Tüüptingimused võlatunnistus (0)

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks
on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale
piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist:
18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.”
19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, saanud lepingu osaks ning
kehtivad. Hüpotees: lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, kuid tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1
järgi
Eeldused: 1) tingimus on tüüptingimus; 2) tingimus on saanud lepingu osaks; 3) tingimus on
tühine 1. Kas lepingupunktide 18 ja 19 puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes? VÕS § 35 lg 1 mõttes on tüüptingimus lepingutingimus, mida ei ole eelnevalt läbi
räägitud kuna:  See on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes või pole muul põhjusel
läbi   räägitud   (VÕS   §   35   lg   2)-tegemist   on   tüüplepinguga,   kuna   seal   sisalduvad
tingimused on eelnevalt välja töötatud sh ka p 18 ja p 19. Seda lepingut kasutatakse
iga   servalkõnni   kliendiga.  Kaasuse   asjaoludel   oli   allkirjastamiseks   antud
lepingutekst.  Tingimust kasutav lepingupool kasutab seda tüüptingimust teise lepingupoole suhtes.  Ja   mille   tõttu   ei   olnud   teine   pool   võimeline   mõjutama   tingimuse   sisu-Lepingut
allkirjastades ei ole servalkõnni kliendid  võimelised  lepingu sisu muutma ega ka
lepingu punkte. Nad saavad ainult lepingut allkirjastada. Kaasuse asjaolud ei viita
muudele viisidele, tuleb eeldada, et ei ole läbiräägitav Järeldus: p 18 ja p 19 on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes. 2. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37  mõttes?  1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine:  VÕS   §   37   lg   1-tingimusele   viidati:   dokument   allkirjastati   kirjalikult,
tõenäoliselt  oli viide samas lepingudokumendis,  samuti  oli tingimuse sisust
võimalik teada saada.  Teisel   poolel   oli   sisust   teada   saamise   võimalus   –   kui   servalkõnni   klient
allkirjastab lepingut, siis on tal võimalus lepinguga tutvuda ning ka lepingu
sisust teada saada (sh tüüptingimustest). 2) Teine lepingupool peab VÕS § 37 lg 3 järgi:  Mõistma seda tingimust olulise pingutuseta – p 18 ega p 19 ei ole keeruliselt
sõnastatud, esituslaad on selge ja arusaadav. Tingimused ei ole ebatavalised ei
vormilt ega sisult. 1


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020   Tingimuse   sisu,   väljendusviis   või   esituslaad   ei   ole   niivõrd   ebatavaline   ega
arusaamatu,   et   tingimuse   olemasolu   ei   saanud   mõistlikku   põhimõttest
tulenevalt oodata või ilma olulise pingutuseta mõista (37 lg) 3) Puudub tüüptingimuste vasturääkivus ehk kollisioon VÕS § 40 lg 1 mõttes:  P 18 ja p 19 ei ole omavahel vastuolus Järeldus: p 18 ja p 19 on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi 3. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel? Lepingupunkt 18 on tühine, sest välistab vastutuse ka siis, kui kahju tekitatakse tahtilult
või raskest hooletusest. Samuti on tühine p 19, sest vastutust piiratakse juhuks, kui
kahjustatakse teise poole tervist. 
VÕS § 39 lg 2-hinna ja teenuse suhe, see jääb välja, seda peab ka siin kontrollima. Kui
on mingi hinnaga seoses tüüptingimus, siis seda ei saa kontrollida ja see kehtib.
P1 vara eraldi välja ei too, p1 süü vormi ei tohi ebamõistlikult piirata 
P1 peaks olema, va tahtlusej a raske hooletuse juhul- kui neid ei ole, siis on järelikult on
vastuolus lg 3 p 1-ga. Vt § 106, see lubab ka individuaaselt vastutust piirata/välistad.
Tüüptingimuse puhul võib välistada ainult hooletusest tekitatud kahju. 1) Leping loetakse kehtivaks VÕS § 41  Leping kehtib muus osas, kui tingimuse AS Tallinna Teletorn ei tõenda, et ta ei
oleks   lepingut   ilma   tühise   või   lepingu   osaks   mitteloetud   tüüptingimuseta
sõlminud. 2) Ei ole ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42  VÕS § 42 lg 2 järgi tüüptingimus ei ole ebamõistlik kahjustav, kui: A. See puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet (ei välista lepingu osaks saamise kontrolli) – p 18 ja p 19 ei puuduta hinna ega
üleantu väärtuse suhet. B. Tingimuse   sisu   tugineb   õigusaktil,   millest   ei   saa   lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda – p 18 ja p 19 ei põhine õigusaktil.  Tingimus   on   VÕS   §   42   lg   1   järgi   tühine   kui   kahjustab   teist   lepingupoolt
ebamõistlikult.  Tüüptingimus on VÕS § 42 lg 3 järgi ebamõistlikult kahjustav kui sellega:  P  1:   välistatakse   tingimuse   kasutaja   seadusest   tulenev   vastutus  või
piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või
kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse
tahtlikult või raske hooletuse tõttu.   P 2: välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine
tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid,
või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse
kasutaja   jätab   lepingust   tuleneva   kohustuse   täitmata   või   täidab
kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega  Lepingu   p   18   ja   p   19   välistavad   AS-i   vastutust   ning   samuti   on
välistatud sellega kliendi õiguskaitsevahendite kasutamine AS-i vastu. Järeldus: p 18 ja p 19 on tühised VÕS § 42 lg 1 alusel.  Järeldus: p 18 ja p 19 on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes ja saanud lepingu osaks VÕS
§ 37 alusel, kuid on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi tühised
Variant 1: milline oleks lahendus, kui tüüptingimused on inglise keeles. Muud asjaolud on
samad. 2


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Pehmendatud nõudeid seoses inglise keelega.  Lihtsas inglise keeles võib nagu aru saada, kui
leping keeruliselt sõnastatus iis ei 1. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes kui need on inglisekeelsed?  § 37 lg 3 – keel puudutab tingimuse arusaadavust + keeleseadus. Tüüptingimus võib olla
ka inglise keeles, kui klient sellega  nõustub.  Lg 3  järgi, kas keel on oluline pingutus
kliendi jaoks. Kui ingliskeel pole riigikeeleks muutunud, siis võib ikka eeldada, et see
tüüptingimus ei ole kehtiv ja järelikult ei saa sellele ka enam tugineda. Kui eraldi ei õeta
nõusolekut, et jah, klient on nõus ja saab aru, siis ei kehti. 1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine:  VÕS § 37 lg 1:  Lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis tüüptingimuste olemasolu eeldada või
peab   neile   tingimustele   olema   viidatud   enne   lepingu   sõlmimist   või   selle
sõlmimise ajal – jah  Teisel   poolel   oli   sisust   teada   saamise   võimalus   –   kui   servalkõnni   klient
allkirjastab   lepingu   ja   ta   keelt   ei   oska,   siis   tal   ei   ole   sisust   teada   saamise
võimalust 2) Teine lepingupool peab VÕS § 37 lg 3 järgi:  Mõistma seda tingimust olulise pingutuseta-st selge ja arusaadav esitusviis. Kui
teine   lepingupool   ei   oska   inglise   keelt   või   oskab,   aga   mitte   piisavalt,   et
lepingust aru saada, siis on lepingu väljendusviis ja esituslaad arusaamatu ning
seetõttu ei loeta neid tüüptingimusi lepingu osaks.  Järeldus: p 18 ja p 19 ei ole saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi.  Kui ainult
p 19 ja p 20 on inglise keeles, siis leping kehtib ülejäänus osas TsÜS § 85 järgi.
Kui terve leping on inglise keeles, siis tühine. Variant   2:   servalkõnni   leping   sõlmitakse   Internetis.   Klient   Peeter   valis   teenuse   pakkuja
kodulehelt endale välja sobiva servalkõnni paketi, lisas selle „ostukorvi“. Enne ostukorvi eest
maksmist kuvati ekraanile ostukorvi sisu, hind ja hüperlink lepingu tingimustele (sh kuidas
tuleb täita kohustusi, milline on vastutus jne). Kas hüperlingis viidatud tüüptingimused on
saanud lepingu osaks (vt ka EKo C 322/14 – El Majdoub, p 37 – tingimuse selguse nõue ei 3


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  piirdu ainult vormilise ja grammatilise arusaadavusega; p 47 lähtuma peab keskmise tarbija
mõistest   –   keskmine   tarbija   on   piisavalt   hästi   informeeritud,   mõistlikult   tähelepanelik   ja
arukas.   Kuigi   arusaadavus   võib   sõltuda   konkreetse   tingimuse   sõnastusest,   võib
erialaterminoloogias ingliskeelne tingimuste sõnastus olla keskmisele lepingu sõlmijale siiski
arusaamatu.)? Esitamine-st niiviisi kodulehel väljas, et neid oon võimalik kätte saada ja tarbija saab need.
Kui hüperlingiga ja puudub võimalus salvestada siis ei sobi see! §37 räägib viitamisest ja
esitamisest enne ja sõlmimise ajal.
Kui tingimustega on võimalik tutvuda alles pärast lepingu sõlmimist, siis ei loeta neid lepingu
osaks.  1. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes?  1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine:  VÕS § 37 lg 1 lause 1:  Tüüptingimustele   viidati   enne   lepingu   sõlmimist     –   enne   maksmist   kuvati
ostukorvi   sisu,   hind   ja   hüperlink   lepingu   tingimustega.   Seega   sai   nende
olemasolu eeldada.  Teisel   poolel   oli   sisust   teada   saamise   võimalus   –   nende   tingimustega   on
võimalik   hüperlingi   kaudu   tutvuda   ja   säilitada.   Hüperlingis   sisalduvad
tüüptingimused ei pea avanema automaatselt. 2) Teine lepingupool peab VÕS § 37 lg 3 järgi:  Mõistma seda tingimust olulise pingutuseta – p 18 ega p 19 ei ole keeruliselt
sõnastatud,   esituslaad   on   selge   ja   arusaadav.   Tingimuste   väljendusviis   ega
esituslaad ei ole ebatavaline ega arusaamatu, on arusaadav, et hüperlingi kaudu
avanevad lepingu tingimused. 3) Puudub tüüptingimuste vasturääkivus ehk kollisioon VÕS § 40 lg 1 mõttes:  P 18 ja p 19 ei ole omavahel vastuolus. Järeldus: p 18 ja p 19 on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 1 lause järgi. 4


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  2. Kaasus „Paharett Elronis“ Ants sõitis 5. veebruaril Elroni rongiga Tallinnast Narva. Ta ostis pileti eelnevalt Internetist
aadressilt www.elron.ee. Pilet saadeti tema Elroni sõidukaardile. Teekond Narva oli aga pikk ja Antsul omajagu head ja paremat kaasas. Poole tee peal avas ta
enda koti ning võttis sealt enda toidud ja joogid välja, mh oli ta Tallinnast ostnud endale kuus
pudelit õlut. Kui Ants oli neljanda pudeli ära joonud, muutus ta sedavõrd sõnakaks, et teised
reisijad kutsusid rongi töötaja,  et viimane  midagi ette võtaks.  Elroni töötaja  palus Antsul
alkoholi tarbimine ära lõpetada, kile- ja seljakotid pagasiriiulile tõsta (Antsu asjad olid kolmel
toolil) ning maha visatud pakendid ära koristada. Ants keeldus sellest. Järgmises peatuses
tõsteti Ants koos enda asjadega rongi pealt maha. Elron  kirjutas   7.   veebruaril   Antsule   ning  nõudis  temalt   AS-i   Eesti   Liinirongide   (Elron)
reisijateveo  eeskirja      p 10.2.1.      järgi  leppetrahvi  40 eurot. Elron põhjendas, et  Ants rikkus eeskirjas   ettenähtud   kohustusi,   sest   ta   tarbis   alkohoolseid   jooke,   takistas   teistel   reisijatel
istmete kasutamist, ei täitnud rongipersonali korraldusi ega hoidnud puhtust ning korda. Ants   keeldus   leppetrahvi   maksmisest.   Ants   kirjutas,   et   tema   jaoks   on   sellised   reeglid
üllatuslikud.  Ta   ei  näinud  neid   mitte  kuskil.  Samuti   ei  ole   sellised   keelud   ja  kohustused
normaalsed.
 
Ülesanne:   hinnake,   kas   eeskirja   p   10.2.1.,   mille   alusel   Elron   leppetrahvi   nõuab,   on
tüüptingimus, saanud lepingu osaks ning kehtiv. 10.2.1. Reisija  poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete täitmata jätmise
korral   on   rongipersonalil   õigus   vormistada   leppetrahv   veolepinguga   võetud   kohustuste
täitmata   jätmise   kohta   summas   kuni   40   EUR   või   reisija   rongist   kõrvaldada,   olenemata
sõidupileti   olemasolust.   Elron   ei   hüvita   reisijale   rongist   kõrvaldamise   korral   sõidupileti
maksumust. Elron ei hüvita reisijale kahju, mis on reisijal tekkinud veoeeskirjas ettenähtud
alustel rongist kõrvaldamise tõttu. Hüpotees: Elroni eeskirja p 10.2.1 on kehtiv tüüptingimus (VÕS § 35), saanud lepingu osaks
(VÕS § 37) ning ei ole tühine (§ 42).  5


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Eeldused: 1) tingimus on tüüptingimus; 2) tingimus on saanud lepingu osaks; 3) tingimus on
tühine. Leppetrahv ei tulene seadusest, see peab olema eraldi poolte vahel kokku olema lepitud. Kui
keegi nõuab trahvi, siis kas ma olen selles üldse kokku leppinud? Ühel on tingimused, mis on allkirjastatud ja pooled kinnitavad, et ka need, mis on pöördel
laienevad, siis need saavad ka osaks. 
Allkiri laieneb nendele tingimustele, mis on enne allkirja!!! Need, mis on pärast allkirja =>
need ei ole saanud lepingu osaks. Hüperlingid => lihtsad ja keerulised;  Keerulised – jõuame mingile teisele leheküljele, mis
võimaldab salvestada neid tingimusi. Lihtsaid ei saa, neid on võimalik muuta jne, neid ei ole
võimalik printida, salvestada, lugeda hiljem. Lihtsaga ei teki probleem siis, kui kodulehelt on
võimalik ka ligi saada nendele (?). Hüperlink ise ei tähenda, et see ei vasta nõuetele ja ei ole
lepingu osaks. Tuleb uurida, kas on võimalik tingimusi salvestada. Mõte on, et tarbija peab
saama tugineda nendele lepingutingimustele, mis kehtisid siis, kui leping sõlmiti. Hiljem peab
saama neid vaidluse korral esitada. Tähtis on uurida, kas hüperlink võimaldab salvestada ja
hiljem uurida. 
Hüperlingi sõna üksi ei näita midagi.
Elroni puhul saavad lepingu osaks, võimalus salvestada/printida vms. 1. Reisijaveoleping (võlasuhe) VÕS § 824 kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees
vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga
maksma tasu (veotasu).  1.1. Kas reisijaveoleping on sõlmitud?  VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu pileti ostmine pakkumus,  kuna oli  piisavalt  määratletud  (TsÜS §  75 järgi   tahteavalduse  saajaga
sarnane mõistlik isik pidi mõistma pileti ostmist Elroni kodulehelt pakkumusena), oli
suunatud kindlale isikule (Elronile) ja väljendas Antsu tahet olla lepinguga õiguslikult
seotud. Elroni poolt pileti andmine Antsule on teoga väljendatud aktsept VÕS § 20 lg
1 järgi. 6


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  1.2. Kas leping on kehtiv?  Ei esine vormi- ega sisupuudusi, puudusi teovõimes, pole tegemist   näiliku   tehinguga   ega   probleeme   esindusõigusega.   Järelikult   on   leping
kehtiv. 2. Tüüptingimuse kehtivus. 2.1. Kas   AS-i   Eesti   Liinirongide   (Elron)   reisijateveo   eeskirja   p   10.2.1.   on tüüptingimus? 
Kontrollin VÕS § 35 lg 1 eeldusi:  Eelnevalt välja töötatud või pole eraldi läbi räägitud. +   => See lepingutingimus
oli eelnevalt Elroni poolt välja töötatud ning selle tingimuse üle ei oldud Antsuga
läbi räägitud.   Kasutamine teise poole suhtes. +  => Elron kasutas tingimust Antsu suhtes.  Teine   pool   ei   saa   mõjutada.  +    =>   Antsu   võimuses   ei   olnud   seda   tingimust
mõjutada. Tal oli võimalus otsustada, kas ta sõlmib sellise tingimusega lepingu
või ei sõlmi üldse. „Võta või jäta“ tingimus.  Järelikult on p 10.2.1. puhul tegemist tüüptingimusega.  2.2. Kas   p-le   10.2.1.   kohaldub   tüüptingimuste   kohta   käiv   regulatsioon?  Antsu   ja Elroni vaheline leping ei lähe nende lepingute loetelu alla, mis on välja toodud VÕS §
36 lg-s 1 ja mis välistaksid tüüptingimuste sätete kohaldamise. Järelikult p-le 10.2.1.
kohaldub tüüptingimuste kohta käiv regulatsioon.  2.3. Kas p 10.2.1. tüüptingimusena on muutunud lepingu osaks? Kontrollin VÕS § 37 lg 1 eeldusi:  Tingimuse   kasutaja   viide   tüüptingimusele   enne   lepingu   sõlmimist   või   selle
sõlmimise ajal. +  => www.elron.ee lehelt rongipiletit ostes tuleb enne maksmist
panna   „linnuke“   kasti,   millega   nõustud,   et   oled   tutvunud   kasutustingimustega.
Sealjuures   on   sõna   „kasutustingimustega“   hüperlink,   mille   peale   vajutades
tulevadki tüüptingimused ette. 
Kasutustingimustes on üks punkt „Pileti ostmisega kohustub reisija kinni pidama
reisijateveo eeskirjast“. Sealjuures on sõna „reisijateveo eeskirjast“ hüperlink, mis
viibki   reisijateveo   eeskirjani.   Järelikult   on   tingimuse   kasutaja   enne   lepingu
sõlmimist   viidanud   tüüptingimustele   nii   kasutustingimuste   kui   ka   reisijateveo
eeskirja näol.  Teisel   poolel   oli   tingimusega   tutvumise   võimalus.  +    =>   Teisel   poolel   oli
võimalus avada see hüperlink ning tingimustega tutvuda. Samuti avada eeskirja
hüperlink ning sealsete tingimustega nõustuda.  Järelikult on p 10.2.1. saanud Antsu ja Elroni vahelise lepingu osaks, kuna Elron on
tingimustele   viidanud   ning   Antsul   oli   võimalus   tingimustega   tutvuda.   Antsul   oli
võimalik tingimusi salvestada, printida ja hiljem taastada.  2.4. Kas tegemist on üllatava tüüptingimusega?  VÕS § 37 lg 3 järgi ei saa p 10.2.1. lugeda üllatavaks tüüptingimuseks, kuna selle sisu, väljendusviis, esituslaad ei ole
ebatavaline või arusaamatu. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes saab oodata, et kui ei
alluta Elroni töötaja korraldustele alkoholi tarbimine ära lõpetada, kile- ja seljakotid
pagasiriiulile tõsta (Antsu asjad olid kolmel toolil) ning maha visatud pakendid ära
koristada, siis sellele võib järgneda sellele mingi vastutus. 2.5. Kas tüüptingimus on tühine?  VÕS § 42 lg 2 järgi ei ole tüüptingimus p 10.2.1. ebamõistlikult kahjustav, kuna selle tingimuse sisu tugineb õigusaktil. VÕS § 158
alusel saab lepingut rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5
alusel   ei   ole   ka   tüüptingimus   ebamõistlikult   kahjustav,   kuna   40   euro   suurust
leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Samuti ei kohaldu teised VÕS § 42
lg 3 punktid. 7


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  3. Rikkumine 3.1. 7.2.7.  Reisija   on   kohustatud   hoidma  rongis  puhtust   ja   korda  ning   panema   prahi selleks ettenähtud  prügikasti.  =>  Kaasuses on kirjas, et Ants oli  pakendeid  maha
visanud ning ei hoidnud rongis puhtust. 3.2. 7.3.3.   Reisijal   on   Elroni   rongis   keelatud   tarvitada   alkohoolseid,   narkootilisi   või psühhotroopseid aineid ja viibida  rongis alkohoolses või narkootilises joobes.  =>
Kaasuses on kirjas, et Ants ostis endale kuus pudelit õlut, mille ta rongi kaasa võttis
ja millest ta neli ära jõi.  3.3. 7.3.4. Reisijal on Elroni rongis keelatud rikkuda avaliku korra reegleid ja häirida kaasreisijaid,   sealhulgas   asetada   jalgu   istemetele,   kuulata   muusikat   ilma
kõrvaklappideta või muul teisi häirival viisil.  => Ants käitus kaasreisijad  häirival
viisil, kui ta muutus alkoholijoobes olles sõnakaks, mille peale kaasreisijad Elroni
töötaja kutsusid.  3.4. 7.3.12. Reisijal on Elroni rongis keelatud asetada istmetele esemeid, kui see takistab istmete kasutamist istumiseks teiste reisijate poolt.  => Kaasuses on välja toodud, et
Antsu kile- ja seljakotid olid kolmel toolil. 4. Vastutus 4.1. VÕS § 158 lg 1 alusel oleks Antsul kohustus maksta Elronile lepingus määratud summa ehk kuni 40 eurot leppetrahvi. 4.2. Eeskirja p 10.2.1. ütleb, et reisija poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete   täitmata   jätmise   korral   on   rongipersonalil   õigus   vormistada   leppetrahv
veolepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta summas kuni 40 EUR  VÕI
reisija rongist kõrvaldada. Kuna kaasuses on öeldud Ants tõsteti koos enda asjadega
rongi   pealt   maha,   siis   reisija   juba   vastutas   oma   teo   eest.   Selles   punktis   toodud
hüpotees on alternatiivne.  4.3. Võlasuhe on lõppenud VÕS § 186 lg 1 p 9 alusel.  Järeldus:  Kuigi   AS-i  Eesti   Liinirongide   (Elron)   reisijateveo   eeskirja   p   10.2.1.  on   kehtiv
tüüptingimus ja see on saanud Elroni ja Antsu vahelise lepingu osaks, kasutas Elron reisija
vastutuseks tema rongist kõrvaldamise ning ei saa enam leppetrahvi nõuda.  Suurus   on   ebamõistlik  =>   §   7   lg   2   järgi   kas   40   eurot   on   praktikas   üldiselt   kasutatav
leppetrahvi suurus? Tuleb võrrelda, mis on teistes transpordivahendites leppetrahvi suurus.
Aga   ka   §   1131  +   1132  =>   40   eurot   nagu   mahuks   sinna   sisse,   mida   seadusandja   peaks
normaalseks. (?) § 158 lg 3 ütleb, et leppetrahv on niisugune kokkulepe, millega võidakse
hüvitada kahju. 40 eurot ei ole ebamõistlikult kahjustav leppetrahvi suurus. Võime mitut õiguskaitsevahendit samal ajal kasutada. Võime leppetrahvi nõuda, viivist nõuda
jne. Ka siin selle kaasuse puhul võib mõlemat kohaldada. Võib nii isiku maha tõsta kui ka
leppetrahvi nõuda. See on kooskõlas tsiviilõiguse põhimõtetega. Karistusõiguses on teisiti.  Kas maha tõstmine on vastuolus lepingu eesmärgiga?? Eesmärk on isiku jõudmine sihtkohta.
Teenuse pakkuja võtab õiguse isikut mitte viia sihtkohta, see on õiguskaitsevahend. Kas see
on vastuolus põhiseaduslike õigustega? Kas tal on õigus jätta isik öösel kuskile suva kohta
seisma? Õppejõud arvab, et isiku mahatõstmine ilma tagamata see, et ta saaks jõuda kuskile,
on ebamõistlikult kahjustav. VIST.
10. 2.1 peame piirama tahtluse või raske hooletusega, muidu tühine tüüptingimus.  8


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Kui väljas ei ole, aga võimalik tutvuda, siis on ka kehtiv tüüptingimus, sest § 37 lg 1 teine
lause.  Keelumärgid uste kohal on kõik tüüptingimused ja nendest on teavitatud!!! Kui need erinevad
nüüd nendest, mida saame teada piletit internetis ostes ja alles näeme rongi sisenedes, siis
need ei saa lepingu osaks. Aga kui ostame rongist ja need keelumärgid on seal rongis, siis
need sealsed tüüptingimused saavad lepingu osaks.  10.2.1-õigus välja tõsta, siis selge et ei vastuta. Aga kui ei ole õigust välja tõsta ja ta rikub
oma kohustust, siis vastutab ka tagajärgede eest. Võib olla ka siiski kehtiv, ei pruugi olla
tühine. Kui reisija käitub selliselt, mis tingib ta väljatõstmise, siis ta vb ikka ei saa midagi
nõuda. Leppetrahv oma olemuselt on üks kulutuste, kahju hüvitamiste kompensatsioone, viise.  
Suulised lepingud § 37 lg 1 teine lause. Kui kodulehel kättesaadavad, siis ikka said lepingu
osaks. Erand: § 42 lg 3-nn hall nimekiri, imo see oli kõik kuskil mingi esitluse peal, pärast sealt saab
vaadata.  Sätete kohaldamise korral tuleb alati kontrollida, kes mida tõendama peab. Tüüptingimuse
läbirääkimist   peab   tõendama   kasutaja   ja   lõige   3,   teine   pool   peab   tõendama,   et   ei   ole
ebamõistlikult kahjustav-tõendamiskoormus lasub kasutajal. Individuaal ja tüüptingimused-
tüüptingimus jääb individuaalsele alla, individuaalne loetakse kehtivaks. § 35-45 laienevad ka majandus- ja kutsetegevusele. § 44 kohaselt on tüüptingimused, mida
kasutatakse majandus- ja kutsetegevuse puhul, ka kontrollitavad. Kas § 42 lg 3 kirjeldatud
tüüptingimusi   majandus-   ja   kutsetegevuses   tühiseks   lugeda.   Ettevõtjatel   on   võimalus
põhjendada, miks selline tingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav ja võiks jääda kehtima.
Seda   tuleb   arvestada   vaidluse   puhul.   Majandus-   ja   kutsetegevuses   kohaldatakse   ka   üldisi
tingimusi ja erand tuleb siis sisse § 42 lg 3 => on võimalik tõendada õiglust. 
Erand: § 42 lg 3-nn hall nimekiri, imo see oli kõik kuskil mingi esitluse peal, pärast sealt saab
vaadata.  § 40 – tuleb meeles pidada, et tüüptingimus jääb alati alla individuaalsele kokkuleppele.  9


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Variant: milline oleks lahendus, kui Ants oleks rongipileti ostnud kohapealt rongi personalilt
ning mitte Internetist. Ants väidab, et tema ei näinud eeskirju mitte kuskil. Hüpotees: Elronil on õigus nõuda Antsult leppetrahvi tasumist VÕS § 158 lg 1 alusel. 
1. Reisijaveoleping (võlasuhe)
VÕS § 824 kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees
vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga
maksma tasu (veotasu).  1.1. Kas reisijaveoleping on sõlmitud?  VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu pileti ostmine pakkumus,  kuna oli  piisavalt  määratletud  (TsÜS §  75 järgi   tahteavalduse  saajaga
sarnane mõistlik isik pidi mõistma pileti ostmist Elroni töötajalt pakkumusena), oli
suunatud kindlale isikule (Elronile) ja väljendas Antsu tahet olla lepinguga õiguslikult
seotud. Elroni poolt pileti andmine Antsule on teoga väljendatud aktsept VÕS § 20 lg
1 järgi. 1.2. Kas leping on kehtiv?  Ei esine vormi- ega sisupuudusi, puudusi teovõimes, pole tegemist   näiliku   tehinguga   ega   probleeme   esindusõigusega.   Järelikult   on   leping
kehtiv. 2. Tüüptingimuse kehtivus. 2.1. Kas   AS-i   Eesti   Liinirongide   (Elron)   reisijateveo   eeskirja   p   10.2.1.   on tüüptingimus?  Kontrollin VÕS § 35 lg 1 eeldusi:
 Eelnevalt välja töötatud või pole eraldi läbi räägitud. +    => See lepingutingimus oli
eelnevalt Elroni poolt välja töötatud ning selle tingimuse üle ei oldud Antsuga läbi
räägitud.   Kasutamine teise poole suhtes. +  => Elron kasutas tingimust Antsu suhtes.  Teine pool ei saa mõjutada. +  => Antsu võimuses ei olnud seda tingimust mõjutada.
Tal oli võimalus otsustada, kas ta sõlmib sellise tingimusega lepingu või ei sõlmi
üldse. „Võta või jäta“ tingimus.  Järelikult on p 10.2.1. puhul tegemist tüüptingimusega. 
2.2. Kas   p-le   10.2.1.   kohaldub   tüüptingimuste   kohta   käiv   regulatsioon?  Antsu   ja Elroni vaheline leping ei lähe nende lepingute loetelu alla, mis on välja toodud VÕS §
36 lg-s 1 ja mis välistaksid tüüptingimuste sätete kohaldamise. Järelikult p-le 10.2.1.
kohaldub tüüptingimuste kohta käiv regulatsioon.  2.3. Kas p 10.2.1. tüüptingimusena on muutunud lepingu osaks? Kontrollin VÕS § 37 lg 1 eeldusi:  Tingimuse kasutaja viide tüüptingimusele enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimise
ajal.  -   =>   Tingimuse kasutaja ehk Elron ei viidanud enne lepingu sõlmimist ega
lepingu sõlmimise ajal tüüptingimustele, eelkõige eeskirja p-le 10.2.1. Elroni rongis
on ukse kohal olemas kujutised/pildid tegevustest, mida ei tohi teha, nt jalgade tooli
peale panek, kuid Ants ütles, et ta ei näinud eeskirju mitte kuskil.   Teisel   poolel   oli   tingimusega   tutvumise   võimalus.  +    =>   Teisel   poolel   ei   olnud
tutvumise võimalust, kuna ei saa eeldada kõigilt võimalust tingimustega internetist
tutvuda ning Elronis pole neid tingimusi kõiki võimalus lugeda ka. Kuna   tingimuse   kasutaja   poolset   tingimustele   viitamist   ei   olnud,   siis   tüüptingimus   p
10.2.1. ei ole saanud Antsu ja Elroni vahelise lepingu osaks.  Lahendus:   tingimuse   saamine   lepingu   osaks   VÕS   §   37   lg   1   järgi   ei   sõltu   sellest,   kas
konkreetne isik neid nägi, vaid sellest, kas nendele oli selliselt viidatud ja paigutatud, et isikul
oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kui eeskirjad on rongis kuskil väljas (nt rongiuste 10


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  juures), siis on need saanud lepingu osaks. Kui neid rongis ei ole, siis ei oleks need lepingu
osaks saanud (üksnes eeskirjade olemasolu kodulehel ei oleks piisav). Järeldus: Kuna AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. ei ole saanud
Antsu ja Elroni vahelise lepingu osaks, siis ei saa Elron nõuda Antsult leppetrahvi maksmist. 11


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  3. Kaasus „Võlatunnistus“ Madis on linnaarhitekt, kes on igapäevaselt kursis sellega, mida linnavalitsus linna planeerib,
millistele   kinnisasjadele   ehituslubasid   taotletakse   ning   üldplaneeringuid   teha   soovitakse.
Hiljuti sai ta teada siseinfot, mille kohaselt soovib linn muuta Tallinnas Tirdi teel ja selle
lähistel paikneva ala üldplaneeringut ja teha see uueks „Telliskivi loomelinnakuks“. Madis soovitas oma sõbral Antsul (ostja), kes tegeleb kinnisvara müügi- ja ostmisega, osta
Tallinnas  Tirdi  teel  nr 25 asuva kinnisasja (kinnisasi),  enne kui teised konkurendid linna
plaanidest teada saavad. Kinnisasja omanik oli Peeter (müüja). Ostja pöördus müüja poole ja
pooled sõlmisid 8. augustil 2019 notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu. Ostja sai kinnisasja
omanikuks.  Pärast seda, kui Ants sai kinnisasja omanikuks, langesid oluliselt kinnisvara hinnad. Lisaks
lükkas linn oma suurtest plaanidest. Samuti otsustas linnavalitsus kinnisasja ümbritsevat ala
mitte muuta. Kuna ostja jaoks muutus kinnisasi eesmärgipäratuks, pöördus ta Madise poole
palvega korraldada selle müük soodsa hinnaga. Madis, kes tundis ennast süüdlasena sõbra
halvas   kinnisvaratehingus,   lubas   Antsule,   et   maksab   hinnavahe   ise   kinni,   kui   too   saab
kinnisasja edasimüümisel vähem raha, kui maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel
müüjale. Selle kohta vormistati kirjalik kokkulepe, mis oma sisult oli järgmine: „Kokkuleppe poolteks on Madis Mets (kohustuja) ja Ants Karu (kohustaja). Kohustuja võtab
kohustaja ees iseseisva kohustuse hüvitada kohustajale kinni hinnavahe, kui kohustujal ei
õnnestu müüa Tallinnas Tirdi teel 25 asuvat kinnisasja maha sama hinnaga, mille kohustaja
maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel.“ Madis müüs kinnisasja maha ning sai selle eest vähem, kui ostja maksis 8. augusti 2019. a
müügilepingu alusel müüjale. Ants nõuab Madiselt kokkuleppe täitmist. Madis keeldus sellest ning väidab, et tegemist on
kokkuleppega, mis vastab VÕS §-i 4 tunnustele, st Madise vastu ei saa ühtegi nõuet esitada. Arumäe kaasus 
Võlatunnistus on leping, mille puhul on tegemist ühe poole lubadusega. Ei ole leping,
vaid üks pool on midagi lubanud. Ühekülgne, ühel poolel kohustus, teisel puuduvad.
Tekkis küsimus, millal üldse võlatunnistuse probleem meil tekib. Pole ühepoolne leping, vaid
ühepoolne lubadus. Kas võib nõuda täitmist? 12


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Missugust normi tuleks siin kohaldada? Tegemist on rahalise kohustusega. Nõude alus on §
108 lg 1. 1) Võlasuhe => kas tegemist § 30 järgi võlatunnistus või miski muu. HÜPOTEES: Ants saab nõuda Madiselt hinnavahe kinni maksmist VÕS § 108 lg 1 järgi.
Eeldused: leping, rikkumine, vastutus 
Mis nõuet kasutada, kas see alus on õige-oluline hüpoteesi puhul?
Luuakse   uus   kohustus   või   tunnistatakse   end   võlgu-võlatunnistusega.   SOOVITAKSE
LUUA UUS KOHUSTUS. Mittetäielik   kõlbeline   kohustus   tuleneb   isiklikest   suhetes.   VÕS   §   4   on   tagasinõude
välistamiseks. Praegu ei ole tegemist tagasi nõudmisega, ehk VÕS § 4 ei kohaldu. Siin on
loodud eraldi alus võlatunnistusega. Tahe on pigem suunatud nõudeõigusele. 
Kui sa lood võlatunnistuse siis saab eeldada, et sooviti ikka luua sissenõutav õiguslik
alus. Teine pool müüs kinnistu ära teades, et hinnavahe makstakse kinni. Vaatame ka
teise poole usaldust. MIDA LÄHEMAL KOKKULEPPE TEKST ON §30 TEKSTILE,
SEDA   ENAM   LUUAKSE   EELDUS,   ET   POOLED   PIDASID   SILMAS
KONSTITUTIIVSUST. KOHUS VÕIB SIISKI LEIDA, ET ON ASJAOLUSID, MIS EI
VÕIMALDA SEDA TUNNISTADA. Konstitutiivsusega seondub ka küsimus, kas meil
on mingeid muid aluseid, millega nõudeid esitada, kas on mingeid muid võlasuhteid vms
tekkinud poolte vahel. 
Kõlbeline kohustus-sõprade puhul pigem mitte äkki. Mingi filosoofiline värk siin pigem,
tuleb diskuteerida. Deklaratiivsuse mõte on loobuda vastuväidetes. Konstitutiivne-koormus võlausaldajal.
Deklaratiivsel võlasaajal. Saab vaielda aluseks oleva suhte järgi, aga saab tuua ainult
uued vastuväited võlasuhtest.
 
Niipea   kui   kirjalik   +   vastuväideteta+sõltumatu   kohustus/võlatunnistus   =   §30,   ei   saa
tugineda alussuhtele, aga saab öelda, et põhjus, miks loodi, on ära langenud. Võimalus   minna  §  4  juurde-meie   omavaheline   suhe,  ma  andsin  sellise  lubaduse  §  4
alusel. Peame küsima, mis on selle mittetäieliku kohustuse eesmärk- selle eesmärk on
mingisugune   suhe,   mis   ei   ole   õigussuhe.   See   kohustus   tuleneb   isiklikest   suhetest.   Nt
vanemad lubavad, et maksavad kinni lapse õpingud. 
Tsiviilõiguses ei pea midagi lõpuni tõendama. 
Järka kord teha kodutööd nii, et mahuksid ära ühe slaidi peale? Leping - praegusel juhul ei ole välistatud, et poolte vahel on kokkulepitud võlatunnistuses
VÕS § 30 lg 1 mõttes (konstitutiivne võlatunnistus), millega on võetud iseseisev
kohustus (hinnavahe hüvitamine). Antud juhul võidi võlatunnistus sõlmida mingi
majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks. - Mis lepinguga on tegu? VÕS § 30 lause 1. pool Leping, millega lubatakse kohustuse
täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Tegemist on konstitutiivse 13


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  võlatunnistusega, sest aluskohustust ei ole olemas, (enne võlatunnistuse sõlmimist ei
olnud   Madisel   Antsu   vastu   kohustusi)   pooled   soovivad   saavutada   ühist   eesmärki,
(Antsu   ja   Madise   eesmärgiks   on   see,   et   Ants   saaks   sama   palju   raha   kinnisvara
müümisest kui ta pidi sama kinnisvara ostmiseks maksma) soovivad tekitada ühele
võlatunnistuse   poolele   rahalise   kohustuse   (juhul   kui   Ants   ei   saa   sama   palju   raha
kinnisvara müümisest kui ta sai ostmisest, siis maksab Madis vahe kinni). - Kas   leping   on   sõlmitud?  VÕS   §   9   lause   1.   pool  Leping   sõlmitakse   pakkumuse
esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingu sõlmimiseks on vajalik Antsu ja
Madise tahteavaldused.
VÕS § 16 lg 1  Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt
määratletud    ja   väljendab   pakkumuse   esitaja   (oferendi)   tahet   olla   ettepanekule
nõustumuse   andmise   korral   sõlmitava   lepinguga   õiguslikult   seotud.  Madis   tegi
pakkumuse,   mis   on  piisavalt   määratletud,   (Madis  on   nõus  kinnistu   ostu   ja   müügi
hinnavahe kinni maksma,) avaldab tahet olla õiguslikult seotud, (Madis tundis ennast
Antsule kinnisvara ostmise soovitamise pärast halvasti, seega tal oli soov, tahe maksta
hinnavahe kinni, tal oli soov olla õiguslikult seotud,) ning mis oli tehtud kindlale
isikule (Madis avaldas oma soovi hinnavahe kinni maksta Antsule).
VÕS   §   20   lg   1  Nõustumus   (aktsept)   on   otsese   tahteavaldusega   või   mingi   teoga
väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ants oli nõus Madise pakkumisega. - Kas leping kehtib? VÕS § 30 lg 2 Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab
olema   kirjalikus   vormis,   kui   seaduses   ei   ole   sätestatud   teisiti.  Võlatunnistus   on
kirjalikus vormis. Seega ei esine lepingu tühisust Rikkumine - Kohustuse sisu ja rikkumine: võlatunnistuse järgi võib nõuda hinnavahe  hüvitamist,
kui kinnisasja müügi korral saab vähem raha, kui ostja maksis 8. augusti  2019. a
müügilepingu alusel müüjale. Kui võlatunnistuse eeldused on täidetud ja  raha saab
nõuda, kuid müüja kokkulepet ei täida, oleks tegemist rikkumisega VÕS § 100 mõttes. - Missugune   on   kohustuse   sisu?  Poolte   vahel   sõlmitud   võlatunnistusest   tuleneb
Madisele kohustus, maksta Antsu ostetud kinnisvara ostu ja müügi vahe kinni, kui
vahe esineb. Ants müüs kinnistu maha ja sai vähem raha, kui ta oli ostmisel kulutanud.
Seega kokkuleppe kohaselt on Madisel kohustus Antsu vastu maksta esinenud vahe
kinni. - Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva
kohustuse   täitmata   jätmine   või   mittekohane   täitmine,   sealhulgas   täitmisega
viivitamine.  Võlatunnistusest tuleneb Madisele kohustus, raha maksmine, mida ta ei
ole täitnud, Ants ei ole raha saanud. - Kas esineb rikkumist välistavaid asjaolusid?  Vastutus - VÕS § 103 lg 1, vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. JÄRELDUS:  Ants  saab  nõuda  nõuda Madiselt hinnavahe kinni maksmist VÕS § 108 lg 1
järgi. 14


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  1. Kas konstitutiivse võlatunnistuse puhul võetakse uus kohustus olemasoleva kõrvale või asemele? VÕS   §   30   konstitutiivne   võlatunnistus   on   leping,   millega   lubatakse   kohustuse   täitmist
selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Konstitutiivseid võlasuhteid on kahte liiki:
a)   võlatunnistus,   mis   sõlmitakse   aluskohustuse   kõrvale;   b)   võlatunnistus,   mille   pooled
sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus
nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata
tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. 2. Kirjelda seost lepingu aluse ja võlatunnise (konstitutiivne ja deklaratiivne) vahel.
VÕS   §   30   konstitutiivne   võlatunnistus   on   leping,   millega   lubatakse   kohustuse   täitmist
selliselt,   et   lubadusega   luuakse   iseseisev   kohustus.   Selline   leping   loob   kinnitavast
alustehingust   sõltumatu   kohustuse,   see  loob   iseseisva   nõudealuse.   Seega   lepingu   aluse   ja
võlatunnistuse vahel ei ole olulist seost, mis mõjutaks võlatunnistuse kehtivust.
VÕS § 30 deklaratiivne võlatunnistus on leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
Deklaratiivse   võlatunnistusega   loobub   võlgnik   osaliselt   või   täielikult   tunnistatud   võlale
vastuväidete   esitamisest.   Seega   ei   looda   sellega   uut   kohustust   ja   võlatunnistusega
tunnistatakse alustehingust tulevat kohustust. Lepingu alus ning selle kehtivus võib mõjutada
võlatunnistuse kehtivust. 3. Milliseid vastuväiteid võib võlatunnistusele esitada?
Konstitutiivne võlatunnistus: a) Võlatunnistuse kehtivust ja nõude maksmapanekut vaidlustavad väited Võlatunnistuse   kehtivusega   seonduvad   vastuväited   –   kõik   tehingu   kehtetust   kaasatoovad
vastuväited, võib olla tühine ja tühistatav (va arvatud tühistamine pettumuse ja eksimuse tõttu,
ei saa esitada vastuväited; mis põhinevad võlatunnistuse aluseks olevale suhtele - abstraktsus)
Nõude   maksmapanekuga   seonduvad   vastuväited:   nõude   aegumine,   tähtajalisus,
tingimuslikkus jms b) Aegumise vastuväide ja tunnustatud nõude aegumise katkemine Võlatunnistusele laienevad üldised tehingute aegumist reguleerivad sätted – reeglina kolm
aastat (VÕS § 146 lg 1)
Võib   kaasneda   ka   võlatunnistuse   andmisega   aluskohustusest   tulenevate   nõuete   aegumise
katkemine (VÕS § 158 lg 1) c) Alusetu   rikastumise   vastuväide   –   õigusliku   aluseta   antud   võlatunnistuse   täitmisest saab vabaneda Võlgnik saab nõuda võlatunnistuse tagastamist, kui see on antud õigusliku aluseta VÕS §
1028 lg 1 järgi. Võlgnik peab tõendama, et võlatunnistusega antud kohustust ei ole olemas,
kohustust ei tekkinud või on see ära langenud
Konstitutiivse   võlatunnistuse   alusel   esitatud   nõude   rahuldamata   jätmiseks   peab   esitama
vastuhagi ja alusetust rikastumisest tuleneva tagasinõude Deklaratiivne võlatunnistus a) Võlatunnistuse enda (seonduvad võlatunnistuse kehtivusega) ja sellest tuleneva nõude maksmapaneku   suhtes   esitatavad   vastuväited   (nõude   aegumine,   tähtajalisus
tingimuslikkus) b) Võlatunnistuse aluseks olevast võlasuhtest tulenevad vastuväited Deklaratiivse   võlatunnistuse   alusel   esitatud   nõude   rahuldamata   jätmiseks   ei   pea   esitama
vastuhagi ega alusetust rikastumisest tulenevat tagasinõuet. Peab tõendama, et võlatunnistuse
aluseks olevat kohustust ei ole tekkinud, või need on lõppenud. 15


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  4. Kuidas on selgitanud Riigikohus võlatunnistuse abstraktsust?
Abstraktsus   tähendab   seda,   et   võlatunnistusega   tunnistatud   aluskohustuse   olemasolu,
puudumine või selle kehtetus ei mõjuta võlatunnistuse kehtivust ehk võlatunnistus ei vaja
aluskohustuse olemasolu või õiguslikku alust. Kui võlatunnistus on antud õigusliku aluseta,
võib võlgnik nõuda selle tagastamist. 5. Kelle   positsioone   kindlustab   paremini   deklaratiivne   ja   kelle   konstitutiivne võlatunnistus, võlausaldaja või võlgniku? Konstitutiivne   võlatunnistus   kindlustab   võlausaldaja   positsiooni,   sest   see   lihtsustab
võlausaldaja nõude maksmapanekut. Deklaratiivne võlatunnistus kindlustab ka võlausaldaja
positsiooni, sest antud vastuväidetega loobub võlgnik osaliselt või täielikult tunnistatud võlale
vastuväidete   esitamisest   –   võlgniku   õigus   esitada   võlale   vastuväiteid   on   piiratud   –   see
lihtsustab võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Seminariks vajalik õppematerjal: võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud
väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 35-45, § 621. Seminariks vajalik kohtupraktika (tüüptingimused)
1. EKo C 322/14 – El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks)
2. RKTKo 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), 
3. samas ka 3-2-1-76-07, p-d 20-24 (üllatuslikud autovõtmed); 3-2-1-12-14, p 30-36 (tüüptingimus lepingu   osaks,   muutmine,   p   40-41   (tõendamiskoormis,   ebamõistlik   kahjustamine;   maagaasi
võrguettevõtja);   3-2-1-156-13,   p   10-11   (liisingueseme   väärtus);   3-2-1-112-14,   p   14   (kohtu
kontrollikohustus); 3-2-1-68-16, p 49-54 (parkimistingimused europark). 4. RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 (tüüptingimuste tõlgendamine)
5. RKTKo 3-2-1-169-13, p 32 (viivisemäära sätestamine tüüptingimusena), vt ka 2-15-2810, p 18 (leppetrahvi tüüptingimusena). 6. RKTKo 3-2-1-22-16  p 18 (nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine) Seminariks vajalik kohtupraktika (võlatunnistus)
1. RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 (kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus)
2. RKTKo 3-2-1-9-16, p 27 (negatiivne võlatunnistus)
3. RKTKo 2-13-34922, p 12.3.; 13 (deklaratiivne võlatunnistus, laen) 
4. RKTKo 2-14-58735, p 10-11 (tõendamiskoormis) 16 Võlaõigusliku nõude kontrollskeem
Hüpotees: A-l võib B vastu olla nõue/õigus VÕS (vm seadus) §... alusel 
1. Võlasuhe 1.1. Leping   on   sõlmitud/võlasuhe   on   tekkinud   muul   alusel   (nt   lepingueelsed läbirääkimised) 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti? millised kohustused tulenevad seadusest?)
2.2. Kas kohustust on rikutud? (kontrollime faktilist olukorda)
2.3. Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid (§ 101 lg 3)? 
2.4. Kas   rikkumine   esines   enne   asja   juhusliku   hävimise   ja   kahjustumise   riisiko üleminekut? (müügilepingute korral, § 218 lg 1) 3. Vastutus 3.1. Vastutusstandard   (§   103-   üldnorm);  kontrollida,   kas   kehtib   vastutuse   kohta