Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep, kanepi tarbimise ajalugu, KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS (0)

KOOLI NIMI
Uurimustöö
KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS
Nimi
Õppejõud:
2013

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ 4
1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas 4
1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse 5
1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed 6
1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas 8
2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded 10
2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus 10
3. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ANALÜÜS 12
3.1. Kanepi tarbimine koolinoorte seas 12
3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust 13
3.3. Kanepi tarbimise põhjused 14
3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas 15
3.5. Arutelu 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 20
Lisa 1 21
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ 4
1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas 4
1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse 5
1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed 6
1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas 8
2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded 10
2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus 10
3. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ANALÜÜS 12
3.1. Kanepi tarbimine koolinoorte seas 12
3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust 13
3.3. Kanepi tarbimise põhjused 14
3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas 15
3.5. Arutelu 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 20
Lisa 1 21

SISSEJUHATUS

Kanepi ametlik nimetus katteseemnetaimede süstemaatikas  Cannabis sativa  L. tuleneb kreeka keelsest sõnast ‘kannabis’, tähendusega kanep , ning ladina keelsest sõnast ‘sativa’, mis tähendab kasulik. Sellise nime andis taimele kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses “Species plantarum” (“Taimeliigid”) (Batchelder, 2004).
Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist ( Harro 2006, 249; 262).
Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis . Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi – 12- aastaseid või nooremaid ( Allaste 2005, 27).
Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest , kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha ( Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti , millega tutvust tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56).

1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ

1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas

Koolinoorte seas hangitakse kanepit eelkõige sõprade kaudu. Erandlik pole ka tasuta jagamine. Reeglina on sõpruskonnas keegi, kes tunneb kedagi, kes omakorda teab, kelle kaudu on võimalik kanepit hankida. Tänapäevaste kommunikatsioonivahendite olemasolu ja kasutamisvõimalused tagavad kanepi tarvitamise võimaluse soovi korral ülilihtsalt. Sageli piisab vaid ühest telefonikõnest, sest vahendajad on omaealised ja liiguvad samades seltskondades. Koolinoorte seas vahendavad kanepit enamjaolt inimesed, kes ei oma kriminaalset tausta ega kuulu ka kuritegelikku rühmitusse. Tihti vahendavad nad kanepit lühiajaliselt ja väikeste kogustena, eesmärgiks teenida väikest lisaraha , mitte ülisuurt kasumit (Võõbus 2008, 56 -57).
Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi Eestis on suuresti mõjutanud sarnaselt teiste Lääne riikidega klubikultuur. Üheksakümnendate algul levima hakanud klubikeskne pidutsemine tõi endaga kaasa ka uimastite tarbimise peomeeleolu tekitamise eesmärgil. Uimastite valik oli piiratud, nende kättesaamine raske ja nad olid kallid. Ka kanepi kättesaadavus oli keeruline ning seda tajuti pigem elitaarse seltskonna erilise ja eksklusiivse meelelahutuse privileegina. Aastaid hiljem, kui klubikultuuri hakati meedias aktiivselt reklaamima, jõudis see massidesse. Väga suur hulk noori hakkas nädalalõppudel aega veetma klubides ning nad tajusid end nii lääneliku elustiili ja noorsookultuuri osana, eristudes kardinaalselt vanemast põlvkonnast. Üha enam klubikülastajaid hakkas katsetama illegaalsete narkootikumidega. Muutusid käitumisnormid, kasvas tolerantne suhtumine uimastitesse. Eelkõige levis ja muutus tavapäraseks kanepi tarvitamine. Peamiselt kanepi jõudmine teistesse sotsiaalsetesse keskkondadesse, kui peod või klubid, on suurendanud noorte huvi selle uimasti katsetamisvõimaluste vastu (Allaste, Lagerspetz, Kurbatova 2005, 32;33).
Põhjus, et kanep on illegaalne uimasti, kujundab noorte tarbimisharjumusi. Võimalus seadusega vastuollu sattuda tekib koolinoorel eelkõige kahel juhul. Kanepit ostes ning seda tarbides. Seepärast on olulised valikud , kuidas seda teha. Seepärast:

• valitakse uimasti üleandmiseks turvaline koht;
  
• kohtumine vahendajaga on põgus ning ostu- müügiakt toimub kiirelt, liigsete sõnadeta;
  
• tarbimise koht valitakse hoolikalt;
  
• ei suitsetata kanepit reeglina avalikes kohtades;
  
• kantakse endaga kaasas kanepit väga väikeses koguses (Võõbus, 2008, 63).
  

Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi mõjutab kõige suuremal määral viis, kuidas nad veedavad koolivälist vaba aega. Viimaste aastate küsitluste andmetel on uimastitarbimine tihedalt seotud sagedastel pidudel ja baarides käimise ning igapäevase sõpradega aja veetmisega kaubanduskeskustes ja parkides. Uuemaks tendentsiks on tõsiasi, et kuigi jätkuvalt on uimasteid tarbinud noorte seas rohkem madalama õppeedukusega õpilasi, kasvab ka heade tulemustega õppurite hulgas narkootikume proovinute arv.
Kanepitarbimise levimine koolinoorte seas on jätkuvalt riskide seisukohalt alahinnatud tendents . Kanepi kasutamist on kogenematul täiskasvanul keeruline märgata. Eriti proovimise ja mitteregulaarse tarbimise faasis. Kanep on noortele lihtsalt kättesaadav ning suhteliselt odav, võrreldes teiste illegaalsete uimastitega. Kõigel keelatul on kahetsusväärne omadus teatud osale inimestest mõjuda atraktiivsena. Noorte mässumeelsus ja soov erineda ning vastanduda vanemale põlvkonnale muudab nad uimastite levitajatele kergelt mõjutatavaks sihtgrupiks. Kanepi kui uimasti tarbimise harjumused kujunevad noorel valdavalt sõpruskonna eeskujul ja toetusel.

1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse

Kanepit võib käsitleda kui äärmuslikku näidet illegaalsest uimastist. Niipalju väitlusi ei ole põhjustanud ükski teine uimasti. Vaidlused selle üle, kas kanep legaliseerida või mitte, puhkevad iga kord, kui avalikustatakse mõni mitteteadaolev fakt selle taime mõjust. Sõltumata avastatu positiivsusest või negatiivsusest, seatakse kahtluse alla uuringu meetodite ja tulemuste usaldusväärsus (Harro 2006, 253).
Ühiskonnas levivad kaootilised ja mitmeti tõlgendatud väärtushinnangud ja normid. Piirangud ja lubatavus on ebamäärane. See kõik soodustab müütide teket uimastite ohutusest (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 42).
Suur osa noortest arvab , et kanepi kui loodusliku narkootikumi keelustamine on põhjendamatu. Kanepitarbimise levik ja selle kättesaadavus on jõudnud tasemeni, et klišeedeks muutunud argumendid kanepi ohtlikkuse kohta ei veena enam noori. Nimetada kanepit trepiastmeks sünteetilise uimastini on mõttetu, sest iseenda, sõprade ja tuttavate kogemuste najal näevad noored reaalsuses suhteliselt kontrollitud tarbimist. Põhjustamata seejuures erilisi probleeme kodus või koolis. Kanepisse vaenulikult suhtujad ei oma noorte arvates piisavalt teadmisi, et nii jäika seisukohta võtta. Noorte seas, kes ise kanepit ei ole proovinud ega tarbi, on levinud arvamus, et kanepisuitsetamine on iga inimese isiklik valik ja domineerib reeglina tolerantne suhtumine. Tihti liituvad mittetarbijad kanepitarbijate seltskonnaga ega tee sõprade või tuttavate illegaalsest tegevusest probleemi. Mõistev ja aktsepteeriv suhtumine noorte seas kanepisuitsetamisse annab märku, et sellega ollakse harjunud ning see ei tekita imestust ega sensatsiooni (Võõbus 2008, 75-77).
Meedias levivad vastuolulised sõnavõtud, mis suuresti väljendavad liialdatult hirmutava preventsiooni seisukohti. Tihti on teave ebaprofessionaalne ning noored ei suhtu ametlikku infosse tõsiselt. Hoiatamine stiilis, et suitsetades kanepit, lõpetad süstiva narkomaanina, ei mõju (Allaste jt. 2005, 83; 86).
Noorte teadlikkust kanepist ja selle mõjust ei tohi alahinnata. Paljudel neist on isiklik reaalne kogemus või kokkupuude kanepitarbimisega sõpruskonnas. Vastukaaluks täiskasvanute kogenematus ja akadeemilised teadmised. Proovida muuta uimastikogemust omava noore suhtumist kanepisse, moraliseerides ja hirmutamistaktikat kasutades, on riskantne. Pigem mõjuvad noorele adekvaatsed teadmised ja tõde.

1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed

Koolinoorte seas läbiviidud uuringute põhjal on selgunud, et madalamad sotsiaalsed oskused seonduvad tugevalt uimastitarbimisega alustamise võimalusega. See väljendub eelkõige rahulolematusega suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega. Pingete maandamisel uimastiga on tavaliselt esmaseks valikuks kanep, põhjuseks kerge kättesaadavus ( Saat , Vorobjov 2012, 45).
Hirm saada tõrjutud, erineda või eralduda kaaslastest on sageli esmase kanepitarbimise põhjuseks. Suur osa kanepist koolinoorte seas hangitakse ja tarbitakse sõprade ning tuttavate ringis. Nii võib juhtuda, et noor, kes pole kanepi tarvitamisest huvitatud, proovib uimastit kambavaimust (Pärn, Liiger, Lausvee 2009, 11). Kanepi jagamine kaaslastega ning koos suitsetamine tekitab noortes ühtsustunde ja tugevdab grupisiseseid sidemeid . Noored väidavad, et kanep lihtsalt kuulub koosolemise juurde, mitte ei ole eesmärk omaette . Noorte sõnul muudab kanep neid loomingulisemaks, eriti rõhutades taju avardumist ning aitab kaugeneda argimuredest ja tunda end lõdvestununa (Allaste jt. 2005, 37-38).
Kanepitarbimise esmaseks ja peamiseks ajendiks on tekitada mõnutunne, mis väljendub üleüldises meeleolutõusus ja ebatavalises lõbususes. Tavapärased käitumis- ja suhtlemispidurid kaovad. Tekib tung liikuda, tahtmine midagi korda saata. Fantaasia on piiritu. Aja jooksul, jätkates kanepi tarvitamist, muutub eufooria tagasihoidlikumaks ja asendub kanepitarbijale tundega, et ta mõistus on eriliselt avardunud . Subjektiivne tunnetus, et võimed on tohutult kasvanud, annab julguse polemiseerida ka väga keerukatel teemadel . Pideval ja regulaarsel kanepitarbimisel asendub kõik eelnev järjest suureneva vajadusega olla omaette, eemalduda ja mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat psühholoogilist sõltuvust tekitav omadus ja isiksuse muutumine on märgatav ning alguse saab sotsiaalse võimekuse langus (Otter 1997, 67- 68).
Noore uimastitarvitamine on sageli üheks põhjuseks, miks jäädakse koolist eemale. Uimasti regulaarse tarbimisega langeb peagi õppeedukus, tekib suutmatus koolis rahuldavalt toime tulla. Muutuvad sõbrad, huvide ring kahaneb. Noor hakkab seltsima peamiselt nendega, kes ka ise uimastit kasutavad. Süveneb vastikus kooli suhtes ja soov kooli mitte minna (Pärn jt. 2009, 11).
Koolist loata eemalolek raskendab sinna tagasiminekut üha enam. Pidev koosolemine ning aja veetmine sõpradega, kellel on ja piisab uimastit, võib viia selleni , et hakatakse sagedamini ja suuremas koguses uimastit tarvitama (Allaste jt. 2005, 51).
Korduv uimasti kasutamine ilmneb sageli olukordades , kus on kergem toime tulla ainet tarvitatuna. Enimesinevad motiivid on:

• uudishimu ja uue riskantse ning põneva kogemuse saamine;
  
• soov olla kambas vastuvõetav ja kartus öelda ei;
  
• soov kogeda erilist tunnet;
  
• vajadus vabaneda pingetest;
  
• soov mõnusalt aega veeta;
  
• probleemid koolis, konfliktid kodus;
  
• igavus, oskamatus tegevust leida;
  
• reaalsusest põgenemine (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 43).
  

Koolinoorte kanepitarbimise motiivid on väga erinevad. Teatud osa noori peab kanepit oluliselt süütumaks uimastiks kui legaalset tubakat või alkoholi. Nende arvates peaks kanep samuti olema legaalne ja nad leiavad, et teaduslikes uurimustes on sügavad vastuolud selle uimasti toime kohta. Samuti võib noorte puhul tõdeda, et nad suhtuvad kanepisuitsetamisse kui millessegi tavapärasesse, mis kuulub nooruse, pidutsemise ja uudsete elamuste otsimise juurde. Kursusetöö autor täheldab, et loeteludes asetub uudishimu ajendina sageli esimeseks motiiviks. Peab nentima , et sõprade kogemused ja erinevate teabeallikate kaudu saadud info on muutnud noored niivõrd teadlikuks kanepi mõjust, et esmase motiivina hakkab domineerima tahtlik kanepiuima eufoorilisuse saavutamine eesmärgina.

1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas

Narkoturul levivatest erinevatest narkootikumidest on noorte seas levinuim kanep. Eestis Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2011. aastal läbiviidud uuringu käigus selgus, et 15-16-aastastest õpilastest 24% on elu jooksul proovinud kanepit (Vainu 2012, 19).
Varasematel aegadel on kanepit kirjeldatud kui lävepaku uimastit, mille tarvitamisel suure tõenäosusega minnakse üle teistele, veel ohtlikemale uimastitele. Nüüdseks on leitud, et seaduspära see ei ole ning suurem osa kanepisuitsetajaid ei hakka teisi illegaalseid uimasteid regulaarselt tarvitama. Risk seda teha on siiski olemas, eriti nendel noortel, kes tarbivad kanepit sageli ja suurtes kogustes . Sõltuvuse faasi jõuab kõigist neist inimestest, kes on elu jooksul kas või korra kanepit proovinud, ligikaudu 10% ( narko .ee/kanep 2013).
Teadlikkus kanepist kui uimastist on noorele tihti iseenda või sõprade kogemusetest saadud teadmistepagas. Kui uimastiennetuskampaanias räägitu ja kogemuste vahel on noore arvates vastuolu, tekitab see ignorantsust ja kahtlusi. Ka peavad noored kanepit piisavalt nõrgatoimeliseks ja ohutuks uimastiks tekitamaks suuri tervisekahjustusi. Seda arvamust noorte seas toetab ka vastuoluline info, mis levib meedias ja vaidlused ekspertide ringis. Sõltuvuse teket kanepist eitavad väga paljud noored. Seda põhjusel, et uimastiennetuse raames keskendutakse tõsisemalt pigem sünteetilistele narkootikumidele ja nendega seonduvatele terviseriskidele. Narkomaanina esitletakse süstivat degenereerunud isikut, kelle puhul tulevikuväljavaated on kesised. Kanepitarbijatele mõjub see liigse hirmutamisena ja ei ole usutav (Võõbus 2008).
Kanepist tekkiva sõltuvuse eitus peab mingil määral paika füüsiliste vaevuste korral. Piinarikkad kehalised kannatused kanepi tarbimisel puuduvad, kuid sageli ei suuda noored kanepisuitsetamisest loobuda enam ühekski päevaks. Kanepi psühholoogilist sõltuvust tekitavast toimest teatakse veel vähe ja argumentide vähesus raskendab ennetustööd selles osas. Õpilaste arvates räägitakse uimastiteemalistes loengutes liiga keeruliselt ja igavalt, eriti sellest, mis tunde üks või teine aine tekitab. Samuti ei meeldi noortele üldistav suhtumine nii tarbijatesse kui mittetarbijatesse (Pärn jt 2009, 11).
Kanepijoovet ja kanepisuitsu lõhna on raske ära tunda inimesel, kes ei ole sellega kokku puutunud. Suur potentsiaal on lapsevanemate koolitamisel selles osas. Täiskasvanu oskus märgata kanepijoobe tunnuseid tarbimise varases staadiumis ja adekvaatne reageerimine aitavad tõenäoliselt ära hoida tarbimise regulaarseks muutumise.

2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA MEETODID

2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded

Käesoleva kursusetöö eesmärk on selgitada kanepitarbimise motiive ja tegelik kanepitarbimise levik (valitud kooli) koolinoorte hulgas ning ennetustöö mõju sellele.
Töö ülesanneteks on:

• selgitada koolinoorte kanepitarbimise harjumusi ja motiive teemakohaste allikate kaudu;
  
• tuua välja noorte hoiakud kanepisse;
  
• uurida (valitud kooli) koolinoorte tegelikku kanepitarbimist ja ennetustöö mõju sellele;
  
• analüüsida ennetustöö tulemuslikkust.
  

2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus

Lõputöö koostamiseks on kasutatud refereerimismeetodit ja ankeetküsitlusmeetodit. Refereerimismeetodi abil on koostatud käesoleva uurimistöö teoreetiline osa ja anketeerimise abil kogutud uurimistööks vajalik materjal.
Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti uurimismeetodiks sellepärast, et see võimaldas respondentidel vastata anonüümselt ja tegelikkust moonutamata ning oli autori poolt eelistatud seetõttu, et võimaldas kiiresti koguda suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust. Ankeet koosneb 25 küsimusest ja on jaotatud kaheks mõtteliseks blokiks. Esimese bloki küsimused olid vastamiseks kõikidele respondentidele ja andsid andmeid koolinoorte üldteadmistest kanepi kui uimasti kohta. Samuti ennetustöö toimimisest ja mõjust koolinoortele. Esimese bloki viimase küsimuse jaatava vastuse korral jätkasid teise bloki küsimustele vastamist need õpilased, kes on kanepit proovinud. Teise bloki küsimuste vastused andsid andmed koolinoorte kanepitarbimise kohta.
Valimi valikul lähtus kursusetöö autor vajadusest välja selgitada eelnevate õppeaastate uimastiennetustöö mõju ja tulemuslikkus koolis ning kooliväliselt gümnaasiumi lõpuklasside õpilastele. Andmed tegeliku kanepitarbimise ja ennetustöö tulemuslikkuse kohta koolinoorte seas kogus töö autor erinevate (valitud koolide) lõpuklasside õpilaste käest. Vajadusest tagada respondentidele absoluutne anonüümsus ja uurimistöö küsimustikule tõesed vastused, kasutas kursusetöö autor andmete kogumisel usaldusisikute abi. Ankeedid edastati elektrooniliselt arvuti abil usaldusisikute isiklikelt kasutajakontodelt. Tagastamine toimus samal viisil. Seejärel edastasid usaldusisikud ankeedid käesoleva lõputöö autorile. Selline anketeerimisviis tagas respondentidele võimaluse anda küsimustele anonüümsed ja kõrvalmõjutusteta vastused.
Kokku saadi tagasi 30 täidetud ankeeti. Vastanud noored olid 14- 19 aastased poisid ja tüdrukud.
Saadud tulemused töödeldakse statistiliselt. Andmete analüüsimisel ei ilmnenud olulisi erinevusi, kõik andmed üldistati, ei võrreldud eraldi koole ega poisse /tüdrukuid.

3. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ANALÜÜS

Käesoleva lõputöö uurimusliku osa koostamiseks läbi viidud ankeetküsitlus võimaldab analüüsida kanepi kui illegaalse uimasti levikut, selle tarbimise harjumusi ja põhjuseid koolinoorte hulgas. Samuti võimaldavad anketeerimise tulemusel saadud andmed hinnata uimastiennetustöö mõju ja tulemuslikkust koolide õpilaste seas.

3.1. Kanepi tarbimine koolinoorte seas

2011. aasta uuringu tulemuste põhjal selgus, et kanepit on proovinud 15-16-aastastest kooliõpilastest 24%. Eelnevate aastate sama uuringu andmetele toetudes viitab see protsent kanepi tarbimise stabiliseerumisele (Vainu 2012, 19).
Kanepit on proovinud või tarbib 30 respondendist 12 ehk 40% ja 18 noort ehk 60% ei ole kanepit proovinud.
Ankeetküsitluse andmeid kanepitarbijate osas analüüsides selgub , et neid noori, kes iga päev tarbivad, on 17%. Mitteregulaarselt tarbijad jagunevad tarbimissageduselt järgmiselt:
- paar korda kuus 33%
- olen proovinud paar korda 50%.
Kanepi laialdase leviku põhjuseks on selle uimasti kättesaadavus. Vastanutest 37% arvas , et kanepit on kerge hankida. Samuti 37% leidis, et sõltub asjaoludest – põhiliselt raha olemasolust ja õigete inimeste tundmisest. Kindlasti mõjutab kanepiga ajaveetmist ka selle soodne hind võrreldes teiste narkootikumidega. Küsimusele, kas ostad kanepit või saad tasuta, vastasid 36% kanepitarbijatest noortest, et saavad uimastit tasuta.
Sageli jagatakse uimasteid sõpruskonnas tasuta ja otsest materiaalset kasu vahendamiselt ei teenita. Ka on levinud, et tütarlastele pakutakse seltskonnas uimasteid rüütellikult tasuta. Mentaliteet, kellel on, see jagab , tagab kanepitarvitajate seas ühtekuuluvustunde. Sellega kaasneb näiline turvalisus, sest tegemist on siiski illegaalse uimastiga. Kuigi noored hindavad tõenäosust politseile vahele jääda minimaalseks, eelistavad nad kanepit suitsetada kas enda või sõprade juures kodus, väljas olles kõrvalistes kohtades (Võõbus 2008, 40).
50% noortest saab raha kanepi ostmiseks vanematelt, 17% teenib mingil moel ise ja 17% vastanutest väidab, et kusagilt mujalt. Kanepit ostetakse enamjaolt kas sõbralt (31%) või vahendajalt (56%). Juhututtavatelt ostis kanepit 13% noortest. Need andmed tõendavad, et vahendajaid on piisavalt ja uimasti kui kauba defitsiiti ei ole. Selle küsimuse puhul selgus vabavastuse variandis jällegi, et väga palju noori saab kanepit sõpradelt tasuta.
Küsitluse andmetel oli 77% uimastit tarvitanud vastajal kanep esmaseks proovitud narkootiliseks aineks ja 67% vastajatest said selle sõbralt.
Uurimistulemuste põhjal saab järeldada, et kanepit on noortel väga kerge hankida. On olemas teatud sõpruskond ja piisavalt vahendajaid, kelle kaudu on soovi korral alati võimalus kanepit tasuta saada või osta.

3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust

Viimastel aastatel on hakanud levima uimastitega katsetamine koolinoorte seas vaba aja veetmise viisina. Noored on teadlikud erinevatest uimastitest, suur osa neist suhtub uimastitesse tolereerivalt ja eelkõige võib täheldada kanepi levimise ja tarbimise suurenemist (Allaste jt. 2005, 33).
Ankeetküsitluses soovis töö autor teada saada, mida koolinoored arvavad kanepit tarvitavatest noortest. Enamus (52%) vastas, et nad on täiesti tavalised ega erine ülejäänutest mitte millegi poolest. 29% küsitletutest vastas, et ei suhtle nendega ja 3% pidas neid huvitavateks. 10% väitis, et nad on tõrjutud. Arvati ka, et need, kes hakkavad liiga palju kanepit suitsetama, tõrjutakse lõpuks seltskonnast välja. Kanepisuitsetamisse suhtutakse seni, kuni see kaaslasi otseselt häirima või ohustama ei hakka, tolerantselt.
Need noored, kes ise tarbivad või kelle tutvusringkonnas on kanepisuitsetajaid, omavad ilmselt tunduvalt realistlikumat teavet kanepi mõjust, kui need, kes kogemusi ei oma või kellel pole tarvitajatest sõpru. Internetist ja meediast saadav info ei pruugi olla adekvaatne ja on aluseks müütide tekkele kanepist.
Kui tuleb kõne alla kanepi kahjulikkuse määr uimastina, muutub teema suunitlus ja vaidlused taanduvad peamiselt sellele, kas kanep tuleks legaliseerida või mitte. Pooldajad väidavad, et tubakas ja alkohol on tunduvalt kahjulikumad kui kanep ning kanepiteema on muutunud poliitiliseks, kuna uimastite tarvitamise õigust seostatakse üksikisiku vabaduste ja demokraatlikkusega ühiskonnas (Harro 2006, 95).
Ankeetküsitluse tulemuste põhjal järeldab autor, et koolide õpilased arvavad kanepi mõjust järgmist – sõltuvuse teke on võimalik, kuid väga palju oleneb inimesest endast. 47% vastanutest kinnitas, et see sõltub inimesest. 25% olid kindlad, et kanepist jäädakse sõltuma. Küsimustikule vastanutest 28% arvasid, et ühekordne kanepi proovimine on kahjutu tegevus ning kanep ise, nii arvas 43% vastanutest, on märkimisväärselt ohutum kui teised uimastid.
Küsimustiku andmetele toetudes saab loetleda peamise, mida noored arvavad, et kanep mõjutab. Esimestena nimetati käitumist, mälu ja suhteid, keskmiselt 25%. Seda, et kanep muudab loomingulisemaks arvas 19%. Vabavastustest tõstab töö autor esile veel selle, et noorte arvates kanep: muudab maailmavaadet, soodustab tutvumist uute inimestega, avardab mõttemaailma, muudab sõbralikumaks. Samas olid kõik respondendid ühel meelel selles, et kanep omab alati mingisugust mõju.
Küsitluse vastuseid analüüsides saab järeldada, et respondendid suhtuvad kanepi tarbimisse kui millessegi tavapärasesse ja see ei põhjusta seltskonnas või sõpruskonnas reeglina väljatõrjumist. Samuti saab uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal järeldada, et vastanud 14-19-aastased koolinoored on teadlikud kanepi mõjudest, kuid see ei takista neil seda tarbimast. Antud vastuste põhjal leiab autor, et noored peavad kanepitarbimist inimese enda vaba tahte avalduseks ja isiklikuks vastutuseks .

3.3. Kanepi tarbimise põhjused

Peamine eesmärk ja tahe noorte kanepisuitsetamisel on soov lõõgastuda. Noorte arvates muudab kanep tarvitaja meeldivaks ja rahulikuks kaaslaseks. Tihti eelistavad noored kanepit alkoholile, sest on veendunud, et viimane muudab agressiivsemaks (Võõbus 2008, 54). Ankeetküsitluses uuriti koolide õpilastelt, mis ajendab neid tarbima kanepit. 14 - 19- aastaste noorete vastustest selgub ja tuuakse välja kaks peamist põhjust:

• tekitab hea enesetunde (50%)
  
• sõbrad pakuvad (36%).
  

See vanusegrupp koolinoori toob vastustes põhjustena veel välja: rahustab, meeldib see olek, sama mis alkohol, ainult et huvitavama mõjuga ning aitab magada ja pulssi rahustada. Noored rõhutavad vastustes veel: teeb ebameeldivad tegevused leebemaks ja muudab mu töökulgu oluliselt loomingulisemaks ja mänglevamaks.
Ankeediküsimuse puhul, mis põhjusel tarbid kanepit, selgub vastustest, et probleemid koolis või konfliktid kodus vanematega välistab kanepitarbimist põhjuseid. Pigem on kanep koolinoortel osa meelelahutusest ja vahend enesetunde parandamiseks.
Noorte antud vastuste põhjal järeldab töö autor, et hea enesetunde saavutamine kanepi abil nii suurel määral gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste seas on siiski millegi tagajärg. Kooli lõpetamine, oluliste tulevikuliste otsuste tegemine, vanemate ootused ja pealesuruv edukultus võib noorele osutuda nii koormavaks, et ta alateadlikult hakkab abi otsima kiiretest lahendustest. Algselt meelelahutuse ja seltskondliku ajaveetmise eesmärgil proovitud kanep muutub vajaduseks , mille rahuldamine kujuneb sõltuvuseks.

3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas

Hinnates ennetustöö tulemuslikkust koolide õpilaste seas ankeetküsitluse andmetele toetudes, peab uurimistöö autor nentima pigem negatiivse tulemuse saamist. Kanep on koolinoorte seas esmane ja levinuim illegaalne uimasti.
14-19-aastastest koolinoortest 50% protsenti väitsid, et uimastiennetustöö, ükskõik millisel kujul, ei ole nende kanepitarbimisele mõju avaldanud. 33% arvasid, et ennetustöö on mõjunud mõningal määral ja 17% täheldasid, et on mõjunud.
Küsitluse vastustest selgub, et kodus on noortele uimastitest ja nende mõjust väga vähe räägitud, nimelt 43% vastanutest vastas, et mitte kunagi. 37% respondentidest vastasid, see on toimunud paaril korral. Sageli räägitakse uimastitest kodus 13% vastanutest ja ühel korral on uimastitest räägitud 7% noortega.
Uurides küsitluses noortelt koolis toimuva uimastiennetustöö kohta, vastasid respondendid valdavalt ehk 70%, et uimastitest on neile räägitud paaril korral. Sageli on koolis noori uimastitest teavitatud ja informeeritud 20% vastanute arvamusel. 3% respondentidest arvab, et seda ei ole tehtud mitte kunagi.
Ankeetküsitluse andmetel hindasid koolinoored õpetajate ja uimastiennetustööd tegevate inimeste teadmisi uimastitest pealiskaudseteks. Kuid oli ka neid, kelle arvates ennetustöö tegijate teadmised on põhjalikud ja informatiivsed. Samas leidis osa noori, et teatakse väga vähe või on teadmised tugevalt mõjutatud isiklike arvamuste poolt ja arvamused tunduvad olevat õhust võetud ning ühiskonna poolt avaldatav moraalne surve kohustab asju palju hullemaks rääkima võrreldes tegelikkusega.
Ennetustööd kanepitarbimisele koolis ja kodus pärsib oskamatus tuvastada kanepijoovet või märke kanepi tarvitamisest. Uurimistöö ankeetküsitlusandmetele toetudes selgub, et 68% õpilaste väitel ei saa pedagoogid koolis aru, kui ollakse tarvitanud kanepit. 26% vastanutest arvavad, et saavad aru ja 6% õpilastest väidavad, et saavad aru, aga ei reageeri sellele.
Küsimusele, kas vanemad kodus saavad aru, kui noor on tarvitanud kanepit, vastasid respondenid jällegi enamuses eitavalt (69%). 23% vastasid, et vanemad saavad aru ja 8%, et saavad aru, aga ei reageeri sellele. Analüüsides eelnevat , järeldab kursusetöö autor, et uimastikoolitus lapsevanematele on suure potentsiaaliga tegevus uimastiennetustöös.
Uurimistöö ankeetküsitluses oli küsimus ka kanepitarbimise lõpetamise kohta. 40% vastanutest arvasid kindlalt, et nad ei tee seda. 30% vastasid, et ei näe sellel mõtet. Mitte ükski ei arvanud, et ta proovib kanepi tarbimist lõpetada.
Töö autor uuris noortelt ka seda, kas nad kontrollivad või reguleerivad oma kanepitarbimist. 25% noortest vastasid eitavalt ja 50% väitsid, et nad teevad seda. 8% reguleerivad kanepitarbimist aeg-ajalt.
Peamised kanepist loobumise põhjused noorte seas oleksid ankeetküsitluse andmetel pahandused politseiga (24%). Probleemid kooliga (15%) ja rahaprobleemid ja võlad (15%) ning terviseriskid (12%). Kanepist ei loobuks ühelgi põhjusel 9% vastanutest. Uimastiennetustöö tulemuslikkus koolinoorte teadlikkusele kanepist on sellevõrra keerulisem, et suur osa õpilasi omab reaalset kokkupuudet või kogemust selle uimastiga. Kujunenud hoiakut ja suhtumist kanepisse muuta on seepärast raske. Eriti sel juhul, kui lahknevad ennetusteabe info ja tegelikud kogemused.
Uurimistöös saadud vastuste andmetel väidavad 14-19-aastased koolinoored (50%), et kanepitarbimist mõjutab uimastiennetustöö minimaalselt. Pedagoogidel koolis ja lapsevanematel kodudes puudub oskus märgata ja tuvastada kanepijoovet. Ennetustööle pärssivalt mõjub nende täiskasvanute ignorantsus, kes märkavad noorel kanepijoovet, kuid ei reageeri sellele. Õpilased heidavad ennetustöö tegijaile ette pealiskaudseid teadmisi kanepi kui uimasti mõjust ja kahjulikkusest.

3.5. Arutelu

Uurimistulemusi analüüsides selgus, et kõikidest vastanud 14-19-aastaste koolide õpilastest olid proovinud või tarbivad kanepit 40% respondentidest. Saadud andmed kinnitavad probleemi tõsidust. Noorte seas levib arvamus, et kanep ei ole oluliselt ohtlikum uimasti kui tubakas või alkohol. Kuid sellegipoolest on tegemist illegaalse narkootilise ainega, mille omandamist ja vahendamist Eestis karistatakse seaduslikel alustel.
Kanep on valdavalt esimene illegaalne uimasti, millega koolinoored tutvust teevad ja katsetavad. Käesoleva uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal oli see nii ka 77% respondendi vastuste puhul. Kanepi populaarsust ja ulatuslikku levikut uimastina koolinoorte seas põhjustab tema kerge kättesaadavus ja suhteliselt soodne hind. Samuti on noorte puhul oluline kanepisuitsetamise kui ühistegevuse aspekt. Käesoleva uurimistöö tulemusetele toetudes said 67% noortest kanepi esmaseks proovimiseks sõbra käest ning kanepi kui uimasti tarbimise harjumused kujunevad valdavalt sõpruskonna eeskujul ja toetusel.
Uurimistulemustest selgunud kanepi tarbimise ulatuslikkus (40%) 14-19-aastaste (valitud koolide) koolinoorte seas on käesoleva töö autori arvates mõnevõrra ootamatu , sest see protsent on tunduvalt kõrgem võrreldes 2011. aastal Eestis toimunud küsitluse tulemusega 15-16-aastaste koolinoorte seas. Selle uurimuse andmetel oli kanepit proovinud 24% õpilastest (Vainu 2012, 19).
Uurimistulemusi analüüsides selgus, et suur osa küsitlusele vastanutest ehk 41% noortest rõhutas asjaolu, et kanepist sõltuvuse teke oleneb väga suurel määral inimesest endast. Toetudes uurimistöö tulemustele ja küsitluses vastanute arvamustele, leiab autor, et suur osa koolide õpilasi ehk 43% valivad kanepi uimastina teadlikult, eelistades seda teistele narkootikumidele.
Uimasteid proovima ja tarbima hakkavad noored erinevatel põhjustel, kuid kindlasti omavad koolinoored rohkem sidemeid sellistes seltskondades, kus kanep liigub ja on alaliselt saadaval meelelahutuse osana. Nendes sõpruskondades on selliseid kanepitarbijaid, kes omavad rohkem kogemusi kui ainult esmane proovimine. Noorte endi sõnul on esimesel korral kanepit suitsetada üsna ebameeldiv ja tihti tulemust mitteandev. Ebamugavast kogemusest aitab üle saada sõprade toetus ja kogemused. See õhutab katset kordama , et saavutada õige tulemus.
Uurimistöös selgub, et väga suur osa kanepit tarvitavatest noortest (50%) peab end vaid proovijaks. Erinevalt noortest peab kursusetöö autor tõdema, et teisel ja kolmandal korral proovimine ei kvalifitseeru enam katsetamise alla, vaid on ohumärgiks. Õnnestunult saavutatud eufooria saab eesmärgiks omaette ja regulaarsel kanepi tarbimisel on võimalik sõltuvuse teke.
Teoorias selgub, et ennetustöö kanepitarbimise osas ei ole noortele veenev ja üheselt mõistetav. Noortele internetist, meediast või koolist kättesaadav info kanepi kohta on sageli vastuoluline. Tunduvalt realistlikumalt mõjuv teave saadakse kanepitarvitajatest sõpradelt või tuttavatelt ning tehakse kanepi esmase proovimise otsus selle põhjal.
Uurimistöös analüüsitud andmetest selgub, et kanepitarbimist on suhteliselt lihtne varjata. Keskmiselt 69% vastanutest väidavad, et täiskasvanud ei märka kanepijoovet ning 6% õpilaste sõnul pedagoogid koolis küll saavad aru, et ollakse kanepit tarvitanud, kuid ei reageeri sellele.
Kanep uimastina on kooliõpilaste seas levinud sellise määrani, et seda eirata täiskasvanute poolt on üha vastutustundetum. Noored vajavad teadmisi ja tõendusi kanepi kui uimasti kahjulikust mõjust realistlikumas kontekstis ja et neid ei käsitletaks kui uimastiennetustöö objekte, kellele edastatakse teavet. Suur osa 14-19-aastasi koolinoori peavad kanepisuitsetamist igaühe enda vabaks valikuks ja isiklikuks vastutuseks ning toovad võrdluseks täiskasvanute alkoholi ja tubaka tarbimise. Töö autor leiab, et kanepit uimastina ennetustöös käsitledes peab hakkama enam tähelepanu pöörama argumenteeritusele ja veenvusele.

KOKKUVÕTE

Kanep uimastina koolinoorte seas on jätkuvalt populaarseim narkootiline aine. Hoolimata lõppenud Narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012 eesmärkidest näitab statistiline paigalseis kanepit tarbivate koolinoorte seas pigem seda, et selle sihtgrupi hoiakuid ja teadlikkust ei ole strateegiaperioodil läbi viidud ennetustöö tulemuslikult mõjutanud.
Käesoleva kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada kanepitarbimise motiive ja tegelik kanepitarbimise levik (valitud kooli) koolinoorte hulgas ja ennetustöö mõju sellele.
Käesoleva töö teemaks oli kanepi levik ja tarbimine (valitud koolide) koolinoorte seas, kuna selle uimasti kasutamine ja kuulumine õpilaste igapäevaellu on muutumas tavapäraseks.
Töö teoreetilises osas anti ülevaade kanepi levikust ja koolinoorte kanepitarbimise harjumustest. Selgitati ja toodi välja koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse kui uimastisse. Anti ülevaade ka kanepi tarbimise motiividest ja võimalikest tagajärgedest ning ennetustöö mõjust kanepitarbimisele koolinoorte seas.
Uurimistöö valimi moodustasid 30 (valitud koolide) kooli õpilast, kellega viidi läbi anonüümne ankeetküsitlus.
Kanepi kui illegaalse uimasti levik viimastel aastatel on stabiliseerumas, kuid kanepitarvitajate arv koolinoorte seas on endiselt suur ega kahane märkimisväärselt. Suurenenud on kanepi korduvkasutajate osakaal, mis annab aluse arvata, et kasvab ka kanepisõltlaste arv.
Põhjuseid koolinoorte kanepitarbimisel on erinevaid. Peamiseks võib pidada kanepi kerget kättesaadavust ja suhteliselt soodsat hinda võrreldes ülejäänud narkootikumidega. Samuti tekitab täiskasvanute oskamatus kanepijoovet märgata või tuvastada noortes näilise turvalisusetunde selle uimasti tarbimisel.
Koolinoorte seas laialt leviva kanepi kahjulikkuse kohta liigub meedias ja internetis vastuoluline info. See muudab keeruliseks kanepi käsitlemise uimastiennetuses. Sageli on koolinoorte teadlikkus kanepist kui uimastist tihedalt põimunud teadmistega iseenda või sõprade kanepitarbimise kogemustest ning kujunenud hoiakut kanepi suhtes on raske muuta.
Töö teoreetiline osa käsitles kanepi tarbimist koolinoorte seas ja ennetustöö veenvust kanepitarbimise osas. Töö uurimuslik osa kinnitas noorte tolerantset suhtumist kanepisse ja ennetustöö vähest mõju kanepi tarbimisele .
Uurimistulemustest lähtuvalt leiab töö autor, et kanepi kui uimasti kuulumine koolinoorte hulgas meelelahutuse ja igapäevaelu juurde on muutunud liiga tavapäraseks, et sellega leppida. Kahtluse korral, et noor on narkojoobes, vajavad õpetajad abi juhtkonnalt ja lapsevanematelt. Lapsevanemad omakorda vajavad uimastialaseid teadmisi realistlikumas võtmes, et reageerida õigeaegselt noore katsetamishuvile kanepiga.

KASUTATUD KIRJANDUS

A a s v e e, K., Eha, M., Härm, T., Liiv, K., Oja, L., Tael , M. (2012). Eesti koolinoorte tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport . Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut.
Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat (2005). MTÜ AIDSi Ennetuskeskus Sotsiaalministeerium. Tallinn: OÜ Dada AD.
A l l a s t e, A.-A., Lagerseptz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Kirjastus Valgus.
B a t c h e l d e r, T. 2004. Cannabis sativa and the anthropology of pain –   Medical Anthropology.  http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m0ISW/is_247-248/ai_113807045   
C l a r k e, R.C., Pate, D.W. 1994. Medical Marijuana . – Journal of the International Hemp Association , 1, 9-12. http://mojo.calyx.net/~olsen/HEMP/IHA/iha01104.html
H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha , K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut.
O t t e r, M. (1997). Narkootikumid . Tallinn: Huma .
P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides . Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013
K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www.narko.ee/kanep/ 16.06.2013

Lisa 1

Lugupeetud vastaja!
Olen (kooli nimi) Gümnaasiumi õpilane (nimi). Minu uurimustöö teemaks on: Kanepi tarbimine ja uimastiennetustöö tulemuslikkus (valitud koolide) koolinoorte seas. Vastates ausalt ankeedis olevatele küsimustele saate kaasa aidata tõese tegelikkuse uurimisele minu uurimustöös. Ankeet on anonüümne ja vastuseid kasutan ainult üldistatud kujul.

• Poiss
  
• Tüdruk
  
• Vanus ……..
  

Sobiva vastuse ette märgi rist või ristid. Kui soovid, täienda oma variandi või arvamusega.

Kas koolis on räägitud uimastitest ja nende mõjust?

• sageli
  
• paar korda
  
• üks kord
  
• mitte kunagi
  

Kas kodus vanemad on rääkinud uimastitest ja nende mõjust?

• sageli
  
• paar korda
  
• üks kord
  
• mitte kunagi
  

Kas Sinu arvates teavad õpetajad või inimesed, kes uimastitest räägivad, neist piisavalt?

• põhjalikud teadmised
  
• pealiskaudsed teadmised
  
• teavad väga vähe
  
• ei tea üldse midagi
  
• muu ………………
  

Kas koolis (pedagoogid) saadakse aru kui ollakse tarvitanud kanepit?

• saavad
  
• ei saa
  
• saavad aru, aga ei reageeri sellele
  

Kas kanep põhjustab sõltuvust?

• jah, kindlasti
  
• sõltub inimesest
  
• ei
  
• ei tea
  
• muu ……………..
  

Kas oled nõus väitega, et ühekordne kanepi tarbimine ei põhjusta sõltuvust?

• jah, olen nõus
  
• sõltub inimesest
  
• ei ole nõus
  
• ei oska öelda
  

Kas kanep on ohutum kui teised uimastid?

• jah
  
• ei
  
• ei tea
  
• muu .......................
  

Kust oled saanud informatsiooni kanepi kohta?

• meediast
  
• internetist
  
• koolist
  
• sõpradelt
  
• juhututtavatelt
  
• muu ……………….
  

Mida arvad kanepit tarvitavatest noortest?

• nad on huvitavad
  
• nad on täiesti tavalised
  
• tõrjutud
  
• ei suhtle nendega
  
• muu ………………..
  

Kas kanep mõjutab:

• käitumist
  
• mälu
  
• suhteid
  
• muudab loomingulisemaks
  
• tervist
  
• ei mõjuta kuidagi
  
• muu ………………..
  

Kuidas hindad kanepi kättesaadavust?

• kerge
  
• raske
  
• sõltub
  
• muu ………………...
  

Kas oled proovinud kanepit?
Kui vastad ei, siis küsimused Sinu jaoks lõppevad siinkohal. Suur tänu Sulle!

• jah
  
• ei
  

Kes pakkus Sulle esimest korda kanepit?

• sõber
  
• klassikaaslane
  
• suvaline juhututtav
  
• muu ………………..
  

Kas kanep oli esimene uimasti, mida proovisid?

• jah
  
• ei
  

Kui sageli tarbid kanepit?

• iga päev
  
• paar korda nädalas
  
• üks kord nädalas
  
• paar korda kuus
  
• olen proovinud paar korda
  
• olen proovinud üks kord
  
• muu ………………..
  

Mis põhjusel tarbid kanepit?

• tekitab hea enesetunde
  
• sõbrad pakuvad
  
• probleemid koolis
  
• probleemid vanematega
  
• muu ………………..
  

Kas ostad kanepit või saad tasuta?

• ostan
  
• ostan vahetevahel
  
• saan tasuta
  
• vahendan ise
  
• muu ………………..
  

Kust saad raha kanepi jaoks?

• vanematelt
  
• sõpradelt
  
• müün midagi
  
• töötan kooli kõrvalt
  
• varastan
  
• muu ………………..
  

Kellelt ostad kanepit?

• sõbralt
  
• vahendajalt
  
• juhututtavalt
  
• muu .........................
  

Kelle eest püüad kanepitarbimist varjata?

• vanemate eest
  
• sõprade eest
  
• poiss-sõbra või tüdruksõbra eest
  
• muu …………………
  

Kas Sinu vanemad saavad aru, kui oled teinud kanepit?

• saavad
  
• ei saa
  
• saavad aru, aga ei reageeri sellele
  
• muu ………………..
  

Kas oled proovinud kanepi tarbimist lõpetada?

• jah
  
• ei
  
• aeg-ajalt
  
• ei näe sellel mõtet
  
• muu ……………
  

Kas oled proovinud kanepi tarbimist reguleerida/kontrollida?

• jah
  
• ei
  
• aeg-ajalt
  
• teen seda tulevikus kindlasti
  

Millisel põhjusel või põhjustel loobuksid kanepi tarvitamisest?

• probleemid vanematega
  
• sõpradele ei meeldi
  
• probleemid kooliga
  
• rahaprobleemid, võlad
  
• sekeldused politseiga
  
• mõjub tervisele halvasti
  
• ei pea vajalikuks loobuda ühelgi põhjusel
  
• muu ………………..
  

Kas ükskõik millisel kujul uimastiennetustöö on Sinu kanepitarbimisele mõju avaldanud?

• jah
  
• mõningal määral
  
• ei
  
• muu ………………..
  

Suur tänu Sulle!