D: Võlad töövõtjatele K: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu Ettevõte maksab kassast/arvelduskontolt aruandekohustuslikule isikule avansi ülekulu D: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu K: Kassa/Arvelduskonto 5.5 Varud Ettevõtte varu moodustavad kõik temale kuuluvad ja müügiks ning kasutamiseks määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas
äratarvitamatud, jagatavad või jagamatud. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. (kriminaalseadused kaitsevad inimese elu) K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. Juridica, 4, 1996, lk 174-179; R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 115-131 VII teema. Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3
Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
Usuti et uus põhiseaduslik riigikord annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. Perioodi saavutused: 1 ) aug 1789 otsutati likvideerida kõik vanad eesõigused ja feodaalkoormised; seisulikust riigist sai ameti- ja teenistusvabadusega riik, 2) aug 1789 võetakse vastu inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon, eeskuju USA-st; võetakse omaks valgustusfilosoofia põhimõtted: inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega, omandiõigus, õigusriigi põhimõtted, õigus vastuhakule rõhumise korral, sõna- ja trükivabadus, usuvabadus, rahva suveräänsus ja võimue lahusus, 3) 1790 likvideeriti aadliseisus, 4) 1790 sekulariseeriti kiriku valdused, 5) ettevõtlusvabadus 1790. Uus põhiseadus sept 1791: Prantsusmaa on põhi- seaduslik monarhia. Põhiseaduse järgi on ühekojaline parlament (varanduslik tsensus), tagatakse inimõigused. Sellest parlamendist saab eeskuju19. saj-l teistele parlamentidele
(Märkus: registriasjade kinkimisel (näiteks, sõiduauto, tuleb kingiese registris ümber registreerida kingisaaja nimele; kinnisasja kinkimisel tuleb sõlmida vastav notariaalne võõrandamisleping ja asjaõigusleping, vastava kande tegemiseks omandaja, kingisaaja nimele kinnistusraamatusse). 1.2. Kinkija annab kingitud eseme üle käesoleva lepingu allakirjutamisel, mille vastuvõtmist tõendab kingisaaja allkirjaga käesoleval lepingul. (Märkus: kinnisasja kinkimise korral läheb omandiõigus kingisaajale üle vastava registrikandega notariaalse asjaõiguslepingu alusel; sõiduauto kinkimise korral omandiõigus läheb üle kinkelepingu allakirjutamisega, kuid kolmandate isikute jaoks alles peale kingisaaja nimele registreerimist autoregistris.) 2. Poolte kohustused ja vastutus 2.1. Kingitud eseme lepingutingimuste vastavuse hindamisel lähtuvad pooled LS paragrahvide 217 ja 218 sätetest. 2.2
perekonnaõigusest, pärimisõigusest, asjaõigusest ja võlaõigusest. Eelnõu väljatöötamise peamisteks allikateks olid BES, Saksa BGB (Bürgerliches Gesetzbuch), Šveitsi ZBG ja Prantsuse Code Civil. Nõukogude perioodil kehtis Eesti territooriumil kuni 1965. aastani Vene Föderatsiooni 1922. a. Tsiviilkoodeks, alates 1. jaanuarist 1965. a. aga Eesti NSV tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi osad olid üldsätted, omandiõigus, kohustisõigus (võlaõigus), autoriõigus, avastusõigus, leiutisõigus, pärimisõigus ning rahvusvaheline eraõigus. 1940. a. eelnõu asjaõiguse osa võeti aluseks koostamaks asjaõigusseadust, mis võeti vastu 9. juuni 1993. a. ning mis hakkas kehtima 1. detsembrist 1993. a. Järgmiseks tsiviilseadustiku osaseaduseks, mis pärast asjaõigusseadust vastu võeti, oli tsiviilseadustiku üldosa seadus (võeti vastu 28.06.1994).
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Pikaajaline positsioon netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtaeg üle 1 aasta) välisnõuded ja kohustused; otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks. Netovälisvõlg riigi kõikide majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ja kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto
Piiriklausel: lihtne § 29 lg1 – kutsevabadus – kaitseb iga teatavaks ajaks ettevõetud tegevust, kus isik on kellegi teisega töösuhtes ja teenib elatist Kaitseala: laieneb füüsilistele isikutele, pole välistatud laienemine jur. Isikutele Piiriklausel: lihtne Loe raamatust X omand § 32 lg 1-3 – omandiõigus Mis on omand + kaitseala?’ps tähenduses: pärimisõigus - asi (füüsiline ese või sellega võrdsustatud muu ese, loom või asi), - omandisuhe (kasutada ise kuidas tahad, välistada teiste kasutusõigus), - rahalised nõuded (suurus teadmata, kas avalikõigusliud nõuded, tulevikus tekkivad nõuded nagu pension)
2. Kas abiellumisel toimub olemasoleva vara (st kinnisasjade, laenukohustuse, osaühingute osade, pangakontol olevate rahaliste vahendite) omandiõiguses mingi muutus automaatselt või sõltub see abiellumisel valitud varasuhtest? Kui sõltub, siis milles muutus täpsemalt seisneb? See, kas abiellumisel toimub olemasoleva vara omandiõiguses mingi muutus, sõltub valitud varasuhtest. Ühisvara varasuhte valimisel on enne abiellumist omandatud vara omandiõigus (kinnisasjad, laenukohustused, osaühingute osad, pangakontol olevad rahalised vahendid) sel abikaasal, kes on selle enne abiellumist omandanud. PKS § 27 lg 1 p 2 sätestab, et abikaasade lahusvaraks on vara, mida üks abikaasadest omandas enne abiellumist või mille ta omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Antud juhul, Liina ostis korteriomandi, mida
4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus
Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist. Dividendi kuupäev (ex-dividend). Kuupäev, mille seisuga jaotatakse ettevõtte aktsiaregistris registreeritud aktsionäride vahel ettevõttes väljakuulutatud dividendi üldsumma ning mil see muutub aktsionäride omandiks. Aktsionäridele dividendi tegeliku väljamaksmise päev järgneb hiljem. (NB! Omandiõigus dividendidele peatatakse 4 tööpäeva enne registreerimistähtaega.) Silvia Kuusk Dividendipoliitika keskseimaks küsimuseks on: Kas ettevõte peaks maksma dividende välja oma aktsionäridele või investeerima akstionäride hüvanguks saadud kasumiosa ettevõttesse tagasi, et maksta see välja dividendidena kunagi hiljem?
Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru.
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God De...
maaomanik, asendudes maakasutajaga. Just maareformi kaudu sooviti heastada ülekohus, mille Nõukogude võim oli tekitanud maa natsionaliseerimisega ning 1990ndate alguses oli see seaduste kirjutamisel ka peamine eesmärk. Maareformiga sooviti taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Kuna 50 aasta jooksul oli nii mõndagi muutunud, siis üks- ühele endise olukorra taastamine ei olnud enam võimalik. Kuigi sooviti taastada endiste maaomanike või nende pärijate omandiõigus äravõetud maale, tuli seadusandjal arvestada ka isikutega, kellele oli taluseaduse alusel antud maa põliseks kasutamiseks. Hoolimata sellest, et taluseaduse alusel oli talu taastamisel eesõigus endisel omanikul seisuga 23. juuli 1940. a või tema seadusjärgsel pärijal, oli põlistalu rajajate hulgas ka neid, kes polnud endised maaomanikud. Seoses Nõukogude perioodil toimunud linnastumisega oli ka tiheasustuses püstitatud ehitisi õigusjärglaste maale. Seega ei
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste eri...
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiil- sena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest
§ 1028 lg-s 2 nimet asjaolusid (1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga). 9 Võlgniku rikastumine tähend, et talle peab olema midagi üle antud, rikastumise all mõeldakse just varalise kasu üleandmist (nt. omandiõigus, nõude omandamine, kohustusest vabanemine). Samamoodi võib võlgnik rikastuda valduse saamise teel ja kinnistusrmt-s positsiooni saamine. Sooritus on teadlik ja eesmärgipärane teise isiku vara suurendamine. Kohtupraktikaga on mõistet kitsendatud. 111-11, kus leiti, et sooritusega tegu juhul, kui VU-ja tahtis täita mingit olemasolevat või tulevast kohustust võlgniku ees. St, VU-ja oleks pidanud silmas pidama mingisuguse kohustuse täitmist võlgniku ees
võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate j...
liisingulepingu käsitlusega, kus eristatakse kasutusrenti ning kapitalirenti. Seega tuleb maksuõigusliku küsimuse lahendamisel lähtuda vastavast käsitlusest maksuõiguses 1. Kasutusrendileping on leping, mille alusel peab liisinguandja andma liisingulepingu eseme liisinguvõtja valdusesse ja võimaldama liisinguvõtjal eseme kasutamise kokkulepitud perioodi jooksul. Peale liisingulepingu lõppemist liisingulepingu esemega seotud omandiõigus liisinguvõtjale üle ei lähe. Samas kokkuleppe olemasolul võib liisinguvõtja peale kasutusperioodi lõppemist osta liisingulepingu eseme liisinguandalt välja. Sellest määratakse praktikas liisingulepinguid sõlmides ära liisingulepingu eseme lõppjääk, mis tuleb tasuda eseme väljaostmise korral liisinguandjale. Kapitalirendileping on leping, mille alusel peale liisinguperioodi lõppemist või peale lepingu lõpetamist läheb
ÄS § 148 lg 6 kohaselt ei või osa kohta välja anda osatähte või mõnda muud dokumenti, mis tõendaks osa kuulumist osanikule. Osa kuuluvuse kajastumine osanike nimekirjas ja registrites Osaniku poolt osa omamine kajastub osanike nimekirjas, mida üldreeglina peab osaühingu juhatus. Oluline on, et osaühingu suhtes saavad osaniku õigusi teostada isikud, kes on kantud osanike nimekirja (nt osaleda osanike koosolekul, saada dividendi jne). Samas võib osa olla võõrandatud ning osa omandiõigus üle läinud ilma, et vastav muudatus oleks tehtud osanike nimekirja, so osa omandiõiguse üleminek ei ole sõltuvuses osanike nimekirja kandest. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise tehing (so osa müümine, kinkimine, vahetamine, osaga mitterahalise sissemakse tegemine või muul viisil osa omandiõiguse üleandmine) olema notariaalselt tõestatud vormis. Kuna osaühingu asutamisel märgitakse asutajad asutamislepingus või asutamisotsuses ning
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
maa, selle omamisest sõltub jõukus. Omandiõiguse eristamine on kultuuriti väga erinev. Näit feodaalsüsteem, kus maa tihti ei kuulugi töötegijale, on eksisteerinud ka mitte-Euroopa riikides — näit Lääne-Aafrikas. • tehnoloogia ja teadmised, mida inimesed kasutavad tööriistade valmistamiseks, kasutamiseks ja toorainete töötlemiseks (kirves, kaevamiskepike, matšeete, . . . kallimate ja keerulisemate tööriistade omandiõigus on tavaliselt rangem) 1 Saared paiknevad Vaikse ookeani edelaosas. Saarel elavad melaneeslased, kelle tegevus põhineb kala, sigade, jamsi jm puuvilja kasvatamisel. Elatakse külades, mille keskel asub pealiku hütt, mille ümber on kontsentriliste ringidena teiste perede hütid. Trobriandlased on jagatud tootemiklannidesse, mida arvestatak- se matrolineaarselt. Trobiandlaste hõimudesisest kauplemist nn kula on kirjeldanud antropoloogia klassik B.Malinowski.
3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted 3. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte. 9.2
õigusliku mõtlemise tulemusena. võimalik reguleerida- st teatav mängumaa). 2.3.2.Õigusliku stabiilsuse Kõrge abstraktsuse tase mõeldud tagamine juristidele. Sisult liberaalne ja kodanlik, Õigusliku stabiilsuse tagamine kesksed institutsioonid perekond, Tasakaal uute poliitiliste põhimõtete omandiõigus ja vaba lepinguõigus. Pole (lepinguvabadus, omand, võrdsus, arenenud märkimisväärset kaitset pärimisõigus) ja stabiilsuse vahel (hülgas ühiskonna nõrgemate kihtide jaoks, revolutsiooni ideed abielust ja puuduvad juhtivad sotsiaalsed printsiibid- seadusevastastest lastest). Ühendati eelkõige ülesehitatud vaba turumajanduse vastuolulised eesmärgid
Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb: · Tsiviilõigus 1. Üldosa 2. Eriosa Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. · Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem
erinevate vanema Prantsuse õigusallikate vahel. Koodeks koosneb 2281 artiklist, mis on jaotunud kolme raamatusse ja millel on lühike sissejuhatus. I raamat on isikuõigusi käsitlev. Seal kasutusele võetud printsiip kõikide võrdsusest seaduse ees. II raamat on asjaõiguse raamat, mis põhiosas kehtib veel praegugi. Käsitletakse probleeme omandiõiguse reguleerimisest kuni kinnisvarani. Põhiideeks on kindlustunne omandiõigus ja vabadus selle objekte ekspluateerida ( riigi kohustus on omandiõigust kaitsta, kuid isik kardab alati, et riik võtab omandi ära). III raamat käsitleb erinevaid omandiliike ning pärimis- ja oblikatsiooniõigust ( kohustus = võlaõigus). Selles raamatus kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse põhimõte, so. , et lepinguta sõlmimine oleks vaba. Vaatamata demokraatlikele printsiipidele, mille seadus põhineb, on see siiski teadlikult kujundatud
Massachussetsis. Lõplikult kaotatati 1. jan 1863 Lincolni aktiga, mis hakkas kehtima 1865. Orjus kaotati majanduslikel ja filosoofilistel kaalutlustel, mitte niiväga eetilistel. Ameerika mandril viimane kaotamine Kuubal. Ida-Euroopas oli pärisorjus kõige suurem. Protsess on tuntud Knapp'i nime all. Kirjutas 1887 raamatu Bauernbefreiung. See protsess saab alguse, kui kuulutatakse välja talurahva sõltuvuse kaotamine, üleminek raharendile, omandiõigus ja väiketaluomand, vabanemine seisuslikest sõltuvusest. Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein. Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
165. Millest sõltub sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel? Sotsiaalsete normide tõhusus välismõjude minimeerimisel sõltub inimeste kasvatusest ning seaduste mõistlikkusest. Sotsiaalsed normid loovad ühiskondliku tausta, mis määravad nii välismõjusid reguleerivate seaduste iseloomu kui ka nende seaduste toimimise efektiivsuse. 166. Milles seisneb omandiõiguste tähtsus välismõjude kompenseerimise/hüvitamise protsessis? Omandiõigus loob võimaluse kahjusid sisse nõuda või kahjust hoidumise eest kompensatsiooni maksta. Omandiõigust ei saa aga seada päris kõigele (nt puhtale õhule) või kui isegi saaks, siis alati ei ole see otstarbekas. 167. Milliste probleemide tõttu on erasektori võimalused välismõjude hüvitamisel/kompenseerimisel suhteliselt tagasihoidlikud? Erasektori võimalused välismõjude hüvitamisel või kompenseerimisel on suhteliselt tagasihoidlikud, sest
kodanikele, inimõigused kuuluvad ka mittekodanikele sõltumata kodkondsusest. Need on üldiselt passiivsed (ei eelda riigi poolt mingit tegevust vaid pigem riigi poolt tegevusest hoidumist (õigus elule näiteks)) ning isiklikud: 1. sõnavabadus 2. usuvabadus 3. õigus ausale ja õiglasele kohtumõistmisele 4. omandiõigus 5. õigus privaatsusele 6. õigus kodu puutumatusele 7. liikumisvabadus 8. etc poliitilised õigused on pigem aktiivsed õigused: 1. hääleõigus a. õigus olla valitud b. õigus valida 2. parteide moodustamise õigus 3
· Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud · Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu. Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul · 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus: · Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega · Keskne õigus on vabadus, mida piiravad vaid seadused ja kohustus mitte kahjustada oma kaasinimesi · Omandiõigus, õigusriigi põhimõtted ja õigus vastuhakule rõhumise puhul · Sõna- ja trükivabadus, usuvabadus · Õigus osaleda seadusandluse kujundamisel oma esindajate kaudu: valitav rahva esinduskogu · Põhimõtted: rahva suveräänsus , õigusriik ja võimude lahusus · Apelleris seadusandluse puhul Rousseau ühistahtele · Rõhutas võrdsust seaduste ees · ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" Deklaratsiooni mõju...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega – kapitulatsioon. Rootsi garnisonid (Riias, Pärnus, Tallinnas), suuremad linnad (Riia, seejärel Tallinn), Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond (Saaremaa ei sõlminud). Säilitati kohalike privileegid. Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680.a alguses, sekkus suurel määral Balti provintside siseasjadesse. Mõisate omandiõigus – reduktsioon, Liivimaa rüütelkond protesteeris selle vastu, n-ö karistuseks likvideeris Rootsi kuningavõim Liivimaa rüütelkonna senisel kujul. Vene võim lubas taastada ja laiendada senised privileegid. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon, 29.september 1710. Esimesel kohal usuküsimus. Vene pool käsitles neil armukirjadena – vene vägede arvuline ülekaal ning Peeter I võttis heaks mingisugused privileegid kinnitada. Üldine arvamus oli, et
kasu saamine ei ole ostjale üle läinud; 15 • müük toimub kaupade tingimusteta tagastamisõigusega, müügitulu kajastamine lükatakse edasi tagastamistähtaja lõpuni; • konsignatsioonimüügi korral, kaubad on kuni realiseerimiseni arvel omaniku varana ning müügitulu fikseeritakse pärast kauapde realiseerimist omaniku poolt; • teel olevad kaubad, mille omandiõigus läheb üle ostja poolt arve tasumisega ning müügitulu kajastamine lükatakse edasi kuni raha laekumiseni; • installeerimist vajavad seadmed ning kui installeerimine on seadme müügilepingu osa ja moodustab olulise osa tehingu maksumusest, siis fikseeritakse müügitulu installeerimisprotsessi lõpus (Tikk, 2016, lk 258-259). Ettevõttes on võimalik müügitulu teenida ka osutatud teenuste näol ning teenuste müügitulu
Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (õhk, voolav vesi, avameri, inimene) Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks? Need õigused, mida ei saa üle anda (vanemlikud õigused). Muud hüved- mittemateriaalsed hüved: leiutis, avastus, loomingu tulemus isiklikud hüved: au ja nimi, üleanda ei saa, saab vaid kuuluda kellelegi TsÜS-is on ainult õigused ja kohustused. Vara tervikuna ei ole tsiviilõiguse esemeks. Vara hulka kuuluvad asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga. ASJAD kui esemed Kehaline asi on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, on võimalus seda asja vallata ehk teostada faktilist võimu asja üle Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi- liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu
Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni. Erastatava eluruumi eest tasumise viisid Eluruumi erastamine toimub rahvakapitali oblikatsioonide (EVP), võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite või raha eest. Eluruumi erastamise vormistamine Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga. Leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse § -le 92. Erastatud eluruumide haldamise korraldamine Erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Arvatakse, et 2/3 on eraõiguse suhteid ja 1/3 avaliku õiguse suhteid. Subjektiivsed õigused avalduvad eraõiguses ja avalikus õiguses erinevalt. Eraõiguses võib liigitada subjektiivset õigust, kui me võtame aluseks sisu absoluutsed, relatiivsed ja konstitutiivsed subjektiivsed õigused. a. Absoluutsed täielik õiguslik võim, õigused millelegi (nt asjaõigus, omandiõigus, perekonnaõigus). Õigusteooria kohaselt subjektiivne õigus, näiteks omandi-, autori- ja leiutisõigus, mille puhul on kindlaks määratud ainult õigustatud subjekt ning kõik ülejäänud on kohustatud subjektid. b. Relatiivsed nõudeõigused, annavad selle kandjale õiguslikult garanteeritud õiguse nõuda kolmandatelt isikutelt teatud tegevust või tegevusetust. c
keeldusid sellest (Seaduse rikkumine). Mõisahärra ei tahtnud, et tööjõud lahkuks. 1765. aasta positiivsed määrused: 1765. aasta positiivsed määrused, mis puudutasid ainult Liivimaad. Kindralkuberner George Browne hakkas Katariina II korraldusel sekkuma Liivimaa talurahva olukorra reguleerimisse. 1765. a algas Liivimaal maapäev, kus Kindralkuberner nõudis talurahva olukorra parandamist: Nõudis, et talupojal peab olema omandiõigus vallasvara üle (Kõik, mis talupoeg on ise endale saanud). Mõisnik ei tohtinud määrata talupojale surmanuhtlust. Kindlat mõisakoormised. Mõisnike kodukari õiguse piiramine (KARISTAMINE). Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Liivimaa ja Eestimaa: · Õigus koguda konkreetiseid ja fikseeritud makse. · Õigus nõuda fikseeritud tasuta tööd. · Õigus otsustada tp oleva maa kasut üle. · Õigus otsustada tp pärandi üle. · Õigus nõuda mujale siirdunud tp tagasi ( sunnismaisus). · Õigus keelata tp relva omada ja kanda(1507a).17 saj keelatud relva isegi omada. Relva võis omada mõisas 2-3 spetsiaalselt selleks määratud kütti. · Omandiõigus tp üle ( Erbbauer).Erbbaueri termin ilmub allikatesse 14 saj. Mõiste ( pärustp), mis esmakordselt on tuvastatud 1417 näitas mitte ainult sunnismaisust vaid ka omandiõiguslikku taotlust tp üle. Sageli seetõttu kuna Erbbaeri mõista osutab eraomanduslikku kuuluvusse on antud tõlkes üle pärisorjusesse, kuidpn kaudne tõlgendus. Ei ole igapäevane termin. Kui pärustp mõiste esineb ( 15-19 saj) ouhkudel ,kus oli vaja rõhutada kuhu see tp kuulub
jõuliselt iseseisvalt välja, et lasta endale kinnitada põhilised privileegid ( õigus maale, maa pärimisõigus( mõlemas liinis)+ võõrandamise õigus( õigus maad omatahtsi müüa). Sigismund II Augusti privileegid on äärmiselt laialõiguslikud, võrreldatavad harju-viru õigustega ( 14 saj). Kõik läänistused muudetakse alloodideks ( 1561 ordu aadlikud, 62 peapiiskopi aadlikele). Poolas oli pm võimalik anda 3 õiguse alusel : I. allood( allodiaalõigused)- täielik omandiõigus, pärimine mõlemas liinis, vabalt võõrandamine. Kuningas loobub oma õigustest alloodi suhtes. Mingisuguseid maksukohustusi alloodil riigi ees ei ole. Peavad osalema ratsateenistuskohustusel. II. vasallilääniõigus- kuningas annab aadlile maa sõjakohustuse täitmise eest.Lääni kasut.õigus aga sellega kaasnes pärimisõigus, kuid vaid meesliinis. III. eluaegne läänikasut.õigus. Antakse sõjateeninstuses osalemise eest eluks ajaks aga
remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt AÕS §-s 19 päraldiste lahutamise kohta sätestatuga - Kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg 1 järgi oli asja oluline osa asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
