Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale (2)

Hugo Treffneri Gümnaasium
KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE
Referaat
Koostaja : Riinu Pae, 12.e
Juhendaja : Saima Kaarna
Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood ­ mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7 2.1. Kahjulik mõju töötajatele............................................................................................. 7 2.1.1. Töötajate eluolu .................................................................................................... 7 2.1.2. Mõju tervisele ....................................................................................................... 7 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale ......................................................................................... 8 2.2.1. Veekulu ................................................................................................................. 9 2.2.2. Pestitsiidid .......................................................................................................... 10 2.2.3. Saaste .................................................................................................................. 10 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine ............... 11 3. Transport müügikohta ....................................................................................................... 13 3.1.1. Pakendamine ....................................................................................................... 13 3.1.2. Transport ............................................................................................................. 13 4. Müügitegevus .................................................................................................................... 14 5. Riideeseme hooldamine .................................................................................................... 15 6. Rõivajäätmed ..................................................................................................................... 16 6.1. Ladestamine prügimäele ............................................................................................ 16 6.2. Rõivaste taaskasutus/korduvkasutus .......................................................................... 16 6.2.1. Second- hand kauplused ja heategevus ............................................................... 16 6.2.2. Redisain .............................................................................................................. 17 6.3. Ümbertöötlus ............................................................................................................. 18 7. Lahendused........................................................................................................................ 18 7.1. Tarbijakäitumise muut(u)mine................................................................................... 18 7.1.1. Tarbimise vähendamine ...................................................................................... 19 7.1.2. Kvaliteetsete toodete eelistamine ....................................................................... 19 7.1.3. Riiete säilitamine ................................................................................................ 20 7.1.4. Säästlikkus .......................................................................................................... 20 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued .......................................... 20 7.2.1. Ökomood ............................................................................................................ 20 7.2.2. Ümbertöödeldud materjalide laialdasem kasutamine ......................................... 21 7.2.3. Tootmise efektiivsus ........................................................................................... 21 7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid .................................................. 21 7.3. Seadused .................................................................................................................... 21 7.4. Toodete kallinemine .................................................................................................. 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 24 Sissejuhatus Riietega on seotud igaüks. Kuigi on inimesi, kelle jaoks on need pelgalt kehakatteks, pole ilusate riiete vastu keegi tundetu. Tänapäeval on väga paljude jaoks rõivad eneseväljendusviisiks, kireks ja meelelahutuseks. Kuna kõrgmood on kättesaadav vaid vähestele, peab suurem enamus hakkama saama odavamate alternatiividega. Selleks ongi aja jooksul välja kujunenud kiirmood.
Mulle, nagu enamikele naistele, meeldivad ilusad riided. Viimasel ajal olen aga moest veidi distantseerunud ning hakanud kaunite rõivaste taga nägema ka muud. Ilu nõuab valu, kuid kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel inimestel ning planeedil Maa.
Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka probleemile lahendusi, millest võiks abi olla.
Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist surmani. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et suurem osa rõivatööstusest on anonüümne ­ rõivaeseme täpset teekonda ei teata, seega saab rääkida ainult üldisest taustast. [1]
4 1. Kiirmood ­ mis see on? Oscar Wilde, kuulus inglise kirjanik, on moe kohta öelnud: " Fashion is a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months" (Mood on midagi nii kohutavat, et peame seda iga kuue kuu järel muutma ). Kuuest kuust on saanud paar nädalat ning seetõttu on kasutusele tulnud termin ,,kiirmood". [2]
1963. aastal sõlmiti masstootmise leping. Tänu sellele muutus haute couture ´i (kõrgmood, mis on enamasti valmistatud kindlale inimesele) jõukamate klientide pärusmaaks ning algas ready-to-wear (standardsuuruses enamikele inimestele sobivad riided) kollektsioonide võidukäik. Nii mõnedki moemajad sulgesid protesti märgiks uksed. [3]
Peadselt mõistsid ka vanad moemajad valmiskollektsioonide tähtsust muutuvas ajas. Uhkus tuli alla neelata ning igal aastal valmistati lisaks haute couture'ile kaks ready-to-wear kollektsiooni. Nüüdseks on see arv tõusnud juba neljale ­ lisandunud on ka hooajaeelsed kollektsioonid. Eesti kiirmoebränd Monton toodab aga aastas lausa 12 kollektsiooni. Poekettide nagu Zara ja Topshop kollektsioonide numbrit on pea võimatu määratleda. [3]
Kiirmoe mõte on võimalikult kiirelt ja odavalt viimaste trendide tarbijateni jõudmine. [2] See on suunatud peamiselt naistele. [4]
1.1. Kiirmoe edu saladus Kiirmoe eduretsept on lihtne ­ odavus ja viimase aja kuumimad trendid. Kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes ning seetõttu on need saadaval paljudele . [2]
Pidevalt uueneva kaubavalikuga tagatakse klientide soov võimalikult tihti poodi külastada ja pikemalt mõtlemata viimast moetrendi esindav ese ära osta. [2] Ka moeajakirjad aitavad kiirmoe võidukäigule kaasa iga hooaja ,,must-have" nimekirjadega. Naised on moest küllastumatud ­ neil peavad alati olema viimased trendid. [4]
Enamasti on kiirmoe firmadel väga hea turundus ja reklaam. Reklaamides paari üliodavat toodet edastatakse tarbijatelele sõnum ,,meil on superpakkumised" ning meelitatakse niiviisi poodi ka muid asju vaatama. [5]
Kiirmoe taskukohase hinna tagavad odav tööjõud ja materjalid ning kiire tootlikkus. Nendel brändidel peab olema ka hea logistika ­ valmistooted tuleb võimalikult kiiresti ostjateni viia. [2]
5 1.2. Rõivaste kvaliteet Kiirmoe kauplustesse saabuvad uued rõivad tavaliselt iga 4-8 nädala tagant. Pidevad uued kollektsioonid soodustavad hoolimatust riiete kvaliteedi suhtes. Kui rõivad on mõeldud kandmiseks vaid mõneks kuuks, siis pole ju erilist vahet, kui kvaliteetsest materjalist on see toodetud. Sellel on väga suured kahjulikud mõjud keskkonnale. [2]
6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine
2.1. Kahjulik mõju töötajatele.
2.1.1. Töötajate eluolu Enamik arenguriikide rõivafirmadest on sulgenud oma kohalikud vabrikud ning viinud tootmise allhanke korras arenevatesse riikidesse, kus töötajate õiguste kaitsmine on veel lapsekingades. Kuna konkurents on tihe, saab tellimuse see, kes kõige odavamat hinda pakub. Enamasti hoitakse tootmiskulud madad just töötajate arvelt. Suurem osa lääne ettevõtteid ei kavatsegi vastutust võtta, kuna põhiosa tooteid valmistatakse vaid nende tellimusel alltöövõtjate ja all-alltöövõtjate poolt. [1]
Tehaste töötajatelt nõutakse pidevaid ületunde, tasutakse vastavalt kiirusele , pole fikseeritud miinimumpalka. [6] Kuna vanemate tasud on väikesed, peavad ka lapsed aitama peret üleval pidada ning koolis õppimise asemel töötama. [7] Naistele peab vähem palka maksma kui meestele, ja lastele omakorda veel vähem. 12-tunnised tööpäevad kuuel-seitsmel päeval nädalas on rõivatööstuses tavalised . Esineb ka seksuaalset ahistamist ja füüsilist karistamist. Samuti pole paljudel töötajatel isegi töölepingut või on sõlmitud lühiajalised lepingud , mis võimaldavad töötajaid lihtsamini palgata ja lahti lasta. [8] Enda õiguste ja vajaduste eest ei julgeta või osata seista ning ametiühingute moodustamist püütakse takistada. Hinnanguliselt vaid 10% kogu maailma tekstiilitööstuse töötajatest kuulub ametiühingutesse. [9]
2.1.2. Mõju tervisele
Suure tootlikkuse ning odava hinna jaoks kasutatakse puuvillaistandustes palju pestitsiide . ,,Puuvillapõldudele visatakse mürke lennukilt ja need lähevad otse läbi naha seal töötavate inimeste kehadesse." Puuvillapõldudel töötanud naistel sündinud laste intelligentsus oli ühe uuringu järgi 20­25 protsenti madalam kui lastel, kelle emad ei olnud mürkidega töötanud. Tavaliselt kasutatakse ühe kilo puuvilla tootmiseks üks kilo pestitsiide. [10]
Kuigi enamik töötajaid ei tea midagi kahjurimürkidest või nendega kokkupuute ulatusest, kahjustavad need tervist. Lühiajalise kerge mürgistuse puhul esinevad sümptomid nagu iiveldus , oksendamine ja peavalu. Raskematel juhtudel võivad tekkida püsivad kahjustused närvisüsteemis, hormonaalsüsteemis ja muudes elundites. [11, lk 534] Pikaajaline 7 kokkupuude põhjustab suurenenud vähiohtu, steriilsust, nurisünnitusi, sünnidefekte, puudulikku immuunsüsteemi ning Parkinsoni tõbe. [11, lk 535] Puuvillakasvatuste piirkondades elavatel inimestel esineb 40% rohkem vähki. [12] Peaaegu iga pestitsiid võib piisavalt suure annusega tappa inimese. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete järgi saab aastas üle 4 miljoni inimese pestitsiidimürgituse. Suurem osa nendest inimestest elavad arenevates maades. Osalt on selle põhjuseks see, et seal kasutatakse ohtlikke taimekaitsevahendeid, mis on arenenud riikides keelatud. [11, lk 535] Hinnanguliselt sureb sellesse aastas 20 000 inimest. [1]
Töötingimused arengumaades on Euroopa ning Põhja-Ameerika riikidega võrreldes alla igasugust arvestust. Kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket. Olematud ohtusunõuded, puudulik või puuduv kaitsevarustus, töö ohtlike materjalidega, kõrge temperatuur ja suur müra ­ need kõik kahjustavad töötajate tervist, kuid on tavalised nähtused tehastes. [8] Mitmesaja töötaja peale on heal juhul paar tualetti ning joogivett pole saada. Söögipause on üle 10-tunnistel tööpäevadel vaid üks ning see kestab 10-20 minutit. [7]
2.2. Kahjulik mõju keskkonnale
Nagu eelpool mainitud , on lääneriikide firmad viinud oma tootmise arenevatesse riikidesse, kus keskkonnaalane järelvalve on nõrk või puudub üldse. Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal kemikaale ning tellijafirma jaoks on väga mugav kõik need mürgised jäägid lihtsalt ära visata , kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9]
Reostatud veekogud ja põllud ei puuduta ju otseselt ei tarbijat ega tellijat. Ometi on kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle planeedi elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud endale kohustuse abistada vaesemaid riike. Keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest kinni. [9]
Kiirmood põhineb odaval toormaterjalil ­ puuvillal ja polüestril ­, mis kokku moodutavad 80% maailmas toodetavast kangast . [13]
Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup , on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4]
8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast ­ see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine , lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid , lahustid ja muud kõrvalsaadused paisatakse otse vabrikute reovette. [4]
Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4]
Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2]
2.2.1. Veekulu
Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet. [14, lk 197] Moe tarbimise kasv on suurendanud ka moetööstuse veevajadust. Riidetööstus kasutab vett väga suurel hulgal. [15]
,,Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett." [1] Ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla kasvatamiseks kulub aga 5000-8000 liitrit vett (selle sisse ei ole arvutatud vee hulka, mis kulub riide töötlemisele). [2] Kuna puuvillaäri on tasuv, kasvatatakse tänapäeval puuvilla ka aladel, kus looduslikke sademeid ei ole piisavalt ning seetõttu kulub istanduste niisutamiseks tohututes kogustes magedat vett. ,,Öeldakse, et puuvill on janune taim." Kilogrammi puuvilla kasvatamiseks kulub puuvillapõõsal 10 000 liitrit vett. Ja see on keskmine näitaja. Mõnel pool kulub kilogrammi kasvatamiseks 29 tonni vett. Kõige ilmekam näide puuvillaistanduste niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mille pindala on seetõttu järjepidevalt kahanenud. [1]
On selge, et kui aastas müüakse ligikaudu 2 miljardit T-särki, siis kulub riidetööstuses vett väga suurtes kogustes. Selle asemel saaks seda üüratut kogust kasutada 10% maailma rahvastiku veepuuduse leevendamiseks. [15]
9 2.2.2. Pestitsiidid Pestitsiidid on kahjuritõrje vahendid, tänu millele saab ära hoida saagi hävimise ning pidurdada kahjuritega levivaid haigusi. Kahjuks on aga enamik pestitsiide mürgised kemikaalid , mis lagunevad väga aeglaselt või muutuvad lagunedes veel mürgisemaks. [11, lk 627] .
Kuna kahjurid elavad tavaliselt suurtes kolooniates ning nende generatsiooniaeg on üsna lühike, kujuneb neil üsna kiiresti evolutsiooni käigus resistentsus. Osad kahjurimürkide tootjad soovitavad selle peale koguseid suurendada, tihedamalt kasutada või võtta kasutusele tugevamad tõrjevahendid. See omakorda tekitab üha suuremaid probleeme. [11, lk 531]
Pestitsiidid mõjutavad peale sihtliigi ka teisi liike, muutes ökosüsteemi tasakaalu. [11, lk 529]
2.2.3. Saaste Toormaterjalidest rõivaste saamiseks kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket, saastades maapinda, vett ja õhku. [8]
Arenenud riikides on reovee puhastus tavaline, kuid arenguriikides lastakse suurem osa puhastamata heitveest jõgedesse, järvedesse või ookeani. Kohalikud elanikud võivad neid samu jõgesid ja järvesid kasutada veeallikana ning see tekitab neile terviseprobleeme. [14, lk 203] Põhjavesi, jõed ja järved on India suuremates tööstuspiirkondades muutunud soolasteks, mürgisteks või lihtsalt räpasteks. India riik küll pakub elanikele puhast joogivett, kuid 2 suurest kausitäiest üldiselt ei piisa perekonna nädalavajaduseks. India tööstuspiirkonna elanikud on elus püsimiseks sunnitud töötama tervist ja keskkonda kahjustavas vabrikus, sest saaste on rikkunud nende põllumaa. [7]
Ka heitvee ebapiisav puhastus on probleem. Lämmastik- ja fosforühendeid, mis on tööstuse ja põllumajanduse (eriti väetiste ülekasutamise) jäägid, ei saa tavalise puhastusega reoveest eemaldada. Vesi muutub liiga toitainete rikkaks, kui need taimi toitvad ühendid satuvad jõkke või järve. See omakorda paneb vetikad nii kõvasti vohama, et need surevad valguse- ja toitainepuudusesse. Surnud vetikaid lagundavate bakterite tegevus vähendab veekogu hapnikutaset ning põhjustab probleemi tervele veekogu ökosüsteemile. [14, lk 204-205]
Igasugune tööstuslik tegevus põhjustab õhusaastet. Kuigi maailma mastaabis on suurem osa õhusaastest looduslikku päritolu (kasvõigi vulkaanipurskest eraldub atmosfääri 2 korda rohkem saastet kui inimese poolt), pole see nii ohtlik, kui tööstuslik saaste. Mida intensiivsem on tööstus, seda rohkem tekib ka õhusaastet. [16, lk 84] Kuigi tekstiilitööstus, eelkõige
10 kiirmoega seotu, ei ole üks suurimaid õhusaaste allikaid , on ka sellel oma osa. Õhusaastega kaasnevad probleemid on happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemine, mürkkemikaalide sattumine toidulauale, ökosüsteemide muutumine jms. ,,Uurimused näitasid, et hapestumist põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhuvoogudega kanduda tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele." Seega on õhusaastest saanud globaalne, riigipiire ületav probleem. Osoonisaaste pole ainuüksi tööstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15]
2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine
Meie elud sõltuvad maast, kus elame, seega on väga tähtis see, kuidas seda kasutatakse ja muudetakse ­ see pakub toitu, elukohta ning muid ressursse. [14, lk 138] Inimtegevus muudab maapinda ning sellest sõltuvalt ka keskkonda ja ökosüsteemi. [14, lk 162]
Praegu kasutusel olevatest pestitsiididest enamik hävitab lisaks sihtliigile ka teisi liike. Kahjuritõrje kasutamine muudab ökosüsteemi tasakaalu ning tulemused on tavaliselt ettearvamatud. [14, lk 166] Liikide hävimine viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. [14, lk 264]
Heaks näiteks on Araali mere piirkond, kus 1918. aastal otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed kõrbes puuvilla kasvatamiseks kõrvale juhtida. 1960. aastaks oli suurem osa Araali merre suubuvate jõgede veest juhitud järvest mööda ning järv hakkas kokku kuivama. Veetase hakkas üha enam langema , kuid hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka veelgi enam. ,,Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%., veetase on langenud 17 meetrit." Järve soolsus on kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. [1]
,,Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud." Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tuntav tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega [1] Hävinenud on unikaalne ökosüsteem - tuhanded veeelukad lakkasid eksisteerimast, koos nendega kadusid ka järvest toitu saavad vee- ja rändlinnud. [17] Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500km kaugusele. Araali mere äärsete alade elanikel
11 esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). [1]
12 3. Transport müügikohta
3.1.1. Pakendamine Pikal mereteel rõivaste ja jalatsite välimuse säilitamiseks peab kasutama hulgaliselt plastikut ning teisi pakkematerjale, millel pole tihtipeale hiljem kasutust ning mis leiavad tee prügimäele. [9] Kilekotte ja muid sünteetilisi pakkematerjale tehakse naftast. Need ei komposteeru, vaid lagunevad ajapikku väiksemateks tükkideks, eraldades mürgiseid ühendeid põhjavette ning sealt edasi loomade, inimeste ja taimede toidulauale. [18, lk 16]
Tavaliselt pole pakendid ja toode pärit samast tehasest. Võimalik, et pakendid on pärit koguni teisest riigist. Pakendatakse kas masinate abil või siis vähetasustatud tööjõudu kasutades. [1]
Kiirmoekett H&M kasutab alates 2010. aastast ainult ümbertöödeldud materjalidest kilekotte. [20] See on küll loodussäästlikum, kuid sellel on ka teine pool. Plasti ümbersulatamine on energiakulukas protsess ja seda saab vaid korra teiseks tooteks ümber töödelda. Veelgi loodussäästlikum oleks, kui vähendataks drastiliselt plastmaterjalide kasutamist. [18, lk 128]
3.1.2. Transport
Kuna kiirmoeketid on globaalsed firmad, kulub palju energiat transpordile. Enamasti transporditakse pakendatud toode suurematesse vaheladudesse ja sealt edasi kas siis väiksematesse ladudesse või juba müüjatele. Paraku asuvad need vahelaod tihtipeale teisel pool maakera. Rõivad peavad sõitma üüratuid vahemaid, et tarbijani jõuda, tekitades meeletult transpordikilomeetreid ja raisates fossiilseid kütuseid. On üsna tõenäoline, et T-särk, mis inimesel seljas on, on reisinud rohkem, kui inimene ise. [1] See kõik tähendab täiendavate kasvuhoonegaaside lisandumist Maa atmosfääri. [2]
Transport ei hõlma ainult valmistooteid ­ suure osa moodustab ka toormaterjali ja kangaste vedu. Enamik USAs toodetud puuvillast eksporditakse Hiinasse, kus seda töödeldakse edasi madalate töökuludega. [4]
Suurema osa kauba transpordiks üle ookeanide kasutatakse konteinerlaevu. Need võivad isegi tänapäeva täpsete ilmaennustustega tormides kannatada saada ­ kaup paisatakse üle parda, läheb katki või rikneb. See põhjustab aga omakorda lisakahjusid. [14, lk 210]
13 4. Müügitegevus Et toode jõuaks müüki, on vaja kulutada palju paberit ja pappi: erinevad saatedokumendid, kastid , hinnasildid, tootetutvustused, reklaamid jne. Kuna kiirmoe kollektsioonid vahelduvad mitmeid kordi kiiremini kui n-ö tavapoodide, on selle võrra rohkem kulusid reklaamile. Tihti liigub kaup erinevate kaubandusketi poodide vahel ja alles siis reisib inimese koju. [1]
Tuleb arvestada ka poe ülalpidamiskuludega. Energiat kulub poe valgustusele , ventilatsioonile, õhukonditsioneerile, arvutisüsteemidele, atraktsioonidele. [19]
Kiirmoe kaubamärgid on globaalsed firmad, mille äritegevus toimub mitmel kontinendil. See tekitab vajaduse ärireisideks. Kuna lennutransport on kõige kiirem reisimisviis, eelistatakse enamasti seda. [19] Lennukiga reisimine aga kulutab transpordivahenditest kõige rohkem ressursse olle seega keskkonnale kõige kahjulikum. [18, lk 103]
14 5. Riideeseme hooldamine Inimesed väärtustavad riideid, mille eest nad on palju maksnud või mis on isikupärased, hooldades neid paremini, viskamata neid nii kergesti minema. Kiirmood on aga selle vastand: kuna riided polegi mõeldud pikaaegseks kandmiseks, ei pea nende hooldamisele nii palju tähelepanu pöörama. Samuti tarbivad enamasti kiirmoodi keskkonnaprobleemidest vähemteadlikud inimesed, kes suure tõenäosusega ei kasuta loodussõbralikke riidehooldusvahendeid ja -võtteid. [20]
,,Rõivaste mõju keskkonnale on suurim just rõivaste kandmisfaasis, mil tekib vajadus neid hooldada ." ,,Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et tavaline T-särk kulutab oma eluajal 60% energiast just nimelt hooldamise käigus ja tootmisele kulub vaid 40% energiast." Uuringu arvutused põhinesid eeldusel, et T-särki pestakse 25 korda masinaga 60°C reziimiga, kuivatatakse pesukuivatis ja triigitakse. Kahjulikku mõju keskkonnale on võimalik vähendada. Enamik riideid ei ole nii mustad, et vajaksid pesemist kõrgel temperatuuril. Vee soojendamisele kulub väga palju elektrienergiat. Olenevalt elektriallikast on keskkonnamõju ulatus erinev. Lisaks tuleb arvestada reovee tõhusa puhastamisega, sest pesupulbrid sisaldavad teiste ainete kõrval ka fosfaate, mis heitveega loodusesse jõudes soodustavad rohevetika vohamist, mis omakorda põhjustab muutusi veekogude ökosüsteemis. [21] Õnneks keelustas Euroopa parlament fosfaatide kasutamise pesuvahendites. Keeld hakkab kehtima 2013. aastal. [22] Tuleb ka arvesse võtta trummelkuivatusele ja triikimisele kuluv energia. ,,Õnneks on rõivaeseme omanikul olemas valikud , kuidas oma riideid targalt hooldada ning negatiivset mõju vähendada." [21]
15 6. Rõivajäätmed ,,Me kõik puutume iga päev kokku prügiga ­ oleme ise prügi tekitajad . Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema." [1] Viimase sajandi jooksul on rõivaste ostmine pideval tõusuteel olnud ning nende kasutusaja pikkus drastiliselt vähenenud. [4]
6.1. Ladestamine prügimäele
Umbes 30% Inglismaa prügimägedest koosneb riidejäätmetest. Igal aastal satub umbes 2 miljonit tonni riidejäätmeid prügimäele. [23]
Ka riiete prügimäele ladestamisel on mitmeid valikuid . Kui tarbija viskab rõiva üldprügisse, siis on riideeseme elutsükkel läbi. Kohene ladestamine on kõige kehvem meetod jäätmetest lahtisaamiseks ­ maapinda raisatakse ning tekivad ohtlikud ühendid. [1] Sünteetilisest materjalist riided ei komposteeru üldse, kuid ka looduslike materjalide lagunemisprotsess on väga aeglane, sest jäätmed on nii tihedalt koos. [15] Sellele lisanduvad ka põhjavette eralduvad mürgised ühendid ja lenduv metaan , mis on CO2-st veelgi kahjulikum kasvuhoonegaas. [23]
Kui tarbija viib särgi jäätmejaama, võib juhtuda, et see suunatakse sealt taaskasutusse. Kui tuleb valida kahe halva vahel, siis on see parem valik. [1]
Kõige hullem on aga see, kui kiirmoeketid viskavad ära kasutamata riideid. 2010. aastal oli suur skandaal, kui New Yorgis avastati H&M poe kõrval kottide viisi katki rebitud või lõigatud kasutamata riideid. Selliseid rõivaid leiti ka Wal-Mart'i prügi hulgast. [24]
6.2. Rõivaste taaskasutus/korduvkasutus
Korduvkasutus on kasutatud asjade uuesti tarbmine samal või teistsugusel otstarbel . [7]
6.2.1. Second-hand kauplused ja heategevus
,,Inglismaal on levinud komme annetada rõivaid heategevuseks. Selle tarbeks on tänavatele püstitatud rohelised konteinerid, kuhu saab oma riided lihtsalt sisse visata." [1] Taaskasutusse suunatud rõivaste hulk on aga aastate jooksul paisunud nii suureks, et heategusettevõtetel ei ole neid enam kusagile panna. [2] Vaid viiendik annetatud riietest toimetatakse abivajajatele 16 või müüakse maha. [4] ,, Taanis põletab riideannetusi koguv kristlik organisatsioon Kiriku Armee 450 tonni rõivaid, mida nende hinnangul keegi ei vaja. Päästearmeel tekib riidejäätmeid 2000 tonni, mis visatakse prügi sekka." Seega on annetatud riiete ülejääkide kogus väga suur, sellest tulevnevalt ka nende keskkonnamõju. [11] ,,Enamus rõivastest müüakse maha Ida-Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Katastroofipiirkondadesse, kus abi tõeliselt vaja läheks, see kahjuks ei jõua. Põhjus on puhtalt majanduslik: laevaga saatmine võtaks liiga kaua aega ja õhutransport on kallis." [2]
Teadlikumad tarbijad ja firmad suunavad kasutud riided taaskasutuspoodi, andes esemele võimaluse uueks ja pikemaks eluks. Niiviisi võib riideese läbida viiendat ja kuuendat etappi päris mitu korda, vähendades uute rõivaste valmistamise keskkonnamõju. [1]
Kuigi rõivaste taaskasutus on üllas idee, on viimastel aastakümnetel levinud viletsa kvaliteediga kiirmoodi ummistanud taaskasutuspoed madalakvaliteediliste riietega, mida keegi osta ei taha. Ka need rändavad veelgi suurema keskkonnamõjuga lõpuks prügimäele. [20] Rõivaste transport üle maailma mõjutab keskkonda õhku paiskunud CO2 näol. Samuti on tänapäevastes taaskasutuspoodides rõivad pestud ja triigitud ning ripuvad riidepuudel. Sellest tulevneb suurem energiakulu nii rõivaste hoolduse kui ka poe ülalpidamise pärast. Samuti on odavad sisseveetavad riided mõjutanud kohalikku majandust: näiteks suleti 1980ndate lõpus Sambias suure välismaise konkurentsi tõttu 75st kohalikust rõivafirmast 51. [2]
6.2.2. Redisain
Kõige keskkonnasäästlikum ja lihtsam viis on aga omaenda riiete ümber disainimine. [20] Seda saab teha ise või paluda abi disainerilt või käsitöömeistrilt. Riided võivad saada uue elu ümbertehtud rõivana, poekotina, kaltsuvaibana või millegi muuna ­ valikuid onn vastavalt fantaasiale. [1]
Esemete kogus ja kvaliteet on pöörvõrdelises seoses: mida rohkem on riideid, seda kehvem on nende kvaliteet. [2] Tallinna Uuskasutuskeskusesse ei tooda mitte aastakümnete taguseid rõivad, vaid ebakvaliteetset kiirmoe hooajakaupa. Ebakvaliteetsete materjalide kasutamine muudab redisaini raskemaks ning vähem keskkonnasäästlikumaks, kuid sellegi poolest on see kõige väiksema keskkonnamõjuga viis vanadest rõivastest vabanemiseks. [20]
Kiirmoekett H&M tõi mõni aeg tagasi välja kollektsiooni ,, Waste ", mis oli tehtud kangaülejääkidest ja müümata jäänud rõivastest. Kahjuks oli see saadaval üksikutes poodides
17 ning paljude klientide jaoks liiga kallis hinnaklassis. Kuigi see juhtis veidi tähelepanu probleemile, suunas see veelgi rohkem tarbima.[25]
6.3. Ümbertöötlus Ümbertöötlemine on ära visatud esemete materjalist uute asjade tegemine (näiteks teatud liiki plastist fliismaterjali tootmine või riide muutmine soojustusmaterjaliks). [7]
Taaskasutuseks riiete loovutatamisega tekib väga palju üleliigset materjali. Aastas töödeldakse ümber 1,4 miljardit kilogrammi riidejääke, kuid see on vaid 25% tervest kogusest. [26] Ümbertöötlusfirma Trans-America, mis on üks suurim 300-st USA ümbertöötlusettevõttest, töötleb ümber rohkem kui 55 000 tonni tekstiile aastas. Umbes 30% sellest muudetakse puhastuslappideks, 25-30% töödeldakse ümber, soojustuseks või paberkiuks. [4]
Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemiseks teistesse riikidesse: näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke. [2]
Tekstiili ümbertöötlus on raskendatud; see on palju raskem kui alumiiniumpurkidel, klaasil või plastikul. Üheks põhjuseks on sünteetiliste materjalide, mida on väga raske taaskasutada, laialdane kasutus. Teiseks põhjuseks on riietes kasutatav erinevate sünteetiliste ja looduslike materjalide segu. Samuti on see väga energianõudlik protsess. [27] Samuti on suhteliselt kallis puuvillase riide taaskasutamine. Kõige ,,lihtsam" materjal taaskasutuse seisukohast on villane , kuid seda ei kasuta kiirmoe brändid oma toodetes väga palju. [2]
7. Lahendused
7.1. Tarbijakäitumise muut(u)mine Tarbijate teadlikkuse tõstmine kiirmoe riiete elutsükli kohta tagab jätkusuutliku moetööstuse. [4] ,,Oluline on õpetada tarbijaid säästlikult ning keskkonnasõbralikult elama. Ei ole võimalik kõrvaldada tekitatud keskkonnakahjustusi, kuid me astume suure sammu edasi, kui tunnistame oma probleeme ning saame aru eksimustest." Päästerõngasteks on säästev elustiil ja tootmine. [8]
18 Moemaailma kujundavad ostjad ­ tootjad peavad nende soovidega arvestama, et säilitada käivet. ,,Nii on näiteks just tarbijatest alguse saanud kampaaniad pannud ettevõtteid koostama eetikaeeskirju, kus arvestatakse töötajate õigustega ning keskkonnasäästlikkusega. Lihtsamalt öeldes ­ odavam on toota loodus- ja inimsõbralikumalt, kui püüda halba mainet parandada. Lääneliku infoühiskonna üks tugevustest ongi just see, et ka väike grupp inimesi suudab jõuda laiade massideni ning nende teadlikkust meie rõivaste, toidu ja muu tootmise kohta tõsta." [9]
Loodus- ja inimressursi mittejätkusuutlik kasutamine ei jäta riideesemele mingit märki ning kui tarbija ei küsi, ei saa ka rõivatööstuses suuri muutusi oodata. Seega võiks enne millegi uue ostmist mõelda sellele, kes, kus ja mis hinnaga meie riideid valmistab, ning vajadusel ka oma rahulolematust väljendada. [9]
7.1.1. Tarbimise vähendamine
Inimeste tarbimine on viimase sajandiga tohutult suurenenud. Meeletu toodete hulk ning maht nõuavad üha suuremat energiakulu. Kiirmoe ärimudel eeldab moega kaasaskäivatelt klientidelt igakuiseid garderoobide uuendusi. [8]
Korduvkasutus või ümbertöötlemine aitavad ,,päästa" jäätmematerjali, kuid tunduvalt tõhusam on üldse vähendada nende asjade teket ja ostmist. Parim viis selleks on tarbida vähem. Enne ostu sooritamist tuleks küsida, kas sul on tõesti seda asja tõepoolest vaja ning valik tuleks teha planeeritult ja läbimõeldult. [7] Ka ökotooted pole loodusele vähem kahjulikud, kui neid tarbitakse sama suurtes kogustes. [20]
Hakates ise elama keskkonnasäästlikult ning tarbides kaupu vastavalt vajadusele, saame teha suure sammu parema elukvaliteedi suunas. Inimeste elustiili muutumine teadlikumaks võimaldab liikuda keskkonnasõbralikkuse suunas, säästa nii loodust kui ka iseennast kahjulike mõjude eest. [8]
7.1.2. Kvaliteetsete toodete eelistamine Moetööstus, eriti kiirmood kui üks suurimaid loodusressursside raiskajaid, võiks tõsta kvaliteeti nii kanga- kui ka rõivatootmise osas. ,,Kiirele trendide vahetumisele tuleks tarbijal eelistada rõivaste kauapüsivust, aga seda teadmist pannakse tarbijad unustama erinevate moetööstuse kampaaniate abil." [1]
Viimasel ajal on hakatud rääkima, et luksuskaup on halb. Aga ei ole, sest inimesed väärtustavad palju rohkem riideid, mille eest nad on suure summa välja käinud. Niiviisi ei jää 19 lihtsalt raha odavate asjade ostmiseks . [20] Tänapäeval kehtib pea kõige, eriti aga rõivaste, kohta lause: "Ma pole nii rikas, et lubada endale odavaid asju." [28]
7.1.3. Riiete säilitamine Igal trendil on aeg, kus see kogub hoogu, on moekas ja läheb moest. Selliste tsüklite aeg on olnud mõnikümmend aastat. Tänu tänapäeva kiirele moele, on oodata trendi eluringi lühenemist. Praegu on tendents riided nende moest minemisel ära visata või anda, kuid veelgi kiirem trendivahetus sunniks eelistama kvaliteetsemaid rõivaid, mis näevad kauem ilusad välja, ning neid paremini hooldama. [29]
7.1.4. Säästlikkus
Toodete eluringi pikendamine väldib n-ö mõttetute jäätmete tekkimist ja uute toodete valmistamiseks kuluvaid ressursse. Selleks tuleks asju kasutada hoolivalt, korduvalt ja neid parandada. Nii kestavad asjad kauem ja uusi oste pole vaja nii tihti sooritada. Samuti tuleks üleliigsed, kuid kasutuskõlblikud riided anda kasutamiseks kellelegi teisele. Enne uute ostude tegemist võiks vaadata ringi kasutatud asjade poes, kirbuturul või internetisaitidel, kus müüakse või antakse kaupa ära. [7]
Samuti võiks eelistada ümbertöödeldud materjali sisaldavaid riideid puhtast toorainest tehtutele, sest esimesed säästavad ressursse ning selle võrra väheneb ka prügilasse ladestatava prahi hulk. [7]
7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued
7.2.1. Ökomood
Keskkonnamõjude vähendamiseks ning oma nisi leidmiseks on hakatud arendama ökomoodi. Ökomoe ideeks on riideeseme vähene kahjulik mõju terve elutsükli kestel. Selleks kasutatakse puuvilla, kanepit , bambust ja teisi kultuure, mille kasvatamise on võimalikult jätkusuutlik ning pole kasutatud keemilisi pestitsiide. Orgaanilist puuvilla kasvatatakse vähemalt 12 riigis. [4]
Riidetootjad on aasta- aastalt suurendanud orgaanilise puuvilla kasutamist. 2004. aastal hakkas Wal-Mart müüma orgaanilisest puuvillast naiste särke. Praegu on saadaval mitu
20 erinevat kollektsiooni rõivaid ja voodipesu ning see on maailma suurim orgaanilise puuvilla kokkuostja. Vaid kahe aastaga müüs firma 5 miljonit orgaanilist puuvilla sisaldavat riideeset. See näitab, et nõudlus loodusäästlikule moele on suur. [4]
7.2.2. Ümbertöödeldud materjalide laialdasem kasutamine
Viimasel kümnendil on hakatud rõivastes kasutama üha rohkem ümbertöödeldud materjali. Näiteks Patagonia on aastast 1993 müünud ümbertöödeldud plastikust tehtud fliise. Firma andmete järgi on sedasi prügimäelt päästetud 13 aasta jooksul 86 miljonit plastpudelit. Lisaks töötlevad nad ümber oma üleliigseid T-särke. Puuvilla ümbertöötlemine säästab 20 000 liitrit vett 1 kg puuvilla kohta. [4]
7.2.3. Tootmise efektiivsus
Liigagi palju energiat ning tootmiseks vajaminevaid materjale tarbitakse ebaefektiivselt . Tekstiilivabrikutest ning õmblustehastest võib leida tohututes kogustes materjalide jäätmeid ning ümbertöötlemata tooteid. [8] Oluline on leida kõige ökoloogilisemad ja ökonoomsemad tootmislahendused. Kui ei leita õiget lahendust , läheb hind väga kalliks, sest palju materjali läheb lihtsalt raisku. [30] Näiteks Esimese maailmasõja ajal kujundati lõiked nii, et need raiskaksid võimalikult vähe riiet ning tekiks vähem jääke. Niiviisi vähendati riideprügi 10% võrra. [4]
7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid
Vajaminevat energiahulka saab vähendada tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisega. Uuringud on näidanud, et energiakulu saaks mugavust oluliselt muutmata edukalt vähendada. [14, lk 88] Teine võimalus on fossiilsete kütuste asemel kasutada taastuvaid allikaid (päikese-, tõusu- või geotermilist energiat). [14, lk 83]
Ka pestitsiididele on alternatiive ­ kultivatsiooniline, bioloogiline ja hormonaalne meetod, kahjurite steriliseerimine ning imporditava põllumajandusprodukti kontroll [11, lk 537-540]
7.3. Seadused
Tööstuste ja organisatsioonide juhid ning poliitikud peaksid kindlasti kaasa aitama ülemaailmsele efektiivse ja eetilise töökorralduse arendamisele. [8]
21 USA valitsus pakub maksusoodustust kodanikele, kes annetavad oma üleliigseid asju heategevusorganisatsioonidele. [4]
Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peavad riidetootjad ja importijad määrama nende toodetes kasutatavad kemikaalid ja nende hulga. Samuti kohustab see tulevikus hoiatama kliente potentsiaalselt ohtlike kemikaalide kasutamisest. [4]
Inglismaal alustas valitsus kampaaniat kiirmoe kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks. Selle tulemusena hakkasid suured kiirmoeketid kasutama rohkem Fairtrade ja orgaanilist materjali ning vältima lapstööjõudu kasutavaid vabrikuid. [24]
7.4. Toodete kallinemine
Odava kiirmoe tarbimise on võimalikuks teinud senine majandus. Tööjõukulud on hakanud Aasias tasapisi tõusma ning seetõttu on oodata toodete kallinemist. Kiirmoe riiete materjalideks on põhiliselt puuvill ning polüester. Puuvilla kasvatamine muutub suure magevee nõudlikkuse tõttu üha kallimaks. [13]
Lähikümnendil on naftatootmise tipp, mis tähendab, et edaspidi muutub nafta kättesaamine aina raskemaks ning seetõttu tõuseb ka hind. Kuna majandus ja naftahinnad on väga tihedalt seotud, tuleb majanduslangus . Kui fossiilseid kütuseid jääb järjest vähemaks ning nende kättesaamine muutub kulukamaks, muutuvad tooted üha kallimaks. [31] See tähendab, et naftal põhineva polüestri hind tõuseb koos naftahinnaga. Nafta hinna tõus tähendab suurenenud kulutusi transpordile, mille tõttu hakkavad kaubalaevad kütuse säästmiseks aeglasemalt ja harvemini sõitma. Selle tulemusel muutub kiirmood lokaliseeritumaks, mis aga tõstab toote hinda. See tähendab, et inimesed on valiku ees: kiire ja kallis või odav ja aeglane. [13]
22 Kokkuvõte Kiirmoe kahjuliku mõju uurimine seisnes peamiselt veebimaterjalidest probleemide otsimises ning kirjandusega nende probleemide olemuse laiendamist. Veebimaterjal oli üsna laialivalguv ­ palju oli sarnast infot ning konkreetseid fakte oli raske leida.
Kiirmoe kahjulik mõju keskkonnale on väga suur. Peamised kiirmoest tulevnevad keskkonnaprobleemid on reostunud vesi, õhusaaste, toksilised jäätmed, veepuudus, suur fossiilsete kütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid , komposteerumatud jäätmed ning muutused ökosüsteemides.
Kiirmoe kahjulik mõju inimesele seisneb töötajate halvas kohtlemises ­ neile makstakse liiga vähe palka, töötingimused on ohtlikud ning töötajate suhtes alavääristav käitumine ­ ning tervisekahjustustes. Peamised tervisekahjustused on probleemid närvi- ja hormonaalssüsteemis, vähk, steriilsus , sünnidefektid ja Parkinsoni tõbi. On kindlaks tehtud, et puuvillakasvatuste piirkondades elavatel inimestel esineb 40% rohkem vähki.
Kõige olulisemaks lahenduseks probleemile on tarbijakäitumise muut(u)mine. See tagab moefirmade keskkonna- ja töötajasõbralikuma käitumise. Ka tuleks tootmislahendused muuta loodussõbralikumaks ja efektiivsemaks, et viia miinimumi ressursside raiskamise ja kahjulik mõju loodusele. Ka võib aidata piiravate või hüvesid pakkuvate seaduste ellu viimine ning toodete kallinemine.
Huvitav oleks süvitsi uurida ümbertöödeldud riiete mõju keskkonnale ning nende kasutamisega seonduvat.
Arvan, et tarbijad peaksid kiirmoega seonduvatest probleemidest rohkem teadlikud olema ning oma rahulolematust välja näitama. Sedasi saab teha jätkusuutlikumaid valikud, sest nagu tõdes ka kiirmoe firma Patagonia juht, David Brower, ,,Surnud planeedil ei saa äri teha."
23 Kasutatud kirjandus 1. Lipp, K. (2011) Milline on puuvillase T-särgi eluring ? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-10122/Milline-on-puuvillase-T-s%C3%A4rg i- eluring- (vaadatud: 04.03.2012) 2. Homutov, T. (2011) Mis peitub kiirmoe taga? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-11558/Mis-peitub-kiirmoe-taga - (vaadatud: 04.03.2012) 3. Ilves, P. (2009) Kiirmood Eestis [WWW-materjal] http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/5362?P=0 (vaadatud: 04.03.2012) 4. Claudio , L. (2007) Waste Couture: Environmental Impact of the Clothing Industry [WWW-materjal] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1964887/ (vaadatud: 08.03.2012) 5. Chua, J. M. (2010) Is H&M's New Lower -Priced Clothing Encouraging Disposable Fashion? [WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/is-h-m-new-lower-priced-clothing-encouraging - disposable-fashion/2/ (vaadatud: 13.03.2012)
6. Bjurling, L. E. (Rezissöör). (2004). Santa's workshop [ Film ]. Rootsi 7. Elklund, L. (Rezissöör). (2002) We shop , who pays? [Film]. Rootsi 8. Humana Estonia (2009) Tekstiilitööstus [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-4586/Tekstiilit%C3%B6%C3%B6stus (vaadatud: 04.03.2012) 9. Humana Estonia (2009) Kust need riided siis ikka tulevad? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4494/Kust-need-riided-siis-ikkagi-tulevad - (vaadatud: 04.03.2012) 10. Sander, M. (2011) Kiirmood sunnib riideid järjest tihedamini ostma. Eesti Ekspress , 2011 11. Morris D., Freeland J., Hinchliffe S., Smith S. (2003) Changing environments. Milton Keynes : The Open University 12. Terve Elu Ökokalender (2008) Kiirmood sunnib riideid järjest tihedamini ostma [WWW- materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-2283/Antimassimood (vaadatud: 04.03.2012) 13. Siegle, L. (2008) Why it's time to end our love affair with cheap fashion. The Guardian, 2008
24 14. Draper, D. (2002) Our environment: a Canadian perspective (2nd edition ). Scarborough: Nelson Thomson Learning 15. Awdas, R. (2012) The Environmental Impact of Fast Fashion [WWW-materjal] http://www.ethicalinstyle.com/ethical-in-style-resources/ethical-labels-explained/the - environmental-impact-of-fast-fashion/ (vaadatud: 09.03.2012) 16. Burton , I., Kates, R.W, White, G. F. (1993) The environment as hazard. London: Guilford 17. Valner , H. (2011) Heiki Valner: loomakaitsja võib vabalt olla ka lihasööja! [WWW- materjal] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/heiki-valner-loomakaitsja - voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone , E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio us%20Actions%20Sustainability%20Report%202010.pdf (vaadatud: 20.03.2012) 20. Aus, R. (2008) REET AUS: Mammutite aeg hakkab läbi saama. Eesti Päevaleht, 2008 21. Kaber, M.-H. (2009) Kandmine kui rõivaste kuldaeg [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4661/Kandmine-kui-r%C3%B5ivaste-kuldaeg (vaadatud: 25.03.2012) 22.Eestimaa Looduse Fond (2012) Eestimaa Looduse Fond tähistab suurt keskkonnavõitu [WWW-materjal] http://www.elfond.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1386 (vaadatud: 30.03.2012) 23. 24.BBC (2009) Bid to buck 'fast fashion' trend [WWW-materjal] http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk/7899327.st m (vaadatud: 04.03.2012) 24. Dwiler, J. (2010) A Clothing Clearance Where More Than Just the Prices Have Been Slashed. New York Times, 2010 25. Chua, J. M. (2011) H&M Upcycles Lanvin Leftovers into New "Waste" Collection [WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/hm-upcycles-lanvin-leftovers-into-new-waste - collection/ (vaadatud: 30.03.2012) 26. Raiti, T. (2010) The clothing life cycle comes full circle [WWW-materjal] http://www.surviveandthriveboston.com/2010/12/the-clothing-life-cycle-comes.html (vaadatud: 24.03.2012) 27. Kaye, L. (2011) Textile recycling innovation challenges clothing industry. The Guardian, 2011
25 28. Vei, H. (2008) Kiirmood mingu seenele! [WWW-materjal] http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/4618 (vaadatud: 04.03.2012) 29. Winterman, D. (2009) The life cycle of a fashion trend [WWW-materjal] http://news.bbc.co.uk/2/hi/8262788.st m (vaadatud: 20.03.2012) 30. Ruul, H.-L. Reet Aus - avatus , loovus ja koostöö [WWW-materjal] http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,360&mID=246 (vaadatud: 04.03.2012) 31. Greene, G. (Rezissöör). (2004). The end of suburbia: Oil Depletion and the Collapse of the American Dream [Film]. USA
26