Hugo Treffneri Gümnaasium
KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE
Referaat
Koostaja : Riinu Pae, 12.e
Juhendaja : Saima Kaarna
Tartu 2012 Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6
2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7 2.1. Kahjulik mõju töötajatele............................................................................................. 7 2.1.1. Töötajate eluolu .................................................................................................... 7 2.1.2. Mõju tervisele ....................................................................................................... 7 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale ......................................................................................... 8 2.2.1. Veekulu ................................................................................................................. 9 2.2.2. Pestitsiidid .......................................................................................................... 10 2.2.3. Saaste .................................................................................................................. 10 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine ............... 11
3. Transport müügikohta ....................................................................................................... 13 3.1.1. Pakendamine ....................................................................................................... 13 3.1.2. Transport ............................................................................................................. 13
4. Müügitegevus .................................................................................................................... 14
5. Riideeseme hooldamine .................................................................................................... 15
6. Rõivajäätmed ..................................................................................................................... 16 6.1. Ladestamine prügimäele ............................................................................................ 16 6.2. Rõivaste taaskasutus/korduvkasutus .......................................................................... 16 6.2.1. Second- hand kauplused ja heategevus ............................................................... 16 6.2.2. Redisain .............................................................................................................. 17 6.3. Ümbertöötlus ............................................................................................................. 18
7. Lahendused........................................................................................................................ 18 7.1. Tarbijakäitumise muut(u)mine................................................................................... 18 7.1.1. Tarbimise vähendamine ...................................................................................... 19 7.1.2. Kvaliteetsete toodete eelistamine ....................................................................... 19 7.1.3. Riiete säilitamine ................................................................................................ 20 7.1.4. Säästlikkus .......................................................................................................... 20 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued .......................................... 20 7.2.1. Ökomood ............................................................................................................ 20 7.2.2. Ümbertöödeldud materjalide laialdasem kasutamine ......................................... 21 7.2.3. Tootmise efektiivsus ........................................................................................... 21 7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid .................................................. 21 7.3. Seadused .................................................................................................................... 21 7.4. Toodete kallinemine .................................................................................................. 22
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 24 Sissejuhatus
Riietega on seotud igaüks. Kuigi on inimesi, kelle jaoks on need pelgalt kehakatteks, pole
ilusate riiete vastu keegi tundetu. Tänapäeval on väga paljude jaoks rõivad
eneseväljendusviisiks, kireks ja meelelahutuseks. Kuna kõrgmood on kättesaadav vaid
vähestele, peab suurem enamus hakkama saama odavamate alternatiividega. Selleks ongi aja
jooksul välja kujunenud kiirmood.
Mulle, nagu enamikele naistele, meeldivad ilusad riided. Viimasel ajal olen aga moest veidi
distantseerunud ning hakanud kaunite rõivaste taga nägema ka muud. Ilu nõuab valu, kuid
kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel
inimestel ning planeedil Maa.
Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka
probleemile lahendusi, millest võiks abi olla.
Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist
surmani. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et suurem osa rõivatööstusest on anonüümne
rõivaeseme täpset teekonda ei teata, seega saab rääkida ainult üldisest taustast. [1]
4 1. Kiirmood mis see on?
Oscar Wilde, kuulus inglise kirjanik, on moe kohta öelnud: " Fashion is a form of ugliness so
intolerable that we have to alter it every six months" (Mood on midagi nii kohutavat, et
peame seda iga kuue kuu järel muutma ). Kuuest kuust on saanud paar nädalat ning seetõttu on
100-150 ja 150-200 rõivastele ühes kuus. 3 inimest vastanutest kulutavad rohkem kui 200 kuus, moodustades 4% kõigist vastajatest. Enamik mehi, ehk 36,5% meestest kulutavad rõivastele kuus 50-100 . Neile järgnevad mehed, kes kulutavad kuus 0-50 ja 100-150 . Mehi, kes kulutaksid rohkem kui 150 ei leidunud. Joonis 7. Rõivastele tehtavad kulutused kuus. 8. RÕIVASTE SOETAMISE KOHAD 30% vastanutest ehk 54 inimest soetavad oma riided kiirmoe brändide kauplustest (nt H&M, Seppälä, Vero Moda, New Yorker). Väga paljud inimesed on hakanud üha rohkem ostma rõivakaupu ka internetist, ligikaudu 28% inimestest (vt joonist 8) teeb seda igakuiselt interneti vahendusel. Eelkõige odava hinna ja suurema valiku tõttu. 17% inimestest ostab oma rõivad firmakauplustest. Firmakauplustele järgnevad spordirõivaste poed (nt Sportland, Rademar, Spantal) 21 inimesega ehk 12% vastanutest. Suureks erinevuseks võrreldes
Ettevõttes on tööl ainult üks isik, kes teeb kõike ise. Tööliste juurdepalkamist on oodata alles esimese aasta lõpus. Laienemine on planeeritud siis, kui klientide arv on kasvanud. Juhtkonna liige: Sille Lääs NIMI: Sille Lääs ISIKUKOOD: 49303053518 SÜNNIKOHT: Jõgeva AADRESS: Sütiste tee 154-16, Tallinn, 10184 TELEFON: +37256924988 E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK: 2006-2010 Eesti Kunstiakadeemia moekunsti eriala 1994-2006 Tõrva Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale......
Ilusate lokkide tegemine nõuab mitmekülgseid oskusi, sealhulgas ka keemiaalaseid teadmisi (Luoma, Kara 1996: 9). 17 Naha eest hoolitsemine muutub aina populaarsemaks. Kui juuste ja naha hoolduses tahetakse parimat tulemust, peaksid nii spetsialistid kui ka tarbijad tundma huvi kosmeetiliste toodete koostise ning mõjuviiside vastu (Luoma, Kara 1996: 9). Enda jumestamist ja kaunistamist võib loomulikult pinnapealseks tegevuseks pidada, kuid mõju, mida hoolitsetud välimus enesetundele avaldab, on raske üle hinnata. Kaunilt meigitud naine tunneb end enesekindlamalt, tema käitumine on samuti kindlam. Inimesed, kes on rahul oma välimusega, mõjuvad veenvalt, neile osutatakse rohkem tähelepanu, nende seltskonda nauditakse. Sisemine sära peegeldub varjamatult välimuses (Sangla 2005: 10). Ilusatel inimestel on lihtsam elada, see võib vastumeelne olla ja seda võidakse
animafilmidest tekkinud popkultuurist. Teema valikul lähtuti sellest, et Disney kui moekultuur on hakanud laialdasemalt levima igas vanuses inimeste vahel just 21. sajandil. Tänapäevases ühiskonnas ei tähenda mingi kindla sarja, bändi või filmi teemalise riideeseme kandmine selle fänniks olemist, sest hoolitakse rohkem eseme kujundusest ja üldisest väljanägemisest. Teema on aktuaalne, sest selline moekultuur on just praegusel ajal tänu internetile palju populaarsust kogunud. Mitmed kiirmoe poed on Disney teemalised riided tänapäeval ka Eestis kergelt kättesaadavaks teinud. Töö eesmärgist lähtuvalt on püstitatud neli uurimisküsimust ja neli neile vastavat hüpoteesi. Esimene uurimisküsimus on: Mida teavad Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10. ja 12. klasside õpilased DisneyBoundist. Sellele vastav hüpotees on, et alla 15% Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10. ja 12. klasside õpilastest teavad fraasi DisneyBound tähendust. Teine uurimisküsimus on: Mida teavad
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil......................................................................................
pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine, mille on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1] 3.3. Pühade lehmade mõju Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad, kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või keelaks - nad sumavad jões ja ükskõik kus. Väga palju on omaniketa, sööda ja joogivee puuduses hulkuvaid lehmi, kes alatoitumise all kannatavad. Alatoidetud pühad loomad on vastuvõtlikuks parasiitidele, nende poolt levitavatele ja paljudele muudele haigustele. [7]
bussid [WWW materjal] http://www.postimees.ee/716858/teatrid-saavad-saastekvoodi-raha-eest- energiasaastliku-lavavalgustuse-ja-bussid/ (viimati vaadatud 3.02.2012) 9. Kümme esimest saastekvootide eest soetatud bussi anti üle vedajale [WWW materjal] http://www.epl.ee/news/online/kumme-esimest-saastekvootide-eest-soetatud-bussi-anti-ule- vedajale.d?id=63273736 (viimati vaadatud 3.02.2012) 10. Must, B. (2012) Saastekvoodi hinna kukkumisel kahetine mõju. Äripäev. Nr 17 (4439), lk 4-5 11 Lisad · Pilt 1. Süsinikdioksiidi taseme tõus http://www.bioneer.ee/static/files/012/t2_kristjan_velbri_3.jpg · Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid http://www.global-greenhouse-warming.com/images/KyotoProtocol.jpg · Pilt 3. Elektriauto http://g4.nh.ee/images/pix/285x185/e8da2713/file41395901_abe8fe74.jpg 12
Kõik kommentaarid