PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS (0)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Tallinn 2015


2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3
1.KORAAN........................................................................................4
2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS............................................6
3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS......................9
4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL................13
KOKKUVÕTE..................................................................................14
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................16


3 SISSEJUHATUS Käesolev   töö   sisaldab   ülevaadet   perekonna   ning   naise   õiguste   ja   kohustuste   käsitlusest Koraanis.  Töö   eesmärgiks   on   välja   selgitada   läbi   autori   poolt   tõstatatud   uurimisküsimuste   mis   on Koraan,   kuidas   Koraanis   on   käsitletud   perekonda,   missugune   on   mosleminaise   õiguslik staatus Koraanis ning milline tänapäeval.  Töö autor olles tõstatanud  neli  uurimisküsimust,  püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad.  Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis   põhineb   enamasti   Koraanil.   Lisaks   teema   valikul   lähtus   autor   eelkõige   huvist   naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence,  seega soovis uurida, kas see vastab tõele.  Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas annab autor ülevaate Koraanist ning teises osas uurib, kuidas on Koraanis käsitletud perekonda. Kolmandas peatükis keskendub autor mosleminaise   õiguslikule   staatusele   Koraanis   ning   neljandas   peatükis   annab   ülevaate mosleminaise õiguslikust staatusest tänapäeval.  Tegemist on ajaloouurimusega, kus andmed ning vastused uurimisprobleemidele tuli leida olemasolevate   allikate   teadusliku   analüüsimise   põhjal,   seetõttu   on   meetodid   vastavalt allikaanalüüsil põhinevad.   Perekonna ja naiste õigusliku käsitlust Koraanis on kajastatud väga paljudes erinevates väljaannetes, puudub nn ühtne raamat, seetõttu on töö autor oma referaadis kasutanud erinevaid allikaid. 


4 1.KORAAN Koraan on muhameedlaste püha raamat, mis on nende kõige olulisem käitumisreeglistik.  1 Koraan   sisaldab  Allahi  ilmutusi   Muhammadile,  mis   ilmutati  talle   araabia   keeles   ning  sai tänapäevase   kuju   7.sajandil.  2  Muhhamaadile,   viimasele   prohvetile,   andis   Jumal   sõnas ilmutuse   kaudu,   seepärast   usuvad   muslimid,   et   koraan   on   Jumala   kätetöö   ning   sellisena ideaalne,   ka   keelekasutuse   seisukohast   võetuna.3  Koraan   on   otsene   Jumala   sõna,   mis   on täielikult nii sõnades kui tähenduses säilinud, sest seda loeti Muhamaadi elu ajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan olnud alati tavausklikele kättesaadav. Selle sõnum ei ole uus, vaid on toodud varasemate prohvetite poolt - alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. 4  Koraanist   võib   leida   arvukalt   viiteid   nii   vanadele   araabia   traditsioonidele   kui   ka   piiblile (peamiselt vanale testamendile). Seda seetõttu, et islam aktsepteerib kristlikke prohveteid: Aadam oli esimene prohvet ja Muhammad viimane. Sellegipoolest peab meeles pidama, et islami versioon sündmustest võib vahel erineda kristlaste omast. Näiteks, Ibrāhīm (Aabraham) pidi   ohverdama   oma   poja   Isma‘īli   (Ismael),   mitte   Ishāqi   (Iisaku),   nagu   piiblis   kirjas   on. Sellele vaatamata peetakse kõigis kolmes traditsioonis – judaismis, kristluses ja islamis – Aabrahami usu isaks, st esimeseks monoteistiks, ainsa Jumala järgijaks.5  Koraan on väljavõte taevas hoitavalt tahvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.6 Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid, milleks on elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, kuid põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Lisaks jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.   Koraan   koosneb   114   Suurast   ehk   peatükist   ning   iga   peatükk   on   jagatud värssideks,   mille   arv   varieerub   alates   6000   kuni   6255.7  Suurad   on   Koraanis   pikkuse järjekorras, alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura- Fatiha, ehk “Algus”, Koraani kõige esimene Suura.8  Koraan sisaldab inimeste suhteid üldiselt reguleerivaid norme ning konkreetse iseloomuga 1 Kaugia, S.,  Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised 2002, 6, lk 70
2 Partridge, C., Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005, lk 368-371
3 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012, lk 11
4 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105
5 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18
6 Partridge, C., lk 368
7 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18
8 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105


5 norme,   millest   enamiku   on   andnud   prohvet   Muhamed   konkreetsete   konfliktide lahendamiseks, hinnangutena üksikute faktide kohta ja vastuseks talle esitatud küsimustele. Muhamaadi   õigus   jaotab   kõik   inimese   teod   kohustuslikeks,   soovitavateks,   neutraalseteks, laiduväärseteks   ja   keelatuteks.     Koraanis   on   ainult   üksikuid   ettekirjutusi,   millele   võiks omistada õigusnormi tähendust. Põhiliselt sisaldab ta õiguskuuleka käitumise eetikaküsimusi, millel puudub õigusnormidele omane ja vajalik täpsus ning konkreetsus.9  Koraani järgi on Jumal loonud kõik selleks, et inimene seda kasutaks. Mõningad asjad on Koraanist tulenevalt keelatud. Toidureeglitest lähtuvalt võib süüa liha, väljaarvatud sealiha, kuid selleks, et liha oleks lubatud, peab loom olema õigesti tapetud. Looma tapmisel loom ei tohi nuga näha, ükski teine loom ei tohi tapmist pealt näha ning looma veresooned tuleb terava noaga läbi lõigata, samal ajal kui lihunik kordab Allahi nime tapetava looma juures. Lisaks sealihale ja ebaõigesti tapetud looma lihale on moslemil keelatud ka sellise looma liha söömine, kellest pole teada, kuidas ta tapeti või kes ta tappis. 10 Islami kultuuris on palju patte, mida usk hukka mõistab ja mida tuleb väga rangelt karistada. Mitmeid   patte   nagu   tapmine,   vargus   või   abielurikkumine   peetakse   pattudeks   enamikes kultuurides,   kuid   näiteks  riba  ehk   laenamine   kasu   saamiseks,   laimamine,   kuulujuttude levitamine on see, mille Koraan hukka mõistab.11 9  Kaugia, S.,  lk 71 10 Wilkinson, P., Usundid. Varrak 2009, lk 136
11 Wilkinson P., lk 137


6 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS Perekond   on   moslemite   elu   ja   ühiskonna   peamise   aluseid.   Koraan   on   täis   muslimi perekonnaelu   ja   selle   korralduse   kohta   käivaid   eeskirju,   piiranguid   ja   hoiatusi   ning perekondlikud   sidemed   on   ühiskondlikest   sidemetest   kõige   tugevamad.   Ustavus   ja pühendumine   perekonnale   on   olulisemad   kui   ükski   muu   sotsiaalne   ustavus.   Kõigi perekonnaliikmete   suhtes   on   kindlad   käitumisreeglid   ja   suhtlemistavad.   Kõikidesse vanematesse   ja   auväärsematesse,   samuti   sugulastesse   peavad   nooremad   pereliikmed   alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. 12 Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna morralne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja – naistelt teatud käitumismallide järgmist. Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult riietumist   avaratesse   läbipaistmatutesse   riietesse   ning   lisaks   naised   peavad   katma   oma juukseid.   Nad   peavad   vältima   vastassooesindajaga   kontakti,   et   vältida   kiusatusi   ja arusaamatusi. Neid piiranguid ei järgita mitte ainult lähedaste perekonnaliikmete ringis vaid kogu avalikkuse ees.13  Suura 30 värss 21 ütleb: “Ja üks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamilikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles   märgid   inimeste   jaoks,   kes   mõtisklevad,”   seega   naise   ja   mehe   armastust   peetakse koraanis Jumala märgiks.14  Islam arvestab inimlike vajaduste ja nõrkustega ning muslimid on veendunud, et õigeaegne abielu aitab hooramist ära hoida, seega abiellumisealistel soovitakse pigem abielluda kui sattuda abieluväliste suhete kiusatusse.15 Islami seaduste kohaselt on abielu seaduslik leping kahe osapoole ja ka nende perekondade vahel, mis sätestab nende tulevase ühenduse tingimused näiteks nagu kaasavara suuruse ja polügaamia.  Abielulepingu sõlmimisel  peab peale peigmehe  ja pruudi seadusliku esindaja olema ka vähemalt kaks tunnistajat. Peigmees peab andma pruudile kaasavara, mis võib olla rahaline või natuuras. 16 Musliminaisel ei ole lubatud abielluda mitte-muslimiga, samas muslimist mees võib abielluda
12 Partridge, C., lk 387
13 Käitumisreeglid naistele ja meestele. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?
id=40
14 Naised Koraanis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=528
15 Partridge, C., lk 387
16 Partridge, C., lk 378


7 mitte-muslimist  naisega, sest mitte-muslimist mees võib kohelda oma naist halvemini  kui muslim. Naise tulevane mees peab olema võrdse staatusega ning selle tõttu on ebavõrdne liit islamimaades midagi haruldast.  Muslimil võib olla kuni neli naist, tingimusel, et ta kohtleb neid kõiki võrdselt. Koraanis on öeldud (suura 4, värss 3): “Kui pelgate, et ei suuda olla õiglased orbude vastu (kes on teie hoole all), siis kosige endale need naised, kes teile meeldivad – kaks kolm või neli. Kui pelgate, et ei suuda nende eest hoolitseda ühtemoodi, siis võtke vaid üks naine… “17   Mees peab   igale   naisele   võimaldama   eraldi   maja,   võrdse   arvu   öid   veetma   oma   naistega,   välja arvatud juhul, kui mees ja naine on vastabiellunud, siis nad võivad järjestikku kuus ööd koos veeta. Enamasti neid reegleid ei jälgita, vaid elatakse kõik koos ühes majas ning kasvatakse lapsi koos. 18 Kui islami perekonda sünnib laps, on tavaks sositada lapsele kõrva usutunnistus või kutse palvele. Seitse päeva pärast sündi leiab traditsiooniliselt ase nimepanekutseremoonia, millest üks osa on lapse juuste mahaajamine ja juuste kaaluga samaväärse koguse hõbeda annetamine vaestele.  Koraanis leiduv suur hulk puudutavaid juhiseid näitab, et laste eest hoolitsemist peetakse väga tähtsaks, neid tuleb kohelda hoolitsuse, armastuse ja vastutustundega. Lapsed on Jumala and ja Koraanis on käske, mis keelavad lastele halba teha.19 Perekonna   suurem   asjade   üle   otsustamine   peaks   toimuma   arutledes   ja   vesteldes.   Pere ülalpidajana   eeldab   mees,   et   võtab   juhtimise   enda   kätte,   kuna   tema   on   oma   pere   eest hoolitsemisel   Jumala   ees   vastutav.   Kui   ühisele   kokkuleppele   ei   jõuta,   peaks  naine   meest otetama,  kui  mees  just  ei  palu  tal  teha   midagi  sellist,   mis  läheb  religioossete   seadustega vastuollu. See toimib hästi senikaua, kuni kumbki pool käitub täiskasvanulikult ja kohtleb teineteist austuse ja lahkusega ning taktitundeliselt.20  Abielu mõte on vooruslikkuse hoidmine, armastuse jagamine vaid selle inimesega, kellega ollakse seaduslikus ühenduses. Kui üks või teine abielupool ei ole millegipärast oma valikuga 17 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 86
18 Nicolau, I.,  Women’s rights in Islam. Contemporary Readings in Law & Social Justice 
2014, Vol 6, lk 715
19 Partridge, C., lk 388-389
20 Abielu islamis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=39


8 rahul ja ei tunne abikaasa vastu kiindumust siis ei ole mõtet seda abielu peale suruda ja lahutust   keelata.  21  Islam   lubab   lahutust   ning   meestel   on   lahutuse   algatamiseks   suurem vabadus, kui naistel, kuid seda lubav Koraani salm sisaldab ka manitsusi, et naise suhtes tuleb olla halastav, kaastundlik ja õiglane. Enne lahutuse sisseandmist on kolme kuuline ooteaeg, mille jooksul peab selguma, ega naine last ei oota, ning selle aja jooksul võib lahutuse tagasi pöörata.  Lubatud   on   ka   lahutanute   uuesti   abiellumine,   aga   kui   lahutus   on   saanud   ametlikuks   ja tagasipöördumatuks,   siis   ei   tohi   mees   oma   lahutatud   naisega   abielluda   enne,   kui   too   on abiellunud  teise isikuga ja temast  omakorda lahutanud.  Selle piirangu  eesmärk on piirata kegekäelisi lahutusi.22 21 Hommik-Mrabte, K. Naiste roll ja õigused islami algallikates. Sorbonne IV, lk 5
22 Wilkinson, P., lk 388


9 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS Koraanis   kujutatakse   naist   positiivselt,   see   on   ainus   maailma   pühakiri,   milles   viidatakse pidevalt meeste kõrval ka naistele ja mõlemaid kirjeldatakse kui sõpru ja partnereid usus. 23 “Naised on teile nagu rõivad ja teie olete nende jaoks nägu rõivad,” (suura 2, värss 187), seega   religiooni   vaatepunktist   on   mees   ja   naine   võrdsed.   Teisalt   rõhutab   Koraan   meeste üleolekut, suura 4 värss 34 ütleb, et naine kui emotsionaalsem ja nõrgem olend peaks andma end mehe hoole alla ning see omakorda muudab mehe kohustuseks perele elatise teenimise.24 Reeglina on Koraanis inimestest rääkides kasutataud üldist vormi, mis kehtib nii meestele kui naistele. Nad mõlemad on Jumala olendid, kelle peamine eesmärk siin maailmas on oma Issanda kummardamine, heade tegude tegemine ja halbade vältimine ja nad mõlemad saavad vastavalt sellele ka tasu.25 Kuid tihti, kui on tegemist just religioossete kohustusega, on Jumal oluliseks pidanud rõhutada, et nii mehed kui ka naised on kohustatud neid täitma. Seega on naised ja  mehed  usulisest  aspektist  lähtudes  võrdsed,  naisele  on tema  spetsiifilisuse  tõttu tehtud vaid mõned mööndused: menstruatsiooni või sünnitusjärgse veritsuse ajal ei võta ta osa rituaalsest palvest, ega paastu või täida teatud palverännaku kohustusi.26  Islamieelsel ajal puudus naisel igasugune sotsiaalne staatus, ta oli kui vara või kaup ning alati kuulus kellegile. Koraanis on kirjas: “Ja kui ühele neist teatatakse naissoost (lapse sünnist), muutub ta nägu tumedaks ja ta on kurb. Ta peidab end rahva õnnetuse tõttu, millest talle teatati.  Kas peab  ta   selle   alanduses  alles  jätma  või  maha  matma?   Tõesti  nende  otsus on paheline.”  (16:58-59) Tütardest  ei  peetud lugu,  tihti  maeti  vastsündikud  tüdrukud elusalt. Islami seadusega seati õigus elule ning seati tütre õigused võrdseks poja õigusega ja naine sai ise pärijaks. Seega sai naine ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, mitte meessosst liikmete omandiks. 27  Naiste  võrdset   staatust  kinnitab   ka see,  et  kui  Prohvet  Muhammadi  eluajal   mõnes mitte- moslemi perekonnas mees moslemiks hakkas ja Prohveti ees usutunnistuse ja truudusvande andis, siis ei peetud iseenesestmõistetavaks, et kogu ta perekond selle läbi islami vastu võttis.
23 Islami nägemus naisest. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34
24 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 84
25 Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – 
Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/pdf/naised_book.pdf 
26 Hommik-Mrabte, K., lk 2-3
27 Hommik-Mrabte, K., lk 4


1
0 Tihti juhtus nii, et mees hakkas moslemiks ja naine jäi oma vanasse usku või vastupidi. Iga naine otsustas oma usu üle ise ja seega, kui naine otsustas moslemiks hakata, pidi ta isiklikult minema Prohveti ette usutunnistust andma ja kinnitama, et on nõus Prohveti juhtimisega. Sellest on tuletatud ka naiste hääleõigus islamis.28 Islam andis naisele õiguse töötada, omada vara ja olla rikas. Koraanis on kirjas: “Meestele on osa sellest, mis vanemad ja lähisugulased jätavad ja naistele on osa sellest, mis vanemad ja lähisugulased jätavad – olngu see vähe või palju, kohustuslik osa.” (4:7). Seega naisel on õigus pärida ning kuna mees on kohustatud naist majanduslikult üleval pidama, siis on naisel õigus tema varale, samal ajal kui mehel ei ole õigus sendilegi oma naise rahast, välja arvatud juhul, kui naine talle midagi omast vabast tahtest annab. 29 Koraan on selle koha pealt väga selgesõnaline: “Ja andke naistele lahkelt nende kingitused. Kui nad aga sellest midagi ise loovutavad,   siis   kasutage   seda   südamerahus   ja   kergelt.”   (4:4).   Peigmees   peab   tavaliselt pruudile   abiellumise   puhul   kingituse   tegema,   mis   on   vaid   pruudi   isiklik   vara   ehk   tema abikaasal   ega   perekonnal   ei   ole   sellele   mingit   õigust.   Pruut   säilitab   õiguse   oma pulmakingitusele   isegi   siis,   kui   abikaasa   peaks   temast   hiljem   lahutama.   Naise   vara   ning teenistus on täielikult ta enda kontrolli all tema isiklike vajaduste rahuldamiseks. Ükskõik kui rikas on naine, ei ole tal islami seaduse järgi mingit kohustust pere kaastoitjaks olla, välja arvatud juhul, kui ta seda ise soovib. 30  Islam andis 14 sajandit tagasi naistele abieluga seoses õigused, mille järgi naise nõusolekuta abielu on kehtetu. Kui naist abiellu sunnitakse, on tal ükskõik millal  hiljem õigus minna kohtusse, tunnistada, et teda sunniti ja kohtunik tühistab ainuüksi tema tunnistuse läbi abielu. Naisel on õigus mahrile, mis on kingitus, mille peigmees on kohustatud abielu sõlmimise ajal pruudile tegema.   Lisaks on õigus ülapidamisele, kaitsele, lahutusele ja lastele. Mees peab naist toitma, katma ja kaitsma niii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.   Õigus lahutuseks on naisel erinevaid viise, kuid üldlevinult pöördub naine kohtu pooe. Naisel on õigus lahutust nõuda isegi juhul, kui ta ei ole nõus avaldama põhjust, miks ta soovib lahutust. Naisel on õigus ka lastele, kes jäävad peale lahutust üldjuhul ema kasvatada. Islami seadus näeb ette, et väikesed lapsed jäävad emale. Kuid juhul, kui kumbki vanem ei saa ühel või teisel põhjusel laste   hooldajaks   hakata,   on   prioriteet   järgmisena   laste   vanaemadel-   emaemal   enne,   siis 28 Hommik-Mrabte, K., lk 4
29  Women’s Position, Role, And Rights in Islam. – Arvutivõrgus: http://www.afghan-
web.com/articles/womenrights.html
30 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 34


1
1 isaemal.31 “Tõesti, Jumal on kuulnud selle sõnu, kes vaidleb sinuga (palub sind) oma mehe pärast ja pöördub kaebes Jumala poole. Ja Jumal kuuleb teie kahekõnet. Tõesti, Jumal on Kuulja ja Nägija.” (58:1) Islamis on naisel õigus vaielda isegi Prohveti endaga ja kellegil ei ole õigust teda  vaikima  sundida. Naine  ei pea  oma  abikaastat  seaduse ja  usu koha pealt  ainsaks ja ainuõigeks allikaks pidava, vaid tema ülesandeks on harida, kuna tema harida on ka järeltulev põlvkond.  32  Islam õpetab, et kõige jumalakartlikumad on need, kes on haritud ja omavad teadmisi. Mida rohkem inimene õpib maailma kohta enda ümber, seda enam ta mõistab, et täiuslik on see Jumala looming, kui keeruliselt on kõik üles ehitatud ja seda enam imestab ta ka oma Looja võimete üle.33 Ema   rolli   peab   islam   naise   kõige   olulisemaks   rolliks,   kuna   naisel   nii   füüsilisest   kui   ka vaimsest aspektist lähtudes on ema rolliks kõik olemas. Allah ütleb, et mehed on naiste eest vastutavad sellega, mis Allah on ühele teise üle andnud ja mis nad oma varast kulutavad. Selle põhjenduseks on see, et mehed on üldiselt tugevamad ja ratsionaalsemad, samas kui naised on reeglina nõrgemad ja võtavad asju rohkem südamesse. Naise ülesanne on võtta oma kaitsva tiiva alla nii lapsed, mees, kui ka tema pere. Samal ajal peab naine jääma alati vooruslikuks ja kõige kurja eest ennast kaitsma. Naine peab olema oma mehe vara usaldusväärne hooldaja ning ei tohiks väljuda oma abikaasa kodust ilma mehe teadmise ja nõusolekuta.34 Koraan ütleb, et: “Ütle usklikele meestele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi. Nii on nendele puhtam. Tõepoolest, Jumal on Kõiketeadja selles, mida nad   teevad.   Ja   ütle   usklikele   naistele,   et   nad   langetaksid   oma   pilgud   ja   hoiaksid   oma privaatseid kehaosi, et nad ei näitaks oma ilus, välja arvatud, mis sellest on ilmne ning et nad tõmbaksid   oma  khimaarid   üle   oma   kaelaava   ja   ei   näitaks   oma   ilu,   välja   arvatud   oma abikaasadele või oma isadele või oma abikaasa isadele või oma poegadele või oma mehe poegadele või oma vendadele või oma vennapoegadele või oma õepoegadele või naistele või orjataridele või teenritele, kes on seksuaalihast vabad või väikestele lastele, kel pole veel naiste seksuaalsusest aimu, ja et nad ei hargitaks oma jalgu, et mitte tõmmata tähelepanu oma varjatud ilule. Oo, usklikud, pöödrduge kõik koos patukahetsuses Jumala poole, et teid võiks saata edu.” (24:30,31) Naise parim kaitse on tagasihoidlikkus, seega naise katmise ainus mõte 31 Hommik-Mrabte, K., lk 5
32 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 20
33 Hommik-Mrabte, K., lk 3
34 Mehe õigused oma naise üle. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=923


1
2 islamis on naise kaitsmine. Naise pea katmine islamis ei sümboliseeri mehe autoriteeti naise üle nagu kristlikus traditsioonis; see ei näita ka naise mehest alamaks olemist. Islami naise katmine on vaid tagasihoidlikkuse märk, mille mõtteks on kõiki naisi kaitsta. Islami põhimõte on parem karta, kui kahetseda. 35 35 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 65


1
3 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL Koraanist tulenevalt peaks mosleminaisi kohtlema austaval moel. Kahjuks tänapäeval, seda väga  tihti   ei  tehta,  sest  suhtumine  naisesse  tänapäeva   islamimaailmas   on  väga  varieeruv. Hoiakud   on   erinevad   riigiti   kui   ka   riigisiseselt   piirkonniti,   klassiti,   perekonniti.   Kõigis islamimaailma ühiskondades on ühes või teises naise staatust puudutavas küsimuses islami seadusest   kõrvale   kaldutud   kas   konservatiivsemaks,   piiravamaks,   kohalise   traditsioonide kohasemaks või vabameelsemaks ja läänelikumaks.  Ühiskonnad,   kus   kõrvalekalle   on   toimunud   konservatiivsemas   suunas,   koheldakse   naisi vanade   esivanematelt   päritud   traditsioonide   kohaselt.   Naisel   puudub   igasugune   sotsiaalne staatus, ta oln kui vara või kaup ja alati kuulub kellegile. Taoline diskrimineerimine mõjutab väga tugevalt iga naise elu: tema sünni üle rõõmustatakse vähem kui poja sünni üle; ta saab vähema tõenäosusega koolis käia; ta võidakse ilma jätta õigusega talle kuuluvast pärandiosast; tema käitumine on suguvõsa pideva valve all; ta võidakse tappa sama asja eest, millega ta meessoost sugulased suurustavad;  tal  ei ole ei perekondlikes ega kogukonna asjades eriti mingit sõnaõigust ja ta eelistab pigem sünnitada poegi kui tütreid, et ühiskonnas kõrgemal positsioonil olla. 36 Teisalt on islamimaailmas tänapäeval ka ühiskonnad, mis on täielikult läänestunud. Naised veedavad kogu oma elu pigem naiselikkusele kui inimlikkusele pühendudes. Selline naine tahab   olla   kui   “moderne”   naine   ning   tihti   on   ta   keha   kuju,   suurus   ja   kaal   talle   tihti kinnisideeks. Koraani ta käekotist ei leia, kuna see on täis kosmeetikat, ilma milleta, ta ei suuda kodust lahkuda. 37  Dr. Sherif Abdel Azeem kirjutab,   et islami seaduse ja moslemite praktika vahel haigutab sügav kuristik ning see ei ole tekkinud hiljuti. Kuristik on olnud olemas juba sajandeid ja toonud   endaga   kaasa   katastroofilised   tagajärjed   pea   igale   islamimaailma   eluvaldkonnale: poliitiline  türannia  ja killustumine,  majanduslik  taandareng,  sotsiaalne ebaõigslus, teaduse taandareng   ja   palju   muud.   Ta   ütleb,   et   arusaam,   nagu   naiste   halb   staatus   tänapäeva islamimaailmas tuleneks islamist, on tõsine väärarusaam.  Moslemite  probleemid  ei tulene mitte islami järgimisest, vaid selle pikaajalisest järk-järgulisest hülgamisest. 38 36 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 69-70
37 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 70
38 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 69-74


1
4 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida perekonna ning naise õiguste ja kohustuse käsitlusest Koraanis.   Sooviti   teada   saada   mis   on   Koraan,   kuidas   Koraanis   on   käsitletud   perekonda, missugune on mosleminaise õiguslik staatus Koraanis ning milline tänapäeval.  Koraan   on   muhameedlaste   püha  raamat,   mis   on   nende   kõige   olulisem   käitumisreeglistik. Koraan on väljavõte taevas hoitavalt tahvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad ning see käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid, milleks on elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, kuid põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Lisaks jagab koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.   Koraan   koosneb   114   Suurast   ehk   peatükist   ning   iga   peatükk   on   jagatud värssideks,   mille   arv   varieerub   alates   6000   kuni   6255.   Suurad   on   Koraanis   pikkuse järjekorras, alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura- Fatiha, ehk “Algus”, Koraani kõige esimene Suura.  Perekond   on   moslemite   elu   ja   ühiskonna   peamise   aluseid.   Koraan   on   täis   muslimi perekonnaelu   ja   selle   korralduse   kohta   käivaid   eeskirju,   piiranguid   ja   hoiatusi   ning perekondlikud   sidemed   on   ühiskondlikest   sidemetest   kõige   tugevamad.   Islami   seaduste kohaselt   on   abielu   seaduslik   leping   kahe   osapoole   ja   ka   nende   perekondade   vahel,   mis sätestab nende tulevase ühenduse tingimused näiteks nagu kaasavara suuruse ja polügaamia. Muslimil võib olla kuni neli naist, tingimusel, et ta kohtleb neid kõiki võrdselt. Kui üks või teine abielupool ei ole millegipärast oma valikuga rahul ja ei tunne abikaasa vastu kiindumust siis Koraan ütleb, et ei ole mõtet seda abielu peale suruda ja lahutust keelata. Lubatud on ka lahutanute uuesti abiellumine, aga kui lahutus on saanud ametlikuks ja tagasipöördumatuks, siis ei tohi mees oma lahutatud naisega abielluda enne, kui too on abiellunud teise isikuga ja temast omakorda lahutanud. Reeglina on Koraanis inimestest rääkides kasutataud üldist vormi, mis kehtib nii meestele kui naistele. Nad mõlemad on Jumala olendid, kelle peamine eesmärk siin maailmas on oma Issanda kummardamine, heade tegude tegemine ja halbade vältimine ja nad mõlemad saavad vastavalt sellele ka tasu. Islami seadustega seati tütre õigused võrdseks poja õigustega ja naine sai ise pärijaks. Islam andis naisele õiguse töötada, omada vara ja olla rikas. Lisaks on naise vara   ning   teenistus   täielikult   ta   enda   kontrolli   all   tema   isiklike   vajaduste   rahuldamiseks. Ükskõik kui rikas on naine, ei ole tal islami seaduste järgi mingit kohustust pere kaastoitjaks


1
5 olla, välja arvatud juhul, kui ta seda ise soovib. Islam õpetab, et mehed peavad oma naiste eest hoolitsema ning naised peavad olema haritud.  Ema rolli peab islam naise kõige olulisemaks rolliks, kuna naisel nii füüsilisest kui ka vaimsest aspektist  lähtudes on ema  rolliks kõik olemas. Koraan sätestab naiste kinnikatmise vajaduse selleks, et neid kaitsta, seega see ei näita mehest alamaks olemist.  Tänapäeva   islamimaailmas   suhtumine   naise   õiguslikku   staatusesse   on   väga   varieeruv. Mõndades   ühiskondades   on   toimunud   kõrvalekalle   konservatiivsemas   suunas,   teisalt   on islamimaailmas tänapäeval ka ühiskonnad, mis on täielikult läänestunud. Dr. Sherif Abdel Azeem kirjutab,  et islami seaduse ja moslemite praktika vahel haigutab sügav kuristik, mis on olnud olemas juba sajandeid ja toonud endaga kaasa katastroofilised tagajärjed pea igale islamimaailma eluvaldkonnale.  Hüpotees, milleks oli, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad, ei leidnud kinnitust. Tihti aetakse sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Kui uurida täpsemalt Koraani, siis on jõuab väga kiiresti järeldusele, et islam on usk, mis aitas tohutult kaasa naise staatuse parandamisele, lubades naistele ka palju   selliseid   õigusi,   mis   tänapäeva   maailma   jõudsid   alles   20.sajandil.   Islamil   on   ka tänapäeva naistele pakkuda eneseväärikust ning austust ja kaitset. Naisi tunnustatake, tal on õigused   täita   oma   vaimsed,   intellektuaalsed,   füüsilised   ja   emotsionaalsed   vajadused.     Iga naine, nagu ka iga mees, vastutab ise oma tegude eest.  Kokkuvõtvalt   võib   öelda,   et   töö   autor   on   leidnud   vastused   oma   uurimisküsimustele   ning lükanud ümber püstitanud hüpoteesi. Autor on saanud teada palju uut mosleminaise õigusliku staatuse kohta Koraanis ning avardanud silmaringi.  Antud   töö   põhjal   oleks   võimalik   alustada   uusi   referaate,   mis   kajastaksid   konkreetsemalt kindlaid teemavaldkondi. Teemadeks tooks autor välja islami algallikate (Koraani ja sunna) täpsema käsitluse naistest ning mehe poolt abiellumisel antava kingituse õiguslike tagajärgede käsitluse.


1
6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abielu islamis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=39 (8.10.2015) 2. Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012 3. Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/pdf/naised_book.pdf (8.10.2015) 4. Hommik-Mrabte, K. Naiste roll ja õigused islami algallikates. Sorbonne IV 5. Islami   nägemus   naisest.   –   Arvutivõrgus:   http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34 (8.10.2015) 6. Kaugia, S.,  Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised 2002, 6 7. Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 (8.10.2015) 8. Käitumisreeglid   naistele   ja   meestele.   –   Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=40  (8.10.2015) 9. Mehe   õigused   oma   naise   üle.   –   Arvutivõrgus:   http://www.islam.pri.ee/index.php? id=923 (8.10.2015) 10. Naised   Koraanis.   –   Arvutivõrgus:   http://www.islam.pri.ee/index.php?id=528 (8.10.2015) 11. Nicolau,   I.,     Women’s   rights   in   Islam.   Contemporary   Readings   in   Law   &   Social Justice 2014, Vol 6 12. Partridge, C., Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 13. Wilkinson, P., Usundid. Varrak 2009 14. Women’s Position, Role, And Rights in Islam. – Arvutivõrgus: http://www.afghan- web.com/articles/womenrights.html (8.10.2015)

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1.KORAAN
• 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS
• 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS
• 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS