Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #1 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #2 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #3 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #4 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #5 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #6 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #7 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #8 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #9 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #10 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #11 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #12 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #13 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #14 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #15 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #16 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #17 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #18 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #19 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #20 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #21 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #22 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #23 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #24 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #25 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #26 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #27 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #28 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #29 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #30 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #31 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #32 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #33 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #34 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #35 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #36 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #37 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #38 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #39 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #40 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #41 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #42 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #43 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #44 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #45 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #46 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #47 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #48 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #49 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #50 Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad #51
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor myrsik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (

Ühiskond
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun