Maailma usundid (0)

Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT
Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel.
Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh.
85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi.
Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism ).
Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga .
Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tšenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tšenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal-kuninga kultus . Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi.
Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: „ suurejoonelisem kui kõik, mis on meile jätnud Kreeka või Rooma “. 1880 aastal oli Angkor sama kuulus kui Giza .
Hinduistliku arhitektuuri suursuguseim ja maailma suurim templikompleks ei asu Indias vaid Kampucheas.
Angkor Vat on püstitatud umbes 1150. aastal.
Angkor Vat on templikompleksi suurim ja kõige kuulsaim tempel, mis on ehitatud orjade armeega.
Templikompleks asub 83 600 ruutmetril, mida ümbritsevad 100 m laiused veekraavid ja basseinid . Ehitis on kivist ilma kuplite ja võlvideta.
Linn on ruudukujuline 3*3 km, mida ümbritseb 8 m kõrgune kivimüür, mille väravatorne kaunistavad hiigelnäod. Tornide naeratavad näod sümboliseerivad õnnistatud seisundit .
Linna kese on Bayoni tempel, (13.saj.) - astmikpüramiidide-kujuline tornidega ehitis. Tempel on pühendatud hinduistlikule jumalale Višnule. Sellel on 5 torni, mis on 66 m kõrged. Esimese korruse seintel on 1200 ruutmeetrit raidreljeefe , kus on kujutatud sõdasid, abielu, paradiisi, pühakirja „Ramajanat“ ehk hinduismi religiooni ja stseene khmeeride impeeriumi ajaloost.
Kaguservas asub Khmeri kuningriiki valitsenud jumal-kuningas Sujarvarmani (Džajarvarman) hauamonument Angkor Vat.
600 aastat oli Angkor peidetud džungli rüppe. Praegugi kardetakse džungli pealetungi. Restaureerimistööd on kehvapoolsed.
Kompleks on saanud kannatada sõdade käigus (eriti 1971 ). Vietnam tõi riigist oma väed välja1989. Siiani pole poliitiline ja sõjaline olukord päris maha rahunenud.
Angkori ümbruses on kümneid templeid.
BOROBUDUR – maailma suurim budistlik pühamu (800 m.a.j.).
Asub Indoneesias, Jaava saarel.
Borobudur'i tõlge „palju Buddhasid“. Ehitada püüti mütoloogilist India Meru mäge, mille kuldsele tipule toetub kogu maailm. Künka tipp ja selle ümber ehitatud pühamu kujutab endast terassidest 400 m kõrgust astmikpüramiidi. 5 alumist terassi on ruudukujulised, mis sümboliseerivad maisust. Seejärel on 3 ümarat terassi, mis tähistavad vaimsust. Ülal on stuupade (kellakujulised pühamud) read, kus igas stuupas on mediteerib Buddha (üle 500 tk.). Nii antakse edasi Buddha õpetus. Kompleksi tipus on üksik pühamu, mis tähistab nirvaanat.
Ehitis kujutab rituaalselt universumi, kus maa ja taevas ühinevad.
Palverändurid liiguvad mööda terasse üles. Selle teekonna pikkus on 5 km. Igal terassil tuleb enne järgmisele tõustes, pöörata vasakule (paremale minnes minnakse saatana suunas).
Raidreljeefe on 1500 – stseenid Buddha elus ja õpetusest – seega maailma suurim kivisse raiutud Buddha õpetus. On ka tavaelu kujutavaid reljeefe – 9. sajandi Jaava elust.
Ehitust alustati 800 m.a.j. Sailendra dünastia poolt. Ehitati üle 75 aasta.
Umbes paarsada aastat hiljem ehitis jäeti maha ja mattus aja jooksul džungli rüppe. Napoleoni sõdade ajal taasavastasid Borobuduri inglased. Restaureerimine algas 1907.
1970 ja 1980-ndatel UNESCO toetusel restaureerimistööd.
HAMPI templikompleks
Vijayanagari (“Võidu linn“) linn, India
Vijayanagari linn on olnud kunagi Hindu impeeriumi keskus ja India lõunaosa üks suurimaid linnu. Õitseng algas 14. sajandi esimeses pooles .
Linnast on säilinud varemed. Suurim on 52 meetri kõrguse gorupa'ga tempel, pikk sammaskäiguga tänav, 11 kuppelsaaliga elevanditallid, kus peeti kuninglikke loomi.
Linnas on „püha küla“- Hampi templikompleks, mis on üks India suurimaid.
Legendi kohaselt on kompleks seotud India pühakirja „Ramajanaga“ ja hindu jumalate Šiva ning Parvati eluga.
Hampis on Vitthala tempel, mida seostatakse jumal Višnuga. Välimisi sambaid kutsutakse „musikaalseteks sammasteks“, kuna need kajavad koputuse peale vastu.
Templi juurde kuulub ka Višnu kivikaarik, mille rattad olevat algul ringi käinud.
Moslemid on linna vallutanud 2 korda. Teisel korral aasta 1565 neil see ka õnnestus. Selle käigus
JENNE (Djenne) MOŠEE
Maailma suurim savitellistest hoone Malis , Aafrikas.
Mali nimi võrdus kunagi jõukusega.
Jenne on täna väike põllumajanduskeskus Sahara karavaniteede sõlmkohas džunglite ja kõrbealade vahel. Vana Jenne eksisteeris 250 e.m.a. kuni 1400 m.a.j. Kunagi oli Jenne suur kaubandus-, haridus- ja usukeskus. Algul eksisteeris 2 usundit korraga – kohalik ja islam , mis hiljem tõusis esile. Läbi Sahara lõunasse suunduvad karavanid tõid kaasa islami usu ja Mali valitsejad aastal 1300 m.a.j. võtsid uue usu vastu.
Mošeed nim. ka Reede mošeeks (kuna reede on moslemite palvepäev) ja see on ehitatud 14. saj. algul (see oli esimene mošee). 1830 ehitis hävis ja aastast 1905 asub samas paigas praegune ehitis. Mošee tornid on 11 meetrit kõrged ja tippudes on jaanalinnumuna kujutised, mis tähistavad loomist ja elu. Aafrika pühamutes leidub tihti munamotiive.
KAPADOOKIA (Cappadocia) KALJUKIRIKUD JA KABELID Türgis on inimkäte töö vili.
Vulkaani tagajärjel tekkinud maastik on looduslik.
Kapadookiast sai 17 p.Kr. Rooma impeeriumi osa. Tollased varakristlased otsisid eraldumiseks üksikuid paiku, kus Jumalast osasaamine oleks parem. Avastati, et looduslikesse tuhast, mudast ning laavast tekkinud tornidesse saab edukalt uuristada koopaid ja käike. Aja jooksul (enamasti 10. ja 11. sajandil) rajati kirikuid, mille suurus ulatus kongi mõõtmetest kuni võlvide ning kuplitega pühakodadeni.
Kapadookia Göreme oru piirkonnas olevat eksisteerinud 365 kirikut ja kogu Kapadookias veelgi rohkem.
Algselt maa-alused koopad ja käigud olid 7. sajandil peavarjuks tuhandetele inimestele, kes otsisid kaitset vägivaldsete araablaste eest. Pühakodade tekkest hakatakse rääkima 5. saj. algul. Rahulikuma elu saabudes ehitati bütsantsi kirikuid ja kloostereid.
Päikesevalguse puudumisel on säilinud Jeesust ja Jumalat kujutavaid freskod.
Mõned kirikud olid kasutusel 20. saj. alguses.
JERUUSALEMM - 3 usu püha linn, mida on 11 korda vallutatud ja mis on 5 korral hävinenud. Kõige rikkam linn maailmas pühamute arvu poolest.
Juutidele kõige olulisim pühapaik, Juudi riigi iidne pealinn. Kristlastele Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise paik. Moslemeile prohvet Muhamedi „öise teekonna“ paik.
KALJUTEMPEL – Kaljutoomkirik, Omari mošee - maailma vanim islami suurehitis.
Kubbat as-Sahra -islami tähtsuselt 3. mošee (Meka ja Mediina järel).
Kaljukirik asub Templimäel. Kuningas Taaveti, kes liitis iisraeli hõimud ja juuda hõimud, poeg Saalomon püstitas esimese templi Jahvele. Praegu on näha osa alusest , kus see tempel kunagi seisis . Mäe tipus asuvat kaljut on mitmed rahvad (nt. juudid ) läbi aegade pidanud maailma keskmeks.
7.sajandil vallutasid Jeruusalemma araablased juht Omariga eesotsas. Omar laskis välja kaevata kalju mäe tipus ja ehitas sinna lähedalae 7.sajandil mošee. Tõsiusklikud moslemid arvavad , et kohtumõistmise päeval tõmmatakse Kaljukirikust Õlimäele hobusejõhv, kõik surnud peavad seda mööda käima ja patused kukuvad alla. Moslemite pärimuse järgi tõusis Muhamed kaljult taevasse oma „öisel rännakul“. Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile.
Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast , sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid.
LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut – Etioopia 1200 m.a.j.
Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj.
Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini.
Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad . Kirikut on sajandeid külastanud palverändurid ja täna on see Aafrika tähtsaim palverännakute sihtkoht .
Lalibela linna asub mäestikus, mille kõrgeim tipp on üle 4100 m merepinnast. Linn sai nime kirikute rajaja, Zagwe dünastia valitseja järgi (12.-13. saj.). Legendi kohaselt Lalibela tähendab „ mesilased on ära tundnud tema kuninglikkuse“. Suurima kiriku mõõtmed on 33,5 m korda 23,5 m. Osad kirikud on omavahel ühendatud tunnelitega. 11. kiriku lasi ehitada keisri naine peale Lalibela surma 1212 aastal.
Ehitajateks olid kristlikud mungad haamrite ja peitlitega. Legendi kohaselt olid ehitajateks aga inglid . Nt. Püha Gabrieli kirik on raiutud mäeseina, mida ümbritseb 11-meetrine kraav .
Kirikute sisemuses on keerukas käikude ja koridoride süsteem, mis viivad hauakambritesse ja grottidesse.
POTALA palee 1694.
Palee kõrgub Lhasa, Tiibeti püha linna kohal.
Tiibetit on nimetatud Maailma katuseks, sest see asub ülejäänud Aasiast eraldi (keset mägesid 3660-4750 m).
Tiibeti autonoomne piirkond asub Hiina edelaosas. Tiibeti nimi on araabiapärane mugandus. Pealinn on Lhasa, mis on usuline ja poliitiline keskus. Ajaloos usujuhi dalai -laama elupaik.
Tiibeti lipp.
Dalai-laama - „Ülim ookean“ (dalai – ookean) – Tiibeti kõrgeim vaimulik. Lamaistide kõrgeim vaimulik. Esimene traditsiooniline residents oli POTALA palee. Dalai-laama amet pole päritav. Tiibeti budistid usuvad, et dalai-laama vaim asub elama vastsündinud poisslapse kehasse. Laps, kes sünnib peale dalai-laama surma, tuleb leida üles.
I dalai-laama oli 14. sajandil.
XIV dalai-laama põgenes 1959 aastal Indiasse Hiina-vastase ülestõusu ajal. Hiina pommitas Tiibetit.
Tiibetlased on muutumas vähemusrahvuseks kuna hiinlasi on rohkem. (Tiibetlasi on alla 50 %).
Inimasustus tekkis IV aastatuhandel e.m.a. Pärimuse kohaselt Tiibeti rahvas kujunes 6 hõimust. Maa oli jagatud hõimuriikideks. 127 e.m.a. India kuningas ühendas need riigid. 1.-5. sajandil levis budism.
6. -7. sajandil eksisteeris Tiibeti suurriik, mille pealinn oli Lhasa. Olemas oli kirjasüsteem, seadused. 7. sajandist pärit kunst , matmispaigad. 8. sajandini tehti sõjaretki Indiasse ja Hiinasse.
9. sajandil riik killustus. Budism kadus (õpetus jäi), juurde tekkisid uued koolkonnad . 7.-9. sajandist olemas Tiibeti vanimad ürikud ja kroonikad .
13. sajandil Tiibet läks mongolite võimu alla.
1951 Hiina võimu all.
Palvekivid. Palverännakuteedel kivid . Palverändurid on graveerinud sõnu neile. Kividele kirjutatakse tänini omad mured ja tuul puhub nad minema.
Arhitektuur on ülespoole ahenev.
Potalal on 17 korrust. Potalal on kuldne katus. Praegune ehitis on 17. sajandi lõpust. Juba 7. sajandist oli olnud seal paviljon , kus kuningas oli mediteerinud. Potala tähendab sanskriti keeles valgustatuse olemuse kehastaja, Buddha mägi.
Ehitatud on kivist, puidust ja mullast. Ehtamisel pole kasutatud ratta abi. Ruume on üle 1000. Hoones olid valitsusasutused, munkade kool, laod, meditatsioonisaalid ja alaloos oli maa-alune vangikong – skorpionikoobas. Alates 1959 aastast on muuseum .
Interjööris on arvukalt tikitud siidimaale.
LUNASTAJA KRISTUSE KUJU Brasiilias 1931 .
Kristus valvab Rio de Janeiro linna. Kuju on 30 meetrit kõrge ja alus, millel ta seisab on 7 m ja kõik see kokku on 740 m kõrguse graniidist Küürakamäe tipus. Kuju rajamise mõte kerkis esile 1921 aastal, kui Brasiilias tähistati sõltumatuse sajandat aastapäeva. Korraldati kavandite võistlus, et leida rahvuslik mälestusmärk. Skulptuuri püstitamiseks hakati koguma annetusi kirikutes üle kogu maa. Kuju hakati valmistama inseneride ja skulptorite poolt Pariisis. Kuju on valgustatud. Aastatel 1965 ja 1981 olid kuju õnnistustseremooniatega seotud Rooma paavstid.
Rio de Jaqneiro linna on hea vaadelda Suhkrupea mäelt. Mäe nimi arvatakse olevat pärit tupii-indiaanlaste keelest, mis tähendab „kõrget küngast“. 1913 rajati mäele köisraudtee.
’
MINAKŠI tempel Indias 1550.
Minakši asub Madurais Lõuna-Indias. Madurais on palju templeid, kuusaim ja luksuslikum on Minakši. „Minakši“ tähendab „kalasilma“.
Legendi kohaselt sündis Minakši nimeline printsess, kel oli 3 rinda. Selle ebaloomulikkuse tõttu küsiti abi pühadelt meestelt, kes teatasid, et probleem kaob, kui neiu kohtab oma tulevast . Nii läkski. Minakši abiellus jumal Šivaga, kes võttis jumal Sundarešvara kuju. Tempel on pühendatud printsessile ja jumal Sundarešvarale.
Templil on üheksa 60 meetri kõrgust monumentaalskulptuuridega kaetud väravehitist ehk gorupat. Alles neid läbides jõuame templisse. Maa-ala, millel ehitised paiknevad on 225*260 m.
Enamik ehitisi pärineb 17. saj. algusest. Templi koosseisu kuulub ka Tuhande Samba saal (sambaid 997), mis pärineb 16. saj. Iga sammas on isesugune, kus on raiutud kõrgreljeefis skulptuurid (naised, mehed, jumalad ja muusikud ). Praegu asub saalis muuseum. Kasutatakse ka mitteusulisel eesmärgil.
Tempel on tegutsev religioosne keskus. Palverändurite külastusobjekt.
MONTSERRAT - Musta Madonna klooster . Euroopa üks oluline palverännakute sihtkoht.
Barcelonast 50 km kaugusel loodes asub 900 meetrit üle mere pinna Serra del Montserrat'i mägimassiiv. Mäetippu peeti kohalike poolt pühaks enne kristlike hoonete kerkimist. Samas mäetippude vahel asub 1025. aastast pärinev ning üle maailma kuulus "Monestir de Montserrat'i" klooster, mis  on muuhulgas ka Kataloonia usukeskus. Leedi Montserrat pühapaik ja klooster asuvad 720 meetri kõrgusel.
Roomlased kutsusid seda paika „saehambuline mägi“.
Montserrat klooster sai kuulsaks tänu pühale Neitsi Maarja kujule , mille olevat nikerdanud Püha Luukas ja mille olevat Barcelonasse toonud Püha Peetrus aastal 30 p.Kr. Montserrat' Jumalaema kuju ümber on ehitatud kompleks.
Leedi Montserrat on maailma üks kuulsaim "Must Madonna". Hiljutised uuringud on selgitanud, et algselt ei olnud see kuju musta värvi. Uurijad usuvad,  et aegade jooksul on küünlasuits leedi Montserrat valge naha mustaks muutnud. Sajandeid on sealset Musta Madonnat kutsutud "La Moreneta" - "must nahk"
Kui maurid 8 saj. algul tungisid mäe piirkonda, peideti kuju naabruses olevatesse
koobastesse. Legend räägib, et kuju leiti koopast 889. aastal (oli peidetud), aga teaduslikult on
kindlaks tehtud, et skulptuur pärineb 12. sajandist. 1881. aastal see krooniti ning kuulutati
Kataloonia kaitsepühakuks.
Montserrat (Montse) on Kataloonias väga populaarne naisenimi.
* Maurid – Põhja-Aafrikast tulnud araablased.
Praeguse basiilika ehitust alustati 1560 ja kloostrihoone ehitamine algas 1755.
Kloostri juurde kuulub ka muuseum, kus eksponeeritakse antiik- ja modernkunsti,  ikoone, egiptuse muumiaid, väärtasjakesi. 
Klooster on aegade jooksul läbinud mitmeid katsumusi – Napoleoni sõdade ajal 19 saj. algul
rööviti varad .
Kloostri ja teiste rajatiste juurde viivad nii autotee kui ka õhkköisraudtee.
Montserrat kloostri lähistel asuvad ka matkarajad,  mida mööda jalutades avanevad suurepärased vaated all olevatele tasandikele.
Igal aastal külastab kloostrikompleksi 60 000 palverändurit.
PISA kampaniil Itaalias.
Pisa linna katedraali kampaniil (kellatorn) on osa kompleksist, kuhu kuuluvad veel ristimiskabel ja Camposanto surnuaed.
Tornil kõrgust 55 m. Ehituse algus 1173. 294 astet. Nüüdesks on kallet juba ligi 5 m. Katedraali alustati 1064. Arhitektuuris islami mõju tunda. Kuppel lisatud hiljem.
Toomkiriku Baptisteerium – ümar marmorehitis, alustati 12 saj. romaani stiilis, hiljem jätk gooti stiilis.
Kantsel pärit 13 saj. ja selle skulptuuridel on kujutatud Kristuse elu.
Kampaniil on ehituse käigus aluspinna ebakindluse pärast viltu vajunud.
SAGRADA FAMILIA (Püha Perekond) Barcelonas.
Kirik on kavandatud, et pöörata inimesi tagasi katoliku kiriku ortodokssete õpetuste poole.
Roomakatoliku usu kirikut hakati ehitama 1884 ja on siiani lõpetamata. Fassaad kujutab sürrealistlikult Kristuse sünni teemat. Arhitekt oli Antoni Gaudi . Tema projektid olid kui viimistlemata visandid. Töö käigus muutis või parandas tehtut – see oli kui töömeetod, mis ei võimaldanud teistele mänguruumi jätta. 1926 sai mees surma – jäi trammi alla ja arhitekti vormimata ehitise jätkamist oli teistel võimatu teha nii nagu tema oleks ise tahtnud.
Mauri kunsti mõjutused – kivid omas vormis, taimestiku kujutamine, värvid.
Gaudi. Lisaks koolile sai ta õpetust ka Escolapuse Pühadelt Isadelt, millest tulenesid ka tema sügavad usklikud veendumused, mida ta rakendas hiljem Sagrada Familia projekteerimises.
Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Vältimaks rasket matemaatilist loogilisust, konstrueeris ta kõigist oma ehitistest täpsed maketid, mille kõik kandeseinad ja raskuspunktid vastasid täpselt tegelikule ehitisele, aga olid näiteks 10 korda väiksema rõhu all. Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Näiteks Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi.
1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest . Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudi tööd ei ole ainult paljas arhitektuur (vähemalt mitte selle klassikalises mõttes), vaid see on palju enamat. Tema töid ei saa liigitada ühegi kindla arhitektuurivoolu alla ega võrrelda ühegi senituntud arhitekti tööga. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat.
SAMARKAND – linn Kesk-Aasias, Usbekistanis. Iidne nimi Marakanda. Üks maailma vanim linn.
Samarkand asub ajaloolise Siiditee ääres, mis oli aastasadu Hiina ja Euroopa vahelise kaubaliikumise alustalaks olnud.
Linna ajalugu ulatub 4. aastatuhandeni e.m.a. Linna on ajaloos vallutatud kreeklaste, pärslaste, mongoli hõimude poolt. 1220 rüüstas linna Tšingis-khaan.Õitseng toimus 14. sajandil Timuri (Tamerlani) verisel valitsusajal. Samarkandist kujunes sel ajal islamimaailma kultuurisüda.
Timur .
Timur ibn Taragai Bahadur; Timur-leng ( Lonkur *) Tamerlan (Tšingis-khaani poeg).
Lonkur – tal oli füüsiline puue.
Timur elas 1336 -1405, Usbeki valitseja ja väejuht.
Araabia biograafi kirjelduste kohaselt ta polnud mongol . Ta olevat olnud pikk, tugev, avara laubaga, pika habemega, heleda naha ja pikkade jalgadega mees. Ta polevat tundnud surmahirmu, ei sallinud pilkeid ja valet, ei hoolinud naljast ning lõbust, teda ei rõõmustanud edu ega kurvastanud ebaõnn.
Timurit on peetud Usbekistani suurimaks „uhkuseks“, kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda . Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Tema tööd jätkas poeg Ulugbek, kes rajas Samarkandi esimese medrese.
Samarkandis on arvukalt värvikate minarettidega mošeesid, mausoleume, vaimulikke õppeasutusi
(medreseid).
Šiiidi mošeedel ei kujutata elusolendeid – seega on tiigrikujutised ebatavalised.
Samarkandi ülevaim vaatamisväärsus on Registani väljak, mida ümbritseb 3 medreset.
SHWEDAGON – Birmas . Maailma kõrgeim religioosne ehitis.
Täpset ehitusaega ei teata. On teada, et stuupa oli varem, kui selle ümbruses olev linn.
Birma kõige pühama koha külastus - Shwedagon'i stuupa. Kuldne usukeskus.
Räägitakse, et Shwedagon'i stuupas on rohkem kulda kui Inglise Pangas.
Kellukese-kujuline 98/118 m kõrgune stuupa, on kaetud 8688 kuldplaadiga, mis kokku kaaluvad üle 60 tonni. Palverändurid suruvad ehitistele väikese paki kuldlehti.
Stuupa tipp on ehitud 5448 teemandi ja 2317 rubiiniga ning safiiri ja topaasiga. Kõige tipus olev tohutu suur smaragd püüab kinni nii päikese esimesed kui ka viimased kiired.
Ehitise ümbermõõt allpool on 433 m ning selle kaheksanurkset vundamenti ümbritseb 64 väiksemat stuupat. Legendi järgi on kesk-stuupas säilitatud viimase Buddha 8 juuksekarva ja kolme eelneva Buddha säilmed.
Enne budismi kummardasid birmalased loodusvaime, kelle kujukesi on Shwedagoni nurkades ja ka teeristidel, et mitte oma usku ära unustada. Vaimude tähelepanu saamiseks on terassil kellad . Kompleksi kuulub ka üks maailma suurimaid kelli, millel kaalub paarkümmend tonni. Stuupa tipus on sada kuld - ja 1400 hõbekellukest.
Vaimude kujude vahel on Buddhade kujud ja palverändurid asetavad nende ette ohvriande.
Shwedagon on ehitatud tellistest nii, et telliste vahedesse ei mahu nõelgi.
Palee juurde viib 4 turutänavat, kust saab palverändur osta kuldlehti, riisikausse, lootoseõisi.
TADŽ MAHAL 1632-1654 - armastatud naise mälestuseks rajatud ehitis. Islamiusu vaimne keskus ja India suurim vaatamisväärsus. Suurmogulite arhitektuuri tipp.
Tadž Mahal asub New Delhist 190 km kaugusel Agra linnas.
India valitseja šahh Džahan oli 5. mogul. Ehitajaid oli 20 000 ja tuldi Pärsiast ning Lähis-Idast. Aega kulus 22 aastat. Kunagi pole mainitud ühegi arhitekti nime. Osalenud olevat ja 2 eurooplast – 1 prantslane ja 1 veneetslane.
Ehitis on pühendatud šahinna Mumtaz Mahalile. Mumtaz oli palunud mehelt, et tema nimi ei kaoks maa pealt. Naine suri 1631 36-aastasena oma 14. lapse sünnitamisel ja kuningas täitis ta soovi. Naine oli olnud talle poliitiliseks nõuandajaks. Mees aga olla leinanud teda 2 aastat nii, et juuksed hallinesid.
Naise nimi Ardžumand Banu ehk Mumtaz Mahali tähendab „Palee Väljavalitu“.
Tadž Mahal on igast neljast küljest ühesugune. Marmor toodi 320 km kauguselt . Kasutatud on nii valget kui ka musta marmorit. Marmorpinda on inkrusteeritud tuhandeid pool- ja vääriskive. Terava tipuga kuppel on ligi 30 meetrit kõrge. Pärlikujuline kuppel on islamis taeva, naiselikkuse ja paradiisi tähenduses. Neljakandiline hoone sümboliseerib maapealset elu. Algul oli mausoleumi uksed hõbedast ja käsipuud kullast. Naise kenotaafil (see asub otse tegeliku matmispaiga kohal) lina oli pärlitega tikitud.
Legendi kohasel olevat šahh Džahan soovinud endale ehitada teispoole Yamuna jõge sarnase mustast marmorist mausoleumi. Moguli poeg kuulutas 1658 end valitsejaks ja hoidis isa Agra kindluses koduarestis kuni surmani. Kindluse akendest nägi ta oma abikaasale pühendatud Tadž Mahali, kuhu ta ise ka hiljem maeti.
Tadž Mahali on rünnatud hauaröövlite poolt.
Tadž Mahali ümber on suured pargid.
*Mogul – Põhja-India vallutaja, türgi rahva liige.
* Mausoleum – suuremõõtmeline haudehitis
TÜRGI, Istanbul (Konstantinoopol).
PÜHA SOPHIA - „Püha Tarkus“ ehk Aya/ Hagia Sophia.
Kunagi kristliku maailma kõige suurem kirik – 8. maailma ime. Olnud kreekakatoliku kirikute keskus.
Minevikus kuppel ja lagi olid kaetud kuldmosaiikidega. Sambad marmorist. Tänaseks on kuld tuhmunud.
10.sajandil Kiievi vürsti saadikud:“Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal“. Täna asub seal muuseum, mis avati 1935.
527 m.a.j. anti käsk keiser Justinianuse poolt ehitada kirik. Ehitusmaterjal laevatati kohale. Maavärinate tõttu kuppel varisenud. 1204 ristisõdijate rüüsted. 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli ja kirik sai mošeeks. Hoonele lisati 4 minaretti.
SININE MOŠEE 1609-1616. Ametlik nimi Sultan Ahmet I mošee.
Püha Sophia vastas teisel pool parki. Istanbulis kauneim mošee.
Sultan oli 19 aastane, kui andis ehitamiseks käsu. Legendi kohaselt tahtnud ta selle ehitusega oma nooruse pattude eest Allahilt andestust. Sultan suri 27-aastaselt tüüfusesse, kui mošee valmis sai. 6 minaretti ( 4+2 madalat õue välisnurkades). Õues 6- nurkne purskkaev (enne mošeesse sisenemist usklikud saavad end pesta ja puhastada ) ja bassein. 1 peakuppel + 4 ääristavat poolkuplit +30 väikest kuplit. Pearuumis 260 akent . Mošee interjööris on kasutatud 20 000 sinist kahli. Põrandal on ülisuured punased vaibad. Valgest marmoris mihrab (süvend seinas, mis näitab Meka suunda) ja minbar (jutlustaja koht). Õue idaosas medrese kool (moslemite kesk-või kõrgem õppeasutus).
VASSILI BLAŽENNÕI kirik –Ivan Julma katedraal 1555-1560.
Moskvas, Punase Väljaku ääres.
Ehitis koosneb11 hoonest – kuplid, võlvid, tornid. Ivan Groznõi (Julm) lasi ehitise püstitada tähistamaks Volga jõel asuva Kaasani vallutamist 1552 aastal tatarlaste ülemvõimu alt.
Nime sai kirik prohvet Vassili Blažennõi nime järgi, kes olevat ennustanud 1547 aasta Moskva tulekahju. Räägitakse, et Ivan Julm olla lasknud kiriku arhitektil silmad peast torgata, et ta ei saaks teist nii kena ehitist enam püstitada.
Värvilised kuplid sümboliseerivad 8 turbanit kandvat moslemijuhti, kellel Ivan lasknud pead maha raiuda pärast Volga keskjooksu vallutamist. Neid moslemeid püüti ristida . Kirikus keskmine suur ruum puudub. Tornide vahel on läbikäigud ja kogu ehitist iseloomustab ringgalerii. Võlvid puuduvad. Kasutatud palju eritüüri telliseid . Suurust 38*38 m.