koostamine (mahukamate projektide korral) 3. Projekteerimine jm ehitusega seonduv ("kõvade" projektide puhul) 4. Lähteülesande koostamine teenuste/asjade ostmiseks 5. Taotlusdokumentatsiooni koostamine vastavalt programmi tingimustele 6. Projekti rakendamine 7. Aruandmine Projekti olemus ja tunnused Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus või toode. Äriprojekt ehk äriplaan on toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks koostatav plaan.
mittevaralist kahju Poolel on tekkinud rikkumise tõttu diferents (VÕS § 127 lg 1) – jah, kehtib. Hävis vara, elamut on vaja taastada ja koer sai vigastada. H tervis sai kahjustada, ta kannatas valu, tekkisid ravikulud ja ta ei saanud tööl käia. Poolel on tekkinud kahju (VÕS § 128, jj) – jah vähenes maja väärtus (peab kandma kulusid maja taastamiseks), uue isikliku vara ostmiseks ja koera raviks – tegemist on varalise kahjuga lg 2 mõistes ja lg 3 mõistes otsese varalise kahjuga tervisekahjustus, piinad – mittevaraline kahju lg 5 mõistes lg 4 saamata jäänud tulu nõue - et ta ei saanud tööl käia Põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel – jah, eelnevalt sai tuvastatud müüja vastutus. Ilma rikkumiseta ei oleks olnud tulekahju ning ei oleks tekkinud kahju.
Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Majapidamine majandussubjekt, mis koosneb üksikust või ühise eelarvega perest Teguritulu Y tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on töö, kapital ja maa. Tulusiirded TR toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigielarve kaudu Valitsuse kulutused G hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei jne ülalpidamiseks Otsesed maksud Td - tulumaks Kaudsed maksud Ti aktsiisimaks, kajastuvad toote hinnas Säästud S raha kogumine, sissetuleku kõrvale panemine. Osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol. ,,Sukasäärde" raha kogumine ei ole säästmine, sest see raha ei ole teistele
3) Relva ja laskemoona reklaam (1) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam on keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. Relva, tulirelva lisaseadiseid ja laskemoona käsitatakse relvaseaduse tähenduses. (2) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam ei tohi sisaldada: 1) üleskutset relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona ostmiseks ega kasutamiseks; 2) vägivalla elemente ega relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona kasutamise ülistamist; 3) raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid. (3) Relva ja laskemoona reklaam peab tagama relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona eristatavuse teistest samaliigilistest toodetest. 4) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam
Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Vali üks: firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla !!! firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet
üldist liberaliseerumist ning erinevate meediate levikut, mille tõttu üha rohkematele inimestele avaneb juurdepääs erinevatele reklaamidele (nt laste juurdepääs alkoholireklaamile), on taoline lähenemine reklaamieetika üle arutlemisel siiski tõusuteel. 14 Eriti palju on pööratud tähelepanu lastetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha mõistuspäraseid valikuid, lisaks puudub neil ostmiseks enamasti oma raha. Reklaamiseaduse järgi peavad lastele suunatud reklaamid arvestama east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada üleskutset käitumiseks, mille tulemusena võiks laps sattuda ohtu või minna vastuollu ühiskondlike normidega, kuna laps ei pruugi olusid adekvaatselt hinnata. Näiteks võib-olla ei tohiks teatud sorti reklaami, näiteks alkoholireklaami, lastele üldse esitada. (Eetikaveeb 2011)
kvaliteeti nii kanga- kui ka rõivatootmise osas. ,,Kiirele trendide vahetumisele tuleks tarbijal eelistada rõivaste kauapüsivust, aga seda teadmist pannakse tarbijad unustama erinevate moetööstuse kampaaniate abil." [1] Viimasel ajal on hakatud rääkima, et luksuskaup on halb. Aga ei ole, sest inimesed väärtustavad palju rohkem riideid, mille eest nad on suure summa välja käinud. Niiviisi ei jää 19 lihtsalt raha odavate asjade ostmiseks. [20] Tänapäeval kehtib pea kõige, eriti aga rõivaste, kohta lause: "Ma pole nii rikas, et lubada endale odavaid asju." [28] 7.1.3. Riiete säilitamine Igal trendil on aeg, kus see kogub hoogu, on moekas ja läheb moest. Selliste tsüklite aeg on olnud mõnikümmend aastat. Tänu tänapäeva kiirele moele, on oodata trendi eluringi lühenemist. Praegu on tendents riided nende moest minemisel ära visata või anda, kuid veelgi
· pikaajalised pikemad kui 5 aastat. Laenusaaja järgi: · Eraisikutele eluasemelaen tarbimislaen õppelaen arvelduskrediit võimalust kontoga teatud kokkulepitud limiidi piires miinusesse minna; tavaliselt võtab pank selle pealt ka limiiditasu, mida tuleb maksta ka siis, kui kontot miinusesse ei lasta. · Juriidilistele isikutele arvelduskrediit rahavoogude kõikumiste katteks käibekapitalilaen lühiajaline laen tooraine ostmiseks ettevõtetele, kelle toorainehanked pole pidevad investeerimislaen pikaajaline laen, hoonete ja suuremate tootmisvahendite soetamiseks sündikaatlaen kasutatakse siis, kui on väga suured laenuprojektid. Üks pank ei suuda üksi nii suurt laenu pakkuda või ei taha endale seda riski võtta. Erinevad pangad ühinevad ja pakkuvad koos laenu. 10 24. Krediteerimise strateegia Laenuanalüüsi ja otsustamise protsess:
Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi. · Optsiooni preemia ehk optsiooni hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel. · Euroopa tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval. · Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul. · Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse. · Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel. · Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva. 56. Optsioonide pariteeditingimus mida iseloomustab? Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind,
ettevõtluse toetusprogrammidest. Milline ettevõtluse vorm valida? Kas tegutseda üksinda või koos äripartneritega? Milline on tööjõuvajadus? Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab? Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad töötajad? Millist koolitust vajad ise? ÜLESANNE 14 Oled otsustanud peale kooli lõpetamist alustada ettevõtlusega ning kavatsed avada juuksuritöökoja. Sul on olemas raha hädapäraste töövahendite ostmiseks ning kahe kuu ruumide rendi maksmiseks. Rahast jääb aga puudu juuksuritöökoja sisustamiseks. Millised oleksid Su võimalused raha juurde hankimiseks, et soetada 60000 krooni maksev sisustus? ÜLESANNE 15 Loetle milliseid tingimusi peab arvesse võtma järgmistele ettevõtetele sobiliku asukoha valimisel: kellaparandusäri ehitustarvete hulgimüügi ettevõte toidukauplus kalakasvatustalu ÜLESANNE 16
teenita. Ka on levinud, et tütarlastele pakutakse seltskonnas uimasteid rüütellikult tasuta. Mentaliteet, kellel on, see jagab, tagab kanepitarvitajate seas ühtekuuluvustunde. Sellega kaasneb näiline turvalisus, sest tegemist on siiski illegaalse uimastiga. Kuigi noored hindavad tõenäosust politseile vahele jääda minimaalseks, eelistavad nad kanepit suitsetada kas enda või sõprade juures kodus, väljas olles kõrvalistes kohtades (Võõbus 2008, 40). 50% noortest saab raha kanepi ostmiseks vanematelt, 17% teenib mingil moel ise ja 17% vastanutest väidab, et kusagilt mujalt. Kanepit ostetakse enamjaolt kas sõbralt (31%) või vahendajalt (56%). Juhututtavatelt ostis kanepit 13% noortest. Need andmed tõendavad, et vahendajaid on piisavalt ja uimasti kui kauba defitsiiti ei ole. Selle küsimuse puhul selgus vabavastuse variandis jällegi, et väga palju noori saab kanepit sõpradelt tasuta. 12
ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50.9 Haigekassa võtab täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot. Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid. Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. Kui eelpool arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti.
Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade: Viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Tarbijal on 20 eurot, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Nõudluskõver on negatiivse tõusuga Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt:
Tegemist on konstitutiivse 13 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 võlatunnistusega, sest aluskohustust ei ole olemas, (enne võlatunnistuse sõlmimist ei olnud Madisel Antsu vastu kohustusi) pooled soovivad saavutada ühist eesmärki, (Antsu ja Madise eesmärgiks on see, et Ants saaks sama palju raha kinnisvara müümisest kui ta pidi sama kinnisvara ostmiseks maksma) soovivad tekitada ühele võlatunnistuse poolele rahalise kohustuse (juhul kui Ants ei saa sama palju raha kinnisvara müümisest kui ta sai ostmisest, siis maksab Madis vahe kinni). - Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 lause 1. pool Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingu sõlmimiseks on vajalik Antsu ja Madise tahteavaldused.
NÕUDLUS JA PAKKUMINE 1.Turu olemus 2.Nõudlusseadus 3.Nõudlust mõjutavad tegurid 4.Pakkumisseadus 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine 8.Maksimum- ja miinimumhind 1.Turu olemus TURG - üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Turul kasutavad tarbijad oma raha kaupade ja teenuste ostmiseks. Ostu-müügi protsessis konkureerivad nad teiste turul osalejatega. Nõudluse –pakkumise teooria annab vastused sellistele küsimustele, nagu miks teemandid ja kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt ei ole 8 nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad. Miks on nii erinevad maa hinnad Tallinna kesklinnas ja teistes Eesti piirkondades jne.
(TuMS § 51 lg 2 p 4) - kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. (TuMS § 51 lg 2 p 5) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu TuMS § 51 lg 2 p-des 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt. (TuMS § 51 lg 3) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks TuMS § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48– 51. (TuMS § 52 lg 1) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse TuMS § 52 lg 1 tähenduses on: (TuMS § 52 lg 2) - ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; (TuMS § 52 lg 2 p 1)
mille maksumaksja oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. ETTEVÕTLUSEGA MITTESEOTUD KULUD: loetakse TuMS toodud kulud või väljamaksed, MTÜ-dele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud- kui osalemine ei ole otseselt seotud ettevõtlusega, väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamise algdokument, kulud v väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks, kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja JIst usuline ühendus maksab TM kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt. TM MUUDELT ETTEVÕTLUSEGA MITTESEOTUD VÄLJAMAKSETELT: Residendist äriühing v.a krediidiasutus: ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine, madala maksumääraga
Nendeks on majapidamised ja ettevõtted (esialgu jätame valitsussektori kõrvale). Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega, st. välismajandustegevust (eksporti- importi) ei toimu. Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoiused, jms). Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele
eksemplari.24 Aga kuidas on õigustatud näiteks raamatukogu külastaja tellimusel tehtud koopia tegemine mõnest kogusse kuuluvast teosest? AutÕS § 20 lg 3 sätestab, et külastajal kui füüsilisel isikul on õigus tellida arhiivilt, muuseumilt või raamatukogult koopia tegemist juhul kui koopia tegemine ei kanna endas ärilisi eesmärke. Koopia tegemisele tehtavaid kulutusi ei saa võtta ärilise eesmärgina näiteks paberi ostmiseks tehtavad kulutused. · Teose vaba kasutamine haldustegevuse või õigusmõistmise käigus, sotsiaalsetel ja kultuurilistel eesmärkidel Ilma autoritasu maksmata võib autoriõiguse seaduse kohaselt teost reprodutseerida haldustegevuse ja õigusmõistmise käigus ning avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil. 25 Teosest võib teha koopia siis kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate otseste
x Impulsiveness: Buying Impulsiveness Scale (Rook and Fisher 1995) x Consumer Impulsiveness Scale: CIS (Puri 1996) x Consumer spending Self-Control: CSSC (Haws and Bearden 2010) Ostuhullus. Ostusõltuvus on osa ostuhullusest. Ostuhulluse alla käivad ka kaupluste hullutavad kampaaniad: Ameerikas Black Friday, Eestis Hullud päevad, Osturalli jms 8.2. Ostupaanikad x Ostupaanika tarbijate ootamatu reageering mingi kindla toote või tooterühma kaupade kokku ostmiseks x Massihüsteeria tarbija on ääretult ebakindel oma tuleviku osas ja ostab valimatult kõike kokku 27 Näited: Ostupaanikad x Tatra lugu 2010 september kuni 2010 nov x Suhkur 2011 jaanuar x Munapaanika 2012 veebruar-märts Massihüsteeriad x Euroopa Liitu astumine 2004 x Rubla devalveerimine, Eesti riigi taasteke ja krooni tulek, ehk aastad 1990 kuni 1992 8.3. Euroopa Liit, euro ja hinnatõusuhirmud tarbijatel
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse ü...
Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: a. pakkumine suureneb b. nõudlus tasakaalustub c. nõudlus suureneb d. tekib kauba puudujääk e. defitsiit Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. allahinnatud kaupu b. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele d. kaupu, mille ostmiseks ei jätku mitte kunagi raha Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? a. kaubad, mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind
NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon Sisemajanduse koguprodukti arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks asjaolu, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). · Netoeksport (X - M)
Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil ehk olid koalitsioonivalitsused. Sisepoliitika oli sovinistlik ehk marurahvuslik, väljendus eelkõige poolakate suhtes. Poolakad elasid riigi idaosas. Sakslastele oli liiga vähe eluruumi, seega arvati, et nad peaks saama endale need alad, mis olid enne poolakate käes. Moodustati kolonisatsioonikomisjon, mille käsutusse anti 100 miljonit marka poolakate maa ära ostmiseks, mille saaks siis anda sakslastele. Maa hinnati turuhinnast madalamaks ja kui poolakad keeldusid maad müümast, tohtis komisjon selle maa ka võõrandada ehk igasuguse tasuta ära võtta. Poolakate peamine valik oli hakata palgatööliseks, sest maad ei olnud enam. Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk käituti ka sovinistlikult. Prantslased elasid Elsass-Lotringis, aga sakslaste käitumine nendega oli
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klie...
alkohol ja tu % , vaba aja Keskmiselt kulu rd ile 1 7 ,8 ja tab prantslane transpo le 1 0,3 % pa lg is e le 1 3, 1%, tervise ast 76% reaalse te asjade veetm ostmiseks, 24% % aga nn. meediale 7,4 sotsiaalseteks v ajadusteks - tervisele, haridu sele, eluaseme
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
Senise teatrikülastatavusega on rahul 16 vastanut (20%). Joonis 10. Kas soovite käia sagedamini teatris (protsentides). Kui jah, siis miks ei ole see võimalik Piletid on kallid; Seotud töökoormusega; Pension ei võimalda; Asi on ettevõtmises; Lähimas teatrimajas ei ole piisavalt etendusi minu maitsele; Raha saab otsa ja teatripiletite ostmiseks ei jätku; Aja- ja finantsilise ressursi nappuse tõttu. Kui palju olete nõus maksimaalselt teatripileti eest maksma Küsimuse analüüsi tulemusena selgus, et kõige suurem vastanute hulk (27 vastanut ehk 33%) on valmis maksma teatripileti eest 16-20. Mõnevõrra vähem, ehk 13-15 on nõus teatripileti eest loovutama 25 vastanut (31%). 21 teatrisõpra on nõus tasuma etenduse pileti eest 10-12
Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad? Kuidas teavad ettevõtted mida toota, et seda toodangut ka ostetaks?
hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist
12 + 20 = 32 kokku päevas; 480 : 32 = 15 päeva) 208. Isa pani kartuleid kasti, mis mahutas 80 kg. Seal oli juba 12 5 kilogrammist kotti. Mitu kotti kartuleid saab isa veel sinna kasti panna? Vastus: 4 ( 12 x 5 = 60 kg juba kastis; 80 60 = 20 kg mahub veel; 20 : 5 = 4 kasti) 209. Mitu nurka jääb järele, kui ristkülikukujuliselt laualt maha saagida üks nurk? Vastus: 5 210. Jaak arvestas, et raamatu ostmiseks oleks tal vaja raha 3 korda rohkem, kui tal seda on. Veerandiga oma rahast saaks ta osta 4 kroonise kaustiku. Kui kallis on raamat? Vastus: 48 krooni (1/4 on 4; terve on siis 4 x 4 = 16kr. on tal raha; 16 x 3 = 48 kr.) 211. 5 meetri pikkune palk saeti poolemeetristeks tükkideks. Igaks saagimiseks kulus 1 minut. Kui kaua saeti kogu palki? Vastus: 9 min (tee joonis ja sealt on näha, mitu saagimist on vaja üldse teha) 212
turule toomiseks? Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse turule toomiseks seisneb selles, et kui tema toodet ei paku, siis teine tootja pakub. Kui tasakaalupunkti pole saavutatud, on see lõhe pakkuja saamata jääv tulu. Enne tasakaalu on ka ühe lisaühiku tootmine odavam kui sellest saadav tulu ning see ongi peamine motivaator. 8. Mis on tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks? Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba või teenuse ostmiseks seisneb enam-vähem samas – ühe lisaühiku tarbimine toob kaasa suuremat heaoluvõitu kui selleks tehtavad kulutused ning ratsionaalne indiviid soovib ikka enda kasu maksimeerida. 9. Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne? Selleks, et majandus oleks Pareto efektiivne, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
ettevõte kaotab alati täielikult kontrolli, kuna toiminguid teostavad võõrad töötajad teises firmas ja olukorda pole võimalik juhtida ettevõte kaotab alati suure osa kontrollist outsourcitud tegevuste üle koostöös partneriga on võimalik üldjuhul kontrollida kõiki olulisi valdkondi säilib täielik kontroll ja ei tunta mingit erinevust 50. Ettevõtte valmidus teenuste ostmiseks mingis valdkonnas on seda suurem, mida kaugemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnast on seda suurem, mida lähemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale ei sõltu sellest, kui lähedal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale sõltub eelkõige ettevõtte põhitegutsemisvaldkonna eripärast 51. Kas ,,logistiline outsourcing" ja ,,lepinguline logistika" on samatähenduslikud?
· Veoettevõte tasus tagastamata aluse arved korralikult, sest ei soovinud kaotada klienti, · Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta · Ringlemissüsteemi haldamise kulud olid väikesed Aluste kasutamise kulud olid väikesed, sest · Ostjal oli mugav vabaneda kogunenud alustest ( eriti kauplustel), sest kauba tarnimisel anti autojuhile sama arv aluseid vastu · Jaekaubandus kulutas raha aluste ostmiseks harva, sest neid oli pigem üle kui puudu · Aluste väikese varu tõttu mahtusid nad üldjuhul siseruumidesse · Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta · Ringlussüsteemi haldamise kulud olid praktiliselt olematud. Ringlussüsteem ei rahuldanud vedajaid, sest · Aluste arvepidamine ja võlakviitungitega tegelemine oli autojuhile lisatöö · Aluste haldamissüsteem nõudis veoettevõttelt lisaressursse
põhikirja on võimalik muuta (tavaliselt märgitakse määramatuks ajaks), 3) üldjuhul AS-s on piiratud vastutus, 4) võimalus kiiresti üle anda omandiõigus (e. müüa aktsiaid), 5) paremad võimalused valida kogenud juhte, 6) kaudne eelis, preztiis Puudused 1) loomine nõuab üldjuhul rohkem aega, vaeva ja raha, 2) riigi AS poolne maksustamine on ebasoodsam (väärtpaberikeskus tahab raha, aktsiate müümiseks, ostmiseks tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s.
Igal ühel neist oli kolm kuni neli perekonda. Kui mõnes peres oli rohkem lapsi, anti osad väiksematesse peredesse. Kõik inimesed pidi oskama põldu harida ja ühte käsitööd omal valikul. Töö päevad olid jagatud 3+3 tundi töötamiseks ja vahepeal 2tunnine lõuna. Riided olid kõigil inimestel samasugused. Nende järgi sai määrata inimese sugu ja perekonna seisu. Raha seal ei olnud. Inimesed said kõik vajaliku turgudelt tasuta. Raha oli ainult riigil ja seda kasutati vaenlase ära ostmiseks või palgaarmee palkamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Orjad olid vangistatud vaenlased või vabatahtlikud. Nad tapsid loomi, tavalised inimesed oleksid muidu oma kaastunde kaotanud. Süüa jagati neile süfrokantide majades tasuta. Kodus polnud neil üldse süüa vaja teha. Haiglad asusid linnade taga. Linnas valitse demokraatia, linnapead valiti salajasel rahvahääletusel. Nende usk sarnanes ristiusule. 13. pilet Cervantes Elas 1547- 1616. Ta oli pärit vaesest Hispaania perest
· Mis paneb kliente ostma? · Milliseid elamusi kliendid pakkuja juures ootavad? · Mis on kliendi jaoks konkreetse müügiprotsessi juures väärtuseks, mille eest nad on nõus eraldi maksma? · Milliseid kanaleid kasutavad kliendid täna ja kuhu võiksid nad suunduda tulevikus? · Mida peaks tegema, et kliendid hakkaks olulselt rohkem ostma? · Kas kliendid kasutavad tavaliselt ka samu kanaleid sarnaste toodete ostmiseks, mida sa ise kasutad? · Kas turul on olemas domineerivaid jaotuskanaleid? · Kas jaotuskanalite valik on majanduslikult põhjendatud? 19. Kliendi lojaalseks muutmise võimalused Lojaalsus on ühe isiku mõjutatav, aja jooksul korduv käitumine, kus eelistatakse üht või mitut objekti mingist kindlast objektide hulgast. Objektiks võib olla toode, teenus, pakkuja, bränd vms. Mida enesekesksem ja ebameeldivam oled seda
Tooted, mille omadusi ja hindu ostjad saavad vähem võrrelda, on ostjate seisukohalt vähem asendatavad. Selle tulemusena väheneb hinna tähtsus ostmisotsuses. · Vältimatu investeeringu mõju Ostjad on toote hinna suhtes seda vähem tundlikud, mida suurema vältimatu kulu nad on teinud, lootes toodet pikemat aega kasutada. Näiteks sellega on seletatav ka, miks ostjad ei ole olnud nii tundlikud bensiini hinna suhtes (auto ostmiseks on investeering tehtud). Hindasid tajutakse sageli väga erinevalt, kuigi absoluutväärtus võib olla neil praktiliselt sama. Järgnevalt on toodud mõned psüholoogilised tegurid, mis omavad olulist mõju hinnakujunduses: · Protsendiliste erinevuste tajumine Kui tarbijate reaktsioonid hindade erinevustele oleksid täiesti ratsionaalsed, peaks samasugune hindade erinevus tekitama alati sama käitumisreaktsiooni. Vastupidise kinnituseks on küllaldaselt anekdootlikke ja katselisi tõendeid
tootekompleksi laius ja sõgavus. Pakendi roll. TOOTE tuumaks on põhiline hüve, mida tarbija tegelikult ostab (joonis 10.2). Konkreetne toode koosneb toote omadustest, kvaliteedist, stiilist, margitunnustest, pakendist. Laiendatud tähenduses hõlmab toote mõiste veel mitmesuguseid lisateenuseid, mida koos temaga pakutakse (garantii, paigaldamine, järelhooldus jne). Toodete jagunemine Esmatarbekaubad (convenience goods) on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi (toode peab olema kergelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudes kauplustes). Valikkaupade (shopping goods) ostmise eel võrdlevad tarbijad pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides, ostuotsustuse protsess on keerukam. Valikkaupade hulka kuuluvad nt kodumasinad, mööbel, autod ja rõivad. Erikaubad (speciality goods) on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed - nad ei tunnista tema asenduskaupu
hindamismeetodeid. Kolmas osa oli pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina tegin bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks. Finantsanalüüsi järgi võib teha järeldusi, et OÜ Refonda aastas 2006 riskis, kulutades suurem osa oma raha varadest vanaraua odava hinnaga ostmiseks. Võib eeldada, et kuna aastas 2007 vanaraua hind langes oli firma saanud veel suurema kahjumi, kui aastas 2006. Tänapäevase majanduslanguse olukorras õige ja usaldusväärne finantsinformatsioon omab suure tähtsusest ainult tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele.
Tooted, mille omadusi ja hindu ostjad saavad vähem võrrelda, on ostjate seisukohalt vähem asendatavad. Selle tulemusena väheneb hinna tähtsus ostmisotsuses. · Vältimatu investeeringu mõju Ostjad on toote hinna suhtes seda vähem tundlikud, mida suurema vältimatu kulu nad on teinud, lootes toodet pikemat aega kasutada. Näiteks sellega on seletatav ka, miks ostjad ei ole olnud nii tundlikud bensiini hinna suhtes (auto ostmiseks on investeering tehtud). Hindasid tajutakse sageli väga erinevalt, kuigi absoluutväärtus võib olla neil praktiliselt sama. Järgnevalt on toodud mõned psüholoogilised tegurid, mis omavad olulist mõju hinnakujunduses: · Protsendiliste erinevuste tajumine Kui tarbijate reaktsioonid hindade erinevustele oleksid täiesti ratsionaalsed, peaks samasugune hindade erinevus tekitama alati sama käitumisreaktsiooni. Vastupidise kinnituseks on küllaldaselt anekdootlikke ja katselisi tõendeid
Kellele? Kuidas? Ettevõtete KMP-de Saadud vahetoodang omatoodang TOOTMISTEGURITULUD Kulutused TOOTMISTEGURITE ostmiseks Müüdud RESSURSI- TOOTMISTEGURID (maa, töö, kapital, ehk ettevõtlus, tehnoloogia) TEGURITURG Ostetud TOOTMISTEGURID Joonis 2.5. Majandustegevuse lihtsa ringkäigu skeem mikroökonoomilisel tasandil (kahesektorilises majanduses)
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
Tallinnas. Reovee jaoks oli õuel lampkast, pesu pesti pesuköögis, ja kui korterite arv polnud liiga suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali. Seep oli hinnaline, osalt keedeti seda ka ise. Linlase sõjaaegade tüüpiline probleem- küttepuud- kummitas ka sõja järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms. olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. (Vahtre 2002: 7-18)
vähem 23 43. Millised eeldused peavad olema täidetud heitmelubade turu loomisel? Turu loomise tingimused: · peavad olema küllalt suured saastekogused; · saasteaine emissioon peab olema mõõdetav; · asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); · turu tekitamine on otsustav: peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks. 44. Kirjeldage, kuidas avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist. Erasektori tasuvusanalüüs otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. · Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. · Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . · Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. · Puhastulu ajaldatakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
