Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majanduse põhiküsimused (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ja kellele toota ?
  • KUIDAS ANALÜÜSIDA VÕI JA RELVADE TVK-d ?
  • Mida toota (what to produce ?
  • Kellele toota? (for whom to produce ?
  • Kuidas, kellele ?
  • Mida toota?, kuidas toota ?
  • Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus ?
  • Kellele? Kuidas ?
 
Säutsu twitteris
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid , vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid , maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu , tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud , mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus , käsumajandus, turumajandus , segamajandus , ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg , ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem
2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne.
Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega.
Nüüdisaegne mõtlev inimene (homo sapiens ) ei ole mitte üksnes bioloogiline, vaid esmajoones biosotsiaalne olend (homo socialis). Majandusinimesena e homo oeconomicusena ta mitte lihtsalt ei ela, vaid tegutseb aktiivselt majanduselus, soovides võimalikult hästi rahuldada oma alatasa muutuvaid ja täienevaid elulisi vajadusi ning olles ressursside piiratuse tõttu sunnitud selleks pidevalt tegema mitmesuguseid valikuid .
Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis.
Sõltudes konkreetsetest elutingimustest ja arengutasemest, on vajaduste hierarhia keeruline ning mitmetahuline, kuid üldise tendentsina tekitab ühtede (madalamatasemeliste, esmavajaduste) rahuldamine alati uusi, kõrgematasemelisi vajadusi.
Inimvajaduste struktuur e ülesehitus on üldjoontes looduse poolt ette kirjutatud. Näiteks äsja ilmale tulnud inimlapse esmane elutarve on hingamistarve (tarve on tarbimisvajadus). Järgneb soojatarve ja alles seejärel toidutarve (mõistagi koos vedelikutarbega). Edasi tulevad põhilistena veel vajadus kehakatte ja peavarju järgi. Järelikult võime rääkida looduse poolt tekitatud füüsilistest, aga ka vaimsetest ja emotsionaalsetest vajadustest .
Ameerika psühholoogi Abraham Harold Maslow ' järgi, kes töötas välja nn motivatsiooniteooria , eristatakse viit liiki inimtarbeid (nn Maslow' vajaduste ,,püramiid" või ka ,, trepp "), mis asetuvad üksteise suhtes järgmise hierarhia kohaselt (vt joonis 2.1). Püramiidi aluse moodustavad füsioloogilised vajadused, mille rahuldamine on järgmiste vajaduste tekke ja rahuldamise eeldus.
1 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
Enese- teostus- vajadused
Isikuvajadused (vajadus identifitseeruda kujutlusega endast, jms)
Sotsiaalsed vajadused (vajadus suhelda, vajadus kuuluda ühiseid huvisid taotlevate inimeste ühendusse)
Turvavajadused (vajadus olla kaitstud nii bioloogilise kui ka sotsiaalse vägivall eest)
Füsioloogilised vajadused (vajadus hapniku, vedeliku, soojuse, toidu, kehakatte, eluaseme jms järele)
Joonis 2.1. A. Maslow' inimtarvete hierarhia (vajaduste püramiid).
Nn majanduslikud vajadused, nagu sotsiaalsedki, on suuresti sünnitatud inimtsivilisatsiooni poolt. Algelise majanduselu vajaduste tase piirdus enamjaolt vaid kolme kõige põhilisema, toidu-, kehakatte- ja eluasemetarbe rahuldamisega. Valdava osa tänapäeval rahuldamist vajavatest vajadustest on aga inimene ise ajaloolise arengu käigus kujundanud. Vajaduste erinevate aspektide tutvustamiseks esitame prof. V. Kelliku poolt kahel erineval lähtealusel koostatud vajaduste jaotuse (vt tabel 2.1). Tabel 2.1 Vajaduste erinevaid võimalikke jaotusi
Majanduslikud vajadused Mittemajanduslikud vajadused Ainelised (hüviste tarbimise vajadus) Füüsilised (tervis) Töised (töise eneseteostuse vajadus) Sotsiaalsed (vabadus) Vaimsed (tunnetus) Emotsionaalsed (armastus)
Vajadused Looduslikud Majanduslikud Füüsilised Vajadus olla terve Tervishoiuasutuste rajamise vajadus Vaimsed Vajadus maailma tunnetada Haridusasutuste rajamise vajadus Emotsionaalsed Vajadus armastada ja olla Kodukolde loomise vajadus armastatud
Liigendada võib vajadusi ka näiteks esmatarveteks (nende rahuldamata jätmine võib olla
2 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
eluohtlik) ja kõrgemateks vajadusteks (tavaliselt alles siis, kui toidu-, kehakatte- ja elamutarve on vähemalt mingil minimaaltasemel rahuldatud, saab inimene võimaluse niiöelda kõrgemate vajaduste rahuldamiseks). Erinevaid vajaduste jaotusi on teisigi, näitena olgu toodud jaotus hetketarveteks ja perspektiivseteks tulevikutarveteks.
Majandusteoreetilises analüüsis käsitletakse vajadusi ennekõike kitsas mõistes, s.o kui puudusetunnet, mida inimene saab rahuldada hüviste (toodete, kaupade ja teenuste) tarbimisega.
Hüvis (( economic ) good , commodity) on laiemas tähenduses vahendid ( kaubad ja teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus , teater, raamatud jne) vajadusi. Kitsamas käsitluses mõistetakse hüvise all ainult ainelisi (materiaalseid) vahendeid.
Samas on ühiskonna ja üksikindiviidide vajaduste rahuldamise võimalused piiratud, sest hüviste ja teenuste valmistamisel kasutatavate sisend - e tootmistegurite valik ühiskonnas on nappiv. Üldiselt ei ole inimvajaduste arengul piire ja seetõttu ei saa mitte kunagi olla piisavalt ressursse, et rahuldada kõiki (piiramatuid) vajadusi.
Tähelepanu peab pöörama sellele, et majandusteaduslikus käsitluses on nn piiratud e nappiv ressurss või hüvis (scarce resource, good) selline, mille saadaolev ja tarbijaile (soovijaile) pakutav kogus on väiksem kogusest, mida potentsiaalsed kasutajad sooviksid omada juhul, kui seda hüvist jagataks tasuta (ehk 0-hinnaga).
Piiratud e nappivad ressursse või hüviseid ei jätku tasuta jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv - e loobumiskulud.
Piiratud ressursside (või hüviste) hankimisel ilmneb alati alternatiivkulu e loobumiskulu ( opportunity cost), kuna piiratuse tingimustes tuleb valikute tegemisel millegi saamiseks alati loobuda millestki (ajast, rahast, mingitest teistest hüvistest jne).
Alternatiivkulu on loobumiskulu piiratud ressursi mingiks otstarbeks kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu.
Erinevalt vabalt saadavatest hüvistest on piiratud hüvistel reeglina alati ka mingi alghind.
Piiratud hüvise tähistamiseks kasutatakse inglise keeles ka väljendeid limited good ja economic good, esmajoones tähenduses, et antud hüvise puhul on tegemist selle üldnõudlusega võrreldes nappivaga, mistõttu taolise hüvise jaotamist tuleb reguleerida, turumajanduses tavaliselt suhteliselt kõrge hinna abil (s.t selliseid hüviseid ei ole otstarbekas jaotada tasuta või madala hinnaga).
Vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste vastasseisu vähendamiseks ongi kaks põhimõttelist võimalust: · mitte lasta vajadustel tekkida või suruda tekkinud vajadused maha või · püüda suurendada vahendeid (ressursse) vajaduste paremaks rahuldamiseks.
3 Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
Tasuta e vabalt saadav ressurss või hüvis (free good) on selline, mille saadaolev ja võimalikele kasutajaile pakutav kogus on suurem sellest, mida tarbijad sooviksid saada tasuta (e 0-hinnaga).
Vabalt saadavate ressursside või hüviste alternatiivkulu on võrdne 0-ga, s.t ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest.
Piiratuse majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Järelikult lihtsustatud skeemina
piiratud (tootlikud) ressursid piiratud hüvised ó piiramatud vajadused
Piiratuse seadusest tuleneb paratamatus teha pidevalt valikuid.
Et hüvised on võrreldes vajadustega suhteliselt piiratud, kirjeldab ja analüüsib majandusteadus seda, kuidas erinevad ühiskonnad tulevad toime piiratud ressursside tingimustes, otsides vastust küsimustele ,,mida, kuidas ja kellele toota?", valides erinevaid hüviste kombinatsioone, tootmistehnikaid ja otsustades toodetu tarbimise (jaotamise, vahetamise) üle.
2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
(Majandus)ressursid ((economic) resources) on majandusteaduslikust vaatevinklist ükskõik mis, mida võib ja saab kasutada vajaduste rahuldamiseks vajaminevate toodete ja teenuste loomiseks ning mida tavaliselt jaotatakse nelja suurde alagruppi.
Need on: 1) loodusressursid e ­ varad (õhk, vesi, maa, sh taimestik ja maavarad, kalavarud jt); 2) tehisressursid e tehislikud tootmisvahendid või ka kapitalikaubad e investeerimiskaubad ( masinad , seadmed , tootmishooned, ehitised, rajatised jne); 3) inimressursid, s.t erinevate oskustega, kogemuste, hariduse ja kvalifikatsiooniga töötajad, sealhulgas ettevõtjad ja palgalised juhtivtöötajad; 4) tehnoloogiad (tootmismeetodid, informatsioon).
Teistest erinevas vormis esinevad rahalised ressursid, mis võivad tuua tootmisse vahendeid kõigist eelnimetatud alajaotusgruppidest. Ressursid mida tegelikkuses ka kasutama hakatakse, esinevad kaupade ja teenuste valmistamisel e tootmisel kui sisend.
Tootmises kasutatavaid ressursse e tootlikke ressursse nimetatakse ka tootmisteguriteks.
Tootmise sisend ( production input) e sisendtegur e sisendressurss on toore , materjal, pooltooted , masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis.
Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid.
Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite
4 Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada). Sisenditegurite ülesandeks on anda olemasolevate tehnoloogiate baasil tootmisprotsessi väljundina toodangut.
Tootmistegurid e tootmisfaktorid (factors, factors of production) on hüviste tootmisel kasutatavad (tootlikud) ressursid; tootmise sisendid, mis on vajalikud väljundi (toodete või teenuste) saamiseks.
Tootmistegurid on toodangu valmistamisel ja teenuste osutamisel kasutatavad vahendid e tootmissisendid (esmajoones maa, töö ja kapital).
Klassikalises ja neoklassikalises majandusteaduses rühmitatakse tootmistegurid traditsiooniliselt kolme suurde rühma: 1) maa (hõlmab kõike loodusest saadavat, eelkõige maad ja loodusvarasid, sh toorainet); 2) töö(-jõud); 3) kapital; kusjuures mõned käsitlused on lisanud eraldi rühma(de)na ka 4) ettevõtluse (ettevõtlikkuse) e ettevõtja töö; 5) tehnoloogia ja/või informatsioon.
TOOTMINE TOOTMISE VÄLJUND TOOTMISSISEND ( tootmisprotsess )
tootlikud ressursid e TOOTMISTEGURID TOODANG 1) maa, mida toota? 1) tooted 2) töö, kuidas toota? a) tarbeesemed 3) kapital, kellele toota? b) tootmisvahendid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majanduse põhiküsimused #1 Majanduse põhiküsimused #2 Majanduse põhiküsimused #3 Majanduse põhiküsimused #4 Majanduse põhiküsimused #5 Majanduse põhiküsimused #6 Majanduse põhiküsimused #7 Majanduse põhiküsimused #8 Majanduse põhiküsimused #9 Majanduse põhiküsimused #10 Majanduse põhiküsimused #11 Majanduse põhiküsimused #12 Majanduse põhiküsimused #13 Majanduse põhiküsimused #14 Majanduse põhiküsimused #15 Majanduse põhiküsimused #16 Majanduse põhiküsimused #17 Majanduse põhiküsimused #18 Majanduse põhiküsimused #19 Majanduse põhiküsimused #20 Majanduse põhiküsimused #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristjan All Õppematerjali autor

Lisainfo

2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine
2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid
2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem

majandus , majandusprobleem , vajadusmajandusressursid , tootmistegurid , tootmisvõimaluste kõver , ringlusskeem

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
Majanduse alused
12
pdf
Majanduse põhiküsimused
72
docx
Majanduse alused
40
doc
Majanduse alused
2
doc
Majanduse põhiküsimused
15
doc
Majanduse mõisted
16
docx
Majanduse mõisted
15
docx
Majanduse konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun