Majanduse põhiküsimused (0)

Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid , vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid , maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu , tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud , mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus , käsumajandus, turumajandus , segamajandus , ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg , ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem
2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne.
Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega.
Nüüdisaegne mõtlev inimene (homo sapiens ) ei ole mitte üksnes bioloogiline, vaid esmajoones biosotsiaalne olend (homo socialis). Majandusinimesena e homo oeconomicusena ta mitte lihtsalt ei ela, vaid tegutseb aktiivselt majanduselus, soovides võimalikult hästi rahuldada oma alatasa muutuvaid ja täienevaid elulisi vajadusi ning olles ressursside piiratuse tõttu sunnitud selleks pidevalt tegema mitmesuguseid valikuid .
Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis.
Sõltudes konkreetsetest elutingimustest ja arengutasemest, on vajaduste hierarhia keeruline ning mitmetahuline, kuid üldise tendentsina tekitab ühtede (madalamatasemeliste, esmavajaduste) rahuldamine alati uusi, kõrgematasemelisi vajadusi.
Inimvajaduste struktuur e ülesehitus on üldjoontes looduse poolt ette kirjutatud. Näiteks äsja ilmale tulnud inimlapse esmane elutarve on hingamistarve (tarve on tarbimisvajadus). Järgneb soojatarve ja alles seejärel toidutarve (mõistagi koos vedelikutarbega). Edasi tulevad põhilistena veel vajadus kehakatte ja peavarju järgi. Järelikult võime rääkida looduse poolt tekitatud füüsilistest, aga ka vaimsetest ja emotsionaalsetest vajadustest .
Ameerika psühholoogi Abraham Harold Maslow ' järgi, kes töötas välja nn motivatsiooniteooria , eristatakse viit liiki inimtarbeid (nn Maslow' vajaduste ,,püramiid" või ka ,, trepp "), mis asetuvad üksteise suhtes järgmise hierarhia kohaselt (vt joonis 2.1). Püramiidi aluse moodustavad füsioloogilised vajadused, mille rahuldamine on järgmiste vajaduste tekke ja rahuldamise eeldus.
1 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
Enese- teostus- vajadused
Isikuvajadused (vajadus identifitseeruda kujutlusega endast, jms)
Sotsiaalsed vajadused (vajadus suhelda, vajadus kuuluda ühiseid huvisid taotlevate inimeste ühendusse)
Turvavajadused (vajadus olla kaitstud nii bioloogilise kui ka sotsiaalse vägivall eest)
Füsioloogilised vajadused (vajadus hapniku, vedeliku, soojuse, toidu, kehakatte, eluaseme jms järele)
Joonis 2.1. A. Maslow' inimtarvete hierarhia (vajaduste püramiid).
Nn majanduslikud vajadused, nagu sotsiaalsedki, on suuresti sünnitatud inimtsivilisatsiooni poolt. Algelise majanduselu vajaduste tase piirdus enamjaolt vaid kolme kõige põhilisema, toidu-, kehakatte- ja eluasemetarbe rahuldamisega. Valdava osa tänapäeval rahuldamist vajavatest vajadustest on aga inimene ise ajaloolise arengu käigus kujundanud. Vajaduste erinevate aspektide tutvustamiseks esitame prof. V. Kelliku poolt kahel erineval lähtealusel koostatud vajaduste jaotuse (vt tabel 2.1). Tabel 2.1 Vajaduste erinevaid võimalikke jaotusi
Majanduslikud vajadused Mittemajanduslikud vajadused Ainelised (hüviste tarbimise vajadus) Füüsilised (tervis) Töised (töise eneseteostuse vajadus) Sotsiaalsed (vabadus) Vaimsed (tunnetus) Emotsionaalsed (armastus)
Vajadused Looduslikud Majanduslikud Füüsilised Vajadus olla terve Tervishoiuasutuste rajamise vajadus Vaimsed Vajadus maailma tunnetada Haridusasutuste rajamise vajadus Emotsionaalsed Vajadus armastada ja olla Kodukolde loomise vajadus armastatud
Liigendada võib vajadusi ka näiteks esmatarveteks (nende rahuldamata jätmine võib olla
2 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
eluohtlik) ja kõrgemateks vajadusteks (tavaliselt alles siis, kui toidu-, kehakatte- ja elamutarve on vähemalt mingil minimaaltasemel rahuldatud, saab inimene võimaluse niiöelda kõrgemate vajaduste rahuldamiseks). Erinevaid vajaduste jaotusi on teisigi, näitena olgu toodud jaotus hetketarveteks ja perspektiivseteks tulevikutarveteks.
Majandusteoreetilises analüüsis käsitletakse vajadusi ennekõike kitsas mõistes, s.o kui puudusetunnet, mida inimene saab rahuldada hüviste (toodete, kaupade ja teenuste) tarbimisega.
Hüvis (( economic ) good , commodity) on laiemas tähenduses vahendid ( kaubad ja