Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu (0)

Pilet 1 
 
1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine  
ja abiteadused. 
 
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. 
Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud 
muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: 
Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg (u 3000 eKr), Keskaeg (476 pKr) ja 
Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega ​476. a’ pKr. 
 
Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati 
tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 
1)  Kiviaeg - (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, 
kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 
2)  Pronksiaeg - 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, 
põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 
3)  Rauaaeg - (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine 
rauaaeg- 5.-8 saj., noorem rauaaeg- 9.-13. saj.) Suuremat tähelepanu hakati 
pöörama elamute ehitamisele, edenes relvastus ja paranesid liiklusvahendid. 
Tekivad külad. 
Ajaloo abiteadused: arheoloogia( uurib muinasaega, kus kirjalikud andmed 
puuduvad), etnograafia(igapäeva elu), antropoloogia(inimest). 
 
 
2.  Poliitilised ideoloogiad- konservatism , liberalism , sotsialism  
 
Ideoloogia​- ühtne mõistete, arusaamade ja kogemuste kogum, mida üks rühm 
inimesi jagab ja mis aitab maailma sarnaselt mõista. 
Liberalism- ​hindab kõrgelt inimese vabadust ja individualismi. Majanduses on 
vabaturumajandus , hinnatakse “õhukest” riiki, s.o ei sekku majandusellu. Liberaalne 
maailm hindab võrdseid õigusi, vabadusi ja võimalusi, igaüks on oma õnne sepp. 
(USA)(paremp) 
Konservatism-​  konservatiivid väärtustavad traditsioone, hindavad tugevat riiki, 
majanduses hinnatakse vabaturumajandust ja “õhukest” riiki. Kui on vaja, siis 
toetatakse rahvuslikku kapitali.(paremp) 
Sotsialism- ​võrdsus ja kõikidele väärtuslik elustandard. Majanduses areneb 
segamajandus, s.t, et eraettevõtete kõrval töötavad ka riiklikud ettevõtted. Kõrged 
maksud . (Sotsiaalpoliitika- kõrgetest maksudest saadud raha kantakse üle 
sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Tasuta arstiabi, tasuta haridus ja 
sotsiaalteenused. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne 
turvalisus. 
 
3. Kreeka klassikaline filosoofia 
 
Õhtumaa filosoofia hälliks on Kreeka. Filosoofia kasvas välja religioonist läbi 
mütoloogia ja tähendab tõearmastamist. (Phileo- armastav, sophia -tarkus) 
6.-5. saj. eKr. oli Kreeka niivõrd arenenud, et erinevates linnriikides tekkis reaalne 
vajadus hariduse järgi. Elementaarsete teadmiste kõrval õppisid kreeklased 
retoorikat, aga ka filosofeerimist.  
Sofistid olid väga populaarsed klassikalisel perioodil. Nad olid veendunud, et 
igasugune tõde on subjektiivne. Kreeka populaarsemad filosoofid olid: 
Sokrates- parim filosofeerimise vorm on dialoog - see loob inimestevahelise silla ning 
toob mõlemale poolele uusi tarkusi.  
Platon- ta ei ole nõus eelnevate filosoofidega, ta kritiseerib neid ning ehitab üles oma 
filosoofilise süsteemi. 36 teost- kõik ´dialoogi vormis. Tema filosoofiast võib eristada 
mitmeid staadiume: Koopamüüt- inimene ei suuda tunnetada reaalset elu. See mida 
ta tajub on vaid varjude mäng, mida näeb koopasse aheldatud inimene. Tõeline elu 
jääb inimesest kaugele. 
Riigiteooria- riigis on vaja tagada terviklikus ja ühtsus. Esitas ideaalse ühiskonna 
korraldus lähtudes inimhingest: inimhingel on 3 osa: mõistus, meeled ja mõistuseta 
meel; mis on tarkus, mehisus, mõõdukus. 
Aristoteles-toonitas, et teadmiste kogumiseks on vaja kogemusi ja mõistust. Tema 
kirjutas raamatuid eetikast, loogikast, füüsikast jne. Platoni õpilane(ei olnud nõus 
Platoni ideedega).  
 
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas ning kuna temast arenes palju teisi teaduseid, 
kujuneski filosoofiast nn. katusteadus. Filosoofia algaski probleemiga: kust saab elu 
alguse ning kuhu ta hääbub? 6. saj eKr. tugevnes Ateenas demokraatia ja koos 
sellega hakkas arenema nn. klassikalise filosoofia koolkond. 6.-5. saj eKr olid 
filosoofid loobunud looduse vaatlemisest, nad tundsid huvi inimese ja temaga 
kaasnevate probleemide vastu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pilet 2 
 
1.  Eesti ajaloo sõlmpunktid: 5 olulisemat sündmust või protsessi, mis muutsid elu 
Eestis. 
 
1) Muistne vabadusvõitlus- ristisõjad, nende tulemusena algab Eestis Keskaeg. 
2) 1929. a peale Liivisõda hakkab Eestis kindlustuma Rootsiaeg- hakkab 
arenema Eesti kultuur, luuakse mitmeid koole jne. 
3)  Reformatsioon - aitas kindlustada Eesti kirjakeele 
4) 1988- 1991. a Eesti taasiseseidvumine- Eesti sai lõpuks vabaks. 
5) Põhjasõda- Eesti läheb Vene tsaarivõimu alla. 
 
2. M​ajanduspoliitika- finants - ja monetaarpoliitika  
 
Finants - ja monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi​ keskpanga 
tegevust. 
Monetaarpoliitika eesmärk on​ raha​ stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena 
käsitletakse enamasti hinnataseme​ stabiilsust​ ja​ inflatsioonimäära​ (ühe perioodi 
üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega 
Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks” Hüperinflatsioonist 
räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus) 
kontrollitavust. 
 
3. Keskaegne maailmapilt  
 
Keskaeg on renessanssiajastu mõistes vähekultuuriline pime aeg, mis jääb antiikaja 
ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti 
lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. ​Kokkuleppeliselt algab keskaeg 
476. a. 
Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 
1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel 
organisatsioon oli katoliku kirik . 
2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv, 
lääne-eurooplaste vallutusretked. 
3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine, 
muutused ühiskonnas. 
Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 
1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 
2. Ameerika avastamist 1492. 
3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571. 
 
 
((Alljärgev tekst -S.o konstantinoopoli vallutamine (lihtsalt lisainfo-pole vaja 
süveneda)- 
395.a. loodi Ida-Rooma keisririik. 11.saj. hakkasid Türgi-seldžukid ründama riiki. 
Ida-Rooma keiser ja patriarh(kirikupea) pöördusid abipalvega paavsti poole. Sellest 
saigi ristisõdade üks põhjusi. Tegelik põhjus oli uute rikkuste haaramine. 1204-1261 
tekkis Ladina keisririik. 1453. aastal vallutavad türklased lõplikult Konstantinopol, 
seega hakkas eksisteerima Ida-Rooma keisririik. 
Aja jooksul tekkisid erinevused ja vastuolud ka Ida-ja Lääne kiriku vahel: 
1. Tekkis võimuvõitlus. Paavst arvas, et kõik kirikud peavad alluma temale. 
2. Ida kirik austas keisrti, kui oma kiriku juhti. Lääne kirik oli seisukohal, et 
paavstist tähtsamat inimest pole. 
3. 2 kirikut mõistsid piiblit erinevalt.