(varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid
Usutunnistus (Koraani 1. suura. Lühivariant: Ei ole jumalat peale Jumala (Allahi) ja Muhamed on tema saadik.) 5x palvetamine ööpäevas, Almuse andmine, Paastumine sh. 30-päevane ramadaan, Soovitatav palveränd Mekasse Hadzi palveränaku läbi teinud usklik 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Siidid väiksem usulõhe kui sunniidid, valisid Muhamedi järglaseks Kaliif Ali'i. Sunniidid enamus moslemeid, valisid Mohamedi järglaseks Kaliif Abu Bakar'i. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Inimene, kuid Jumala viimane saadik 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat. 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse) 39. Mis on Toora? Judaismi pühakiri. 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? Talmud Toora kommentaar. Kujunes 3.s. pKr. 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis. 42
Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Aadlik eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe Rüütlid professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse eest said maalapi 6. Araablased ja islam Usk islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mosee Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti:
Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
pealinn suur rahvasterändamine- 4.saj Lääne-Euroopas, kui hunnid tungisid Euroopasse aasta 476 pKr- kõrvaldati Lääne-Rooma keiser ning sellega langes Rooma impeeriumi lääneosa barbarite võimu alla III ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK. ARAABIAMAADE KULTUUR Viited Kaart lk 43 ,,Üldajalugu´´ ja peatükk 13 Teemad Islami usu tekkimine- 7.sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainujumala usku. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal
Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi, Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet. Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit. Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a
Peatükk 10 Muhamed Meka kaupmees, kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund islam. 5 tugisammast: *tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed
Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Geograafiline asend Araabia poolsaar Kõrbed Leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik. Saab tegeleda põlluharimisega. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Viimastest suurim kõrb . on Ar-Rub' al-Khālī. 7. saj. hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku uue usu nimeks sai Islam- "kuuletumine, alistumine". Islami usu viis sammast Usk Palve Palmus Paastumine Palverännak Araablastest Araablaste kaudu levis Euroopasse, kompassi tundma õppimine, püssirohi ja muud uued sõnad- nt. madrats, alkohol, siirup ja suhkur. Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel. MUUSIKA Araabia tuntumad pillid on fiidel,
a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika.
SLAAVLASED JA VANA-VENE: Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. 988. võttis vürst Vladimir vastu ristiusu. Hiilgeaeg Jaroslav Targa ajal, vallutas tartu 1030, koostas kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Kodusõjad viisid riigi killusemiseni. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Slaavlased asustasid tänase Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääne-Ukraina alad ARAABIA Riigi tekkimine: 7saj, Muhamed hakkas kuulutama monoteismi, teda peeti uue usu rajajaks, temast sai Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja, pärast tema surma asendas teda kaliif Ulatus ja korraldus: Pärsia, Egiptus, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Afganistan, Kesk-Aasia, India, Pürenee ps kuni India Kaliif oli kõrgeim usujuht kui ka valitseja. Praktilisi asju korraldas tema poolt ametisse määratud kõrgeim
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus Kagu-Aaasias, Indias, Sri Nende ligikaudne arv Levik Euroopa, Ameerika, Lankal, Hiinas, Jaapanis,
edasiminek Karolingide renessanss, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. · Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine,
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke.
mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud. Kes loodab Marokost mustanahalisi kohata, see peab tublisti vaeva nägema. Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased, kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks. Maroko on ta üks vähestest Araabia riikidest, kus riigikorraks on kuningriik. Praegu valitseb kuningas Muhamed 6, keda hea õnne korral õigel ajal õigel kohas olles, on võimalik ka omaenda silmaga näha. Riigi peamised tuluallikad on turism, püllumajandus ja forsfori kaevandamine Kasutatud kirjandus: http://www.yesworldtravel.ee/index.php?id=146 http://et.wikipedia.org/wiki/Maroko http://karavanserai.bluemoon.ee/Aafrika/maroko.htm http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/73 http://www.reisiguru.ee/riikID/147 http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate
ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju viksem humanism neile ei meeldinud, siis nad plgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat kuulutajat", sndis 570. a Mekas. Ta koondas heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, snumisaatjaks, kes kuulutab iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega vtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu vtta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad
· Patuga on seotud surm. Surm on patu tagajärg. - Lunastus aitab surmast vabaneda, hing ei hävi. - Lunastus on vabanemine kurjustest, patust ja surmast. - 02.11 Jaan Lahe o Islam · Muslim- islami järgijad · Muhammad(Muhamed)-see, keda kiidetakse.(570-632) · Pühakirjaks loetakse Koraani - Hatiitide kogumikud kuuluvad samuti pühade tekstide hulka. Jutustus sellest, kuidas käitus ja mida tegi Muhamed erinevates olukordades. - Elulugu · Oma vanemaid Muhamed tundma ei õppinud, surid varakult · Kasvas üles beduiini juures. · Muhamedi traditsiooniline elulugu: - Oli Meka kõige tugevamate kaupmeeste perekonnast pärit - Palverännakud Mekasse toimusid ka enne Muhamedi sündi - Kasvatas tema onu, hiljem Kadija(kaupmees), kellega hiljem Muhamed ka abiellus.
Puudub ülemaailmne usujuht; vaimulikel on lubatud abielluda, kirikuõpetajad võivad olla ka naissoost, siiski ei kehti see kõikide protestantlike usulahkude kohta. Protestante võib leida kõikjalt maailmast, rohkem siiski Põhja-Euroopast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Põhja-Ameerikast, Austraaliast jne. Islam tekkis 7. saj. tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas
autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed, 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul Mekasse, kes surevad islamiusu eest pääsevad paradiisi ja nende patud kustutatakse, mehel võib olla 3 naist, kui jõuab ülal pidada, sealiha ei tohi süüa.Vana-Vene riigi loomine
Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid 6. Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud
erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed). Islam tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala tahtele, on neil võimalik leida rahu endas ja kõigi inimeste vahel. Pühakiri on Koraan. Looja on prohvet Muhamed (7.saj.) Budism Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust. Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline.
Sõna jõud Maailmas on mitmeid erinevaid jõude. Muhamed Ali on kuulutatud kõige tugevamaks inimeseks ja tuumapomm on maailma võimsaim relv. Mõlemad neist on suured jõud kuid, kas neile on maailmas veel konkurentsi? Välja võib pakkuda vene rakette ja tanke, kuid see ei ole vastus. Kõige tugevam mõjuvõim on maailmas sõnal ja sellest moodustunud lausetel. Peace, love - need on ainult üksikud, mille mõju on tunda meis kõigis. Üheks kõige tuntumaks lauseks eestlaste jaoks saab lugeda Heinz Valgu
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus...
Pärast Arpadite dünastia (1001-1301) väljasuremist sai võimule Anjou dünastia (1308-1382). Kuningas Lajos Suur oli tuntud vallutusliku poliitika poolest. Tema valitsemiseajal oli Ungari teritoorium suur. 1372 rajati esimene Ungari ülikool. 15 sajandil näitas Türgi Ungari piiri all ohu märke. Türklaste pealetungi Euroopase peatas esialgu legendaarne väejuht Janos Hunyadi. Hunyadi viis oma väe võidule 1453 aastal toimunud Belgradi lahingus Muhamed II vägede vastu. Selle võidu mälestuseks lüüakse tänapäevalgi igal keskpäeval maailma kõigis katoliku kirikutes kirikukelli. (1) 1526 aastal läks Ungari Türgi võimu alla ja see oli nii 150 aastat. Austria, Saksa, Itaalia ja Poola ühendväed vabastasid Buda linna 1686. aastal. 1848. a puhkes Ungaris Prantsusmaa ja Austria eeskujul kodanlik-demokraatlik revolutsioon ja vabadussõda, mis suruti Vene tsaariväe abiga maha 1849. (5) 1867
õigeusule. Antiikajast pärinesid ka Bütsantsi arvukas ametnikkond ja maksusüsteem. Need lõid eeldused riigi tõhusaks toimimiseks. Bütsantsi ühiskonna olulisim tunnusjoon oli traditsioonide austamine. Ehkki Bütsantsile polnud võõras inimeste liikumine ühest ühiskonnaklassist või ametist teise, ei saanud see minna liiga suurde vastuollu olemasoleva korraga. Islami teke sai alguse 7. sajandil. Kui selle sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Siiamaani olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad, kes tegelesid ka kauplemisega. Araablaste usun oli polüteistlik, mis tähendas paljude jumalate, aga ka pühade puude, kivide ja allikate austamist. Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid, levis ta esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, st piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur. Pärast Muhamedi surma valisid
Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias. Siiski oli jõukaid kaubalinnu ka põhja osas. Üks neist oli Meka. Mekas asus araablaste püha ehitis ja usukeskus- Kaaba tempel.Selles asus must kivi, mis oli kõikidest kõige püham ja millele käisid palverändurid austust avaldamas. 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622.
olendid nirvaanasse aidata. Bodhisattvatest saavad lõpuks budad. 31. Mida tähendab araabia keele sõna „islam“? Islam - araabia k. aslama ‘allutab end’ 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba - islami püha kivi, mis asetseb must meteoriit Meka mošees. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraan, araabia k. qur'an - islami pühakiri 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3
· Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat fitness-poksis Kehaliste võimete arendamine fitness-poksiga Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse konditsiooni, õppimaks ,,võitlema ilma võitluseta" Fitness-poks, mille käigus tehakse trenni terve kehaga ning mis aitab inimestel saavutada hea füüsilise vormi, on üks kuumimaid uusi trende tänapäevases fitnes...
See fraas on ,,Ei ole jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja", mis on araabia keeles ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah". Sahaada eeldab järgmiste tõdede omaksvõtmist ja nende tunnistamist: Taweed Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus. Risallah moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane oli Muhamed. Mala'ikah usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõneles. Kutubullah usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute eksimatusse. Yawmuddin usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse. Al-qadr usk, et maailma saatuse on Allah poolt ettemääratud. Akhriah usk, et maapealses elus tehtud valikud mõjutavad isikut surmajärgses elus. Teine põhisammas palvus
*Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis *Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) *8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund *Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr. Jeesus juudi soost rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki, ta tõlgendas
Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi.
Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. 15. Islami kultuur tekkis.. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorraluse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5
... vahel. c) islam - koraan vale 7) Antisemitismi 3 põhjust 6) Pluralismi kujunemise etapid, esindajad 3p a) kristlased süüdistasid juute Jeesuse surmas, kuigi jeesus oli ka juut a) Empedokles - 4 juure käsitlus - maa, õhk, tuli, vesi, oluline on areng b) Islamiusulised vihkavad, sest muhamed oli koraanis halvustas juute, sest nad b) Anaxagoras - elemendi osakesed, kõik koosneb seemnetest n veeseemned, konkureerisid kaubanduses, püüdis oma vaateid juutidele peale suruda kahtles müütides c) juute süüdistati maailma vallutamise plaanis, viidatakse raamatule "Siiomi tarkade
lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK: · Jumal = universumi Looja ja alalhoidja · Monoteism kummardatakse ühte Jumalat (Kristluses 1 Jumal, kuid kolm aspekti kolmainsus isa, poeg, püha vaim) · Usutakse Jumala kõikvõimsusesse · Inimese esmane kohus on järgida Jumala ettekirjutisi igapäevases elus · Õpetavad, et igal inimesel on elu maal (maine elu) ja elu pärast surma
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema esimesteks toetajateks olid ta naine Khadija ja sugulased Abu Bakr ja Ali. 622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse 1 koos kaaskonnaga ning tegi Kaaba pühamust oma usu keskuse. Suri 632.a medinas ja on sinna maetud. Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles
Koraani õpetuse põhiteesid on järgmised: 1) jumal on ainus ja igavene looja ja armuline kohtumõistja; 2) jumal on kõikvõimas ja kõiketeadja, kes on kõik ette määranud; 3) inimene on Jumala looming 4) judaism ja kristlus on Jumala varasemad ilmutused, aga õigeim ja viimane ilmutus on siiski islam. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Peamised ettekirjutused on: 1) Usutunnistus ,,Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik". Sellest tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtupäeva. 2) Palvetatakse viis korda päevas näoga Meka suunas. 3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4) Paastumine. Tähtsaim on ramadaamikuul, millal ei tohi päikesetõusust pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada. Öösel piirangud puuduvad.
läänelikule maailmale tihti kauge ja arusaamatu. Autor tahab välja selgitada islami tõelise olemuse. Mis on islam? Mida kujutab endast Koraan? Milline on naiste olukord islamimaades? Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka
Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end'). Selle lähtekohad peituvad kõrbenomaadide polüteistlikus usundis, mille jumalatepere peaks oli taevajumal (ar Allah 'Jumal'). Palverännakukohana oli Meka tuntud juba sajandeid enne islami tekkimist. Usundi tekkimine Isalmi rajaja Muhamed (Mohammad) sündis 570. a. Meka kaupmehena puutus ta kokku ristiusu ja judaismiga. 40-aastaselt jõudis ta veendumusele, et Allah on teda prohvetiks valinud. Algne sõnum, mida ta kuulutas kõlas: Ei ole jumalat peale Jumala; kõik teised on ebajumalad; Jumala kohtupäev on ligi. Esimesed toetajad, muslimid (ar 'Jumala tahtele alistunu'), olid tema naise sugulased. 622. a põgenes koos teiste muslimitega kaubalinna Mediinasse. Mediinast kujunes uue usundi (islam 'kuuletumine') poliitiline keskus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera GIOACCHINO ROSSINI Referaat Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.GIOACCHINO ROSSINI ELULUGU JA LOOMING......................................................4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.............................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro – 13. november 1868 Passy de Paris) oli itaalia helilooja, bel canto stiili suurimaid esindajaid. Gioachino Rossinit teatakse eelkõige suurepäraste koomilist...
käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini. VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris.
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine ja Merit Martin 011K KEEFIR JA JOGURT Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt piimhappebakterid. Ajaloolise tõe huvides tuleb lisada, et arvatavasti olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka nüüdisajal levinud nimetus jogurt tuleneb Türgi keelest. Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti ühel arvataval sünnimaa...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
