vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Islami levik 10. Sajandil 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622
874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid islami (=allumine) viis tõde Allah on ainujumal palvetada viis korda päevas annetus vaestele palverännak
Kui sureb viimane anglo-saksi soost valitseja (Edvard Usutunnistaja) siis Normandia hertsog esitab nõuduse inglise troonile. Hastingsi lahing 1066. Seda loetakse Normandia vallutuseks ja troonile saab William I. Tema valitsemisajast: ta oli väga tugev valitseja. ,,Domestay Book" viimse kohtupäeva raamat. Majapidamisraamat. Inglise kuninga käsud on sinna kirja pandud. ,,Bayeux vaip" sisaldab üksikasjalikult Hastingi lahingut. Araabia ja muhamedlik usk 570 sünnib Muhamed. Iga hõim usub ja kummardab ainult oma hõimu jumalaid. Arabaaia poolsaarel on tuntud kaubalinn Meka. Meka kaupmehed olid heades sidemetes Vahemere idaosas olevate riikidega. 622. Algab Araabia ajaarvamine. Enamus araabia võime võtavad islami omaks ja nii luuakse araabia kalifaat. Kaliif valitseb kalifaat. Kuningal on ilmalik võim, kaliifil on nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliifideks saavad esialgu Muhamedi järglased. Islami põhimõttesd: 5 sammast
ratsanikud ja hobused elavad samades tingimustes kui aastaid tagasi Briti asekuninga jaoks moodustatud ihukaitsevägigi. See üksus on alates 1773. aastast tuntud kui "kuberneri moguli- grupp". Kasutatakse kõrbe ja valgeid india hobuseid, ratsanikud peavad olema vähemalt 185 cm pikad. Meile kõigile on tuntud ka Viini Hispaania Ratsakool, mida mainiti esmakordselt juba 1572. aastal. religioon ja ebausk. Eriline väärtus on hobustel islami usundis. Prohvet Muhamed olevat valinud välja viis araabia mära ning nendest pärinevat kõik praegused araabia hobused. Hiinas edastatakse uusaastasoove alati koos hobuse kujutisega. Pidamine Euroopa Liidu liikmetele on kehtestatud mitmeid nõudeid, sealhulgas hobuste pidamisele. Eesmärgiks on pidada hobuseid nii, et ei tekitaks neile asjatult valu, rahulolematust ja stressi. Hobuste pidamiseks mõeldud tallides, boksides, latrites ja muudes vajalikes ruumides tuleb
sariaat islamiseaduste süsteem; püha seadus; ei ole erinevust igapäevase elu ja usuelu vahel; sunna Muhamedi elulugu ja tegusid kajastav pärimustekogu; Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon; Koraanist tähtsuselt järgmine teos dzihaad võitlus usu nimel; tähendab nii sisemist kui välimist heitlust; võitlus islami kaitseks; pole kohustus mosee islami pühakoda; kõige tähtsam on kaljumosee Jeruusalemmas hidzra väljaränne; 622. aastal rändas Muhamed koos 40 islamiperekonnaga Mekast Mediinasse; tähistab islami kalendri algust mahdi prohvet, kes tuleb enne kohtumõistmispäeva maa peale mulla islami religioosne vaimulik; õpetatud moslemi mees, kes teab islami teoloogiast ning pühast seadusest; moseeliider; islami eeslugeja; austav nimetus haritud moslemi mehele sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. seikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest). Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka. Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah. Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks. Islami teke. 7. sajand. Muhamed elas ~570-632. Vanemad olid vaesed ja surid varakult. Kuueaastaselt jäi ta orvuks. Alguses oli karjus. Hiljem oli kaubakaravanide saatja. Selles ametis tutvus ta erinevate uskudega, sest Araabia poolsaarel elas juute ja kristlasi. Muhamedist sai kaupmees (abiellus tunduvalt vanema kaupmehe lesega). Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema
Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et igale haigusele on alati põhjus ja ravi olemas, välja arvatud vananemine. Selline uskumus, et igale haigusele on ravi, viis mitmeid moslemeid otsima ravi kõigile
ISLAM Islam tekkis 610. aasta paiku pKr, Mekas. Moslemid nimetavad islami-eelset ajastut tavaliselt dzahilija'ks ehk harimatuse ajastuks. Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb ...
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
IV Peatükk. Õhtumaa kriis 1.Araablased Euroopa oli agoonias. Oodati maailma lõppu ning Õhtumaast oli saanud sisemise ja välise vägivalla abitu mängupall. Euroopast oli saanud poliitiliste jõudude kaitsetu saak. Teda rüüstasid araablased ungarlased ja normannid. Talupojad vaesusid ja kirikute ning kloostrite rikkus tassiti üle mere. Euroopa elas üle kriisi, mis viimaks lõppes uusaja sünniga. 630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännakuga Mekasse. Paljud Kristlased pöördusid uue õpetuse poole. Islami levimisele aitas kaasa Muhamedi käsk, pidada Püha Sõda.Kuid peagi tõmbas islam ligi üha enam uskumatuid. Araabia keelest sai haritlaste maailmakeel. Muhameedlaste läbikäimine kristlastega ei olnud puhtalt sõjaline, vaid oli ka majanduslik ja kultuuriline. Hispaania ja Sitsiilia vallutamine jättis Euroopale kestvad jäljed. Seal tekkisid muhameedlikud riigid
võetakse see stiil juristide poolt üle. IV Peatükk. Õhtumaa kriis 1.Araablased Euroopa oli agoonias. Oodati maailma lõppu ning Õhtumaast oli saanud sisemise ja välise vägivalla abitu mängupall. Euroopast oli saanud poliitiliste jõudude kaitsetu saak. Teda rüüstasid araablased ungarlased ja normannid. Talupojad vaesusid ja kirikute ning kloostrite rikkus tassiti üle mere. Euroopa elas üle kriisi, mis viimaks lõppes uusaja sünniga. 630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännakuga Mekasse. Paljud Kristlased pöördusid uue õpetuse poole. Islami levimisele aitas kaasa Muhamedi käsk, pidada Püha Sõda.Kuid peagi tõmbas islam ligi üha enam uskumatuid. Araabia keelest sai haritlaste maailmakeel. Muhameedlaste läbikäimine kristlastega ei olnud puhtalt sõjaline, vaid oli ka majanduslik ja kultuuriline. Hispaania ja Sitsiilia vallutamine jättis Euroopale kestvad jäljed. Seal tekkisid muhameedlikud riigid
Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. (Ibid) 2.2. Usuelu Islamis on viis peamist uskumust (Breuilly et al. 1999: 73): 1. Usutunnistus (Sahada) Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet. Neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka majaseintele. See on islami tuum. 2. Palve (Salat) Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ning öösel. Need palvused on kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas. Lisaks neile palveaegadele on islamis olulised ka isiklikud palved. Eeldatakse, et reedeti viiakse
4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur - Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) §10 Araabia ja muhameedlik kultuur 1. Araablased ja Araabia ps - Stepid, poolkõrbed, kõrbed - Tegevusalad: rändkarjakasvatus (beduiinid) kaamel, hobune, kits paiksed araablased lääne - ja lõunaosa oaasides - Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel 2. Araabia hõimude ühendamine Islami usu abil 630 aastal - Muhamed 570 632 langetõbine 610 hakkas jutlustama uut usku jumal Allah 16. juuli 622 moslemite ajaarvamise algus (Mediinasse ehitati I mosee) KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis 114 peatükki e. SUURAT Püha Sõda e. DZIHAAD palvetatakse 5 korda päevas palverännak e. HADZ veel kaks raamatut: Sunna ja Sariaat islam araabia keeles alistuma 3
, Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005, lk 368-371 3 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012, lk 11 4 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 5 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 6 Partridge, C., lk 368 7 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 8 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 4 norme, millest enamiku on andnud prohvet Muhamed konkreetsete konfliktide lahendamiseks, hinnangutena üksikute faktide kohta ja vastuseks talle esitatud küsimustele. Muhamaadi õigus jaotab kõik inimese teod kohustuslikeks, soovitavateks, neutraalseteks, laiduväärseteks ja keelatuteks. Koraanis on ainult üksikuid ettekirjutusi, millele võiks omistada õigusnormi tähendust. Põhiliselt sisaldab ta õiguskuuleka käitumise eetikaküsimusi, millel puudub õigusnormidele omane ja vajalik täpsus ning konkreetsus.9
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Patuga on seotud ka surm. Inimese välja toomist ühe seisundist teise seisundisse ei kehti enam. 14.dets. ’12 I osa loengust H.kertman Islam Islam-araabia keelne, tähendab alluma, olema allutatud; muslin- see kes on allutatud või kes allub, on olemas ka (moslem). Usundi prohvetiks on Muhammad(Muhamed), ehk keda kiidetakse. Sünniaeg on u 570- 632.Pühakirjaks loetakse koraani ehk al-qur’än. Hadii kogumik e hadit(hadiith) e jutustus kuidas käitus/mida tegi muhamed ühesvõi teises olukorras, neid jutustusi suurel hulgal. Muhammad- 570, isa ta ei tundunud ja ema suri ka ss kui ta oli väike laps. Kasvas üles beduiinist naise juures ehk rändkarjakasvatajad. On traditsiooniline ja teadlaste arvates olev elulugu. Kui ta läks beduiini juurde, hakkas temaga juhtuma igasugu asju.. mis oli kui ilutused ja andis vihje, et temast saab keegi. Ta oli pärit jõukast perekonnast, quragš hõimust. Nemad korraldasid palverännakuid Meka juurde
VI sajandil haarasid sugukondade juhid endale võimud. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (6-7.saj), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. Läks Meka koopasse, kus talle ilmutas ennast Allah. Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu,
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg beduiinid(kasv. Kaamleid ja muid loomi) talupojad fellanid (oaasides terv. Nisu, oder, datlipalmid) 11. saj. Olid araablased jõudnud sugukondliku korra lagunemiseni, esile kerkisid sugukond. Juhid seigid esialgu oli tegu polüteismiga. Meka oli üks kõige tähtsamaid usukeskuseid, kaaba tempel jne. Palverändurid sissetuleku alus. Islami usk: rajaja muhamed. Teendi leiba karjusena, abiellus rikka naisega. 10 aastat tegeles kaub. Gabi ilmutas ennast : jumal valis tema prohvetiks. 12. sajanidl hakkas levima ja tekkis islam. Mekas blokiti, et palverändureid jääb väheks. Muh. Oli sunnitus põgenema sealt. Läks 662 mediinassse. See on ka islami ajaarvamise alguseks. 630 pöördus tagasi Mekasse, medas oli tal palju pooldajaid. Nüüd hakkas Mekas tekkima pooldajad. 632 suri
Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid,
Galliasse frangi hõimud Chlodovechi paavste keskajal. Ta juhtimisel. Ta 1) kuulutas välja IV ristisõja; 1) kuulutas end frankide kuningaks; 2) kutsus üles alistama Läänemere ida- 2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse. hakkas islamit levitama, islami usu Karl Suur tuntuim frangi riifi valitseja rajaja. islami prohvet. 8. sajandil. Laiendas riigi valduseid: Põhja-Itaaliasse, Hispaania põhjaossa, saksi hõimude üle, Balkani ps põhjaossa 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Keskaja algust peetakse aastaks 476, mil Lääne-Rooma langes ja keskaja lõppu peetakse
Tema maalitud figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ning nurgelisus nad on ümaramad pehmemad ja ornamentlikumad. Islami kunst 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Islami usk tekkis 7. sajandi alguses Araabia poolsaarel. Islami ainujumalaks on Allah. 2.Miks nimetatakse islamit ka muhamedi usuks? Seda nimetatakse ka muhamedi usuks, sest muslimid usuvad, et Koraan ilmutati prohvet Muhamedile. Muhamed kandis need lood oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhamed ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhamedi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 3.Mida tähendavad mosee, minarett, mihrab, medrese? Mosee islamiusuliste pühakoda Minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele Mihrab mosee Meka-poolses seinas olev poolümar palveniss
Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks. Vene õigeusk pärineb Kreekast, Bütsansist (Istanbul). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega. On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka). Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana- Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha. Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski piiblist
linnuseid tugevndati. Umbes 500.a. paiku lõppesid meie esivanemate rändamised Soome. Hõimurahvastest asusid liivlased eestlastest lõuna pool, praeguses Lääne-Lätis, vadjalased elasid Narva jõe taga Ingerimaal, vepslased ida pool Aunuse järve ümbruses ning kõik need rahvagrupid jäid arvuliselt väikesteks. Umbes 600.a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma tsivilisatsioon. Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel. Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks, Lääne-Rooma riigi järglaseks. Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees- Aasiasse ja Aafrika põhjarannikule olid ära lõigatud. Raha asemel oli ainsaks kapitaliks maa, mida keised jagas ametnikele ja sõjaväejuhtidele teenete eest, pannes aluse feodalismile.
inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e
inimese sugulased ja eellased inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu
inimese sugulased ja eellased inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu
sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks.
sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks.
Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid – normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast – ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku – allumist jumala tahtele – kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam – alistuma, Allah – jumal). Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepääs – 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatu...
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
Üksikud oaasid. Peamine kaamel. Esile tõusid Meka (usu ja kaubanduskeskus) ja Jeemen. Mõlemad oaasides. Põhitõed: · 1 jumal Allah · 5 korda päevas palvetada · Elu jooksul 1 kord mekasse või 3 korda mediinasse. · Paastukuu · Annetused Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3. Sariaat a. Reguleerib igapäevaelu Usule pani aluse 7. saj Muhamed 622 põgenes mekasse Loetakse ajaarvamise alguseks 630 naaseb mekasse islami riigi algus Kalifaadis ei surutud peale oma kombeid. Mitte-islamiusulised maksid makse. Maid seob usk ja keel. Ajalugu Page 24 Kirik varakeskajal 7. detsember 2009. a. 14:37 395 lõhestus Autoriteet tõuseb peale 4 saj Paavsti võimu põhjused: 1. Lääne-Rooma lagunemine 2
Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
oma tahtele. Selle erivormiks India usundites on mantra. Riituse talituslikus pooles on tähtis ohver. Ohver on hinnalise elusolendi, taime, aine või eseme pühendamine üleloomulikule väele, et mõjutada selle tegutsemist ohverdaja soovitud viisil. Ohver võib olla nii religioosne kui ka maagiline. Ohvrid jagunevad anniohvriteks, lepitusohvriteks, osadusohvriteks ja ühendusohvriteks. 4. Kogemuslik religioon on emotsionaalne ja kogemuslik. Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Paulus jne, nendega kaasneb usklikel emotsioon. Oluline on usuline kogemus, usulike pöördumine, usuline kasvamine. Kõik need on tugevalt seotud usundipsühholoogiaga. Kogemus võib olla: Numinoosne ehk püha kogemus. Hierofaanne (hierofant (kr hieros `püha' + phain `ilmutan, ilmun, näitan') Pühade nähtuste ilmutaja või näitaja; Vana-Kreeka usundis Eleusise müsteeriumi ülempreester. Vt ka müsteerium.) kui ka veetlev ja õõv.
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
muinasjutud". Kultuurikeskus oli Gundisappur, kuhu kogunes kokku palju haritlasi, ka Kreekast, kui Ateena oma suleti. Islami ajajärk: 18 Islami vallutus oli poolitav koht Pärsia ajaloos, sümbooline aastaarv 651. Araablased paiskusid Araabia poolsaarelt välja ning Iraan oli ainuke koht, kus elas islami vähemus siiism (enamus on sunnism). Islam tekkis prohvet Muhammadist (eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim), kes elas umbes 570 (Meka) 632 (Mediina). Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid (moslemid) lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam). (Moslem - inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid • Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. • Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri – neist said sunniidid • Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid. Püha sõda (džihaad) ja misjon
33 SUMMARY Baha'i faith is a religion, which set up the Bahá'u'lláh 19 century in Iran. Bahá'u'lláh'd be the last of God Baha'i developer row, which goes back to prehistory and which includes Abraham, Moses, Buddha, Zoroaster, Christ and Muhammad. Baha'i faith teaches that the world's major religions founders, including Krisna, Buddha, Zoroaster, Abraham, Moses, Jesus Christ, and Muhamed, are one and the same divine teachers sent by God to educate humanity in accordance with the teachings and laws of development. Baha'i recognizes two teachers from that era: Báb and Bahá'u'lláh. Baha'is believe that religious revelation in the future will continue to instruct "the ever-evolving civilization." 1844. based in Bab ( "Gate") bab religion. His main objective was to prepare mankind for the
Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris , Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India, Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaism on levinud Iisraelis. Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh.
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13. saj alguses. Teoste loomise ja sündmuste endi vahel ajaline distants väga suur. Ida rooma kohta veel, et 6. saj-st sai alguse ka Püha Sofia basiilika, mis on praeguses Istanbulis üks keskne ehitis. Oli kristlik kirik kogu aeg kuni 15. saj keskpaigani, mil türklased vallutasi IR kantsi kristlaste käest ja nüüd on seal islam. Olulised ongi suhted idaga, võtmelised ka hilisel keskajal Islami levik. 7. saj alguses. Nomaadide keskel. Muhamed kuulutaja ja prohvet. Inimesed kirjaoskamatud. Kriitiline meel nendel aegadel puudus. Seeetõttu levisid igasugu usud kiiresti ja islam kujuneb kristluse vastaspooleks. Tulevased sõjad just nende vastasseis. Põhja Aafrikas Araabia juhid. 711 sissetung Hispaaniasse ja lühikese ajaga vallutasid kogu pürenee poolsaare, enne neid olid länegoodid, germaani hõim. Võtsid varakult ristiusu omaks. Kuid ei saanud seal eriti kaua olla. Enne seda oli oluline rooma provints pärast kelte
enne asju ja inimese teadvuses pärast asju. Vastased: nt Bernard Clairvaux'st (1091-1153), müstik. Vagadus jõuab haripunkti ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga. Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm. Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad olemus ja olemasolu. Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi. Albertus Magnus, (1193(1206)-1280), esimesena toetus teoloogias Aristotelesele. AQUINO THOMAS (1225-1274). (Vt Saarineni õpikut!) Skolastika suurim süstemaatik, tema süsteem on siiani tuntud tomism'i nime all. Ta ühendas Aristotelese filosoofia kristliku kiriku õpetusega. 16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka
impeeriumi jäänuk). Bütsantsi säilimine osutus võimalikuks tänu väga osavale diplomaatiale (divide sed non impera) ja majanduslikule ning kultuurilisele üleolekule vaenlastest. Luure ja spionaazh. Mitut masti barbarid sageli osteti ära. Sarnasus Hiinaga. Suutis 700 aastat pidurdada islami pealetungi. 18 2. Islami kalifaat Algusesks loetakse 16 Juuli 622, mil Muhamed ja tema kaaskond aeti Mekast välja ning nad moodustasid oma sõjalis-religioosse salga. Islam oli algusest peale relvajõule toetuv misjoneeriv religioon, mis ei pööranud tähelepanu kultuurierinevustele. Tegelikult asustas Islami ala juba varem valdavalt semiidikeelne ja sarnase mentaliteediga elanikkond. Lisaks oli islam mõneti ägedam monoteism kui kristlus – seetõttu pöördus suur osa kristlastest uude usku. Samas teatav religioosne tolerantsus (juutide ja kristlaste suhtes).
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
3733. Vigu oleks lihtne parandada, kui inimesed neid ei armastaks. 3734. Elu on kui teatrietendus. Alati ootad, et järgmine vaatus oleks parem. 3735. Vaatamata suurtele kuludele on elu ikkagi populaarne. 3736. Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased. 3737. Tunnustan mõistuse suurt võimu, kuid armastuse ees osutub suurimgi mõistus diletandiks. 3738. Mis ühele rämps, see teisele aare. 3739. Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis peab Muhamed mäe juurde minema. 3740. Hariduse juurde ei saa mööda kiirteed. 3741. Ma usun torisemisse, see on kõige viisakam vastuhakkamise vorm. 3742. Kui sa mõtled, et keegi ei hooli kas sa elad või mitte, proovi mõned automaksed vahele jätta. 3743. Kogu elu rääkisin ma, et tahan kellekski saada,nüüd näen, et oleksin pidanud spetsiifilisem olema. 3744. Ilu on jõud, millega naine võlub armukest ja hirmutab abikaasat. 3745
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
