Uus meremaa (0)

Uus- Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852 .a.
Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a.
Westminsteri 1931 .a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.]
[Uus-Meremaa 1950.a.akt]
Uus-Meremaa
New Zealand
Aotearoa
Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses . Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus-Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega.
Hümn: “God Defend New Zealand”(„Jumal kaitse Uus-Meremaad“). Muusika John Woods , 1878.a. Sõnad Thomas Bracken, 1875.a. Kohandatud 1940.a. Samuti: “God Save the Queen” (Jumal kaitse Kuningannat“ (sama mis Inglismaal), mis omab rahvushümniga võrdset staatust 1977.a.
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt
1852.a.
[15-16 Viktoria valitsemise aasta, 72 peatükk]
Uus-Meremaa kolooniale esindusliku Konstitutsiooni kinkimise Akt
[30 juuni 1852.a.]
1-31. [Tühistatud.]
32. Peaassamblee asutamine. Uus-Meremaa koloonias asutatakse Peaassamblee, mille koosseisus on Kuberner , [Seadusandlikust nõukogust *. (*See on välja jäetud kooskõlas 1(2) Seadusandliku nõukogu likvideerimise 1950.a. Aktiga.)] ja Esindajatekojast.
33-43. [Tühistatud.]
44.Peaassamblee kokkukutsumise koht ja aeg. – Uus-Meremaa Peaassamblee peab tulema kokku sellisel ajal ja sellises kohas Uus-Meremaa territooriumi piirides, millised hakkab Kuberner aegajalt oma spetsiaalse proklamatsiooniga määrama ; Kuberner võib oma äranägemise järgi Assamblee istungjärku sulgeda või selle laiali saata.
45.[Tühistatud.]
46.Ustavuse tõotus. – Mitte ükski mainitud Seadusandliku nõukogu või Esindajatekoja liige ei või osaleda istungil või hääletamisel enne seda, kui ta on andnud ja allkirjastanud alltoodud tõotuse Kuberneri või isiku või isikute ees, kes on volitatud tõotust vastu võtma:
“Mina, A. B., tõotan siiralt ja vannun olla ustav ja tõeliselt truu Tema Kõrgusele Kuninganna Viktoriale. Ja aidaku mind selles Jumal”.
47.Tõotuse asemel tehtud avaldus või deklaratsioon . – Igaühel, kellele on seadusega antud õigus tõotuse asemel teha pidulik avaldus või deklaratsioon, võib tõotuse asemel teha sellise avalduse või deklaratsiooni.
48-52.[Tühistatud.]
53.Peaassamblee õigus anda välja seadusi. – Mainitud Peaassambleel on õigus (allpool toodud väljajättude ja piiravate tingimustega) anda välja seadusi, et hoida rahu, korda ja Uus-Meremaa head juhtimist, niivõrd, kui need seadused ei satu vastuollu Inglismaa seadustega* (*Käesoleva paragrahvi mõttes on “Inglismaa seadused” all mõeldud impeeriumi seadusandlike akte, mille mõju laieneb Uus- Meremaale [Impeeriumi 1865.a. Akt kolooniate seaduste kehtivusest, §2 ja §3.]); seadused, mis on Peaassamblee poolt sellises korras välja antud tühistavad ja asendavad igasugused neile vasturääkivaid seadusi või korraldusi, milliseid võidi enne välja lasta mingite provintsi nõukogude poolt; on kehtetu ja ei oma jõudu igasugune seadus või korraldus, mis on antud välja mingi provintsi nõukogu poolt temale igas küsimuses antud volituste alusel, mille alusel tal on seadusandlik õigus, ülalpool mainitud volituste alusel, kuivõrd see seadus või korraldus asub vasturääkivuses või on sobimatu mingi Peaassamblee poolt vastu võetud seadusega.
54.Assigneerimine ja rahaliste vahendite väljaandmine. – Esindajatekojal ja Seadusandlikul nõukogul on õigus vastu võtta, aga Kuberneril ei ole õigust anda oma nõusolekut mingi eelnõule, mis eraldab riiklikele teenistustele ükskõik millise rahasumma Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piires, kui Kuberner eelnevalt Tema Kõrguse nimel ei soovitanud Esindajatekojal näha ette teatud riigiteenistuse asutamist, millele näidatud rahalised vahendid on määratud; ja kui käesolevas aktis ei ole teisiti ette nähtud, siis mitte mingi osa summast, Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piirides ei saa olla välja antud teisiti, kui käske täites, mis on Kuberneri poolt isiklikult allkirjastatud ja saadetud Uus-Meremaa Riikliku laekurile.
55.Kuberner võib anda eelnõusid kummasegi Kotta. – Kuberner võib seaduse alusel anda Seadusandlikku nõukogusse või ka Esindajatekotta läbivaatamiseks läkituse teel igasuguseid eelnõusid, milliseid ta loeb neile soovitavaks teha; kõik sellised eelnõud kuuluvad läbivaatamisele sellises sobivas korras, milline määratletakse sellise asja suhtes ülalpool mainitud eeskirjade ja käskudega.
56.Kuberner võib olla eelnõuga nõus, võib selle tagasi lükata, võib eelnõu reserveerida või teha sellesse parandusi. – Kui Seadusandlikus nõukogus või Esindajatekojas vastu võetud eelnõu on esitatud Kubernerile Tema Kõrguse nõusoleku saamiseks, siis Kuberner kuulutab oma äranägemise põhjal, kuid ikkagi pidades kinni käesoleva akti määrustest ja neist juhistest, milliseid ta on aegajalt saanud Tema Kõrguselt, et ta, Tema Kõrguse nimel, väljendab sellise eelnõu suhtes nõusolekut, või siis ta keeldub selle eelnõu heakskiitmisest, või et ta reserveerib sellise eelnõu Tema Kõrguse heaksarvamisele; kusjuures , ainult , Kuberner, enne kui väljenda nõusolekut mingi temale sellises korras esitatud eelnõu suhtes, võib seaduslikul alusel teha sellesse selliseid parandusi, milliseid ta peab vajalikuks või sihipäraseks, ja läkitusena saata selline eelnõu koos selliste parandustega Seadusandlikku nõukokku või Esindajatekotta, nagu ta peab sobivaks, tagasi; selliste paranduste Nõukogus või vastavalt Kojas läbivaatamine leiab aset sellises sobivas korras, milline saab ettenähtud
sellise asja jaoks ülalpool toodud reeglites ja käskudes.
§57.Kuberner on kohustatud järgima Tema Kõrguse poolt antud instruktsioone. – Tema Kõrgus võib seaduslikul alusel Salanõukogu soovituste alusel, või Tema Kõrguse allkirja ning pitsatiga, või ühe riigi peasekretäri vahendusel aegajalt saata Uus-Meremaa Kubernerile selliseid instruktsioone, millised Tema Kõrgus peab sobivaks teha Kuberneri juhtimiseks temale käesolevate instruktsioonidega antud volituste alusel nõusoleku väljendamiseks , või nõusolekust keeldumiseks, või Tema Kõrguse heaksarvamisel eelnõude reserveerimiseks, mis kuuluvad vastuvõtmisele mainitud Seadusandliku nõukogu või Esindajatekoja poolt; seejuures peab Kuberner tegutsema vastavalt antud instruktsioonidele.
§58.Tema Kõrguse poolt Kuberneri heakskiidu saanud eelnõude tagasilükkamine. – Kui mingi Kubernerile esitatud eelnõu suhtes, mis on esitatud Tema Kõrguse heakskiidu saamiseks, see Kuberner väljendab Tema Kõrguse nimel nõusolekut, siis ta on kohustatud esimesel sobival juhul selle üle andma ühele Tema Kõrguse riigi peasekretärile selle eelnõu autentse koopia, mille suhtes on antud sellises korras nõusolek; kahe aasta jooksul peale seda, kui selline eelnõu on riigisekretäri poolt saadud, võib Tema Kõrgus seaduse alusel kuulutada Käsuga Nõukogus sellise eelnõu tagasilükkamisest. Selline tagasilükkamine, koos sellise eelnõu ülaltoodud korras saamise kuupäeva tõendava riigisekretäri allkirja ning pitsatiga tõendiga, peale seda kui temast on kuulutatud Kuberneri poolt Seadusandlikule nõukogule või Esindajatekojale suuliselt või läkituse teel, või proklamatsiooni teel “Valitsuse Teatajas”, teeb mainitud eelnõu sellise kuulutamise päevast tühiseks ja annulleerituks.
§59.Reserveeritud eelnõud jõustuvad vaid Tema Kõrguse nõusolekul. – Mitte ükski eelnõu, mis on reserveeritud Tema Kõrguse heaksarvamiseks, ei saa jõustuda või kehtida Uus- Meremaal seni, kui Kuberner ei teata oma kõnes, või läkitusega mainitud Seadusandlikule nõukogule ja Esindajatekojale, või proklamatsiooni teel, et selline eelnõu oli esitatud Tema Kõrgusele Nõukogus ja et Tema Kõrgusel oli meelepärane selle suhtes väljendada nõusolekut; Seadusandliku nõukogu ja Esindajatekoja päevikutes tuleb teha sissekanne igast sellisest kõnest, läkitusest või proklamatsioonist, aga sissekandest tehtud vastaval moel tõestatud koopia peab olema üleantud Ülemkohtu registraatorile, või teisele ettenähtud ametiisikule, selle säilitamiseks Uus-Meremaa arhiivides. Mitte ükski eelnõu, mis on ülalpool toodud korras reserveeritud, ei oma jõudu ega kehti Uus-Meremaal, kui Tema Kõrguse heakskiidust ei ole ülalpool toodud viisil teatatud kahe aasta kestel, alates lugemist päevast, mil selline eelnõu oli ülalpool toodud korras esitatud Kubernerile Tema Kõrgusele läbivaatamiseks.
§60.[Tühistatud.]
§61.Sõjaväe varustamiseks määratud asjad ei kuulu tollimaksustamisele, nõnda nagu ei tohi võtta makse, lõive jne. , rahvusvahelisi lepinguid rikkudes. – Peaassambleel ei ole õigust panna peale makse asjadele, mida veetakse Tema Kõrguse maa- ja merevägedele, võrdselt tal ei ole õigust panna peale makse, keelde või piiranguid, vabastada maksudest, anda ergutuspreemiaid, tagastada tollimakse, või kinkida muid privileege mingite asjade välja või sisseveol, või võtta makse laevade laadimise eest rikkudes mingit rahvusvahelist lepingut või lepinguid, mis on sõlmitud Tema Kõrguse ja mingi välisriigi vahel.
§62. §63. [Tühistatud.]
§64. Lisas näidatud tsiviil- ja kohtuteenistuse kulude katteks rahasummade väljamaksmine. – Tema Kõrgusele tuleb igal aastal maksta välja tuludest, mis on saadud sellistest maksudest, tollidest, lõivudest ja muudest koormistest, aga ka Uus-Meremaal asuvate Krooni kasutamata maade müügist, rahalised summad , mis on näidatud käesoleva Akti Lisas; sellised summad kuuluvad väljamaksmisele, et katta Lisas näidatud teenistuste- ning sihtotstarbelisi kulusid ja need peavad olema väljaantud Uus-Meremaa laekuri poolt, käskude alusel, milliseid hakatakse talle aegajalt saatma Kuberneri allkirja ning pitsatiga.
§65.Lisas toodud rahaliste summade suuruse muutmine. – Uus-Meremaa Peaassambleel on õigus mingi akti või aktidega muuta kõiki või mõnda summat, mis on toodud ülalpool viidatud Lisas, aga ka selliste summade määramiseks teenistuse ja sihtotstarbelisteks kulutusteks, mis on Lisas näidatud; kuid iga eelnõu, mis võetud vastu Seadusandliku nõukogu ja Esindajatekoja poolt, mis suunatud Kuberneri töötasu muutmisele, või rahaliste kulutuste suurust, mis on ette nähtud pärismaalaste vajadusteks, peab olema reserveeritud Tema Kõrguse heaksarvamisele; kuni akti või aktidega muutmiseni, mis ülalpool mainitud, jääb Kuberneri ja kohtunike töötasu selliseks nagu ta oli näidatud vastavas Lisas; rahaliste vahendite kulutamise üksikasjalikum aruanne käesolevatest assigneeringutest, mis tehtud käesoleva akti, või sarnase Peaassamblee akti või aktide alusel, millistest on mainitud ülalpool, erinevatele teenistustele või eesmärkidel, mis näidatud mainitud Lisas, peab olema esitatud Seadusandlikku nõukokku ja Esindajatekotta kolmekümne päeva jooksul peale istungjärgu avamist , kohe peale seda, kui sellised kulutused on tehtud; seejuures Peaassambleel ei ole õigust mingi aktiga, mis ülalpool mainitud, vähendada mingi kohtuniku töötasu seni, kui ta täidab oma ametikohustusi, millised tal on sellise akti vastuvõtmise hetkel.
§66.Tulude jaotamine. – Peale maksete sooritamist, mis tulid teha käesoleva akti määruste alusel, kuulub kogu maksu, lõivude ja takside tulude ülejäänud summa, mis võetud Peaassamblee mingi akti alusel, jaotamisele konkreetsete eesmärkide vahel, millised on selles suhtes igasuguse Peaassamblee aktiga ette kirjutatud.
§66-70.[Tühistatud.]
§71.Pärismaalaste seadusi ja tavasid puudutavad määrused. – Kui osutub otstarbekaks Uus-Meremaal elavate aborigeenide või pärismaalaste seaduste, tavade ja kommete säilitamine, kuivõrd sellised seadused, tavad ja kombed ei ole vasturääkivuses üldinimlike printsiipidega, et neid juhtida nende sisesuhetes ja kaubanduslikus läbikäimises, ja kui võib osutuda otstarbekaks eraldada teatud ringkonnad, milles sellistest seadustest , tavadest ja kommetest tuleb kinni pidada, siis:
Tema Kõrgusel on õigus, seaduse alusel, Ühendatud Kuningriigi suure pitsatiga kinnitatud armuliku Annetuskirjaga, aegajalt ette määrata meetmete võtmist ülalpool mainitud eesmärkide saavutamiseks, sõltumata sellest, kas kohalikud seadused, tavad ja kombed asuvad Inglismaa seadustega, statuutidega või tavadega, mis omavad jõudu Uus-Meremaal või selle mingis osas, vasturääkivuses.
§72.Peaassamblee võib reguleerida kasutamata maade müümist jne. – Pidades kinni käesoleva akti määrustest, on Peaassambleel õigus anda välja seadusi, mis reguleerivad Uus-Meremaal Krooni kasutamata maade müümist, rendile- või kasutada andmist; kõik maatükid mille üle, kooskõlas alljärgnevate määrustega, möödub pärismaalaste tiitel [kasutamisõigus, ? omandiõigus ?], nõnda nagu ka muud maad, mis märgitud istungjärgu aktis, mis toimus Tema Kõrguse 10/11 valitsemisaastal (112 Peatükk), on aktis, mille eesmärgiks oli Uus-Meremaa koloniseerimine ja anda Uus-Meremaa kompaniidele laenuvõimalus, Krooni maade osastisena (demesne) tuleb lugeda ja vaadelda käesoleva akti mõttes Krooni kasutamata maadena.
§73-79.[Tühistatud.]
§80.Termini “Kuberner” tõlgendamine. – Käesoleva akti tõlgendamisel tähendab termin “Kuberner” isikut, kes antud ajal seaduslikul alusel teostab Uus-Meremaa juhtimist.
§81.[Tühistatud.]
§82.Aktide ja määruste avaldamine. – Proklamatsioon käesolevast aktist ja kõik proklamatsioonid, mis tulevad avaldada selle määruse alusel, avaldatakse uus-meremaa “Valitsuse teatajas”.
Lisa. [Tühistatud.]
310704VKL
***
Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a.
Akt, mis konsolideerib mõned Peaassamblee seadusandlikud aktid , mis puudutavad rahvaesindust Esindajatekojas.
[11 november 1927.a.]
1.Lühendatud nimetus, elluviimine jne. – 1) Käesolev akt võib olla nimetatud 1927.a. Valimisseaduseks ja see jõustub esimesel jaanuaril 1928.a.
2) Käesolev akt on jaotatud järgmistesse osadesse:
I Osa. Esindajatekoja moodustamine (§3 – 27)
II Osa. Valimiste ettevalmistamine (§28 – 99)
III Osa. Valimiste reguleerimine (§100 – 179)
IV Osa. Maooride esindatus (§180 – 197)
V Osa. Petitsioonid valimistest, äraostmine ja teised ebaseaduslikud teod (§198 – 242)
VI Osa. Muud küsimused (§243 – 252)*
(*Siin on toodud vaid Valimisseaduse I –IV Osa.)
2.Tõlgendamine. – Käesolevas aktis on, kui kontekstist ei tulene muud,
“täisealine” tähendab* [*“tähendab” on allpool asendatud sidekriipsuga] isikut, kellel on täitunud 21. eluaasta;
“avaldaja” - isikut, kes pöördub avaldusega;
“avaldus” - avaldust, mis on tehtud kellegi poolt, et tema nimi kanda mingi ringkonna valijate nimekirja;
“ hääletamise ruum” sisaldab igasugust maja või ehitust, mida kasutatakse valimiste läbiviimise ruumina;
“lisavalimised” - igasuguseid valimisi, erandiks üldvalimised;
“kandidaat” - igasugust mees- või naissoost isikut, kes on esitatud Esindajatekoja liikmekandidaadiks ja käesoleva akti V osas tähendab igasugust mees- või naissoost isikut, kes on teinud kandidaadiks saamise kavatsuse avalduse;
“ettekirjutusi väljaandev klerk ” - ametiisikut, kes on määratud välja andma ettekirjutusi Esindajatekoja liikmete valimistest;
“maksukoguja” - tollimaksude võtjat ja selleks on mingi sadama või muu koha tähtsaim tolliametnik;
“ebaseaduslikud toimingud ” - äraostmist, kostitamist, keelatud mõjutamist või variisikute kasutamist, nii nagu see on määratletud käesoleva aktiga või nagu see on tunnistatud Parlamendi üldise õigusega; siia kuulub igasugune käesoleva aktiga ebaseaduslikuks kuulutatud tegu;
“esitamise päev” [kandidaatide] - päeva, mis on kehtestatud kandidaadiks esitamise dokumentide vastuvõtmise viimaseks tähtajaks;
“ringkond, või valimisringkond ” - Uus-Meremaa ringkonda või rajooni, mille esindajaks valitakse Esindajatekoja liige;
“valimised” - Esindajatekoja liikme valimist;
“valija” - iga isikut, kelle nimi on kantud valijate nimekirja ja kellel on õigus osaleda igasugustel valimistel;
“üldvalimised” – valimised mida viiakse läbi peale Peaassamblee laialisaatmist või selle Esindajateekoja liikmete volituste tähtaja möödumisel;
“ettekirjutuste väljaandmine” – päeva, millel mingi ringkonna registraator saab kirja või telegrammina teate sellest, et ettekirjutusi väljaandev klerk või isik, kes tegutseb tema asemel, kirjutas alla antud ringkonnas valimiste läbiviimise ettekirjutusele;
“esialgne nimekiri” – valijate üldist või lisanimekirja, mis on koostatud valijate ametliku üldise või lisanimekirja ettevalmistamise käigus;
“ maoori ” – Uus-Meremaa aborigeeni ja haarab sega rassist isikuid ning nende järeltulijaid ning nende järeltulijaid abielust põliselanikega;
“kapten” – igasugust isikut (erandiks loots), kes teostab mingi merelaeva juhtimist;
“minister” – Krooni vastutavat ministrit, kes antud hetkel juhib valimiste läbiviimise ametkonda;
“ postkontori ülem” – iga isikut, kes juhib postkontorit, ja selleks võib olla ka nais postkontori ülem või isik, kes antud ajal postkontori ülema kohuseid täidab;
“ettekirjutatud” – käesoleva aktiga ettekirjutatut või selle alusel väljaantud korraldusi, või (käesoleva akti V osa mõttes) kohtu eeskirju;
“avalike vahendite raiskaja” – isikut, kes on mõistetud süüdi igasuguste riigile, või mingitele kohalikele võimuorganitele, või kohalike võimuorganeid esindava korporatsioonide kuuluvate rahasummade ebaseaduslikus kulutamises või omistamises;
“avalik teade” – või “avalik notifikatsioon” – teadet, mis on avaldatud antud ringkonnas väljaantavas ajalehes (kui selline on olemas), või valimisi läbiviiva ametiisiku äranägemise järgi mingis ringkonnas levitatavas ajalehes, millise antud teade puutub;
“ kvalifikatsioon ” – kvalifikatsiooni käesoleva akti alusel;
“registreerima” – valijana registreerima;
“registreeritud valija” – valija, kelle nimi on kantud valijate nimekirja;
“registraator” – igasugust isikut, kes on käesoleva akti alusel teostab registreerimist;
“registreerimine” või “registreerimise aeg” – päeva, mil keegi registraator kannab kellegi isiku nime valijate nimekirja;
“valimisi läbi viiv ametiisik ” – isikut, kes on käesoleva akti alusel määratud mingis valimisringkonnas valimiste läbiviimiseks;
“nimekiri” või “valijate nimekiri” – valijate üldist või lisanimekirja, mis on antud ringkonna jaoks koostatud;
“meremees” – iga isikut, kes on tegev laeva pardal , mida ei vii edasi aerud;
“ Spiiker ” – Esindajatekoja Spiikerit;
“ ettekirjutus ” – ettekirjutust, mis on ettekirjutusi välja andva klergi poolt välja antud, mis teevad valimisi läbi viivale ametiisikule ettepaneku asuda Esindajatekoja liikmete valimisi läbi viima.
I Osa
Esindajatekoja moodustamine
3.Esindajatekoja kokkukutsumise õigus. – 1) Kindral -kuberneril on aeg-ajalt, vajaduse tekkimisel, õigus Tema Kõrguse nimel proklamatsiooni abil kutsuda kokku Uus-Meremaa Esindajatekoja seitsekümmend kuus liiget ja peale selle ka neli maoorist liiget, nii nagu see on ettenähtud käesoleva akti IV osas.
2)Iga selline Esindajatekoda , kui Peaassamblee ei saadeta varem laiali, omab volitusi kolmeks aastaks ja mitte rohkem, alustades lugemist päevast, mis on kehtestatud Koja valimiste läbiviimise ettekirjutuste tagastamiseks.* (Koos valimistulemuste äratoomisega.)
4.Parlamendi liikmed. – Esindajatekoja liikmeid nimetatakse ja neile omistatakse Parlamendi liikme tiitel; käesolevas aktis, nii nagu ka kõigis teistes aktides, milliseid võetakse vastu hiljem, peab olema sellele vastavalt tõlgendatud väljendit “Parlamendi liige”.
5.Spiikeri valimine. – 1)Oma esimesel Esindajatekoja istungil asutakse viivitamatult oma liikmete hulgast üht isikut kogu mainitud Koja volituste ajaks Spiikeriks valima ; see valimine on peale selle kinnitamist Kindral-kuberneri poolt kehtiv ning jõustunud.
2)Kui vaid Spiikeri ametikoht on osutunud vakantseks surma, ametist loobumise või mingil muul põhjusel , peab toimuma uus valimine, mis kuulub samas korras kinnitamisele.
3)Esindajatekoda tervikuna ja selle liikmed (kaasaarvatud maooridest liikmed), Spiiker ja Koja komiteede juhatajad, kes täidavad oma kohustusi käesoleva akti jõustumise hetkel, jätkavad oma kohustuste täitmist, pidades kinni käesoleva akti määrustest.
Esindatuse komisjonid
6.Esindatuse komisjonid. – 1)Selleks, et kindlustada Esindajatekojas Uus-meremaa elanike esinduse normide perioodiline läbivaatamine, asutatakse kaks alalist komisjoni: üks Põhjasaarele, mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse Komisjoniks”, ja teine Lõunasaarele, mida nimetatakse “Lõunasaare esindatuse Komisoniks”.
2)Kumbki mainitud komisjonidest koosneb viiest liikmest, ja nimelt:
peainspektor ja krooni maade territoriaalsete ringkondade Taranaki ja Ouklandi komisarid on vastavalt, kolme ametliku liikmena Põhjasaare Komisjonis;
Krooni Westlandi, Kenterberi ja Otago maade territoriaalsete ringkondade komisarid on vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks.
Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab Esindajatekoda aeg-ajalt määrama komisjonide mitteametlikeks liikmeteks.
7.Maa- ja linnaelanike mõiste määratlemine. Valimisringkondadeks jaotamine peale igat rahvaloendust. – 1)Käesolevas paragrahvis , nõnda nagu ka alljärgnevates tähendavad:
“maaelanikkond” – igasuguseid elanikke, peale linnade elanikke;
“linnaelanikkond” – igasuguseid elanikke, kes elavad linnas või asumis, milles loetletakse üle kahe tuhande elaniku, aga ka igasugust Oukland-City, Kraistser-City, Danidi- City või Wellington-City, ümbritseval territooriumil, peapostkontorist kuni viie miili kaugusel elavaid elanikke.
2)Kahe kuu jooksul peale mingi korralise rahvaloenduse tulemuste teatamisest mainitud komisjonidele, kusjuures valitsuse statistik on kohustatud hoolitsema võimalikult peatse ettekande esitamise eest, peavad komisjonid jaotama Uus-Meremaa nii valimisringkondadeks, et tagada Esindajatekojas võimalikult proportsionaalne rahvaesindus allpool toodud alustel, ja nimelt:
a)Uus-Meremaa elanike lugemisel tuleb, käesoleva akti eesmärkide tagamiseks, maaelanike hulgale, tema arvust, lisada kakskümmend kaheksa protsenti;
b)Uus-Meremaa elanike üldarv (välja arvatud maoorid) koos mainitud lisaga, tuleb jaotada Esindajatekoja liikmete arvuga (välja arvatud neli maoorist liiget), ja sellise jagamise teel saadud osa moodustab kvoodi ;
c)Uus-Meremaa tuleb jaotada selliseks hulgaks ringkondadeks, kui palju on Esindajatekojas liikmeid (välja arvatud maoorist liikmed);
d)selliste ringkondade suurused peavad olema vastavalt sellised, et igale ringkonnale tuleks üks liige, kusjuures kuni ringkondadeks jaotamise hetkeni on ringkonna elanikkond koos ülalpool mainitud lisaga peab olema võrdne saadud kvoodiga, arvestades edaspidi paranduste suhtes kehtivaid määrusi;
e)üksikute ringkondade moodustamisel tuleb pöörata nõutavat tähelepanu valimisringkondade eksisteerivatele piiridele, huvide ühtsusele, ühendusteede olemasolule ja maastiku topograafilisele iseloomule;
f)kui see on võimalik, siis tuleb valimisringkondade piirid kehtestada sellisel moel, et vastavad territooriumid, mille suhtes kehtib litsentsi mõju, ei oleks lülitatud ringkonda, mille üle ei laiene määrus litsentsidest; kui aga, komisjoni arvates, ei ole võimalik sellest reeglist kinni pidada, siis see erand peab olema märgitud komisjoni aruandes koos selgitusega, sellest, miks sellest reeglist ei saadud kinni pidada.
8.Parandused kvoodile. – Kui ühe komisjoni arvates ei saa ringkondi moodustada kooskõlas ülalpool toodud nõuetega sellisel moel, et kvoodist oleks täpselt kinni peetud, siis komisjonid võivad iga ringkonna suhtes teha parandusi kvoodi suhtes, suurendades või vähendades ringkonna elanike hulka arvu võrra, mis ei ületa tuhande kahesaja viitkümmet inimest.
Seejuures, kui antud ringkonnas on elanikkond eranditult linnaelanikest koosnev, võivad komisjonid teha sellise paranduse ringkonna elanike arvu suurendamise või vähendamise arvel arvus, mis ei ületa kahtsada viitkümmet inimest.
Seejuures samuti, kui ringkonda kuulub mingi osa Ouklandi, Welligtoni, Kraitseri või Danidini linnast, aga samuti kui ta külgneb mingi sellise ringkonnaga kus elab maaelanikkond, siis maksimaalne parandus peab võrduma arvuga, mis asub tuhande kahesaja viiekümnega samasuguses suhtes (peale täiendust, mis ettekirjutatud eelneva paragrahvi punktiga “a”), millisega antud maapiirkonna elanikkond suhtub kvooti.
9.Kaalutlused, millest peavad juhinduma komisjonid kvootidele paranduste tegemisel. – Valitsuse statistiku aruanne rahvaloenduse tulemustest, mis tehtud viimati enne vastavatesse ringkondadesse jagamist, võib olla ja peab olema piisavaks aluseks Uus-Meremaa või selle mingi ringkonna elanike arvu kindlaksmääramiseks; kuid komisjonid võivad ülalpool mainitud paranduse tegemisel, tuhande kahesaja viiekümne inimese piires võtta kaalutlusele (arvesse):
a)täisealiste elanike arvu suhe (välja arvatud maoorid) ja antud ringkonna üldise elanike arvu suhtes (välja arvatud maoorid);
b)antud ringkonna geograafilist asendit ning ühendusteede olemasolu.
Selle juures komisjonid, suurendades või vähendades ringkonna elanike arvu, peavad juhinduma sellest, et mitte vähendada võimalusel linnalähedasi valimisringkondi vaid maaringkondi.
10. Komisjon määrab ühiselt ringkondade arvu ja edasi nad töötavad lahus. – 1)Kumbki komisjon istuvad koos ühendkomisjonina, et määratleda ülalpool mainitud eesmärke, korda ja aluseid, ringkondade arvu Põhja- ka Lõunasaarele; edaspidi nad tegutsevad lahus ja teineteisest sõltumatult, kusjuures Põhjasaare Komisjoni funktsioonid piirduvad mainitud saarega nagu ka Lõunasaare Komisjoni kohustused ja funktsioonid Lõunasaarega.
2)Kindral-kuberneril on õigus määrata kindlaks mainitud ühendistungi toimumise koht ja aeg ning kirjutada sellele ette istungi läbiviimise kord: komisjonid peavad, saanud kätte Kindral-kuberneri juhised, tema poolt kindlaks määratud aja jooksul täitma kõik formaalsused, mis on vajalikud käesoleva akti §7-§10 määruste elluviimiseks.
11.Piiride [ringkondade] muutmise kavatsuse teade. – Kui mingi komisjon teeb ettepaneku eksisteerivate ringkondade piiride muutmiseks, siis nende poolt kavatsetavatest muudatustest peab olema avaldatud teade “Teatajas”; vastuväited kavatsetavale piiride muutmisele võivad olla esitatud kirjalikult komisjonile, mis sellised muutusi planeeris; see komisjon peab need vastuväited ettenähtud viisil läbi vaatama, enne kui ta teeb lõplikud otsused.
12.Kindral-Kuberner avaldab komisjonide ettekanded . Uued valimisringkonnad. Kaardid. – 1)Igal juhul esitavad komisjonid Kindral-Kubernerile ettekande valimisringkondade nimetustest ja nende poolt kehtestatud piiridest, millised Kindral-Kuberner avaldab “Teatajas”, see ettekanne omab seaduse jõudu selle avaldamise hetkest, kui see rakendub alles peale antud ajal ametis oleva Parlamendi volituste tähtaja lõppemist.
2)Iga sellise ettepaneku koopia koos ettenähtud viisil kinnitatud valimisringkondade kaartidega, mis sellise ettekande alusel valmistatud, esitatakse kümne päeva jooksul, peale nende saamist Esindajatekojale, kui sellel on antud ajal istungjärk ; kui aga Esindajatekoda koos ei istu – siis kümne päeva jooksul peale järgmise istungjärgu avamist.
3)Peale iga mainitud ettekande alusel loodud valimisringkondade plaani elluviimist saavad sellised piiridega valimisringkonnad Uus-Meremaa valimisringkondadeks, et valida Parlamendi liikmeid peale selle laialisaatmist või antud ajal eksisteeriva Parlamendi volituste tähtaja lõppemist; nõnda see jätkub seni, kuni ei jõustu komisjoni järgmine ettekanne või kui Parlament ei otsusta teisiti toimida.
4)Peale iga komisjoni ettekande avaldamist teeb minister mainitud Koja kantseleile sellise ettekande põhjal kehtestatud ning ettenähtud moel kinnitatud valimisringkondade kaartide hoiule üleandmise korralduse.
13.Komisjoni töökord. Komisjoni mitteametlik liige ei või olla valitud Peaassamblee liikmeks. – 1)Mõlemas komisjonis moodustavad tema iga kolm liiget kvoorumi ja nad võivad täita kõiki antud komisjonile pandud funktsioone.
2)Komisjonid võivad töötada välja sellised oma asjade ajamise reeglid, mida nad peavad vajalikuks, ja mis ei ole vastuolus käesoleva akti määrustega.
3)Iga komisjoni mitteametlik liige võib loobuda määramisest, andes Kindral-Kuberneri nimele omakäeliselt kirjutatud avalduse; sel juhul ja juhul, kui keegi komisjoni liikmetest osutub lootusetuks võlgnikuks, või mõistetakse süüdistusakti alusel süüdistatavas kuriteos süüdi, või ta loobub oma kohustuste täitmisest, nagu ka mingi selle liikme surma puhul, või vaimsesse-ning füüsilisse puudulikkusesse sattumisel, või tema Uus-Meremaalt puudumisel sel ajal, kui ta peab oma kohustusi täitma, siis Kindra-Kuberner Nõukogus võib määrata tema asemele teise isiku, kui antud ajal Esindajatekoda ei istu istungjärgul koos; igast sellises korras tehtud määramisest tuleb teatada võimalikult lühikese aja jooksul teatada Esindajatekojale.
4)Kummagi komisjoni mitteametlik liige ei saa kahe aasta jooksul, peale mainitud ametist lahkumist, olla määratud või valitud Peaassamblee liikmeks.
Tšatami saartest
14.Valimisringkond ja valimised Tšatami saartel. – 1)Tšatami saare territoorium lülitatakse Litteltoni valimisringkonda.
Seejuures 1908.a.Litsentside Akti eesmärke silmas pidades jäävad mainitud saared eriliseks litsentsi ringkonnaks mainitud akti tähenduses ja ei moodusta Littletoni litsentsi ringkonna osa.
2)Mainitud saarte elanike, kellel on õigus olla registreeritud valijana Littleltoni valimisringkonnas, nimed peavad olema kantud spetsiaalsesse lisanimekirja või selle ringkonna nimekirja, mis koostatud eeskirjade kohaselt ja mis kuuluvad avaldamisele Kindral-Kuberneri Nõukogus poolt; need nimekirjad ei pea olema tingimata trükitud.
3)Esindajatekoja valimise eesmärgil on käesoleva akti IV osa alusel (maooride esindatusse puutuv) loetakse Tšatami saarte territoorium lääne maoori valimisringkonna koosseisu kuluvaks.
4)Mainitud ringkonna valijate hääletamine (kaasa arvatud hääletamine 1908.a. Litsentside Akti määruste eesmärgil) peab olema läbi viidud sellises korras, milline võib olla ettekirjutatud eeskirjadega, mis välja antud Kindra-Kuberneri Nõukogus poolt.
5)Igasuguste valimiste või hääletamise kehtivust ei saa vaidlustada sel põhjendusel, et miski, oleks olnud tulnud ära teha käesoleva akti alusel välja antud eeskirjade kohaselt, või ei olnud õieti tehtud või oli valesti tehtud, või kui mingil põhjusel osutus võimatuks kellegi isiku, kel selline valimisõigus oli käesoleva akti jõuga hääletamisest osavõtt , või kui keegi isik, kes võttis valimistest osa, ei omanud käesoleva akti kohast valimisõigust.
Parlamendiliikmete kvalifikatsioon
15.Registreeritud valijad, naissoost isikud, riigiteenistujad ja ettevõtjad. – 1)Pidades kinni käesoleva akti määrustest on iga isik, kes valijana registreeritud (kuid mitte keegi teine), omab õigust esineda kandidaadina ja olla valitud Parlamendi liikmeks igast valimisringkonnast.
Seejuures ei saa olla valitud isik, kes:
a)on kaotanud valija kvalifikatsiooni käesoleva akti mingi määruse alusel; või
b)on 1908.a. Maksejõuetuse Akti mõttes maksejõuetu võlgnik ja ei ole mainitud akti alusel rehabiliteeritud; või
c)on Seadusandliku nõukogu liige; või
d)on riigiteenistuja, või siis töövõttjaks.
2)Naissoost isik ei saa olla jäetud ilma õigusest olla valitud Esindajatekoja liikmeks soo või perekonnaseisu tõttu, nõnda nagu ka istungitel osalemise ja Koja liikmena hääletamise õigusest, sõltumata mingitest vastupidiselt määrustest, milliseid võib sisalduda mingis teises aktis.
3)Käesoleva akti eesmärkidel on alljärgnevatel mõistetel järgnev tähendus:
“riigiteenistuja” – igasugune isik, kes asub Uus-Meremaa riigiteenistuses, või keegi isik, kes asub mingil ajutiselt või alaliselt Uus-Meremaa Krooni või Kindral-Kuberneri poolt määratud või korraldusega ametis, milline tehtud nende volituste piires, või Uus-Meremaa Valitsuse ametisiku määramisel või korraldusega, mis antud oma volituste piires, mille eest töötasu makstakse Parlamendi poolt eraldatud vahenditest. Nende hulka ei kuulu:
a)isikud, kes on Täitevnõukogu liikmed; aga samuti
b)Esindajatekoja Spiiker ja Esindajatekoja komisjonide juhatajad; aga samuti
c)Tema Kõrguse maa- ja merejõudude, või miilitsa , või territoriaalvägede ohvitserid (erandiks miilitsa või territoriaalvägede ohvitserid, kes saavad aastatasu või alalist sissetulekut); aga samuti
d)igasugused isikud, kes on ainult mingi ülikooli nõukogude liikmed; nagu ka
e)Kindral-Kuberneri või Kindral Kuberneri Nõukogus määratud komisjonide liikmed; kusjuures, juhul, kui Parlamendi liige on määratud komisjoni liikmeks, siis temale makstakse sõidukulude hüvitamise korras hüvitust summas, mis ei ületa ühte naela ööpäevas, peale hobustega, raudteel, aurikul jne. sõidu kulusid.;
“ ettevõtja ” – on igasugune isik, kes iseseisvalt või koos teistega , otse ja kaudselt , kuid mitte mingi registreeritud või inkorporeeritud kompanii või inkorporeeritud organisatsiooni liikmena on huvitatud mingi lepingu või kokkuleppe sõlmimisest Tema Kõrgusega, või kellegi ametiisikuga, või Uus-Meremaa Valitsuse ametkonnaga, või mingi isikuga Uus-Meremaa riikliku teenistuse nimel ja arvel, mille alusel sellele isikule makstakse välja ühe rahandusaasta jooksul riigi vahenditest summas, mis ületab viiskümmend naela; kuid selle arvu hulka ei kuulu ja see määrus ei laiene alljärgnevalt mainitud isikute ja lepingute üle.
a)iga isiku üle, kellele tuleb üle mingi lepingu või kokkuleppe täitmise kohustus seoses abiellumisega või siis jaotamise, legaadi [testamendi korraldus], või täitja kohustuste ülekandmine testamendiga või pärandi tombu administraatorina kuni kaheteistkümne kuu möödumiseni kohustuste ülemineku ajast;
b)igasugusele lepingule, mis sõlmitud kirjalikult Krooni poolt omastatavale mingile varale või õigusele mingi kinnisvara suhtes; seejuures igasuguse sellise lepingu koopia tuleb esitada Parlamendi mõlemate kodade büroole peale lepingu sooritamist kolmekümne päeva jooksul, kui Parlamendil on istungjärk, või kui Parlament koos ei istu, siis kolmekümne päeva jooksul peale lähima istungjärgu avamist,
c)rahaliste laenude või selliste lepingute tagamiseks lepingute kohta;
d)kulutuste trükkimise lepingute üle, mille üle tuleb maksta üle viiekümne naela, kui leping oli sõlmitud peale avalikku konkurssi.
16.Parlamendi liikmed ei kaota oma kohti Parlamendis nende määramisel või teenistusse asumisel mere- või maavägede koosseisu. – 1)Sõltumata vastupidist väitvatest määrustest, mis sisalduvad käesolevas aktis, ei jää Esindajatekoja liikme koht vakantseks ja mitte ükski isik ei kaota õigust olla valitud Esindajatekotta järgmistel põhjustel:
a)astumine Tema Kõrguse maa- ja merevägede koosseisu, mis loodud teenistuseks väljaspool Uus-Meremaa piire ;
b)mainitud vägedes ohvitseriks või alamohvitseriks määramisel;
c)mainitud vägede koosteisus teenimise eest tasu saamisel.
2)Mitte ühtegi isikut, kes on astunud mainitud vägede teenistusse või määratud maa- ja merevägede ohvitseriks või allohvitseriks (seni kui nad asuvad Esindajatekoja liikmed või aasta jooksul peale seda, kui ta lakkab sellisena olemast), ei tule lugeda riigiteenistujaks või ettevõttjaks, sõltumata sellest, et ta saab tasu oma teenistuse eest relvastatud jõududes.
17. Trahv Koja istungitest osalemise eest peale kvalifikatsiooni kaotust. – Iga Parlamendi liige, kes on kaotanud käesoleva akti §15 1punkti “c” ja “d” alapunkti sätestatud määruste alusel kvalifikatsiooni, ja kes võtab osa istungist või hääletamisest peale seda kui tema koht osutus vakantseks käesoleva akti §23 “f” lõigus toodud määruse alusel, teades, et ta sel viisil kaotas kvalifikatsiooni, või sellest, et tema koht jäi sel viisil vakantseks, kuulub trahvimisele iga selliselt osaletud päeva eest, mil ta osales või hääletas, kuni viiekümne naelase trahviga.
18.Valijate nimekirjast ebapiisavate põhjustega kustutamine. – Iga isik, kellel on valija kvalifikatsioon, kelle nimi on kantud valijate nimekirja, ei saa olla ilma jäetud kandidaadina esinemise õigusest või olla mingi valimisringkonna poolt valitud, vaid sel põhjusel, et ta ei ole valijana registreeritud, kui ta nimi ei ole tema süü tõttu nimekirjast kustutatud; kuid igal sellisel juhul peab selline isik valimisi läbiviivale ametiisikule esitama üheaegselt avalduse nõustumise selles, et olla kinnitatud kandidaadina ja samuti ametliku avalduse sellest, et ta ei kaotanud valija kvalifikatsiooni selles ringkonnas, milles ta oli varem registreeritud käesoleva akti või muu akti määruste alusel, ja et ta jätkab sellise kvalifikatsiooni valdamist ja et ta nimi oli mainitud ringkonna valijate nimekirjast kustutatud mitte enda süül.
19.Mitte ettenähtud nimekirja kandmise tagajärjed. – Kellegi isiku kandidaadina kinnitamine või Parlamendi liikmeks valimine ei saa olla pandud vaidluse alla sellel põhjendusel, et omades õigust olla registreeritud mingi ringkonna valijana, ta ei olnud registreeritud selle ringkonna valijana, vaid oli registreeritud mingi teise ringkonna valijana.
20.Parlamendi liige, kes lakkab olemast valija. – Iga Parlamendi liige, kes lakkab olemast valijate nimekirjas, ei kaota ainult sellel põhjusel õigust olla Parlamendi liige.
21.Parlamendi liikmetel on keelatud asuda riigiametitesse. – 1)Parlamendi liige ei või aasta jooksul, peale seda kui ta lakkab olemast Parlamendi liige, olla määratud riigiametisse; kui ta sellise määramise vastu võtab, siis teda tuleb trahvida iga riigiametis oldud päeva eest kuni viiekümne naelase trahviga.
2)Määrus ei puuduta mingil määral isikusse, kes on antud ajal Uus-Meremaa Pea Attorei ja kes võtab vastu Ülemkohtu kohtuniku ametikoha, või iga isiku kohta, kes võtab vastu Uus-Meremaa Ülemkomissariks määramise.
22.Trahvide suhtes tehtud otsuste edasikaebamise kord. – Iga isik võib algatada asja igas kohtus, millel on vastav jurisdiktsioon, mingi trahvi , mis on tehtud käesoleva akti §17 ja §21alusel, summa tagastamiseks, tingimusel, et, trahvi tagastamise asi oleks algatatud aasta jooksul, trahvi tegemisest ja mitte hiljem.
Vakantsid
23.Vakantsi avanemine. – Parlamendi liikme koht vabaneb:
a)kui ta kogu Peaassamblee istungjärgu jooksul puudub Koja loata istungitest; või
b)kui ta annab tõotuse, või teeb avalduse või tunnistab mingil moel oma ustavust, kuulekust või poolehoidu mingi välisriigi- või suurriigi suhtes; või
c)kui ta sooritab või aitab kaasa mingisugust akti sooritada või annab mingi akti läbiviimiseks nõusoleku, mille tõttu ta võib saada mingi välis- või suurriigi alamaks või kodanikuks, või omistab mingi välis- või suurriigi õigusi, privileege või immuniteedi; või
d)kui ta on pankrotiseaduse mõttes maksujõuetu võlgnik; või
e)kui ta on avalike rahade raiskaja, või mõistetud süüdi surmanuhtlusega või vähemalt kaheks aastaks sunnitööga karistatavas süüteos, või mõistetud süüdi valimistega seotud ebaseaduslike tegude eest; või
f)kui temast saab käesoleva akti §15 määratletud mõttes ettevõtja või riigiteenistuja; või
g)kui ta loobub oma kohast, esitades oma käega kirjutatud avalduse Koja Spiikerile, või Kindralkubernerile, kui Spiikerit ei ole või kui teda Uus-Meremaal ei ole, või kui liige, kes oma kohast loobub on ise Spiiker; või
h)kui valimiste asju arutav kohus tunnistab valimisi puudutava petitsiooni alusel tema valimise kehtetuks;
i)surma puhul; või
j)kui ta muutub psüühiliselt puudulikuks, nõnda nagu on sellest alljärgneva paragrahviga sätestatud; või
k)kui Koja komitee tunnistab tõestatuks, et ta tegutses komisjoni tasu või muu hüvituse eest agendi või omaniku või mingi teise isiku nimel, kes oli huvitatud antud Kroonile kuuluva maatüki ostust või omandamisest.
24.Juhul, kui Koja liige muutub psüühiliselt puudulikuks. – 1)Kui Koja liige saabub psühhiaatria kliinikusse või mõnda teise analoogilisse asutusse ja tunnistatakse seal psüühiliselt mittetäisväärtuslikuks mingi kehtiva seaduse alusel, mis puudutab psüühiliselt mittetäisväärtuslikke, siis kohus või isik, kelle korraldusel ja samuti arst, kelle juuresolekul selline Koja liige oli vastu võetud ning kliinikusse jäetud, nagu ka kliiniku juhataja või mõni teine isik, kes kliiniku või analoogilise asutuse eest vastutab, peab sellest kohemaid teavitama Koja Spiikerit.
2)Spiiker annab saabunud meditsiinilise tõendi psühhiaatriliste kliinikute peadirektorile, kes Spiikeri juhtnööride järgi, peab koos arstiga viivitamatult külastama Koja liiget, kelle suhtes on välja antud arstitõend, vaatama ta üle ja kandma Spiikerile ette, et kas ta tõesti ei ole terve mõistuse juures.
3)Kui arsti ettekandes teatatakse, et antud Koja liige on psüühiliselt mittetäisväärtuslik, siis Spiiker peab, alates ettekande tegemisest, kuue kuu jooksul, kui antud ajal toimub Parlamendi istungjärk, aga vastasel juhul – võimalikult lühikese aja jooksul peale lähimat Koja istungit, tegema psühhiaatriliste kliinikute peadirektorile ja mainitud arstile või mõnele teisele arstile ettepaneku, et nad Spiikeri korraldusel uuesti külastaksid ja vaataksid üle Koja liikme; kui nad uuesti kannavad ette, et ta ikka veel ei ole terve mõistuse juurde tulnud, siis Spiiker peab mõlemad ettekanded esitama Esindajatekojale, mille järel antud Koja liikme koht muutub vakantseks.
4)Arst, või kliiniku juhataja, või isik, kes on vastutav psühhiaatrilise kliiniku või muu asutuse, milles hoitakse sellist Koja liiget, teadlikult rikub käesoleva paragrahvi määruseid, kuulub karistamisele kuni saja naelase trahviga, mis võib Ülemkohtusse esitatud hagi alusel olla tagastatud koos kohtukuludega.
25.Mõnedel juhtudel peab registraator teatama vakantsi avanemise põhjustest. – 1)Registraator või kohtu klerk, kelle otsusega on mingi Koja liige kuulutatud pankrotis olevaks, või on kulutatud avalike rahaliste vahendite raiskajaks, või on süüdi mõistetud mingi kuriteo sooritamises, nii, nagu on ülalpool toodud, või mingite ebaseaduslike toimingute eest, peab 24 tunni jooksul peale sellise otsuse tegemist, väljakuulutamist või süüdimõistmist, teavitama sellest Koja Spiikerit või Kindralkuberneri, kui Spiikerit ei ole või kui Spiiker ei asu Uus-Meremaal.
2)Iga registraator või klerk, kes sellist teatist ei saada, sooritab õigusrikkumise ja kuulub karistamisele kuni viie naelase rahatrahviga iga ärasaatmise tähtajast möödalastud päeva eest.
26.Sündide ja surmade registraator on kohustatud teatama Spiikerile Koja liikme surmast. – 1)Sündide ja surmade registraator, kes registreerib Parlamendi liikme surma, peab 12 tunni jooksul, peale sellise surma registreerimist teatama sellest telefoni teel Spiikerile või Kindralkubernerile, kui Spiikerit ei ole või kui Spiiker asub väljaspool Uus-Meremaad.
2)Iga registraator, kes ei täitnud antud nõudmist kuulub karistamisele viie naelase trahviga iga päeva, või päeva osa eest, milline on tema poolt mööda lastud mainitud teate tegemise tähtajast.
27.Mitte ükski Parlamendi liige, kes on valitud ühest ringkonnast, ei saa olla valitud mingi teise ringkonna vakantsi täitmiseks. Erandiks üldvalimised, ühe Koja liige mingist ringkonnast ei saa olla valitud teise ringkonna vakantsi täitma; juhul, kui ta, olles ühe ringkonna poolt Koja liige, tema nõusolekul ta valitakse mingi teise ringkonna poolt, siis mõlemad kohad muutuvad vakantseks.
II Osa
Valimiste ettevalmistamine
Valijate kvalifikatsioon
28.Täisealiseks saanud isikute kvalifikatsioon. – 1)Parlamendi liikmed valitakse igas valimisringkonnas Uus-Meremaa elanike häältega, kellel on antud ringkonnas järgmine kvalifikatsioon, ja nimelt:
a)igal isikul, kes on seaduslikult kantud antud ringkonna eksisteerivasse valijate nimekirja, kuivõrd ta vastab varalise tsensuse nõuetele, seni, kui see isik säilitab vajaliku kvalifikatsiooni;
b)igal isikul, kes on seaduslikult kantud antud ringkonna eksisteerivasse valijate nimekirja, nii nagu see on nähtud ette alljärgnevas punktides.
2)Iga isik, kes on jõudnud täisikka, kes elab Uus-Meremaal vähemalt ühe aasta, aga antud valimisringkonnas vähemalt kolm kuud, mis eelneb vahetult antud ringkonna valijaks registreerimise avalduse esitamisele, ja kes on sünnilt briti alam või naturalisatsioonilt Uus-Meremaalane, omab õigust, pidades kinni käesoleva akti määrustest, olla registreeritud antud ringkonna valijaks;
Kusjuures maoorid (väljaarvatud segarassist isikud) ei oma õigust käesoleva punkti alusel olla valijana registreeritud.
3)Käesoleva akti kõikidel eesmärkidel loetakse isik elavaks selle ringkonna piirides, kus asub tema tavaline elukoht, sõltumata ajutisest, igasuguse ajalõigu kestel äraolekust, kui ta viibib Tema Kõrguse mere- või maavägede otseses teenistuses või kellegi teisena nende vägede juures, kui selline isik on tegevteenistuses, aga samuti sõltumatult äraoleku ajast, mis seotud Valitsuse või Parlamendi ühe koja liikmeks olekuga.*
(*Valimisseaduse ülejäänud osa käsitleb valimiste läbiviimise üksikasju. Allpool tuuakse veel vaid mõned IV Osa paragrahvid , mis puudutavad maoori esindatust.)
IV Osa
Maooride esindatus
180.Valida tuleb neli maoorist liiget. – 1)Lisaks Esindajatekoja 76 liikmele, mis mainitud käesoleva akti kolmandas paragrahvis, peavad neli maoorist Koja liiget esindama Uus-Meremaa maoori suguharu .
2)Sellised liikmed valitakse maooride häältega, kes asustavad maoori valimisringkondi, milliseid mainitakse allpool.
181.Segarassist isikute ja maooride diskvalifitseerimine. – 1)Segarassist isik, kes on registreeritud käesoleva akti II osa määruste alusel või kes olles sellisel viisil registreeritud, võttis eelneva 12 kuu jooksul osa valimistest käesoleva akti III osa määruste alusel, ei oma õigust osaleda Parlamendi liikmete valimistest selle käesoleva akti osa määruste alusel.
2)Maoori, kes ei ole terve mõistuse juures, või maoori, kes on mõistetud mingis Tema Kõrguse valduses süüdi surmanuhtlusega või vanglakaristusega, mis pikem, kui aasta, või on süüdi mõistetud kui Uus-Meremaa avalike rahaliste vahendite raiskaja, või on süüdi mõistetud korra kaitse seaduse alusel karistatavate kuritegude eest kui isik, kes ei oma kindlat tegevusala ning rikkus korda, või kui hulkur ja kelm, kui selline õigusrikkujale ei antud armu või ei kandnud karistust ära, millisele ta oli mõistetud sellise kuriteo eest, ei oma õigust osaleda hääletamisel.
3)Ülemkohtu registraator või selle kohtu klerk, kus mingi isik ülalpool mainitud õigusrikkumistes süüdi mõisteti, peab hiljemalt kuu viiendaks päevaks, mis järgneb süüdimõistmisele, teatama selle valimisringkonna, milles rikkuja varem elas, tema nime, tavalise elukoha aga samuti tegevuse või tundemärgid, samuti ka kuriteo, mille eest ta on süüdi mõistetud valimisi korraldavale ametiisikule.
4)Iga maoori nimi, kes on ilma jäetud valimistest osalemise õigusest ülalpool toodud alustel, peab olema valimisi korraldava isiku poolt kantud vastavasse nimekirja ja sellise nimekirja koopia peab olema antud igale valimisi korraldava ametiisiku asetäitjale, kes juhatavad valimiste läbiviimisel, nii, nagu see on all pool ette nähtud.
182.Maoorist valijate kvalifikatsioon. – Iga täisealiseks saanud maoori, kes ei ole käesoleva akti alusel kaotanud oma kvalifikatsiooni, omab õigust osaleda igasugustel Parlamendi liikmete valimistel valijana selle maoori valimisringkonna poolt, milles ta elab.
183.Maooridest Parlamendiliikmete kvalifikatsioon. – Iga selline valija omab kvalifikatsiooni, mis on vajalik et olla valitud Parlamendi liikmeks mingi maoori valimisringkonna poolt.
184.Parlamendi liikmed ei saa olla valitsuse organite tasustatavatel ametikohtadel. – 1)Parlamendi liige, kes on valitud käesoleva akti selle osa alusel, ei saa olla määratud mingile tasustatavale ametikohale Uus-Meremaa riigiorganites seni, kui ta on Parlamendi liige.
2)Kui mingi selline liige enne oma valimist asub mingil ülalpool mainitud tasustataval ametikohal, siis tema ametikohal makstavat töötasu, või hüvitist ei saa suurendada ega vähendada ajal, mil ta on Parlamendi liige.
3)Käesoleva paragrahvi määrusi ei rakendata juhul, kui ollakse ametis Täitevkomitees või määratud nõunikuks või Täitevkomitee assessoriks, või siis sellega seotud organis, võrdselt nagu töötasu saamise juhtudel vaid selle koha eest või sellise määramise eest, kui sellise koha või määramise ametikohustusi viiakse ellu tavalise vastutava juhtimise korras.
185.Maooride valimisringkonnad; liikmete arv. – 1)Käesoleva akti selle osa eesmärgi teostamiseks jaotatakse Uus-Meremaa neljaks maoori valimisringkonnaks, kusjuures, neist igaühest valitakse üks Esindajatekoja liige.
2)Valimisringkondade nimetused on järgmised:
Põhja maoori valimisringkond;
Ida maoori valimisringkond;
Lääne maoori valimisringkond;
Lõuna maoori valimisringkond.
3)Tšatami saared loetakse Lääne maoori valimisringkonda kuuluvaks.
4) Kindralkuberner võib igal ajal oma proklamatsiooniga muuta maoori valimisringkondade piire; sellised piirid kuuluvad aegajalt muutmisele, millest tuleb vastavas teates kuulutada ja neid loetakse mainitud maoori valimisringkondade piirideks, samuti, nagu need oleksid määratletud käesoleva akti selle osaga.
5)Isik, kes on mingi sellise ringkonna piire muutva proklamatsiooni väljakuulutamise hetkeni valitud mingi maoori valimisringkonna poolt piirkonna saadikuks Parlamendis, loetakse ja peetakse (kui ta muudes suhetes ei ole kvalifikatsiooni kaotanud) sellise maoori ringkonna saadikuks, mille piiride muutmisel, millised kuulutab Kindralkuberner välja proklamatsioonis, antud saadik sai ka nende esindajaks nagu ta oleks algselt nende valimisringkonna poolt valitud.
186.Valimiste läbiviimise kord maoori valimisringkondades. – 1)Kõik maooridest Parlamendiliikmete valimised viiakse läbi alljärgnevate reeglite järgi:
a)iga valimisringkonna jaoks määratakse üks valimisi korraldav ametiisik. Mainitud ametiisik võib määrata mingite selliste valimiste läbiviimiseks sellise ametiisiku asetäitja, millist ta peab valimiste edukaks läbiviimiseks igas valimispunktis vajalikuks;
b)iga selline valimisi korraldav ametiisik või tema asetäitja võib igal ajal enne valimiste lõppemist kirjaliku korraldusega määrata enda asemele kellegi oma kohuseid täitma, kui ta haiguse või muu vabandava põhjusega ei saa täita oma ametikohustusi;
c)iga isik, kes on sellises korras määratud, täites kõiki valimisi korraldava ametiisiku või selle asetäitja funktsioone valdab ametisse volitatud ajal ka kõiki nende õigusi ja kohustusi;
d)iga valimisi korraldav ametiisik ja tema asetäitja aga ka ülalpool korras määratud isik, peab enne oma kohustuste täitmisele asumist kohtuniku või postkontori juhataja ees tegema ja allkirjastama avalduse “vorm 1” alusel, mis on kehtestatud käesoleva akti Teises Lisas;
e) Kindralkuberner kehtestab igas valimisringkonnas valimispunktid ja teated nende punktide asukohast avaldatakse väljaandes “Kahiti” ja “ Teataja ” hiljemalt 8 päeva enne kandidaatide esitamise kuupäeva;
f)valimispunkti ei saa luua, kui:
1)Kindralkuberner ei ole veendunud, et antud punktis saavad vähemalt kümme inimest üheaegselt hääletada;
2)valimispunkt asub ruumis, või samas ehituses, kus on lubatud kääritamise teel saadud alkohoolsete jookide müük;
g)Kindralkuberner võib anda korralduse, et hääletamine oleks läbi viidud mingi algkooli ruumides; igal sellisel juhul on kooli komitee kohustatud andma valimisi korraldava isiku kasutusse kooli ruumid valimistele eelneval päeval alates kella kuueteistkümnest, kuni kella kahekümneni valimistepäeval;
h)kasutatud kooli ruumide koristamine ja nende kasutamisega tekitatud kahjude kõrvaldamise kulud makstakse kinni valimisi korraldava ametiisiku poolt Parlamendi poolt valimisteks eraldatud summade arvel;
i)peale mingis ringkonnas valimiste väljakulutamist kuni nende lõppemiseni ei saa luua uusi lisavalimispunkte; ei saa midagi muuta isegi antud valimisringkonnas olemasolevates valimispunktides, kui ainult ei selgu, et mingi punkti ei saa sel eesmärgil kasutada või kui ei saa seal valimisteks vajalikke ümberkorraldusi teha;
j) eeskirju väljaandev klerk, annab Kindralkuberneri korraldusel käesoleva akti Teise Lisa “vorm 2” alusel välja eeskirja, mis näitab täpselt kandidaadi esitamise tähtaja ja koha, aga samuti ka päeva, kui see on nõutud, mil toimub hääletamine;
k)ettekirjutus peab olema saadetud igale valimisi läbiviivale ametiisikule; selle tekst peab olema avaldatud väljaannetes “Kahiti” ja Teataja” ja pandud avalikes kohtades välja, mis on määratud kindlaks valimisi korraldava ametiisiku poolt.
1)iga täisealiseks saanud maoori, kes ei ole kaotanud oma kvalifikatsiooni käesoleva akti §181 alusel, võib olla tema nõusolekul esitatud maoori valimisringkonna poolt valimise kandidaadiks käesoleva akti Lisa kahe “vorm 3” alusel, mis allkirjastatud vähemalt kahe antud ringkonna valija poolt ning nende poolt valimisi korraldavale ametiisikule esitatud nõnda, et see satuks ta kätte hiljemalt kandidaatide esitamise päeva keskpäevaks;
m)iga sellise isiku kandideerimiseks nõusolek võib olla teatatud valimisi korraldavale ametiisikule posti teel saadetud kirjaga , või lisatud kandidaadi esitamise dokumentidele, või antud edasi telegrammina; viimasel juhul see loetakse üleantuks ettenähtud ajal, kui teade sellest saabub telegraafi jaoskonda ülalpool toodud tähtajaks;
n)iga kandidaat peab olema kantud spetsiaalsele lehele selliselt, mis valimisi korraldava ametiisiku poolt tagab tema isiku tuvastamise;
o)mitte ükski valija ei või esitada üle ühe kandidaadi;
p)peale seda kui kandidaatide esitamine on lõppenud, peab valimisi korraldav ametiisik viivitamatult teatama esitatud kandidaatide nimed valimisi korraldavale Peaametiisikule Wellingtonis telegrammi või muul kiirel viisil; valimisi korraldav Peaametiisik peab viivitamatult kandidaatide nimekirja avaldama väljaannetes “Kahiti” ja “Teataja”;
q)iga kandidaat või tema volitatud isik peab koos kandideerimise nõusoleku tõendiga minema valimisi korraldava ametiisiku juurde ja andma talle üle hoiule kümne naelase rahasumma; see summa jääb ametiisiku kätte kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni;
r)kui kaotuse saanud kandidaadi häälte üldhulk moodustab võitnud kandidaadi üldhäältest vähema kui veerandi, siis hoiule antud kümme naela laekuvad Konsolideeritud fondi; muul juhul, ja ka juhul kui kandidaat võtab oma kandidatuuri tagasi, allpool toodud korda järgides , tagastatakse see summa sellele isikule, kes selle tõi;
s)iga kandidaat võib oma kandidatuuri võtta tagasi hiljemalt kandidaatide esitamise päeva kella kaheteistkümneni, andes üle või saates posti teel valimisi korraldavale ametiisikule avalduse, mis on koostatud kooskõlas käesoleva akti Lisa kahe “vorm 4”; see avaldus peab olema kandidaadi poolt allkirjastatud ja allkiri peab olema kinnitatud kohtuniku või postkontori juhataja poolt;
t)valimisi korraldav ametiisik teatab sellistest kandidatuuride tagasi võtmistest viivitamatult valimisi korraldava Peaametiisikule telegrammi või muul kiirel viisil;
u)kandidaat, kes on sellisel viisil andnud avalduse, jäetakse ilma võimalusest olla valitud ja valijad ei pea tema poolt hääletama;
v)kui on esitatud vaid üks kandidaat, siis valimisi korraldav ametiisik kulutab valimisteks määratud päeval, või enne seda päeva, avalikult välja, et antud kandidaat on valitud ettenähtud viisil;
w)isikute nimed, kes on sel viisil valituks kuulutatud, peavad olema kantud valimiste läbiviimiste ettekirjutusse kui ettenähtud moel ja eeskirjadest kinni pidades valitud isikud; selline ettekirjutus saadetakse tagasi mainitud ametiisiku poolt ettekirjutusi väljaandvale klergile ja saadetakse viimase poolt Spiikerile; valimisi läbi viiv ametiisik paneb viivitamatult teate valimiste tulemustest väljaannetesse “Kahiti” ja Teataja”.
x)kui ettenähtud viisil oli esitatud üle ühe kandidaadi, siis valimisi korraldav ametiisik kuulutab viivitamatult välja päeva, mil valimised peavad toimuma, aga nimelt selle päeva, mis on näidatud ülalpool toodud ettekirjutustes; sel päeval viiakse valimised läbi kohtades, mis on ülalpool toodud korras mainitud, alates hommikul kella üheksast ja lõppevad samal päeval kell kuusteist, kui valimisi korraldavalt ametiisikult ei saabu muid korraldusi;
y)kui ülalpool toodud korras tuleb viia läbi hääletamine, siis valimisi korraldav ametiisik peab viivitamatult korraldama käesoleva akti Lisa kahe “vorm 5” alusel valimisbülletäänide trükkimise ja seejärel varustama iga valimisi korraldava ametiisiku abi selliste bülletäänide piisava kogusega, aga ka trükiste, kirjapaberi ja kirjatarvete, milliseid ta peab hääletamise edukaks läbiviimiseks vajaminevaiks;
z)valimisi korraldav ametiisik võib määrata sellise hulga klerke, kui palju neid on vaja hääletamise edukaks läbiviimiseks; ta peab samuti hoolitsema selle eest, et igale valimisi korraldavale ametiisiku asetäitjale oleks valimistepäeval appi antud keegi maoori või sega rassist isik (edaspidi nimetav abiliseks), kelle ülesandeks oleks aidata valimisi korraldavat ametiisikut hääletamise läbiviimisel ülalpool toodud korras, või muul viisil, millist selline asetäitja nõuab;
aa)iga kandidaat, või kui ta seda ei tee, siis see, kes ta esitas, võib, teatades sellest tema kirjaliku avaldusega, või tema allkirjaga avaldusega, määrata isikuid, kes kontrolliksid hääletamise läbiviimise õigsust, ühe isiku igasse hääletamise ruumi kohta, kes peavad seal olema hääletamise lõppemisel ja ainult sellel ajal kui loetakse iga kandidaadi poolt antud hääli;
bb)iga abiline, klerk või isik, kes kontrollib hääletamise õigsust, peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja, kohtuniku või postkontori juhataja juuresolekul tegema ja allkirjastama avalduse käesoleva akti Lisa teise “vorm 6” alusel; iga selline avaldus peab olema üle antud selle valimispunkti valimisi korraldava ametiisiku asetäitjale, mille juurde selline isik oli määratud, enne seda kui see isik hakkab täitma oma kohustusi;
cc)valimistepäeval sisenevad valijad hääletamise ruumi ühekaupa; iga valija peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja või tema abi ettepanekul nimetama täielikult oma nime, suguharu, “hapu” ja elukoha. Valimisi korraldava ametiisiku asetäitja (või tema abi, nagu on ülalpool mainitud) kirjutab üles saadud vastused valimisbülletääni kaanele, peale seda tehakse valijale ettepanek nimetada selle kandidaadi nimi, kelle poolt ta soovib hääletada; peale seda kui valija on seda teinud, kirjutab valimisi läbiviiva ametiisiku asetäitja valimisbülletääni selle kandidaadi nime, pannes seejuures alla oma allkirja või initsiaalid , aga seejärel ta annab bülletääni oma asetäitjale, kes kui tunnistaja kirjutab samuti sinna oma allkirja või initsiaalid;
dd)igale sellisele valimisbülletäänile märgib valimisi korraldava ametiisiku asetäitja numbri (nn järjekorra number), milline peab vastama selle esikaanel asuvale numbrile; numeratsioon algab sellest valimisbülletäänist, mis oli antud esimesena ja millele on kirjutatud number 1, ja nõnda järjekorras kõigil bülletäänidel, mis antakse hiljem; sel moel ei saa nii juhtuda, et ühes valimiste läbiviimise ruumis oleks kaks ühesuguse numbriga bülletääni;
ee)enne seda, kui fikseerida ülalpool toodud korras hääle andmine võib valimisi korraldava ametiisiku asetäitja või tema abi esitada häält andma asunud isikule mingi allpool mainitud küsimus või kõik loetletud küsimused:
(1)Kas Te tõesti olete maoori (valimisringkonna nimi) elanik?
(2)Kast Teil on juba kahekümne esimene eluaasta täitunud või Te olete vanem?
(3)Kas Te hääletasite käesolevatel valimistel juba oma nime, või mingi teise nime all?
(4)Kas Te olete kantud mõnda eurooplaste valimisnimekirja?
(5)Kas Te olete käesoleva akti 181 paragrahvis loetletud alustel jäetud ilma hääleõigusest?
ff)kui esimesele kahele küsimusele ei ole saadud jaatavat vastust, aga kolmandale, neljandale ja viiendale eitavat, siis isik, kelle poole selliste küsimustega pöörduti, ei saa hääletada;
gg)mitte ühelgi isikul, kes ei ole valimas, ei lubata jääda hääletamise ruumi, erandiks valimisi korraldav ametiisiku asetäitja, tema abi ja klerkide, aga samuti sellise hulga politseinikke, millist peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja korra tagamiseks vajalikuks;
hh)keegi ei tohi hääletamise läbiviimise ruumis rääkida valijatega nii enne kui ka peale hääle andmist, erandiks valimisi korraldav ametiisik või tema abi, kes võivad esitada neile lubatud küsimusi ja nad võivad anda valijatele üldisi juhiseid, mis aitavad neil orienteeruda hääle andmise protseduuris.
2)Iga isikut, kes rikuvad käesoleva paragrahvi alapunktides gg) või hh) toodud määrusi, karistatakse kuni kahekümne naelase rahatrahviga iga rikkumise eest ja ta võib valimisi korraldava ametiisiku korraldusel olla viivitamatult eemaldatud hääletamise ruumist.
187.Maoorile, kes on palgatööl, peab olema võimaldatud hääletamisest osavõtt. – Iga isik, kelle teenistuses asuvad maoorid, kellel on õigus valimistest osa võtta, peab temale võimaldama mõistlikul viisil seda õigust teostada; iga tööandja , kes seda reeglit ei täida, karistatakse kuni viie naela suuruse rahatrahviga.
188.Häälte lugemine. – 1)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab, kui see osutub peale häälte andmist võimalikuks, valimiste punktis, mille juhataja ta on, asuma igale kandidaadile antud häälte lugemisele, mille juures viibivad valimiste läbiviimise eeskirjadele vastavust kontrollivad isikud, kui nad seda soovivad, aga ka abi ja klerkid (kui need on), lubamata kedagi teist ruumi; kohe peale häälte lugemist teatab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja temale usaldatud valimisjaoskonna hääletamise tulemused.
2)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab kohe peale valimistulemuste selgumist temale usaldatud valimisjaoskonnas, viivitamatult neist teatama telegrammi teel või muul kiirel viisil valimisi korraldavale ametiisikule.
3)Peale seda peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja koostama antud häälte üldnimekirja, kus on igale kandidaadile antud hääled eraldi märgitud, iga selline nimekiri peab olema kinnitatud valimisi korraldava ametiisiku asetäitja ning ta abi poolt, aga ka valimiste läbiviimise eeskirjadele vastavust kontrollivad isikud oma allkirjadega, kui nad on kohal ja soovisid seda teha.
189. Dokumendid peab pakkima spetsiaalsetesse pakkidesse. – Valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab pakkima kokku kõik valimisbülletäänid (nii kasutatud, kui ka kasutamata), kantseleitarbed ja hääletamisse puutuvad dokumendid (sealhulgas eelnevas paragrahvis mainitud nimekiri), ning märkima sellele pakile vajalikud pealkirjad ja pitseerima ning andma üle valimisi korraldavale ametiisikule.
190.Valimistulemuste väljakuulutamine. – 1) Võimalikult kiiresti, peale hääletamise lõppemist, peab valimisi korraldav ametiisik valimiste õigsust kontrollivate isikute kohalolekul, kui nad seda soovivad, tegema kindlaks iga kandidaadi poolt antud häälte hulk ja allkirjastama teatise ja deklaratsiooni kandidaatide poolt saadud häälte arvust, aga seejärel kuulutama valituks selle kandidaadi, kelle poolt on antud enim hääli; valimisi korraldav ametiisik peab käituma valimiste läbiviimise läbiviimisel nõnda, nagu on sätestatud käesoleva akti §186 punkti “w” määrustega, ja avaldama valimiste tulemuste kohta teatise väljaannetes “Kahiti” ja “Teataja”.
2)Kui kaks ja enam kandidaati said ühesuguse arvu hääli, siis valimisi korraldav ametiisik annab otsustava hääle.
191. Volitused korra hoidmiseks. – 1)Valimisi korraldav ametiisik või tema asetäitja võivad oma äranägemise järgi määrata korra hoidmiseks piisava hulga ametiisikuid, aga ka anda välja täitmiseks üldkohustusliku iseloomuga eeskirju, mis tagaksid tegeliku, korrapärase ja takistusteta hääletamise läbiviimise.
2)Kõik politseinikud peavad abi osutama valimisi korraldavale ametiisikule ja tema asetäitjale nende kohustuste täitmisel.
192.Hääletamise saladuse hoidmine. – 1)Iga ametiisik, klerk, valimiste läbiviimise õigsust kontrolliv isik, abi ja politseinik , kes viibivad valimispunktis, peavad selles valimispunktis pidama kinni hääletaja otsuse salajas hoidmise kohustusest; neil ei ole õigust kellegi, nii enne kui peale häälte andmise lõppu, teatada mingeid andmeid, mis võiksid rikkuda hääletamise saladust sellele, kellel ei ole selleks seaduslikku alust.
2)Mitte keegi, erandiks ülalpool loetletud isikud, ei tohi sekkuda või püüda sekkuda valija tegevusse sellel hetkel, mil ta oma häält annab, või muul viisil püüab teada saada teavet sellest, millise kandidaadi poolt valija hääletas või kavatseb hääletada, või teatada kunagi kellelegi igasugust teavet, mida ta valimispunktis kandidaadi kohta, kelle poolt mingi valija hääletas või kavatses hääletada, sai.
3)Iga isik, kes viibis häälte lugemise juures, peab hoidma hääletamise saladust ja ei tohi kellelegi mingit teavet anda sellest, millise kandidaadi poolt oli ühel või teise bülletääniga hääletatud.
4)Iga isiku üle, kes rikub käesoleva paragrahvi määrusi, mõistetakse kohut summaarses korras kahe kohtuniku poolt ja karistatakse kuni kuuekuulise vanglakaristusega koos sunnitööga või ilma selleta.
193.Variisikud [“tankistid”]. – 1)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja võib käesoleva akti alusel, ilma selleks spetsiaalset käsku omamata teha aresti alla võtmise ja kohtu alla andmise korralduse, iga isiku suhtes, keda ta kindlalt kahtlustab, et ta sooritas või püüdis sooritada valimispunktis õigusrikkumist, mis seisneb vale nime all hääletamises[teise isikuna esinemises].
2)Valimisi korraldav ametiisik peab algatama kohtuasja iga isiku vastu, keda kahtlustatakse selles, et ta esines teise isikuna või et ta aitas kaasa, ässitas või andis kellelegi valimiste ajal, mille läbiviimise eest antud ametiisik vastutab, võimaluse sooritada selline õigusrikkumine.
3)Iga isik, kes sooritas sellise õigusrikkumise või kes aitas kaasa, ässitas, või andis kellelegi võimaluse sellist õigusrikkumist sooritada, kuulub karistamisele kuni kaheaastase vanglakaristusega kas koos sunnitööga, või ilma.
4)Kohtumenetlust algatanud ja tunnistajaid kutsunud isiku kulutused, nagu ka kompensatsioon kulutatud aja ja tehtud töö eest, hüvitatakse kohtu poolt.
5)Iga isik sooritab õigusrikkumise, mis seisneb selles, et ta esineb teise isikuna, kui ta mingite valimiste ajal püüab hääletada teise isiku nime all, elava või surnud, või siis väljamõeldud nime all, või kui ta on juba nendel valimistel hääletanud, püüab uuesti ja oma nime all samadest valimistest osa võtta.
194. Valimistepäeval kehtib piiritust sisaldavate jookide müügikeeld – Maoori valimisringkonnas on mingil valimistepäeval keelatud kellelegi maoorile joovastavaid jooke müüa või teda joovastavate jookidega varustada; iga isik, kes rikub seda määrust , on karistatav kuni viie naelase rahatrahviga.
195.Eurooplastest Parlamendi liikmete kohta käivate määruste rakendatavus. – Käesoleva akti määrused, mis puudutavad eurooplastest Parlamendi liikmete valimist – on rakendatavad ka maoorist Parlamendi liikmete valimise puhul, kui need ei ole käesoleva akti määrustega, mis puutuvad maoori esindusse, vastuolus; kui need on nende määrustega vastuolus, siis tuleb neid tõlgendada sellises mõttes, et need on rakendatavad nende muudatustega, milliste hädavajalikkus on tingitud nende või teiste valimiste läbiviimise isesugusest korrast.
196.Maooridest valijate registreerimine. – 1)Käesoleva akti määrused, mis puutuvad valijate registreerimisse peavad, peale vajalike muudatuste tegemist, laienema ja olema kasutatavad käesoleva akti selles osas käsitletavate valijate registreerimisele.
2)Käesolev paragrahv jõustub päeval, millise määrab Kindralkuberner oma proklamatsiooniga.
197.Maooridest Parlamendi liikmete valimine. – 1)Kindralkuberner võib igal ajal oma käsuga Nõukogus, mis on avaldatud “Teatajas”, teha korralduse selleks, et Parlamendi liikmed, kes esindavad maoori valimisringkondi, oleksid valitud korras, mis on sätestatud käesoleva akti III osaga; pidades kinni käesoleva akti §180 - §185 määrustest, kõiki käesoleva akti määrusi tuleb rakendada tehes vajalike kohandusi selliste liikmete suhtes, aga ka valijatesse ning valimistesse mainitud valimisringkondades.
2)Kindralkuberner võib anda välja selliseid reegleid, millised võivad osutuda käesoleva paragrahvi määruste täitmiseks hädavajalikeks esimestel üldvalimistel peale sellise käsu avaldamist “Teatajas”, nii nagu ka järgnevatel valimistel mingis maoori valimisringkonnas.
***
Westminsteri statuudi vastuvõtmise akt
Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt.
[25 november 1947.a.]
Ja Uus-Meremaa Peaassamblee, mis on kogunenud Parlamendis, poolt võetakse tema võimuga vastu alljärgnev:
1.Käesolevat akti võib nimetada Westminsteri 1947.a. statuudi vastuvõtmise aktiks.
2.Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akt, mida nimetatakse Westminsteri 1931.a. statuudiks (selle tekst sisaldub käesoleva akti lisas), teine, kolmas, neljas, viies ja kuues jagu võetakse käesolevaga vastu ja mainitud jaod jõustuvad käesoleva akti jõustumise hetkel.
3. – 1)Mainitud Westminsteri 1931.a. statuudi neljanda jao mõtte teostamise eesmärgil on Uus-Meremaa poolne palve ja nõusolek mingi Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akti seadusena väljaandmiseks peab lähtuma Uus-Meremaa Parlamendi poolt ja mitte teisiti.
2)Igasugune Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akt, mis on vastu võetud peale Westminsteri 1931.a statuudi jõustumist ja kuni käesoleva akti jõustumiseni, kui eeldatakse, et teda hakatakse rakendama ka Uus-Meremaa suhtes või et see laieneb Uus-Meremaale selle seadusandluse osana , loetakse selle suhtes rakendatavaks ja sellele laienevaks kooskõlas selle sisuga, sõltumata sellest, et antud aktis ei sisaldu otseselt väljendatud avaldust sellest, et Uus-Meremaa pöördus palvega ja väljendas nõusolekut selle väljaandmiseks.
Lisa
Westminsteri 1931.a. statuut
Mõnede otsuste, mis tehtud Impeeriumi 1926, 1930 ja 11 detsembri 1931.a. Konverentsidel, elluviimise akt.
Silmas pidades, et Tema Kõrguse Valitsuse delegaadid Ühendatud Kuningriikidest, Kanada Dominioonis, Austraalia Liidus, Uus-Meremaa Dominioonis, Lõuna –Aafrika Liidus, Iirimaa Vabas Riigis, ja Falklandi saared Impeeriumi Konverentsidel, mis kokku kutsutud Westminsteris Jeesus Kristuse sünni aastast tuhande üheksasaja kahekümne kuuenda aasta suvel ja tuhande üheksasaja kolmekümnendal aastal suvel, nõustusid deklaratsiooni tegemise ning resolutsiooni vastuvõtmisega, mis on toodud näidatud konverentside aruannetes;
Silmas pidades seda, mis sünnis ja kõlbab kehtestada käesoleva akti sissejuhatuses , et kuivõrd Kroon on Briti Rahvaste Ühenduse vaba liidu sümboliks ja kuna nad on ühinenud ühises ustavuses Kroonile, siis Ühenduse kõigi liikmete kehtivate konstitutsiooniliste normidega ja nende omavahelistes suhetes seaduste muutmine, mis puudutavad troonipärimist või kuninglikke auastmeid ja tiitleid, on nüüdsest nõutav nõusolek kõikide Dominioonide Parlamentidelt, aga ka Ühendatud Kuningriigi Parlamendilt;
Ja silmas pidades, et kooskõlas maksvate konstitutsiooniliste normidega on mingi seaduse, mis vastu võetud Ühendatud Kuningriigi Parlamendi poolt, mõju nüüdsest ei laiene igale mainitud Dominioonile kui selle Dominiooni seadusandluse osa, teisiti, kui vaid selle Dominiooni nõudmisel ja nõusolekul;
Ja silmas pidades seda, et mainitud konverentside deklaratsioon ja resolutsioonide ratifitseerimiseks ja kinnitamiseks ning elluviimiseks on vaja, et Ühendatud Kuningriigi Parlamendi võimuga oleks koostatud ja väljaantud ettenähtud vormis seadus;
Ja silmas pidades, et Kanada Dominioon , Austraalia Liit, Uus-Meremaa Dominioon, Lõuna-Aafrika Liit, Vaba Iiri Riik ja Falklandi saared, igaüks eraldi, nõuaksid ja nõustuksid esitama Ühendatud Kuningriigi Parlamendile ülalpool mainitud küsimustes selliseid ettekirjutusi sisaldavat seadusandlikku akti, mis on toodud käesolevas aktis allpool;
Nii – siis, ja tänasest saab Tema Kõrgeaulise Kuninga poolt vaimulike ja ilmalike lordide ning kogukondade nõul ja nõusolekul, kes kogunenud praeguses Parlamendis, ja nende võimuga kehtestatakse järgnev:
1. Väljend “Dominioon” tähistab käesolevas seaduses ühte järgmistest Dominioonidest aga nimelt - Kanada Dominioon, Austraalia Liit, Uus Meremaa Dominioon, Lõuna Aafrika Liit, Iiri Vaba Riik ja Newfoundland.
2. Mitte ükski seadus ja mitte mingi seaduse määrus, mis on mingi Dominiooni Parlamendis vastu võetud peale käesoleva seaduse jõustumist, ei saa olla kehtetuks tunnistatud või jõudu mitte omavaks sel alusel, et nad on inglise õigusega või kehtivate määrustega või ka tulevase Ühinenud Kuningriigi Parlamendi seaduse või otsusega, mis ettekirjutatud kas määrusega, mis sellise seaduse alusel vastu võetud, kusjuures Dominioonide parlamentide õiguspädevusse kuulub õigus igasuguste selliste seaduste otsuste, ettekirjutuste, määruste tühistamiseks või muutmiseks sel määral, mil nad on Dominiooni õiguse osad.
3. Käesolevaga kehtestatakse ja kuulutatakse, et Dominioonide parlamendid valdavad täielikke seadusandlikke volitusi, nende poolt vastuvõetud eksterritoriaalsete seaduste [asukohariigi seadustele mittealluv, riikide vastastikusel kokkuleppel, eelisõigused] mõjuga. (?)
4. Ühinenud Kuningriikide Parlamendi ühegi seaduse kehtivus, mis peale käesoleva seaduse jõustumist vastu võetud, ei hakka laienema ja ei loeta laienevaks Dominioonile kui selle Dominiooni õiguse osa, kui vaid sellises seaduses ei ole spetsiaalset klauslit, et see Dominioon nõudis ja nõustus sellise seaduse vastuvõtmisega.
5. Kahjustamata ülal käesolevas seaduses toodud ettekirjutusi tuleb 1894.a. Kaubandusliku meresõidu seaduse §735 ja §736.,tõlgendada, kui vaid viidet mingi Briti valduse seadusandlusele ja see ei tähenda viidet Dominiooni parlamendile.
6. Kahjustamata üldiselt käesoleva seaduse ülaltoodud ettekirjutusi on 1890.a. Admiraliteedi Koloniaallaevade seaduse §4.mõju (millega kooskõlas nõutakse Tema Kõrguse äranägemisel teatud seaduste loomise õiguse reserveerimist või seadusesse edasilükkamatuse tingimuse lisamist), aga sarnaselt selle seaduse §7.nende osadega, mis nõuavad Tema Kõrgeaususe heakskiitu Kohtumenetluse Igasuguste reeglite nõukogus, et reguleerida Admiraliteedi koloniaalkohtute praktikat ja protseduure, katkeb igas Dominioonis seoses käesoleva seaduse jõustumisega.
7. 1)Miski selles seaduses ei pea tähendama 1867 – 1930.a. Briti Põhja – Ameerika seaduste või nende alusel antud mingite korralduste, ettekirjutuste, või määruste muutmist, parandamist või tühistamist.
2)Selle seaduse §2.määrused laienevad seadustele, mis vastu võetud ükskõik millises Kanada provintsis ja nende seadusandlike kogude õigusvõimele.
3)volitused, mis antud selle seadusega Kanada Parlamendile või selle provintside seadusandlikele organitele, piirduvad küsimustega, mis kuuluvad Kanada Parlamendi kompetentsi või vastavalt selle mingite provintside seadusandlikele organitele.
8. Miski selles seaduses ei pea tähendama volituste andmist Austraalia konstitutsiooni või konstitutsioonilise seaduse muutmiseks või Uus Meremaa Dominiooni konstitutsioonilise seaduse muutmiseks teisiti, kui kooskõlas õigusega, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.
9. 1)Miski käesolevas seaduses ei pea tähendama Austraalia Liidu Parlamendile antud õigust seadusandluse vallas mingites küsimustes, mis kuuluvad Austraalia Liidu osariikide kompetentsi ja mis ei kuulu Austraalia Liidu Parlamendi ja Valitsuse kompetentsi.
2)Miski käesolevas paragrahvis ei pea tähendama, et Austraalia Liidu Parlament ja Valitsus peaksid osa võtma Ühinenud Kuningriikide Parlamendi seadusandlikust tegevusest küsimustes, mis kuuluvad Austraalia Liidu osariikide kompetentsi ja ei kuulu Austraalia Liidu parlamendi ja Valitsuse kompetentsi, kõigil teistel juhtudel, kui konstitutsioonilise praktikaga kooskõlas, mis eksisteeris enne käesoleva seaduse jõustumist, pidi Ühinenud Kuningriikide Parlament teostama sellist seadusandlikku tegevust ilma sellise osavõtuta.
3)Käesoleva seaduse rakendamine Austraalia Liidus, mis on §4.ettenähtud, on nõudmine ja kooskõla tähendus kui Liidu Valitsuse või Parlamendi nõudmine ning nõusolek.
10. 1) Mitte ükski käesoleva seaduse järgnevatest paragrahvidest - §2., 3., 4., 5., 6., ei pea laienema Dominioonidele, mille suhtes antud paragrahvi rakendatakse kui selle Dominiooni õiguse osa, kui vaid selline paragrahv ei ole Dominiooni parlamendi poolt vastu võetud; iga selle Parlamendi seadus, mis võtab vastu käesoleva seaduse mingi paragrahvi, võib ette näha, et sellise vastuvõtmisega saab kehtivaks käesoleva seaduse jõul, või siis hoopis hilisemal tähtajal, mis näidatud vastuvõtmise seaduses.
2)Igasuguse sellise Dominiooni Parlament võib igal ajal annulleerida igasuguse paragrahvi vastuvõtmise, mis on näidatud käesoleva paragrahvi 1.punktis.
3)Dominioonideks, milledele laieneb käesoleva paragrahvi mõju on Austraalia Liit, Uus Meremaa Dominioon ja Newfounland.
11. Vaatamata mingisugustele määratlustele, mis 1889.a. Tõlgendamise seaduses sisalduvad, väljendit “ koloonia” ei pea mõistetama mingis Ühendatud Kuningriikide seaduses, mis vastu võetud peale käesoleva seaduse vastuvõtmist, kui mingi Dominioon või mingisugused provintsid või osariik , mis moodustavad osa Dominioonist
12. Käesolev seadus võib olla nimetatud 1931.a. Westminsteri Statuudiks.
***
[Uus-Meremaa 1950.a.akt]
1950.a. akt Seadusandliku nõukogu likvideerimisest
[18 august 1950.a.]
Uus-Meremaa Parlamendis kokku tulnud Peaassamblee kuulutab oma võimuga välja järgmise otsuse:
1.- 1)Käesolevat akti võib nimetada 1950.a.Seadusandliku nõukogu likvideerimise aktiks.
2)Käesolev akt jõustub esimesel jaanuaril tuhande üheksasaja viiekümne esimesel aastal.
2. – 1)Käesoleva aktiga likvideeritakse Uus-Meremaa Seadusandlik nõukogu ja Uus-Meremaa 1852.a. Põhiseadusliku akti §32 muudetakse - jättes sealt välja sõnad “ Põhiseaduslik nõukogu”.
2)Käesoleva aktiga likvideeritakse Seadusandliku nõukogu liikme ametikoht ja ka kõik Seadusandliku nõukogu poolt loodud või sellega seoses asutatud ametikohad.
3)Kõik viited, mis tehtud mingis seadusandlikus aktis Peaassambleele või Parlamendile, või seadusandlikule organile peavad olema tõlgendatud, kui kontekstist ei järeldu muud, kui viidet Peaassambleele Kindralkuberneri koosseisus või Esindajatekojas .
4)Kõik viited mingis seadusandlikus aktis Seadusandlikule nõukogule ja Esindajatekojale, või siis mõlemale Parlamendikojale või seadusandlikule organile või Peaassambleele, või siis Parlamendi ühele Kojale või seadusandlikule organile või Peaassambleele peavad olema tõlgendatud, kui kontekstist ei järeldu muud, kui viidet Esindajatekojale.
5)Viited Seadusandliku nõukogu klergile 1908.a. Seadusandliku võimu Akti §270 punktis “g” ja viited Parlamendi klergile 1924.a. Tõlgendamise Akti §10., nagu ka kõik teised viited Seadusandliku nõukogu või Parlamendi klergile mingis seadusandlikus aktis peavad olema tõlgendatud, kui kontekstist ei järeldu muud, kui viidet Esindajatekoja klergile.
6)Seadusandlikud aktid, mis on loetletud käesoleva akti Lisas, on käesolevaga tühistatud.* (Siin seda Lisa seepärast ei esitatudki, kuid see on varasemates väljaannetes toodud).
7)Käesolevaga teatatakse, et ei saa mingi isiku kasuks või mingi isiku poolt Krooni vastu või mingi teise isiku poolt mingi kahju, kaotuse või tulu kahanemise suhtes esitada mingeid hagisid, nagu oleksid need olnud tingitud käesoleva akti vastuvõtmisest.
14.08.04.VKL