Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu (0)

Pilet 1 
  1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine  ja abiteadused.   
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. 
Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud 
muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: 
Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja 
Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega  ​476. a’ pKr.   
Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati 
tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?)  1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest,  kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi.  2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus,  põllundus. Kirved, odaotsad, ehted.  3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine  rauaaeg- 5.-8 saj., noorem rauaaeg- 9.-13. saj.) Suuremat tähelepanu hakati 
pöörama elamute ehitamisele, edenes relvastus ja paranesid liiklusvahendid. 
Tekivad külad.  Ajaloo abiteadused: arheoloogia( uurib muinasaega, kus kirjalikud andmed 
puuduvad), etnograafia(igapäeva elu), antropoloogia(inimest). 
 
 
2.  Poliitilised ideoloogiad- konservatism, liberalism, sotsialism 
 
Ideoloogia ​- ühtne mõistete, arusaamade ja kogemuste kogum, mida üks rühm  inimesi jagab ja mis aitab maailma sarnaselt mõista. 
Liberalism-  ​hindab kõrgelt inimese vabadust ja individualismi. Majanduses on  vabaturumajandus, hinnatakse “õhukest” riiki, s.o ei sekku majandusellu. Liberaalne 
maailm hindab võrdseid õigusi, vabadusi ja võimalusi, igaüks on oma õnne sepp. 
(USA)(paremp) 
Konservatism- ​ konservatiivid väärtustavad traditsioone, hindavad tugevat riiki,  majanduses hinnatakse vabaturumajandust ja “õhukest” riiki. Kui on vaja, siis 
toetatakse rahvuslikku kapitali.(paremp) 
Sotsialism-  ​võrdsus ja kõikidele väärtuslik elustandard. Majanduses areneb  segamajandus, s.t, et eraettevõtete kõrval töötavad ka riiklikud ettevõtted. Kõrged 
maksud. (Sotsiaalpoliitika- kõrgetest maksudest saadud raha kantakse üle 


sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Tasuta arstiabi, tasuta haridus ja 
sotsiaalteenused. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne 
turvalisus. 
 
3. Kreeka klassikaline filosoofia 
 
Õhtumaa filosoofia hälliks on Kreeka. Filosoofia kasvas välja religioonist läbi 
mütoloogia ja tähendab tõearmastamist. (Phileo- armastav, sophia-tarkus) 
6.-5. saj. eKr. oli Kreeka niivõrd arenenud, et erinevates linnriikides tekkis reaalne 
vajadus hariduse järgi. Elementaarsete teadmiste kõrval õppisid kreeklased 
retoorikat, aga ka filosofeerimist.  
Sofistid olid väga populaarsed klassikalisel perioodil. Nad olid veendunud, et 
igasugune tõde on subjektiivne. Kreeka populaarsemad filosoofid olid: 
Sokrates- parim filosofeerimise vorm on dialoog- see loob inimestevahelise silla ning 
toob mõlemale poolele uusi tarkusi.  
Platon- ta ei ole nõus eelnevate filosoofidega, ta kritiseerib neid ning ehitab üles oma 
filosoofilise süsteemi. 36 teost- kõik ´dialoogi vormis. Tema filosoofiast võib eristada 
mitmeid staadiume: Koopamüüt- inimene ei suuda tunnetada reaalset elu. See mida 
ta tajub on vaid varjude mäng, mida näeb koopasse aheldatud inimene. Tõeline elu 
jääb inimesest kaugele. 
Riigiteooria- riigis on vaja tagada terviklikus ja ühtsus. Esitas ideaalse ühiskonna 
korraldus lähtudes inimhingest: inimhingel on 3 osa: mõistus, meeled ja mõistuseta 
meel; mis on tarkus, mehisus, mõõdukus. 
Aristoteles-toonitas, et teadmiste kogumiseks on vaja kogemusi ja mõistust. Tema 
kirjutas raamatuid eetikast, loogikast, füüsikast jne. Platoni õpilane(ei olnud nõus 
Platoni ideedega).  
 
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas ning kuna temast arenes palju teisi teaduseid, 
kujuneski filosoofiast nn. katusteadus. Filosoofia algaski probleemiga: kust saab elu 
alguse ning kuhu ta hääbub? 6. saj eKr. tugevnes Ateenas demokraatia ja koos 
sellega hakkas arenema nn. klassikalise filosoofia koolkond. 6.-5. saj eKr olid 
filosoofid loobunud looduse vaatlemisest, nad tundsid huvi inimese ja temaga 
kaasnevate probleemide vastu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


 
 
Pilet 2 
 
1.  Eesti ajaloo sõlmpunktid: 5 olulisemat sündmust või protsessi, mis muutsid elu 
Eestis. 
  1) Muistne vabadusvõitlus- ristisõjad, nende tulemusena algab Eestis Keskaeg. 
2) 1929. a peale Liivisõda hakkab Eestis kindlustuma Rootsiaeg- hakkab  arenema Eesti kultuur, luuakse mitmeid koole jne.  3) Reformatsioon- aitas kindlustada Eesti kirjakeele 
4) 1988- 1991. a Eesti taasiseseidvumine- Eesti sai lõpuks vabaks. 
5) Põhjasõda- Eesti läheb Vene tsaarivõimu alla.   
2. M ​ajanduspoliitika- finants- ja monetaarpoliitika   
Finants- ja monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi ​ keskpanga  tegevust. 
Monetaarpoliitika eesmärk on ​ raha​ stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena  käsitletakse enamasti hinnataseme ​ stabiilsust​ ja​ inflatsioonimäära​ (ühe perioodi  üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega 
Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks” Hüperinflatsioonist 
räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus) 
kontrollitavust. 
 
3. Keskaegne maailmapilt 
 
Keskaeg on renessanssiajastu mõistes vähekultuuriline pime aeg, mis jääb antiikaja 
ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti 
lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj.  ​Kokkuleppeliselt algab keskaeg  476. a. 
Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks:  1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel  organisatsioon oli katoliku kirik.  2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv,  lääne-eurooplaste vallutusretked.  3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine,  muutused ühiskonnas.  Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 


1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 
2. Ameerika avastamist 1492. 
3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571.   
 
((Alljärgev tekst -S.o konstantinoopoli vallutamine (lihtsalt lisainfo-pole vaja 
süveneda)- 
395.a. loodi Ida-Rooma keisririik. 11.saj. hakkasid Türgi-seldžukid ründama riiki. 
Ida-Rooma keiser ja patriarh(kirikupea) pöördusid abipalvega paavsti poole. Sellest 
saigi ristisõdade üks põhjusi. Tegelik põhjus oli uute rikkuste haaramine. 1204-1261 
tekkis Ladina keisririik. 1453. aastal vallutavad türklased lõplikult Konstantinopol, 
seega hakkas eksisteerima Ida-Rooma keisririik. 
Aja jooksul tekkisid erinevused ja vastuolud ka Ida-ja Lääne kiriku vahel:  1. Tekkis võimuvõitlus. Paavst arvas, et kõik kirikud peavad alluma temale. 
2. Ida kirik austas keisrti, kui oma kiriku juhti. Lääne kirik oli seisukohal, et  paavstist tähtsamat inimest pole.  3. 2 kirikut mõistsid piiblit erinevalt.  1054. a. tekkis suur kirikulõhe e. skisma, see on aasta, mil lõplikult eraldusid 
Ida-Rooma kirik-apostlik õigeusukirik ja Lääne-Rooma kirik- katoliku kirik.)) 
 
Keskaegse mõttemaailma kõige olulisemaks kujundajaks oli kirik. Jumal on tõeline 
harmoonia, kes valitseb nii maad kui ka maailmavälist ümbrust, kosmost ning kes on 
võimeline mitte millegist midagi looma. Jumaliku harmoonia idee käsitles maailma 
tualistlikult st. vastandati taevane ja maine, igavene ja ajalik, hing ja keha, püha ja 
patune. Keskaegne maailma korraldus on rangelt astmeline. Inimese ülesandeks 
selles süsteemis on hinge avastamine ja päästmine ning jumalikku harmooniasse 
lülitumine kõigest maisest ja kehalisest vabanemise kaudu. 
Kõik keskaegsed ideed koondati piiblisse, millest sai ainukene tõeline tõdede 
kogumik. Filosoofide ülesandeks jäi ainult pühakirja kommenteerimine. Isegi teaduse 
ja tehnika areng ei muutnud oluliselt keskaegsete filosoofide arutluse teemasid. 
Keskaeg kestis kuni 10.saj ja ka filosoofia jaotatakse kahte suurde etappi patristica 
(3.-7.saj), kujutas kristluse filosoofilist põhjendamist ja süstematiseerimist. Pidas 
jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Skolastika (6.-15.saj), oli 
usulisfilosoofiliste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada 
loogiliste arutluste abil, nende leidmisele toetuti Aristotesele ja Platonile. 
 


Pilet 3 
 
1.  ​Maailm 20. saj alguses   
20. saj algul oli rahvusvaheline olukord  ​Euroopas​ muutunud taas teravaks, tekkisid  2 esimest sõjalispoliitilist organisatsiooni. Esimene sõjalispoliitiline organisatsioon 
tekib Saksamaa juhtimisel, millega ühines ka Itaalia, Austria-Ungari e. kolmikliit. 
1893. aastal sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Saksamaa soovis 
saada uusi kolooniaid. Eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma 
võim Euroopa mandril. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsiooni 
Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa 
toetus juhul, kui Balkani sündumste tõttu peaks puhkema sõda Venemaaga. 
Atlandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu 
Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit.  
Balkani poolsaar kujunes 20. saj algul Euroopa püssirohutünniks. Puhkes 2 Balkani 
sõda 1912-1913. a.  1) Türgi tahtis oma positsiooni taastada. 
2) Austria-Ungari tahtis Serbiat endale. 
3) Venemaa tahtis oma mõjuvõimu suurendada..  -------------------------------------------- 
Maailm ​ oli tugevalt Euroopa-Keskne ning Ameerika Ühendriigid ja Jaapan olid  vanade suurriikide kõrval alles uustulnukad.Ent isegi nende esilekerkimine ei 
suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi 
vundamendiks on euroopalikud ideed ning väärtushinnangud. Ühendriigid põlvnesid 
silmnähavalt Euroopast, Jaapani tugevus sõltus aga sellest, kuivõrd palju oli ta 
suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Küik 
see näitas, et Lääs dikteeris oma taher peaaegu kogu inimkonnale, läänelikud 
tarbeesemed, mood tungis kõikjale. Oli ka neid kes neist saavutustest veel midagi ei 
teadnud. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid 
igaveste ja pöördumatutena. Moesõnaks sai progress- madalamalt arengutasemelt 
kõrgemale. 
 
2. Kohtuvõim Eestis 
 
Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud mandri kohtusüsteemi alusel. Kohtusüsteem on 
kolmeastmeline:  1) Maakohus, mis on kõikides maakeskustes 
2) Ringkonnakohus- Jõhvi, Tallinn, Tartu 
3) Riigikohus- Tartu  Maakohtus  ​arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke küsimusi. Halduskohtus  arutatakse haldusküsimusi- s.o inimese, ettevõtte ja riigivahelisi suhteid. 


Apellatsiooni korral suundutakse maakohtust  ​ringkonnakohtusse​, kus viimane teeb  apellatsiooni kohta kassatsiooni. Kui ma ei ole nõus ka ringkonnakohtu otsusega, 
siis ma pöördun kassatsiooni korras  ​riigikohtusse​. Riigikohtu ees on lubade büroo,  mille ülesanne on läbi vaadata riigikohtusse tulnud toimikud ja otsustada, kas need 
asja kuuluvad riigikohtu kompententsi.  
Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on 
kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse 
riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil 
õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu 
esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks 
on süüdistaja e.  ​prokurör​ ja kaitsja e. ​advokaat​.  Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 
kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. 
(eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes 
otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 
 
 
3. Empirism ja ratsionalism 
 
Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)- ​J. Locke, kes uuris millisena inimene  sünnib. Kas kimbu kaasaantud mõtetega või puhta lehena. 
Pärast mitmeid eksperimente oli ta veendunud, et kõigi ideede ainsaks allikaks on 
inimlik kogemus. Ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele 
avaldatava mõju tulemusena või hinge enese olekute ja tegevusele suunatud 
tähelepanu tulemusele. Sellist välist ja sisemist taju kujutas ta kahe aknana, kust 
mõistuse pimekambrisse pääseb kujutluste valgus. Kogemustest saadud kujutlused 
on materjaliks teadmistele, kuid mitte téadmine ise. Et kujutlused muutuksid 
teadmisteks tuleb saadud materjal läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb 
haistingutest ja represioonidest. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine. Ta oli 
arvamusel, et inimene ei pea kõike teadma. Tal peavad olema need teadmise, mida 
tal on vaja praktilise elu jaoks. 
Ratsionalism( tõe otsimine läbi puhta mõistuse)-  ​Descarted, oli veendunud, et  igasuguse õppimise eesmärk peab olema intellekti arendamine vaimukultuur ja 
oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõestatud otsust.  ​Teadmised tulevad  läbi mõtlemise. ​ Selleks, et jõuda tõsikindlate teadmisteni tuleb iga tekkinud raskus  jaotada nii mitmeks osaks kui vähegi võimalik, sest alaprobleeme on lihtsam 
lahendada. Alustada tuleb kergemast probleemist ning liikuda raskemate poole. 
Descartes’i arvates on tõde absoluutne. 
 
 
 
 


Pilet 4 
 
1.I maailmasõja põhjused 
 
I maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oldi 20. saj alguseks teravnenud 
vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja 
Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kuna aga majanduselu oli muutunud 
rahvusvaheliseks ning sõda oli kõigile kahjulik, siis ei olnud riiki, mi oleks teadlikult 
üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa 
järgmised asjaolud:  1) Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja  võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.  2) Sõda romantiseeriti- oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev, hiilgav.  Seetõttu leidus palju neid, kes sõda lausa põnevusega ootasid.  3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud. 
4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- valitsused justkui ei  märganud sõjatehnika kiiret arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma 
julgeolekupoliitikat, tihti ei saanud nad isegi aru oma kindralstaapides 
koostatud sõjaplaanidest. Sõjaplaanid olid muutunud keeruliseks, täpseks, 
jäigaks. Valitsused olid muutunud varem väljatöötatud sõjaplaanide 
pantvangiks.   
 
2. Demokraatia. Demokraatia vormid, selle ohud ja võimalused 
 
Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab:  1) Põhiseaduse olemasolu 
2) Vabad valimised 
3) Tagatud inimeste põhiõigused ja vabadused 
4) Tagatud on majanduses vabaturumajandus ja konkurents  Demokraatia 4 erinevat vormi on:  1) Otsene e. vahetu demokraatia- peamiselt leiab seda kohalikus omavalitsuses,  kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil peamine 
teostamise viis on referendum e. rahvahääletus.  2) Esindus e. vahendatud demokraatia- tuumaks on rahva nimel võimu  teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud 
saadikule. Põhikppsimus: kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet 
valijate ja valitute vahel.  3) Osalusdemokraatia- kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja  otsuste vormimisel. Kindlamini juurdunud seal, kus on tugev omavalitsus 
(Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). 


4) Elitaardemokraatia- püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust  demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Võimule saab vähemus.  Demokraatia võimalused ​: Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades  inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas. 
Demokraatia ohud ​: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine  valimisõigus tuua võimule harimatu massi. 
 
3. Valgustajad 
 
17.- 18. saj hakkas laialdlaselt levima progressiidee, mis saigi aluseks valgustajate 
ideoloogiale. Loobuti Descartes’e jumalike ideede tunnistamisest ning oldi 
veendunud, et tõsikindlate teadmiste levitamise teel võib kõrvaldada olemasoleva 
ühiskonna puudusi, muuta selle kombeid, igapäevaelu ja poliitikat. Kõikide arutluste 
võtmesõnadeks olid vabadus ja võrdsus. Saksa filosoof Immanuel Kant ongi 
valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese 
väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. 
Rousseau, C. de Montesquieu) 
Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid 
ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige 
olulisemad põhimõtted olid:  1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism,  tegevustung).  2) Kõikide hinnangute peamine kriteerium oli mõistus. Ideaalne oli ratsionalistlik  maailmakäsitlus.  3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta  suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma!  4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu.   
Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste 
vangistamises ebausu küüsi 
Rousseau- nõudis “inimese õiguste” tunnustamist innukamalt kui enamik 
filosoofidest. 
Montesquieu- riigiteooria kõige olulisem autor. Riigis peab olema võimude lahusus. 
Seadusi  annab välja parlament, täidesaatva võimu juht on kuningas, kolmanda 
võimuna peab eksisteerima kohtuvõim.  
 
 
 
 
 
 


Pilet 5 
 
1. Eesti 20. sajandi algul 
 
24. veebruar 1918. loodi Eesti Vabariik 
3. märts 1918 Eesti läks Saksa riigi koosseisu, Bresti rahu. 
28. nov 1918 Vabadussõda 
11. nov 1918 lõppes Saksa okupatsioon 
2. veebr 1920 Tartu rahuleping 
1919 suvel toimusid asutava kogu valimised ning asutav kogu hakkab ette 
valmistama Eesti Vabariigi põhiseadust. 
1919 võeti vastu ka maareform 
1920 võeti vastu põhiseadus, millega Eesti Vabariik kuulutati parlamentaarseks 
Vabariigiks. Loodi parlament e. riigivanem pidi täitma ka presidendi üleasandeid. 
See oli küll demokraatlik samm, kuid sellega ei kaasnenud Eesti poliitilist stabiilsust.  
Seoses Tartu rahuga sai Eesti 15 mln kuldrubla, mida otsustati ära kasutada 
majanduses. Seega 1920- 1921/22 võib tähendada Eesti majanduse arengust. 
1923/24 on Eesti majandus üsna suures kriisis, sest puudub Vene turg ja 15 mln 
rubla on ära kasutatud.  
1924 hakatakse ellu viima Otto Strandmani majandusreforme, millega:  1) Olulisemaks majandusharuks peeti põllumajandust. 
2) Tööstust tuli arendada ainult siseturu tarbeks 
3) Riik aitas leida eksporditurgusid põllumajandusele (Inglismaa, Taani). 1. dets.  1924. venelaste poolt ärgitaud mäss, mis kukkus läbi. 1924 a 
majandusreformid ergutasid Eesti majandust. Uut hoogu andis juurde ka 
1928. a rahareform, mis tehti Rahvaste liidu ja Inglise panga toel. Margad 
muutusid kroonideks ja pennid sentideks.  Positiivse arengu katkestas 1930. a Euroopasse jõudnud majanduskriis. 
Majanduskriisiga kaasneb ka poliitiline kriis. Tekkis Eesti vabadussõdalaste liit, kes 
hakkas nõudma põhiseaduse muutmist. 
30ndate aastate algul toimus 2 põhiseaduslikku kriisi 
12. märts 1934.a  toimus riigipööre, mille organiseerisid Päts ja Laidoner. Pannakse 
alus n-ö vaikivale ajastule, purustatakse Vapside partei, peatatakse parlamendi 
tegevus, luuakse üheparteiline süsteem, seega on alus pandud autoritaarsele 
diktatuurile. 
1938. a võetakse vastu uus põhiseadus, poolpresidentaalne riik, parlament oli 
kahekojaline ja prlament valib presidendi. 
 
 
 
 


2. Heaoluriik ja selle jätkusuutlikus 
 
Nüüdisühiskonna rajamine saab alguse industriaalühiskonna tekkimisest. Asjaolu, et 
inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende 
elulaadi: suurpere- väikepereks, töö- ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella, 
kasutusele tuli raha.  
Oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele ülesannetele pidi riik 
hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamisega- s.o haridus, tervishoid, 
sotsiaalhoolekanne. 
Nüüdisühiskonna etapid on:  1) Industriaalühiskond 
2) Teenindusühiskond 
3) Teadmusühiskond e. infoühiskond  ___________________ 
Nüüdisühiskonnaga koos hakkas arenema heaoluriik. S. t riik hakkas lahendama 
järjest enam sotsiaalseid probleeme. Tänapäeval läheb u. 50% riigieelarvest 
heaoluriigi funktsioonide täitmiseks. Seetõttu iseloomustatakse tihti heaoluriiki kui 
ülekanderiiki. S.t raha kantakse majandusest üle sotsiaalprobleemide 
lahendamisele.  
Heaoluriigi arengus eristatakse kolme etappi:  1) Algusperiood (19.-20.saj vahetus) 
2) Heaoluriigi kuldaeg (20. saj 50ndate aastate teine pool, mil majandus hakkas  hästi kiiresti arenema- kestis kuni 70ndate aastate lõpuni).  3) Heaoluriigi fragmaatiliseks muutumine e. realistlikkuks muutumine  (70ndate-80ndate aastate vahetus kuni tänapäev).   
3. Kristliku kiriku lugu  
 
Kristlus tekkis ajaarvamise vahetusel Palestiina aladel. Esimestel usukuulutajatel e. 
apostlitel oli keeruline, sest palju kasulikum oli uskuda paljudesse jumalatesse. 4. saj 
pKr. võtsid Rooma keisrid ristiusu omaks ning lõid katoliku kiriku. (katolik-üleüldine). 
Keisrile oli kasulik üks usk, üks jumal, üks keiser. 395. a Rooma riik lõhenes Ida- ja 
Lääne Roomaks ning tekkis ka 2 kirikukeskust Roomas ja Konstantinoopolis. 
Lähtuvalt sellest lõhenes ka kirik: Lääne- Rooma kirik e. katoliku kirik ja Ida-Rooma 
kirik, mis algselt oli ka katoliku kirik. Kiriku kõige pühamaks raamatuks on piibel, 
mõlemad kirikud lugesid neid tekste ning püüdsid neist aru saada ja selgitada neid 
ka teistele. Piibli tõlgendamisel hakkasid tasapisi tekkima kahe kiriku vahelised 
arusaamatused. Ning aastatel 1054 toimus skisma e. suur lõhe. Kaks kirikut 
hakkasid arenema isesuundades. Kusjuures Ida kirikut hakati nim. apostlikuks 
õigeusukirikuks. 
(Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti- ristimine, salvimine, abielu 
pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine)  


Pilet 6 
 
1. I maailmasõja tulemused ja Versailles’ süsteem 
 
I maailmasõda oli katastroof: hukkus u 10 mln inimest. Sõda neelas füüsiliselt või 
vaimselt terve põlvkonna. Palju oli vaja üles ehitada pommitamises viga saanud 
linnu. Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge 
ja-investoreid. See kõik mõjutas ka 1919. a majandust. Kokku varisesid 
Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille varematele kerkis hulk väiksemaid 
rahvusriike. Esile hakkas tõusma USA. Demokraatia kriis, mis tugevdas äärmuslikke 
liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli 
kehtestamise ühiskonna üle. 
18. jaan 1919 a algasid Versaille’s rahuläbirääkimised. Rahukonverentsiotsused on 
kujundatud põhiliselt 3 mehe poolt. Need olid: David Lloyd George- suurbritannia 
peaminister, G. Clemeceau- Prantsusmaa peaminister ja Usa president Woodrow 
Wilson. Rahukonverentsi käigus moodustatakse Rahvasteliit, et rahu säilitada.  
28. juuni 1919 ​ sõlmitakse rahuleping Saksamaaga:  1) Oluliselt vähendati sõjaväge 
2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 
3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 
4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma  territoriumist  5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine)   
2. Riigivormid 
 
Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja 
paralmentaarset riigivormi/korda.  
Presidentaalne ​- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab  ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) 
Poolpresidentaalne ​- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib  presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad 
valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. 
(Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja 
sotsiaalpoliitikat. 
Parlamentarism-  ​rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi ning  samuti tagandab/ hääletab ametisse valitsuse. Valitsus omakorda on kohustatud aru 
andma parlamendile. 
 
 
 


3. Katoliku kirik 
 
Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti (pühatoiming). Seitse 
sakramenti:ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks 
pühitsemine, pihtimine, viimne võidmine. 
16. saj toimus katoliku kiriku raames reformatsioon, sest paljud katoliiklased ei olnud 
rahul oma kirikuga. Rahulolematuse põhjused olid:indulgentside(patukahetsuskirjad) 
müük, nõuti emakeelset jumalateenistust, nõuti tsölibaadi(abielukeeld) likvideerimist. 
Reformatsiooni tulemusena areneski välja uus kirik. Suurimad neist on: luterlik kirik, 
anglikaani kirik, kalvinistlik kirik jne. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 7 
 
1. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel 
 
Peale I maailmasõda tugevdas oma positsioone Euroopas demokraatia:  1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 
2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud  vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt.  Demokraatia oli imeliselt hea valitsemisviis majandusliku tõusu perioodil. Kui aga 
jõuti aastasse 1930, muutus taas populaarseks igatsus tugeva käe poliitika vastu. 
Demokraatlikest ideoloogiatest olid: konservatism ja sotsiaaldemokraadid, oma 
värve hakkas kaotama liberalism. Kuigi kahe sõja vaheline periood oli majanduslikus 
mõttes väga keeruline, siis vanad demokraatlikud riigid säilitasid oma demokraatia. 
Nii Inglismaa kui Prantsusmaa tegid palju tööd selle nimel, et demokraatiat säilitada. 
Demokraatia säilimisele aitasid kaasa ka nendes riikides tekkinud traditsioonid.  
1922. a iseseisvus Iirimaa 
1931. a Westminsteri statuut- pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele, et säilitada 
koloniaalimpeerium 
1934. a Prantsusmaa Rahvarinne, hoiti ära Saksa fasistide laienemine 
Prantsusmaale. 
 
2. Euroopa Liidu institutsioonid 
 
Euroopa Ülemnõukogu- ​ s. o ELi riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine,  kujutades endast likkmseriikidevahelise poliitilise koostöö kõrgeimat taset. Käib koos 
vähemalt 4 korda aastas. Praegune eesistuja Donald Tusk, kes valitakse kaheks 
aastaks. Kohtumisel võtavad riikide juhid konsensuslikult vastu otsuseid liidu üldiste 
sihtide ja prioriteetide kohta ning annavad vajaliku tõuke liidu arenguks. 
Euroopa Nõukogu-  ​kohtuvad liikmesriikide ministrid, et arutada ELiga seotuid  teemasid, teha otsuseid, võtta vastu seadusi. Nõukogu tööd juhib eesistuja riik. See 
vahetub iga poole aasta tagant. Et aga töö oleks stabiilne, tehakse tööd nn. 
kolmestes tühmades. Euroopa Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte, 
määruseid, direktiive, mis on kohustuslikud kõikidele riikidele. Seadusanlikke akte 
valmistavad ette ELi liikmesriikide esindajad, eesistujamaa ja Euroopa komisjon.  


Euroopa komisjon-  ​ELi täidesaatev organ. Kaitseb liidu kui terviku huve. Euroopa  komisjoni president on Jean-Claude Juncker. 
Komisjoni 4 põhiül:   1)  õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule 
2) ELi poliitika juhtimine ja elluviimine ning eelarve täitmine 
3) ELi õigusaktide jõustamine 
4) Euroopa Liidu esindamine maailmas.  Euroopa parlament-  ​Euroopa parlamendi liikmed valitakse otse Euroopa kodanike  poolt, kus parlamendi liikmed esindavad nende huve. Valimised toimuvad iga 5 
aasta tagant ning saadikute arv sõltub elanike arvust. Euroopa Parlamendi ametlik 
asukoht on Prantsusmaal. Komisjonide koosolekud toimuvad aga Brüsselis. Euroopa 
parlamendil on 3 põhiülesannet:  1) Tagab nõukogu seadusandlikku seaduste vastuvõtmise. Aitab tagada  Euroopa õiguse demokraatliku legitiimsuse.  2) Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide ja eelkõige  komisjonide üle  3) Jagab Nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi  kulutusi. Eelarve menetluse lõpus võtab parlament eelarve tervikuna vastu või 
lükkab selle tagasi.  Euroopa parlamendi president on Antonio Tajani. Ta valitakse kaheks ja pooleks 
aastaks. 
Euroopa kohus- ​ Üks kohtunik igast ELi riigist, seitse kohtunikku, üks kohtunik igast  ELi riigist ja üheksa kohtujuristi. Asub Luxembourgis. 
 
3. Apostlik õigeusukirik 
 
Tunnustas samuti seitset sakramenti, kuid preestritel oli õigus abielluda. 1453. a. 
vallutasid türklased Konstantinopoli ning kiriku keskus läks Venemaale. 1917.a. 
toimus Venemaal töölisrevolutsioon, mis hakkas takistama igasugust kirikutegevust. 
Seetõttu taastati Kreekas apostliku õigeusu (kiriku) 
uus keskus. NSVL lagunemisega taastas ka Vene kirik oma positsioonid ning praegu 
käib võitlus võimu pärast kahe kiriku vahel. Kirikus kummardatakse ikoone(pühapilt), 
kirikulised seisavad püsti ning preester viib jumalateenistust läbi pool lauldes. Kiriku 
aasta algab ülestõusmispühadega. 
 


Pilet 8 
 
1. Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 
 
20ndate 30ndate aastate algul kadus demokraatia nn. “noortes” Euroopa riikides 
ning see asendus ka autoritaarse või totalitaarse diktatuuriga. Asendumise põhjused 
olid:  1) Uute, kergemini manipuleeritavate e. suunavate rahvakihtide kaasamine  poliitilisse ellu.  2) Versailles’ rahu tingimusi peeti ülekohtuseks ning toetati juhte, kes lubasid  ebaõigluse jõuga heastada  3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 
4) Majanduslikud raskused  Fasistlik liikumine levis Itaalias- Benito Mussolini- kehtestati ühemehe parteide 
süsteem, valitsus kontrollis majanduse tegevust, arendati agressiivset 
välispoliitikat.(Lõuna-Itaalia. Põhja Itaalias möllasid kommunistid). 
Saksamaal taotlesid võimu nii kommunistid, kui ka natsionaalsotsialistlik Saksa 
töölispartei, mida hakkas juhtima A. Hitler. 
Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada:  1) Autoritaarne- enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, poliitiliste  erakondade tegevus piiratud või keelatud, tähtsad on konservatiivsed 
väärtused, ei propageeri vägivalda.  2) Totaliaarne- totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse,  nende elu üle. Hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi (Hitleri Saksamaa)   
2. Avalik- ja erasektor ja nendevahelised suhted 
 
Avalik sektor ​- riigi tunnused on:  1) Riik on alati seotud võimu teostamisega. 
2) Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile  siduvad  3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle 
4) Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja  elluviimise eest. 


Kaasaegne riik, mis sai alguse 18. saj kannab endas võimude lahususe põhimõtet. 
Seega riigi olulisemad institutsioonid on:  1) Seadusandlik võim 
2) Täidesaatlik võim 
3) Kohtuvõim  Lisaks veel riigipank ja järelvalveorganid. Riik tegeleb valitsemise ja haldamisega. 
Seadusi võtab vastu parlament ning nende haldamise ja täidesaatmisega tegeleb 
valitsus ja kohalikud omavalitsused. Haldustegevust toetavad avalikõiguslikud 
istitutsioonid: nt. raviasutused, ülikoolid jne. 
Erasektor-  ​nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduslikel  põhimõtetel. Tänu sellele onn enamik ettevõtteid erakapitalile toetuvad. 
 
Erasektor ja avalik sektor on omavahel tihedalt seotud, sest:  1) Erasektor tegutseb avaliku sektori poolt loodud õigusruumis 
2) Avalik sektor oma ülesannete realiseerimiseks vajab raha, mida on võimalik  saada maksude näol erasektorilt.   
3. Reformatsioon 
 
Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi 
kiriku uksele kohaliku ülikooli professor, Martin Luther paberi 95 teesiga e. 
vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud 
jumalast.  1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 
2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 
3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 
4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud  saastast.  5. Nõudis lihtsat kirikut, lihtsat jumalateenistust ning seitsmest sakramendist  tunnistas ta kahte (Ristimine, armulaud)  Paavst Leo X suhtus Lutheri tegevusse esialgu üsna ükskõikselt, pidades seda 
munkade omavaheliseks jagelemiseks. Kui ta viimaks andis välja bulla Lutheri 
tegevuse tõkestamiseks, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti 
bulla 1520. a. avalikult. 


1521. a. kutsus keiser Lutheri Wormsi riigipäevale, lootes, et ta oma õpetusest 
avalikult lahti ütleb, kui Luther jäi oma seisukohtadele kindlaks. Reformatsioon oli 
omandannud juba sellise mõju ja ulatuse, et seda maha suruda polnud võimalik. 
Aladel, kus reformatsioon võitis, läks võim kiriku ja tema varade üle kohalikele 
vürstidele või linnadele. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. 
(1555. aastal kinnitati Augsburgi Usurahu “kelle valitsus, selle usk”) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 9 
 
1. Eesti 1917. aastal 
 
Tsaarivõimu kukutamine 1917. aasta revolutsiooniga tuli ka eestlastele üllatuseks, 
kuid nad suutsid tekkinud olukorra kiiresti ära kasutada. Kuna endine valitsemiskord 
kaotati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal Tallinna linnapea Jaan Poska. 
Ajutiselt Valitsuselt taotleti Eestile autonoomia õigust. Kui Ajutine Valitsus tõrkus, 
korraldasid eestlased 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse ning 
Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt 
valitud Maapäevas.  
Samas kujunes Eestis välja igasugune kaksikvõim nagu Venemaal. Ametlikult olid 
võimul Ajutise Valitsuse poolt tunnustatud võimuorganid, tegelik võim siirdus aga 
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Viimases pääsesid võimule enamlased, 
kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist.  
Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati 
Eesti rahvusväe osad. Peagi sai selgek, et Venemaa ei suuda Eestit sõjaliselt 
kaitsta, sest olukord läks keeruliseks. Augustis vallutasid Saklased Riia ja 20. dets 
1917 korraldasid dessandi Saaremaale. Vene väed ei suutnud eriti vastupanu 
osutada. Saksa okupatsioon oleks olnnud Eestile reaalne oht, kuid see aga andis uut 
hoogu ettepanekutele end uppuvast laevast võimalikult kiiresti lahti haakida. 25. aug 
tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule 
iseseisvumisele. 
Ennem seda toimus veel enamlaste võimupööre. Enamlaste võimupööre tugevdas 
aga iseseisvustaotlust veelgi. 15. nov tuli erakorraliselt kokku Eesti Maapäev ning 
kuulutas end kõrgeimaks võimuks. Eesti iseseisvuse mõte hakkas üha suuremat 
toetust leidma, sellega liitusid ka mõned vasakpoolsed erakonnad, nt 
sotsiaaldemokraadid ja tööerakond. Ainult enamlased jäid eitavale seisukohale. 
 
2. Täidesaatev võim. Eesti valitsus 
 
Täidesaatev võim ​- reeglina toimub valitsuse vahetus pärast parlamendi valimisi, siis  kui on selgunud uus parlamendi poliitiline koosseis. 
Valitsuse moodustamine Eestis-  ​President peab 14 päeva peale valitsuse  tagasiastumist esitama riigikogule uue peaministri kandidaadi nime. Pärast seda, kui 


peaminister on parlamendi poolt tööle hääletatud, on peaministril õigus kasutada 
seitset päeva uue valitsuse moodustamiseks. Tavaliselt on Eesti Vabariigis minister 
poliitiline isik. Ministeeriumi sisulise tööga tegeleb kantsler. Valitsuse eluiga sõltub 
suuresti valitsuskoalitsiooni tegevusest parlamendis, ministrikohtade jaotusest 
erakondade vahel, aga ka ministritest kui inimestest. 
 
3. Islam 
 
Islam tähendab andusmust jumalale. Ta on kompromissitu, monoteistlik õpetus, mis 
rõhutab allahi kui ainujumala kõikvõimsust. 
Islami püharaamat on koraan, ususeisukohast on veel olulised Sunna, šariaat, mis 
toetub Araabia tavaõigusele, koraanile ja sunnale. 
Islamiusk toetub nn. viiele sambale:  1. Maailmas on ainult üks jumal-Allah 
2. Kõik moslemid peavad tähistama ramadani-ühe kuu pikkune paast 
3. Kõik moslemid peavad vähemat kord kuus käima palverännakul 
4. Allahi poole tuleb palvetada vähemalt 5 korda päevas 
5. Kõik moslemid peavad aitama endast viletsamat.  Peale Muhamedi surma tekkis vaidlus, kellest saab islamiusu juht. Selle vaidluse 
tulemusena Islam lõhenes kaheks ja kuni tänase päevani on moslemid jagunenud 
šiiitideks ja sunniitideks. Tänapäeval on üks šiiitidest koosnev maa ja see on Iraan. 
Moslemid elavad kuukalendri järgi ning nende ajaarvamine algas aastast 622, mil 
Muhamed ja tema poolehoidjad aeti Mekast Mediinasse. Seda väljarändamist nim. 
hidžraks. Moslemi kirikut nim mošeeks, reeglina on mosee kupliline ehitis. Mosee 
lähistel on tornid e. minaretid, kust hüütakse palvetama. Erinevalt kristlusest puudub. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 10 
 
1. Eesti Vabariigi loomine 1918-1920 
 
1918. a algul võeti juhtivate Eesti poliitikute salanõupidamisel vastu otsus Eesti 
iseseisvus esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati iseseisvusmanifest ning 
see kiideti Maapäeva vanemate nõukogus heaks. Asutava kogu valimistel Eestis 
said enamlased loodetust vähem kohti  ning nad nimetasid valimised kehtetuks. 
Kuna enamlaste surve tõttu olid kohalikud baltisakslased pöördunud Saksa 
välisministeeriumi poole palvega Eesti okupeerida, kuulutati baltisakslased lindpriiks 
ning kehtestati erakorraline olukord. Inimesi saadeti Siberisse ning arreteeriti. 
Saksamaa ja Venemaa läbirääkimised olid Brestis jõudnud ummikusse ning 18. 
veebr otsustasid Saksa väed kogu rindel pealetungi alustada. Tekkinud olukord 
andis Maapäeva vanemate nõukogule võimaluse tekkinud võimuvaakumit ära 
kasutada ning üritada iseseisvus välja kuulutada. Otsuste elluviimiseks moodustati 
Eestimaa Päästmise komitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin 
Konik. Vanemate Nõukogu poolt heakskiidetud iseseisvusmanifest loeti ette ning 
kiideti heaks ning Eesti kuulutati iseseisvaks. 23. veebr kuulutati Eesti Vabariik välja 
Pärnud, 24. Paides, Viljandis, Tallinnas. 
Sakslased, aga keeldusid Eesti iseseisvust tunnustamast. Algas Saksa okupatsioon.  
Bresti rahulepingu kohaselt läks Eesti kuni oma satuse täpsema määramiseni Saksa 
politseivägede kontrolli alla. Kõrgemaks võimuks sai Saksa sõjaväeline valitsus, mis 
likvideeris kõik eeslaste kättevõidetud vabadused. 1918. a tuli kokku Eestimaa ja 
Liivimaa Maapäev, kus otsustati luua Balti hertsogiriik. Repressioonidele vaatamata 
iseseisvusliikumine jätkus(põrandaalused organid).1918. a kevadel tunnustasid 
Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia de facto Eesti iseseisvust. 
 
2. Nüüdisühiskonna kujunemine, ühiskonnatüübid 
 
Nüüdisühiskonna rajamine saab alguse industriaalühiskonna tekkimisest. Asjaolu, et 
inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende 
elulaadi:  1) Suurpere muutus väikepereks 
2) Töö ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella 
3) Muutusid söömisharjumused, elulaad, kasutusele tuli raha. 


Üsna pea oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele tööülesannetele 
pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamiseda- s.o haridus, 
tervishoid, sotsiaalhoolekanne. 
Nüüdisühiskonna etapid on:  4) Industriaalühiskond 
5) Teenindusühiskond 
6) Teadmusühiskond e. infoühiskond  Ühiskonna tüübid:(kihistus)  1) Feodaalne ühiskond: talupoeg, aadel, vaimulik 
2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 
3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht.   
3. Budism 
 
Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt 
Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki 
seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest 
on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on 
janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde:  1. Tõde kannatusest 
2. Tõde kannatuse põhjusest 
3. Tõde kannatuse lakkamisest 
4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, s.o Sansaarast Nirvaanani.  Budism peab teadmist hädavajalikuks, sest just teadmatus käivitab õnnetuste 
ringkäigu. 
Budismis ei mõjuta uuestisündi niivõrd teod, kuivõrd nende toimepaneku motiivid 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 11 
 
1. Eesti lugu 1939-1940 
 
28. sept 1939 surus Nõukogude Liit sõjaga ähvardades Eestile peale vastastikuse 
abistamise pakti, mis nägi ette Nõukoguse sõjaväebaaside rajamise Eestisse. 18. 
okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast seda, ei olnud 
Eesti enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see eri riiva mingil moel Eesti 
riiklikku korraldust. 
16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nüudes luba täiendavate Punaarmee 
üksuste sissemarsiks ning “ausalt” kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.. 
Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ning nõustus tingimustega. 17. juun 1940 
olid Balti riigid täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Andrei Zdanov, kelle 
näpunäidete kohaselt asuti Nõukogude saatkonnas kokku seadma uut Eesti 
valitsust. 21. juun liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad soomusmasinate saatel 
algul Toompeale seejärel Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse 
ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna 
näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega. 
Nõukogude esindajad andsid uutele valitsustele korralduse lükata ümber kõik 
kuuldused Eesti peatsest liitmisest NSV Liiduga, ehkki see oli nende tegelik 
eesmärk.. 14.-15. juul 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 
1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid 
nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSV Liidu 
koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide 
annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. 
Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati 
nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve 
alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest 
hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 
 
2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu 
 
Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi 
juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. 
Poliitilise struktuuri osad on:  1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 
2) Koalitsioon ja opositsioon  Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. 
Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised 
fraktsioonid. 
 


Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. 
Riigikogu ülesanded:  1) Seaduste vastuvõtmine ja menetlemine 
2) Otsustab rahvahääletus korraldamise 
3) Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi valitsuse moodustamiseks 
4) Võtab vastu riigieelarve, kinnitab selle täitmise aruande 
5) lahendab muid riigielu küsimusi 
6) nimetab ametisse riigikogu esimehe, eesti panga nõukogu esimehe,  riigikontrolöri, õiguskantselri, käitseväejuhataja  7) nim ametisse riigikoguliikmed 
8) kehtestab riiklikud autasud 
9) Teostab parlamentaarser järelvalver valitsuse tegevuse üle   
3. Hinduism 
 
Hinduism on suurtest religioonidest kõige mitmekülgsem. Tihedalt seotud sotsiaalse 
elu korraldusega, kohustab inimesi järgima kindlate reeglite järgi toimivaid 
ohverdusrituaale. Usu mõtteviisi iseloomustab karma-õpetuse usk uuestisündide ja 
maailmaajastute ringlevasse taaskordumisse, mille puhul käesolevas elus tehtud 
teod saavad järgmisestes oma tasu. 
Usk on väga mitmelaadiline ning selle usu puhul eristatakse kolme eripära:  1. Usk ei ole rajatud, vaid ta on alguse saanud loodususunditest. 
2. Ta ei tunne kindlapiirilisi dogmasid(pühad tõed) 
3. Ta on puht Indialik ilmik ning usutakse, et eriaegadel tekivad eriõpetlased, kes  räägivad erinevates probleemidest.  Tänu hinduismile on tekkinud Indias  ​kastisüsteem ​s.o range sotsiaalne jaotumus,  mida ei ole suudetud tänaseni likvideerida. 
Kõige vanem religioon, millel ei ole konkreetset  loojat, panteonis palju 
jumalaid.(aluseks Aasia loodususundid) Maailma suuruselt 3. religioon. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 12 
  1. Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine   
 
Eesti taasiseseisvumine saab alguse 1987. a 23. aug, mil toimus esimest korda 
Hirvepargi miiting, millega avalikustati MRP salalepingud. Ajakirjas “Postimees” 
algatati projekt IME-Isemajandav Eesti, millega tehti ettepanek NSV Liidule, et Eesti 
hakkab end ise majandama. 
1988. a aprill- loominguliste liitude preemum. Suvel algas laulev 
revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 
11.sept üritusega “Eestimaa laul”. 
Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti 
Muinsuskaitse Selts- EMS.  
16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 
(Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti 
kongressi, mis pidi olema Eesti rahva tõeline pralament(ja taastame Eesti 
kontinuiteedi alusel). 1988. a tekkis ka Interrinne.  
1989.a Eesti komitee kuulutas välja Eesti kongressi. Kongressi tööd juhtis Tunne 
Kelam. 23. aug toimus Balti kett, millega tähistati MRP 50ndat aastapäeva. 
1990. märtsis kuulutas end Iseseisvaks Leedu. Eesti võtab vastu rida seadusi, mis 
koondatud kõik pealkirja alla “Ettevalmistused Eesti iseseisvumiseks”. 
1991. a 13. jaanuaril toimub relvastatud konflikt Vilniuses. 21. jaanuaril samasugune 
relvastatud konflikt Riias.(Arvati, et tuleb ka Eestis) 
19. aug- Moskva augusti putš 
20. aug kuulutab Eesti end iseseisvaks 
6. sept NSV Liit tunnustas Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1992. a 28 juuni 
Rahvareferendumiga kinnitatatkse Eesti põhiseadus. Sept. 1992. a valiti 
esmakordselt president, kelleks sai Lennart Meri. Esimese põhiseadusliku valitsuse 
juhiks sai Mart Laar. 21.-22. juuni 1992. a toimus Eesti rahareform- 1500 rubla eesti 
anti 150 Eesti krooni. 
 
  2. Majandus, majandussüsteemid, inflatsioon, deflatsioon   
Inimesed ja majandus on omavahel seotud. Tänapäeva ühiskonnas on meil palju 
soove, mis vajavad täitmist, kuid need soovid muutuvad kiirelt ja sageli. Nende 
soovide täitmine sõltub majandusressurssidest ja tootmisteguritest (s.o majanduslike 
ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide 
rahuldamiseks. 
Läbi ajaloo on eksisteerinud 3 peamist majandussüsteemi: 


1) Tavamajandus ​ e. naturaalmajandus - on inimkondades olnud läbi aegade  domineeriv majanduskorraldus. Enamasti on need olnud põllumajanduslikud 
ühiskonnad. Tavamajanduses toimub kaubavahetus tagasihoidlikus mahus 
ning enamasti on need barter-tehingud, s.t kaup kauba vastu.  2) Käsumajandus ​- Kõige tuntum käsumajanduse liik on plaanimajandus ning  plaanimajanduslikud riigid on reeglina totalitaarsed riigid. Kõik 
plaanimajanduse ja äsumajandusega seotud ideed on pärit Karl Marxilt, kellelt 
on pärit kogu kommunistlik ideoloogia.  3) Turumajandus ​, mis tänaseks päevaks on kasvanud segamajanduseks, s.t  riik teatud määral sekkub majandusse. On olemas riiklik tootmine, kui riik 
organiseerib niisugust tootmist, mis ei too iialgi suurt kasumit 
sisse.(Friedemanni ja Caennes’i turumajanduspoliitika)  Viimasel ajal on rääkima hakatud ka riigikapitalismist. S.o majanduskord, kus 
üldjuhul toimub kapitalistlik korraldus, kuid riigiettevõtted domineerivad olulisemates 
majandussektorites ning riigil on, kas otsene või kaudne kontroll ettevõtte otsuste 
üle. 
Inflatsioon ​ on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab  raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on 
inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust 
protsentides. 
Deflatsioon ​ on​ inflatsiooni​ vastandprotsess. Selle käigus​ raha​ väärtus suureneb,  mis väljendub ​ hindade​ alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem  osta. 
  3. Taoism   
Taoismi rajajaks loetakse Laozid(vana meister). Taoismi põhimõte on Dao e. kulg, 
mille järgi inimene peaks seadma oma elu. Dao on maailma pidev liikumine ja 
muutumine, kuid see kõik toimub enesest mõistetavalt ja loomulikult. 
Dao ei tee midagi, aga siis saab kõik tehtud. Nii inimene, kui riik peaksid andma 
võimaluse loomulikuks kulgemiseks. 
Taoismis on Yin ja Yang, universumi negatiivne ja positiivne alge. Üks ei saa 
eksisteerida teiseta, aga omavahelistes suhetes on nad vastandid. 
Laozi on kirjutanud ühe raamatu. See on kulgemise väe raamat. 
 
 
 
 
 
 


Pilet 13 
  1. Külma sõja kujunemine: põhjused, esimesed kriisid   
Külm sõda on konflikt kahe erineva maailmasüsteemi vahel: Läänemaailma(USA) 
ning tema liitlased ning rahvademokraatliku maa NSV Liidu nin tema liitlaste vahel.  
Konflikt oli diplomaatias, poliitikas, majanduses, relvastatud kokkupõrkeni ei jõutud. 
Külma sõja alguseks peetakse Stalini kõne 1946. a veebr. Moskvas, kus ta teatas, et 
maailma lõhenemine kahkes erinevaks süsteemiks toob endaga kaasa rea 
lokaalseid sõdu. 
1946. a märtsis esines Churchill (suurbritannia peaminister) kõnega Fultonis USA-s, 
kus ta samamoodi nentis, et endiste liitlaste vahel on tekkinud lahendamatud 
konfliktid. 
Nõukogude Liidu mõjusfääri olid läinud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuid ta püüdis 
mõjusfääri laiendada Kreeka, Türgi, Itaalia ja Prantsusmaa arvelt. Seetõttu esines 
USA president Truman 1947. a oma doktriiniga (kindlad seisukohad), millega 
kaasnes Marshalli plaan, millega 1948.-1952. a andti Euroopale majandusabi 17 
miljardi dollari ulatuses. 
Esimesed kriisid:  1) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal toimus Korea  poolsaarel. 1953. a lõppes sõda tulemusteta. Kahe Korea piir on jätkuvalt 
38ndal laiuskraadil.  2) Berliini ülestõus(1953)- sellele andis hoogu teadmine, et Stalin on surnud ning  lootus edasisele elu liberaliseerimisele. Nõukogude jõududega surutakse 
ülestõus maha. Sellega kaasneb suure pettumus Lääne propagandas. 
Sõnades lubatud abile ei järgnenud tegusid.  3) 1956. Poola vastuhakk, mis suruti maha, mingeid muutusi ei toimunud.  
4) Suessi kanalikriis- 1953. a Egiptuse riigipööre. Kuningriik asendus  Vabariigiga. Presidendiks valiti Gamal Abdel Nasser, kes otsustas üles 
ehitada sotsialistliku Islamiriigi. Sotsialism tähendas suurettevõtete 
natsionaliseerimist ning 1956. a kuulutati välja Suessi kanali 
natsionaliseerimine. Kuigi Inglismaa, Prantsusmaa ja Inglismaa ähvardasid 
Egiptust sõjaga, siis ÜRO vahendusel sõda jäi ära. Kanal läks aga Egiptusele.   
  2. Mis on riik? Riigi põhitunnused   
Sotsioloog Michael Mann määratleb riiki 4 põhilise omaduse abil:  1) Riigivõim 
2) Riigi kaudu toimub poliitika tegemine ning seetõttu on inimeste ootused  poliitika osas suunatud riigile. 


3) Riigil on oma territoorium 
4) Riik suudab oma territooriumit valitseda, s.t riik on võimeline looma reegleid  ning on võimeline vastutama selle eest, et neid reegleid ka ellu rakendatakse. 
Reeglite ellu rakendamisel võib ta kasutada jõudu.  1933. a võeti vastu Montevideo konventsioon, kus samamoodi määratletakse riigi 
olemust ning tuuakse välja 4 keskset tunnust:  1) Alaline elanikkond 
2) Määratletud territoorium 
3) Valitsus 
4) Rahvusvaheline sõltumatus   
  3. Konfutsionism   
Konfutsianism oli Hiina ametlik religioon kuni II maailmasõjani. Konfutsiuse tegevus 
oli suunatud sellele, et lõpetada segadused riigis ning peatada nendega kaasnev 
moraalilangus. Konfutsius leidis, et vastastikuse lugupidamisega on võimalik riiki 
paremaks muuta. Riik peab toetuma inimlikkusele, mitte vägivallale.(On kaheldud 
tema õpetuses, kui religioonis, kuna: puudub metafüüsiline alus, jumal puudub, on 
probleem, kas nõtgemat laget tuleb käsitleda inimesena või mitte) Konfutsiuse 
õpetus on moraalifilosoofia, aga ka hiinlaste jaoks usk. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 14 
  1. Maailm 20.saj teisel poolel   
1944. a kogunesid USA-s Bretton Woods’ is M. Keynes’i initsiatiivil majandus- ja 
rahandustegelased, et kokku leppida mõnedes rahanduspoliitilistes küsimustes. 
Selle kohtumise tulemusena loodi maailma pank(WB) ja rahvusvaheline valuutafond 
(IMF). Maailma rahaks kujunes USA dollar. Tagatis oli kuld ja kullale määrati 
konkreetne hind. Rahvusriikide ülesandeks oli oma valuuta kindlustamine ning selle 
konventeeritavus USA dollariga. Bretton Woods’i süsteem oli üheks tingimuseks, et 
Lääne- Euroopa riikide majandusareng 50-60ndatel aastatel oli suhteliselt kiire.  
Eriti kiirelt arenes majandus Lääne-Saksamaal, kus 20. aastat olid võimul 
konservatiivid, eesotsas Konrad Adenaueriga. Ta toetus Ludvig Enhardi 
majanduspoliitikale, mis seisnes sotiaalse turumajanduse arenemises. Ka selle 
poliitika esimene samm oli Saksa marga kindlustamine, edasi pöörati tähelepanu 
ettevõtete kulutustele. 
Algul keelduti kiirest palgatõusust, kuid see aitas kaasa üldisele majanduskasvule. 
Peale esimesi samme võeti kõik piirangud maha ning Saksa majandusarengut hakati 
nimetama “imeks”. 
Kiiresti arenes majandus ka Prantsusmaal- juhtis Ch. de Gaulle. 
1969. a astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisorganisatsioonist, kuid jäi 
poliitilisorganisatsiooni.  
Kõike aeglasemalt kasvas majandus Suurbritannias. Põhjuseks oli koloniaalsüsteemi 
lagunemine, mis Inglismaale tähendas impeeriumi lagunemist ning Balti rahvaste 
ühenduse ümberorganiseerimine rahvaste ühenduseks. Inglismaal säilis pm 
kahparteisüsteem- konservatiivid, leiboristid. Liberaalid ei omanud mingit tähtsust.  
(1953- Elisabeth II) 
Kuni 70ndate aastateni olid Hispaania ja Portugal diktatuuririigid. Siis toimusid seal 
revolutsioonid ning algas sealgi demokratiseerumisprotsess.  
Euroopas loetakse murranguliseks aastaks 1968, kui teravnes põlvkondade vaheline 
konflikt ning Pariisis toimusid noorte rahutused. See konflikt sai vaikse alguse juba 
50ndate a lõpus, kui USA-s tekkis bohheemlaslik liikumine, mille ideeliseks juhiks sai 
Ginsberg. Tekkisid nn “Kolm M-i” Marx, Mao ja Marcuse. Marcuse filosoofia räägib 
ühemõõtmelisest inimesest ning kutsub noori üles võitlema ühemõõtmelisuse vastu. 
Ühiskonna mässumeelsus avaldus hipiliikumises, rokifestivalides. 
Lisaks sellele levisid ka mitmed usuliikumised: budism, hinduism jne., aga hakkasid 
ka tekkima mitmed terroriorganisatsioonid. 70ndate aastate algul hakkas konflikt 
hääbuma, sest sellel ei olnud mingit tulemust. 
70ndate aastate alguses oli selge et ei ole võimalik hävitada ei üht ega teist 
maailmasüsteemi. Targem oleks õppida koos eksisteerima. 
 


2. Rahvusvaheliste suhete süsteem. ÜRO ja NATO   
ÜRO- loodi 1945. a sõja võitnud riikide poolt. 24. okt, päeval, mis võeti vastu ÜRO 
põhikiri, on ÜRO päev. Peakorter asub New Yorgis. Sinna kuulub 193-197 riiki. 
Peasekretär on Antonio Guterres. ÜRO koosneb 5st põhiorganisatsioonist:  1) ÜRO peaassamblee, kuhu kuuluvad kõik liikmesriikide delegatsioonid.  Korralised istungid toimuvad kord aastas.  2) ÜRO julgeolekunõukogu- tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Seal on 15 riigi  delegatsioonid, kelledest 5 on alalised ning omavad vetoõigust: Venemaa, 
USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina Rahvavabariik. Ülejäänud on nõukogus 
2 aastat, siis nad asendatakse. Julgeolekunõukogu on ainus kes võib 
komplekteerida ÜRO rahuvalvejõudusid ning saata neid erinevatesse 
kriisikolletesse.  3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu, kuhu kuulub üheaegselt 54 riiki nning mis  tegeleb maailmaarengu, aga ka inimõiguste teemaga.  4) Rahvusvaheline kohus, kus lahendatakse riikidevahelisi vaidlusi, kuid otsused  on soovituslikku laadi.  5) ÜRO sekretariaat- haldusküsimused  Katuseorganisatsioon paljudele teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nt 
UNESCO, WTO jne. 
 
NATO- Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 4 aprill 1949.a. Asutajariigid on 
USA, Kanada. Praegu kuulub NATOsse 29 riiki. Väljaspool Euroopat kuuluvad 
NATOsse USA, Kanada ja Türgi. Eesti liitus 2004. NATO lipu all on 2 
organisatsiooni:  1) NATO poliitiline organisatsioon, mida juhib NATO peasekretär Euroopast.  Jens Stoltenberg  NATO on kaitse organisatsioon. NATO põhikirja paragraaf 5 deklareerib, et kui keegi 
tungib kallale ühele NATO liikmesriigile, siis seda loetakse kallaletungiks tervele 
organisatsioonile.  
NATO kasutab ka heidutuspoliitikat. Eriti aktiivselt tänapäeval Balti riikides ja Poolas. 
Lisaks sellele tegeleb NATO humanitaaroperatsioonide ja 
rahutagamisorganisatsioonidega. 
 
  3. Šintoism   
Šintoism oli Jaapani riigireligioon kuni II maailmasõja lõpuni, loodususund, kus 
kõrgelt hinnatakse esivanemate kultust. Šintoismis on väga palju kamisid(jumalad, 
vaimud jne.) 


Jaapanlased olid veendunud, et keisriperekond on pärit päikesejumalannast 
Amaterasust ja keisrit nim. Tennoks. Kuigi on palju jumalaid, on suhteliselt vähe 
templeid, sest kõige püham paik on tühjus. (Kui aga on tempel, siis on seal kindlasti 
peegel.) 
Nad uskusid, et maa tekkis kahe jumala Izanami ja Iznagi abielusuhete tulemusel. 
(Need kaks jumalat said käsu, mille järgi lõid ja korraldasid maailma ning paigaldasid 
taeva tungisamba, mis kujutab endast maad ja taevast ühendavat maailmatelge.) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Pilet 15 
  1. Multipolaarse maailma kujunemine   
Polaarsus ​ rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab  rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul.  
Multipolaarne maailm ​ tekib 20. saj viimastel aastatel, peamiselt sellepärast, et  eiratakse vanu rahvusvahelisi traditsioone. Multipolaarne maailm- s.t, et ei ole enam 
ühte “säravat” riiki. Maailm on jaotatud rohkem kui kahe jõukeskuse vahel. Maailm 
on muutunud- ei saa enam rääkida unipolaarsest, bipolaarsest maailmast. 
(Unipolaarne- võim koondunud ühe riigi kätte, bipolaarne- võim koondunud kahe riigi 
kätte.) 
  2. Maksud ja Eesti maksusüsteem   
Eesti maksusüsteem koosneb  ​riiklikest​ ja ​kohalikest maksudest​. ​Maks​ on  seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele 
seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus 
maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse. 
Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja 
maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud 
laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. 
Riiklikud maksud:  ● tulumaks 
● sotsiaalmaks 
● maamaks 
● hasartmängumaks 
● käibemaks 
● tollimaks 
● aktsiisid 
● raskeveokimaks  Kohalikud maksud ​ kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt  kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. 
Kohalikud maksud:  ● müügimaks 
● paadimaks 
● reklaamimaks 
● teede ja tänavate sulgemise maks 
● mootorsõiduki maks 
● loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimista   


3. Mis on filosoofia?   
Õhtumaa filosoofia hälliks on Kreeka. Filosoofia kasvas välja religioonist läbi 
mütoloogia ja tähendab tõearmastamist (phileo- armastav, sophia-tarkus). 
Hommikumaa filosoofia on väga tihedalt seotud religiooniga. Taoism, konfutsionism 
Hiinas(Hinduism, Budism). Filosoofia uurib sääraseid küsimusi nagu tõehüve ja ilu 
loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Neile 
küsimustele püütakse mõistusele toetudes vastata, aga samal ajal ka kritiseerida 
oma ettevõtmist. Filosoofia on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamie ja 
nende kritiseerimine, s.t reflektsioon oma meetodite üle.