Kahju hüvitamine (0)

VII seminar                   Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue
7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk
7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused
7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu
7.5. Kahu hüvitamise ulatus  Tudeng peab teadma: 
1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab
diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu?
2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise
nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 
3. Kahju mõiste, kahju liigid? 
4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu?
5. Millistel   eeldustel   saab   nõuda   saamata   jäänud   tulu?   Tõendamiskoormis?   Mida   tähendab
puhtmajanduslik kahju?
6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue?
7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse?
Millal  hüvitatakse  lepingu rikkumisest  tekkinud  mittevaraline  kahju?  Kuidas määratakse  kindlaks
mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik
kahjuhüvitis? 
8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada?
9. Millisel viisil kahju hüvitatakse?
10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude
sisu?
11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel
järjekorras tuleb eeldusi  kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab
tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?)


1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest   see   oli   arhitektuuriliselt   huvitav   ning   H   perele   sobiv.   Tegemist   oli   lõpetamata
elamuga,   kuid   selles   oli   võimalik   elada.   Pärast   elamusse   sissekolimist   toimus   selles
tulekahju,   mille   tagajärjel   hävisid   elamu   katusekonstruktsioonid,   katusekorruse
siseviimistlus   ja   vahelaed,   samuti   sai   kannatada   esimene   korrus.   Tulekahju   põhjustas
ehitusnormidele   mittevastav   moodulkorsten.   Korsten   oli   paigaldatud   enne   kinnistu   ja
sellel   asuva   elamu   võõrandamist   K-le.   K   väidab,   et   H   tegevus   soodustas   tulekahju
tekkimist,   sest   ta   oli   võtnud   maja   kasutusse   enne   kui   kasutusluba   oli   väljastatud.
Tulekahjus said kannatada H ja koer. Koera ravi maksis 3000 eurot. H sai põletushaavu ja
pidi kaks nädalat töölt eemal viibima kodusel ravil.      1. Võlasuhe 
 Kas leping on sõlmitud? – Jah, leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. K müüs ja H
ostis, järelikult on tegu müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes.   Kas leping kehtib? –  Kaasuse järgi sisust ega vormist puudusi ei tulene, järelikult
leping kehtib. VÕS § 11 lg 1 – antud lepingul peab olema kindel vorm, AÕS § 119 lg
1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS
§ 186 mõistes. 2. Rikkumine. 
 Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS
§ 77 lg 1  II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama
keskmisele   kvaliteedile.   VÕS   §   217   lg   1   järgi   peab   ostjale   üleantav   asi   vastama
lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga
ja ohutu.  Kas   kohustust   on   rikutud?  –   VÕS   §   100   järgi   on   tegu   kohustuse   mittekohase
täitmisega.  VÕS § 217 lg 1 järgi korsten ei vastanud lepingutingimustele, kuna VÕS
§ 217 lg 2 järgi:  P1 – kokkulepitud omadused puudusid; ei   P2 – ei vastanud otstarbele, mida ostja soovis kasutada või otstarbele, milleks
neid asju tavaliselt kasutatakse; jah, korsten peab vastama tuleohutusnõuetele ja
olema ohutu  P3 – kasutamist takistavad õigusakti sätted; ei   P4 – kolmandal isikul on asja suhtes nõue või õigus; ei    P5 – vallasasja mittevastavus; ei   P6 – tarbijalemüük; ei   Järelikult ei olnud korsten keskmise kvaliteediga  VÕS § 217 lg 2 p 2 p 2 II
poole ja VÕS § 77 lg 1 II lause järgi.  Kas mittevastavus eksisteeris enne asja üleandmist ostjale? –  Jah, ostja ostis elamu
pärast seda, kui korsten oli juba paigaldatud. VÕS § 218 lg 1 I lause teise poole
mõistes oli puudus olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekul H-
le. Riisiko läks üle VÕS § 214 lg 2 järg asja üleandmisega, korsten oli puudustega
juba enne seda. 3. Vastutus
 VÕS § 218 lg 1 – müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral.  Jah,
eeldused on täidetud: asi ei vastanud lepingutingimustele ja mittevastavus oli olemas
enne riisiko üleminekut H-le.  Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?:  VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, H ei teadnud
ega pidanud teadma mittevastavusest. H ei pidanud teadma, et korsten ei vasta
ehitustingimustele


 VÕS § 220 lg 1 – ei teatata mõistliku aja jooksul müüjale mittevastavusest;
kaasusest   ei   nähtu,   et   H   oleks   teavitanud   mittevastavusest   mõistliku   aja
möödumisel.     VÕS § 219 lg 1 majandus või kutsetegevuses ostetud asja peab üle vaatama:     VÕS § 221 lg 1 – isegi kui H korstnat üle ei vaadanud või mittevastavusest
õigeaegselt ei teatanud, saab ta mittevastavusele tugineda kui:     Lg   1   p   1:   mittevastavus   oli   tekkinud   müüja   tahtluse   või   raske
hooletuse tõttu – jah, müüja hooletus seisnes selles, et ta ei tutvunud
korstnaga     Lg   1   p   2:   müüja   teadis   või   pidi   teadma   mittevastavusest   –  jah,
müüja pidi teadma seda asjaolu  Vastutust välistav kokkulepe (VÕS § 106 lg 1) – selline kokkulepe puudub  VÕS § 218 lg 1 ja VÕS § 214 lg 2 – rikkumine esines enne riisiko üleminekut  H-i tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus põhjustas rikkumise VÕS §
101 lg 3 mõistes – ei, tema tegu ei põhjustanud kuidagi korstna mittevastavust.   Järelikult K vastutab VÕS § 221 lg 1 p 1 kohaselt. K rikkus oma kohustust ning seega saab
kasutada tema vastu VÕS §-i 115. H nõuab  1) elamu lõpetamiseks tehtud kulutuste eest 20 000 eurot, 
2) tulekahjus hävinud isikliku vara kompenseerimist summas 8000 eurot. 
3) maakleritasu 1000 eurot seoses kinnistu müümisega pärast tulekahju toimumist, 
4) elamu taastamiskulude hüvitamist 60 000 eurot
5) koera ravikulude hüvitamist
6) H   nõuab   tervisekahjustusest   tingitud   kulude   hüvitamist,   saamata   jäänud   tulu   ja mittevaralist kahju ÕKV: Kahju hüvitamise nõu VÕS § 115 lg 1 II alt
Juhud 2), 4), 5), 6) 2) tulekahjus hävinud isikliku vara kompenseerimist summas 8000 eurot. 
4) elamu taastamiskulude hüvitamist 60 000 eurot
5) koera ravikulude hüvitamist. Looma koheldakse kui asja, kui seaduses ei ole öeldud teisiti. Seega VÕS § 130 ei sobi, aga § 132 küll


6) H   nõuab   tervisekahjustusest   tingitud   kulude   hüvitamist,   saamata   jäänud   tulu   ja mittevaralist kahju  Poolel on tekkinud rikkumise tõttu diferents (VÕS § 127 lg 1) – jah, kehtib. Hävis
vara, elamut on vaja taastada ja koer sai vigastada. H tervis sai kahjustada, ta kannatas
valu, tekkisid ravikulud ja ta ei saanud tööl käia.  Poolel on tekkinud kahju (VÕS § 128, jj) – jah   vähenes maja väärtus (peab kandma kulusid maja taastamiseks), uue isikliku
vara ostmiseks ja koera raviks – tegemist on varalise kahjuga lg 2 mõistes ja lg
3 mõistes otsese varalise kahjuga  tervisekahjustus, piinad – mittevaraline kahju lg 5 mõistes  lg 4 saamata jäänud tulu nõue - et ta ei saanud tööl käia  Põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise  vahel – jah,
eelnevalt sai tuvastatud müüja vastutus. Ilma rikkumiseta ei oleks olnud tulekahju
ning ei oleks tekkinud kahju.  Lepingulise   kohustuse   rikkumise   tagajärjel   tekkinud   kahju   olema   mõistlikult
ettenähtav  (VÕS § 127 lg 3) müüja jaoks – jah, asjaolu, et nõuetele mittevastav
korsten võib põhjustada tulekahju  ja selle tagajärjel tekkiv kahju on ettenähtav.§ 15
lg 4.  Kahju peab olema hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) –
need   kahjud   on   hõlmatud   rikutud   kohustuse   eesmärgiga.   Kohustuseks   oli
nõuetekohane täitmine.  Nõude   ulatus:   suurus   ei   pruugi   olla   ettenähtav,   ainult   mõistlikku   kulutust
hüvitatakse. Kui sul mingi kuldpott on siis too bad  VÕS § 132 lg 1 I lause: kui asi hävib või läheb kaotsi, siis tuleb hüvitada uue
samaväärse   asja   soetamiseks   tehtavad   mõistlikud   kulutused;   kui   see   ei   ole
võimalik, siis tuleb lg 2 järgi hüvitada hävinud asja väärtus – H-ile tuleb hüvitada
isikliku   vara   soetamiseks   mõistlikult   tehtavad   kulutused   või   kui   see   ei   ole
võimalik siis hävinud asja väärtus  VÕS § 132 lg   3 – kahjustamise korral tuleb hüvitada mõistlikud kulud ning
võimaliku väärtuse vähenemine; kui parandamine osutub kulukaks, tuleb maksta
hüvitist   mõistlikus   ulatuses   –   H-ile   tuleb   hüvitada   maja   endise   olukorra
taastamiseks tehtavad kulutused ja kulutused, mida ta tegi koera raviks.  VÕS   §   130   lg   1   –   H-le   tuleb   hüvitada   kulud,   mida   ta   kandis   vajaduste
suurenemisest, täielikust või osalisest töövõimetusest, sissetuleku vähenemisest ja
edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest   VÕS § 134 lg 2 – mittevaraline kahju hüvitatakse mõistlikus ulatuses; K pidi
VÕS § 134 lg 1 mõistes aru saama, et kohustuse rikkumisele võib põhjustada
varalist kahju  Vastuväited  VÕS § 139  Lg   1   –   kahju   hüvitist   vähendatakse,   kui   kahju   osaliselt   tekkis   kahjustatud
isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel ning ta vastutab selle eest – ei,
kahju ei tekkinud H tõttu  Lg 2 – kahjustatud isikult oli mõistlikult oodatav ning ta ei:  juhtinud kahju tekitaja tähelepanu kahju tekkimise ohule – ei, H ei teadnud
kahju tekkimise ohust ning seega ta ei saanud ka tähelepanu juhtida  või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata – ei, H ei saa tõrjuda ohtu, millest
ta ei tea  või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud – ei


3-2-1-121-08 kahju nullini vähendada ei saa, sest ehitusekäigus vb olla ka vaja kütta.  VÕS § 140  Lg 1 – võib vähendada, kui kahju hüvitamine  oleks täies mahus K suhtes
ebaõiglane   või   vastuvõetamatu;   ei,   tegemist   oli   müüjaga,   ta   oleks   pidanud
tutvuma korstna olukorraga  Lg 2 – piirsuurus või kindel suurus on sätestatud seaduses; ei, müügilepingu
rikkumise kohta ei ole  VÕS § 6 – hea usu põhimõttest ei tulene mingit vastuväidet  Täiendava tähtaja andmine VÕS §115 lg 2 järg, v a Lg-s 2 ja 3 erandid:  Kahju   hüvitamist   võib   nõuda   ilma   täiendavat   tähtaega   andmata   kui   on   üks
järgnevatest eeldustest täidetud:  On ilmne, et sellel ei oleks tulemust – jah, täiendava tähtaja andmisega ei
saaks rikkumist kõrvaldatud, kahju on ikkagi tekkinud  VÕS § 116 lg 2 p 1-4 juhud  Ei ilmne, et oleks ükski neist juhtudest  Kahju kohene hüvitamine on muudel põhjustel mõistlik – jah, kahju on juba
tekkinud, ravikulud vajavad üldjuhul viivitamatult maksmist ning samuti
võib olla vajadus ka majas edasi elada Järeldus: H saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel juhtude 2), 4), 5) ja
osaliselt 6) eest. 1) elamu lõpetamiseks tehtud kulutuste eest 20 000 eurot:
Kaasusest ei ilmne, et H oleks teinud enne tulekahju kulutusi elamu lõpetamiseks. Seega ei
ole tekkinud diferentsi VÕS § 127 mõistes ning ei ole tekkinud kahju VÕS § 128 mõistes.  3) maakleritasu 1000 eurot seoses kinnistu müümisega pärast tulekahju toimumist:
Ei ole tekkinud varalist diferensti VÕS § 127 mõistes. H otsus müüa maha elamu pärast
tulekahju ja kasutada maaklerit on tema enda otsus, mis ei ole kuidagi seotud diferentsiga ega
kahju   tekkimisega.   Need   asjaolud   ei   ole   omavahel   põhjuslikus   seoses   VÕS   §   127   lg   4
mõistes.ta ei maksnud maakleritasu sellepärast, et korsten oli puudustega ja tekkis tulekahju. Variant:  H  otsustab   hoopis  kinnistu   maha   müüa   ja   nõuab   kahju   hüvitamist   60000  euro
suuruses summas, kuna kinnistu saab ta maha müüa ainult 40 000 euro eest.   Hüpotees: H saab nõuda K-lt kahju hüvitamist 60 000 suuruses summas VÕS § 115 lg 1 II 
alt järgi.
Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, täiendava tähtaja andmine, kahju olemasolu, 
põhjuslik seos Võlasuhe - Lepingu liik – poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt 
H ostis kinnistu ja K müüs kinnistu - Kas leping on sõlmitud? – Kaasusest lähtudes on leping sõlmitud (VÕS § 9 lg 1) - Kas leping on kehtiv? – Kaasusest ei tulene sisu ja vormi puudusi, seega on leping 
kehtiv Rikkumine - Poolte kohustused – VÕS §  76 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt  lepingule ja seadusele. K kohustus müüma korteri (VÕS § 208 lg 1). Lisaks pidi K 


üleantud asi vastama lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1, nagu näiteks töökorras 
pliit, mida ostja oleks tahtnud kasutada VÕS § 217 lg  2 p 2 - Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist mittekohase täitmisega – K rikkus 
kohustust, sest andis üle asja, mis ei vasta lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 - Kohustuste rikkumisele tuginemine – Kohustuse rikkumisel võib tugineda, sest H ei
ole ise põhjustanud kohustuse rikkumist VÕS § 101 lg 3 Vastutus - Vastutusstandard – Reeglina vastutab K kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 
alusel. Müüja vastutab asja puuduste eest kui on täidetud järgmised eeldused: o K vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (isegi kui  mittevastavus ilmneb hiljem) VÕS § 218 lg 1 lause 1 o puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3) - H ei rikkunud kütekollet ära,  nii et puudus ei tulene ostjast o ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4) - K on kohustatud teatama  VÕS § 14 lg kohaselt, et asjal on
puudus. H oleks võinud küsida, aga ei pidanud küsima, sest eeldas, et asi
vastab lepingu tingimustele VÕS § 117 lg 2 p 2 - Vastutust välistavad asjaolud – vastutust välistavaid asjaolusid ei ole,  o sest H ei teadnud enne lepingu sõlmimist, et küttekolle on rikkis VÕS § 218 lg 4;  o pole teada, kas H teatas puudusest õigeaegselt VÕS § 220 lg 1, aga see pole ka oluline, sest tõenäoliselt K teadis küttekolde puudusest, sest see elamu oli 
tema omand enne H-le võõrandamist ning siis saab ostja ikka rikkumisele 
tugineda VÕS § 221 lg 1 p 2. - Poolte kokkulepe – sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet  (VÕS § 106 
lg 1) Kahju hüvitamise eeldused - Täiendava tähtaja andmine – Kahju hüvitamist täitmise asemel saab nõuda, kui on 
antud eelnevalt tähtaeg puuduse likvideerimiseks VÕS § 115 lg 2 – praegu ei ole 
antud täiendavat tähtaega. Erandid: o Kui täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust VÕS § 115 lg 3 –  kaasusest ei ilmne asjaolusid, et K keelduks maksmisest või et puuduse 
likvideerimine oleks võimatu; o Tegemist on olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2:  p 1 H ei teadnud küll küttekolde puudustest, aga ta teadis, et maja on 
vana ja vajab remonti ja sealjuures ta ei küsinud enne lepingu 
sõlmimist küsimusi kütekolde kohta ja selle kohta, kas maja on köetav,
seega ei saa olla tegemist sellega, mida ta lepingust olulisel määral 
soovis.  P 2 isegi kui kütekolle ei oleks korras olnud, siis suure tõenäosusega 
oleks K ikkagi maja ära ostnud, sest majal oli ka teisi suuri miinuseid 
ja ostja huvitus arhitektuurilisest väärtusest, mitte maja seisukorras, 
seega ei küttekolde hea seisukord lepingupoole huvi püsimise 
eelduseks  P 3 kaasusest ei tulene asjaolu, et K rikkus kohustust tahtlikult  P 4 K ei ole andnud mõistlikku põhjust eeldada, et ta ei kõrvaldaks 
puudusi.


- Kahju olemasolu ja põhjuslik seos Järeldus: H ei saa nõuda K-lt kahju hüvitamist 60 000 suuruses summas VÕS § 115 lg 1 II 
alt järgi.


2. M ostis kinnistu ning soovis kasutada sellel asuvat elamut osaliselt kohvikuruumina. M tellis K-lt elamus kohviku avamiseks vajalike tööde tegemise. Pooled leppisid kokku, et
tööd   lõpetatakse   1.   mail   2017,   kuna   M   soovis   suvekohviku   avada   1.   juunil.   K
kokkulepitud ajal ehitust ei lõpetanud ning H sai kohviku avada alles juuni lõpus.  Millise kahju hüvitamist võib M K-lt nõuda? 
Vt RKTKo  3-2-1-173-12 p-d 20, 22 – ei saa öelda kindlat summat,  mis tulevikus oleks
saamata jäänud tulu.  Tegemist ei ole mittevaralise kahjuga, sest ei kahjustatud M hingelist ja füüsilist kahju VÕS §
128 lg 5 – seega kahju peab olema varaline lg 2. Tegemist ei ole otsese varalise kahjuga, sest 
sest vara ei läinud kaotsi, ega ei hävinud lg 3, vaid praegusel juhul on tegemist saamata 
jäänud tuluga lg 4. Hüpotees: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, kahju hüvitamise nõue (poolel on tekkinud rikkumise 
tõttu different, poolel on tekkinud kahju, põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel, 
kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab olema mõistlikult ettenähtav, kahju peab 
olema hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga) Hooletu – käibes hoole jälgimata jätmine
Raskelt hooletu – käibes olulisel määral hoole jälgimata jätmine, näiteks professionaal eksib 
millegi vastu
Tahtlus – pmst kõige tõsisem hooletuse vorm Leping - Mis lepinguliigiga on tegu? Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1, mille 
kohaselt T kohustub tegema vajalike töid ja M kohustub t-le maksma. - Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 järgi on pooltel leping sõlmitud – kaasuse 
asjaoludele tuginedes on nad leppinud kokku, mis ajaks peab T töödega valmis olema 
(seega eeldatavasti on pooled vahetanud vastastikke tahteavaldusi. - Kas esineb kehtivust välistavaid asjaolusid? Kaasusest ei tulene sisu ja vormi 
puudusi. Seega leping on kehtiv. Rikkumine: - Poolte kohustused –T on kohustatud tegema töid VÕS § 635 lg 1. Lisaks lepingust 
tuleb poolele kohustus lõpetada tööd kindlaks kuupäevaks, kohustusi tuleb täita 
vastavalt seadusele ja lepingule VÕS § 76 lg 1. - Kohustuste rikkumine – VÕS § 100 T ei saanud töödega õigeks ajaks valmis – 
tegemist on mittekohase täitmisega VÕS § 76 lg 3. Tal oli kohustus lõpetada tööd 1. 
maiks VÕS § 82 lg 2. VÕS § 76 lg 3 õigel ajal pidi ära lõpetama töö - Kohustuste rikkumisele tuginemine – Kaasusest ei lähtu, et M või temast tulenev 
asjaolu või sündmus oleks rikkumise põhjustanud VÕS § 101 lg 1 Vastutus - Vastutusstandard – T vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 alusel - Vastutust välistavad asjaolud – ei esine vääramatut jõudu VÕS § 103 lg 2 - Poolte kokkulepped – VÕS § 106 ei ole lepitud kokku vastutuse välistamises või 
piiramises. Kahju hüvitamise eeldused: - Poolel on tekkinud rikkumise tõttu diferents – Kui T oleks õigel ajal töödega 
valmis saanud, oleks M saanud kohviku avada 1. juunil, aga kuna T ei jõudnud õigel 


ajal töödega valmis, sai M avada kohviku alles juuni lõpus. Seega erinevus on selles, 
millal M tahtis kohviku avada ja millal ta tegelikult avas. Vae on ligikaudu kuu aega. 
VÕS § 127 lg 1 - Poolel on tekkinud kahju -  T on M põhjustanud varalise kahju, täpsemalt – saamata 
jäänud tulu VÕS § 128 lg 2. M-il oleks tõenäoliselt kohvik avatud 1. mail, kui 
rikkumist ei oleks esinenud, aga kuna see oli, ei saanud ta kohvikut avada ja selle 
töödega valmis saamise hilinemise tõttu, jäi M ligi kuu aja vältel saadav tulu saamata 
VÕS § 128 lg 4 - Rikkumine ja kahju teke on põhjuslikult seotud – T ei teinud töid ettenähtud 
kuupäevaks ära, M ei saanud sellepärast kohvikut 1. juunil avada ja tal tekkis kahju 
VÕS § 127 lg 4 - Kohustuste rikkumise tagajärjel tekkiv kahju on mõistlikult ettenähtav – M 
rääkis T-le oma plaanist avada kohvik, seega pidi T teadma, arvama, et kui ta ei jõua 
lepingus ettenähtud kuupäevaks valmis, siis ei saa M avada kohvikut ja selle pärast 
jääb ka M-l tulu saamata. VÕS § 127 lg 3 - Kahju peab olema seotud rikutud kohustuse eesmärgiga – Kui T ei saanud töid 
valmis rikkus ta lepingut, sest seal oli ette nähtud, et T peab lõpetama tööd kindlaks 
kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, 
isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et 
kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi.


3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse
sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile
350   euro   eest.   Kuna   augusti   lõpuks   olid   soodsad   korterid   juba   välja   üüritud,   pidi
üliõpilane  üürima  teise   korteri,   mille  eest   pidi   tasuma  450  eurot.  Kas  A-l   on  antud
asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt?  Hüpotees: A-l on õiguse nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.  1. Üürileping. 1.1. Kas leping on sõlmitud?     Kaasuse tekstist nähtub, et pooled on tähtajalise üürilepingu sõlminud 01. augustil 2016 ning kokku on lepitud üürisummaks 300€ kuus. A ja K
on sõlminud üürilepingu VÕS § 271 kohaselt.  1.2. Kas leping on kehtiv?      Kaasusest ei tulene sisu- ega vormipuudusi, mis välistaksid üürilepingu kehtivuse. 2. Kohustus ja rikkumine. 2.1. Kohustuse sisu.      VÕS §-st 271 tuleneb üürileandja ehk K kohustus anda üürnikule ehk A-le asi kasutamiseks ning A kohustub maksma selle eest tasu.  2.2. Rikkumine.     Rikkumine seisnes kohustuse mittetäitmises VÕS § 100 järgi. Kaasusest nähtub,   et   üürileandja   A  ei   täitnud   oma   VÕS  §-st   271  tulenevat   kohustust   anda
üürnikule  K asi kasutamiseks. A andis pärast K-ga üürilepingu  sõlmimist  korteri
üürile hoopis kolmandale  isikule. VÕS § 278 lg 1 p 2 kohaselt kui üüritud asja
lepingujärgne kasutamine on takistatud, siis võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju
hüvitamist. K-l ei olnud vaatamata kehtivale üürilepingule võimalik korteris elada,
kuna see oli takistatud üürileandja poolt, kes andis selle üürile hoopis kolmandale
isikule. 3. Vastutus. 3.1. Vastutusstandard    . Üürileandja A vastutab oma kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 kohaselt. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kaasusest ei
tulene   vabandavaid   asjaolusid.   VÕS   §   101   lg   1   p   3   alusel   võib   võlausaldaja
võlgnikult   nõuda   kahju   hüvitamist,   kui   võlgnik   on   kohustust   rikkunud.   Kahju
hüvitamine tuleb VÕS §-st 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik (kaasuses A) rikub
kohustust, võib võlausaldaja (K) koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda
võlgnikult   kohustuse   rikkumisega   tekitatud   kahju   hüvitamist.   K   soovib   kahju
hüvitamist nõuda kohustuse täitmise asemel (suur kahju). 3.2. Välistavad asjaolud    .  3.2.1. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole võlgniku ehk A vastutus välistatud,  kuna võlausaldaja ehk K ei põhjustanud rikkumist. K soovis korterisse elama minna,
kuid seda takistas A.  3.2.2. VÕS § 103 lg 2 sätestatud vääramatut jõudu kaasuses ei esinenud ning see ei ole A rikkumist vabandavaks asjaoluks. 3.2.3. VÕS   §   277   lg   2   ei   kohaldu   sellele   kaasusele,   kuna   ei   ole   tegemist lepingutingimustele mitte vastava asjaga. Sealjuures saab küll ära märkida, et
üürnik ei teadnud ega pidanud teadma, et üürileandja talle seda korterit pärast
üürilepingu sõlmimist kasutusse ei anna. 3.2.4. VÕS §-st 282 tulenev üürniku teatamiskohustus ei rakendu selles kaasuses, kuna   üürileandja   lihtsalt   ei   andnud   korterid   K-le   ning   see   säte   ei   kohaldu
sellisele olukorrale. 


3.2.5. Pooled ei ole sõlminud vastutust piiravat kokkulepet.
3.2.6. VÕS § 115 lg 1 II poole kohaselt on kahju hüvitamise nõue välistatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest
tulenevalt   muul   põhjusel   hüvitamisele.   A  vastutab   kohustuse   rikkumise   eest,
kuna puuduvad vastutust välistavad asjaolud. K kahju ei kuulu ka muul põhjusel
hüvitamisele. Kuna puuduvad A vastutust välistavad asjaolud, siis järelikult saab K tema suhtes kahju
hüvitamise nõuet õiguskaitsevahendina kasutada.  4. Kahju hüvitamine eeldused. 4.1. Kahju olemasolu ja hüvitatavus  4.1.1. Kahju olemasolu      – VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,
milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei
oleks esinenud. Selleks aga peab olema tekkinud kahju. K-l on tekkinud reaalne
otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 alusel. Tekkinud oli positiivne kahju ehk
lepingurikkumisega   tekitatud  kahju.  Kahju  suuruseks  on 150€,  mida  K nüüd
rohkem pidi maksma, kuna ei saanud A korterit üürida 300€ eest. 4.1.2. Põhjuslik seos      – VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises
seoses,   et   tekkinud   kahju   on   selle   asjaolu   tagajärg.   Kuna   A   rikkus   oma
lepingulisi kohustusi, siis selle tõttu pidi K uue korteri leidma, kuid augusti lõpus
vahetult   enne   ülikooli   algust   on   väga   raske   kortereid   leida.   Seetõttu   pidi   K
maksma uue leitud korteri eest üürisumma 450€. A korteri üür oli aga 300€. Kui
A ei oleks lepingulist kohustust rikkunud, siis K oleks saanud selle 150€ endale
jätta,  kuid tulenevalt  rikkumisest peab ta selle  150€ rohkem maksma korteri
üürimise   peale.   Ilma   A   tegevuseta   ei   oleks   pidanud   K   uut   korterit   otsima
hakkama ja 150€ rohkem maksma hakkama. 4.1.3. Täiendav tähtaeg    . – VÕS § 115 lg 3 kohaselt ei pea K andma A-le täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Täiendav tähtaeg ei annaks tulemust, kuna A on
juba korteri kolmandale isikule üürinud. Samuti ei pea andma tähtaega, kuna
tegemist on lepingu olulise rikkumise VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt, kuna K ei
saanud seda, mida lootis üürilepingut sõlmides saada. 4.2. Nõude ulatus 4.2.1.   Peab   olema   hõlmatud   rikutud   kohustuse   kaitse-eesmärgiga      –   Üürilepingu eesmärk võiks olla kindlus, et üürnik saab nüüd korterisse kolida. VÕS § 127 lg
2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei
olnud   selle   kohustuse   või   sätte   eesmärgiks,   mille   rikkumise   tagajärjel   kahju
hüvitamise   kohustus   tekkis.   Selle   üürilepingust   tuleneva   kohustuse   eesmärk
võiks olla kahju ära hoidmine, kuna pooled ei sõlmi ju üürilepingut selleks, et
seda kohe rikkuda, mille tulemusel võib teisele poolele kahju tekkida. (???) 4.2.2. Kahju pidi olema ettenähtav     – VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool (A) peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise
võimaliku tagajärjena ette, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult. A sai
lepingut   rikkudes   ette   näha   seda,   et   kui   ta   augusti   lõpus   K-le   teatab,   et   ta
korterisse ei saagi, siis ta peab hakkama uut korterit otsima ja ta tekitab sellega
kahju, kuna augusti lõpus enne ülikooli ei ole ühtegi soodsat korterit alles. =>
neid ei pea kontrollima, kui § 135 kasutada, kuna sellel on oma eeldused. 4.2.3. Kahju hüvitamise suurus/    ulatus –  VÕS § 135 lg 1  kohaselt kui kahjustatud lepingpool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul


viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga,
millest taganeti, võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt
kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna
vahe tasumist.  Lepingust taganenud => Seda ei ole kaasusest märgitud, et K oleks lepingust
taganenud,   aga   seda   saab   eeldada,   kuna   ta   sõlmis   uue   üürilepingu.
Konkludentne, sai eeldada, et taganeb.  Mõistliku aja jooksul => Kaasuses ei ole täpset aega öeldud, kuid saab eeldada,
et augusti lõpus on üliõpilases korterit väga ruttu vaja, siis ta sõlmis ka uue
tehingu mõistliku aja jooksul ehk koheselt pärast A poolset teavitust, et ta üüris
korteri kolmandale isikule.  Mõistlikul viisil => Uus tehing oli esialgse lepinguga võimalikult sarnane, mida
andis sellel ajahetkel leida. Sellest annab märku see, et K puhul on tegemist
üliõpilasega ning ta soovis soodsat korterit. Järelikult 450€ kuuüüriga korter oli
tollel hetkel üks odavamatest ja sobivamatest. K soovis asendada tehingut A-ga.  Saavutas   sama   eesmärgi   =>   Jah,   K-l   oli   kooli   jaoks   korterit   vaja   ning   uue
tehinguga ta saavutas sama eesmärgi, mis ta A-ga tehingu puhul oleks saanud.  140 lg 1 – ei ole ebaõiglane  139 lg1 kahju ei tekkinud A-st tuleneval asjaolul Järeldus: K võib nõuda A-lt 150€ hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.


Riigikohtu otsused:
Kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel:  1. 3-2-1-168-14 p 15 – VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest / kahju hüvitamise erikoosseisud;
2. 3-2-1-89-06-p 16-17 – kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel; Kahju hüvitamise nõude eeldused: 3. 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus; 
4. 3-2-1-173-12 p 18 – põhjuslik seos;
5. 3-2-1-19-11, p 18 – kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine;
6. 2-17-1937, p 15, 16 – kahju hüvitamise eeldused Kahju liigid:  7. 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju; 
8. 3-2-1-179-15 p 27 – üürilepingu ülesütlemisel hüvitatav kahju; 
9. 3-2-1-45-08 p 18;– hinnavahe (VÕS § 135) ja kahju hüvitamine; 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele  10. 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana; 
11. 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus; 
12. 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Saamata jäänud tulu: 13. 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu; 3-2-1-51-09 p 14-15  kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu; 14. 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam 
15. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Kahju hüvitamise nõude ulatus: 16. 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel;
17. 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue;
18. 3-2-1-90-14 p 15 – kasu mahaarvamine, VÕS § 132 lg 4 kohaldamine I Kahju hüvitamise nõue (koos täitmisega), VÕS § 115 lg 1 I alt
1. Leping 2. Rikkumine 3. Vastutus (VÕS § 115 lg 1) 4. Kahju hüvitamise nõue:       - poolel on tekkinud rikkumise tõttu differents (VÕS § 127 lg 1)
- poolel on tekinud kahju (VÕS § 128, jj)
- põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel
Nõude sisu: 
      -   lepingulise   kohustuse   rikkumise   tagajärjel   tekkinud   kahju   olema   mõistlikult
ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja 
    - kahju peab olema hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)
Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi,
isikukahju VÕS § 130 järgi jne
5.Vastuväited – spetsiifilised VÕS § 139 ja 140 ning üldised (nt VÕS § 6) II Kahju hüvitamise nõue (täitmise asemel, suur kahju), VÕS § 115 lg 1 II alt
Algus vt eelmine skeem. 
4.Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on täiendava tähtaja andmine VÕS §115
lg 2 järg, v a Lg-s 2 ja 3 erandid. 
- muu on sama nagu VÕS § 115 lg 1 I alt  RKTKo 3-2-1-100-15 p 20 (suure kahju hüvitamise nõue, kui on täidetud lg 2 ja 3


eeldused; vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15:  võlausaldajale   on   tekkinud   või   tekib   kahju   (VÕS § 127   lg 1,   § 128);
[tõendab hageja]  kahju   on   hõlmatud   rikutud   lepingulise   kohustuse   kaitse-eesmärgiga
(VÕS § 127 lg 2); [tõendab hageja]  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal
ettenähtav,   v.a kui   kahju   tekitati   tahtlikult   või   raske   hooletuse   tõttu
(VÕS § 127 lg 3); [tõendab hageja]  rikkumise   ja   kahju   vahel   on   põhjuslik   seos   (VÕS § 127   lg 4).   [tõendab
hageja] RK   loetleb   üldiselt   eeldusi,   2015   aasta   juhis   lähtub   sisemisest   eelduste   kontrolli
loogikast.