11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja- Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² ,
aastal avaldatud artiklis ,,Vastus küsimusele: mis on valgustus?" väitis, et valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alasusest (alaealisusest/alaväärsusest). Olla valgustatud tähendab olla tark ja söakas kasutamaks omaenese aru oli valgustuse sünnimaa siiski Inglismaa kus oli Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldus ning sõna- ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse Üle kogu Euroopa levisid valgustusaja aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Kuna prantslased kirjutasid haaravamalt ning prantsuse keel oli Euroopa suhtluskeeleks, siis levisid valgustusideed just nende kaudu . Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Valgustus oli 18. sajandi Euroopa tähtsaim vaimne liikumine. Valgustajad olid filosoofid ja kirjanikud, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida
14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642. aastal mindi uurimisretkele Suurele Austraalia lahele kindralkuberneri Van Diemeni poolt, et kindlaks teha kontinendi piirjooned. Tasman alustas retke Mauritiuselt, võttis lõunakursi ja avastas Tasmaania saare, mida ta nimetas oma ülemuse auks Van Diemeni maaks. Reisi järkades avastas ta 1643. aastal uue saare, Uus-Meremaad ning andis sellele nimeks State Land, kuna oletas, et see on osa Austraaliast. Tasman sõitis läbi Cooki väina ning jõudis välja Tongo saareni, sealt võttis ta kursi land, möödus Fidzi saartest ning enne naasmist Bataaviasse silmas Uus-Iirimaad, mida ta pidas Uus-Guinea lõunarannikut ja kaardistas Carpentaria lahe ning terve Austraalia põhjaranniku. Tema nime kannab meri, mis asub Ida-Austraalia ja Uus-Meremaa vahel.
põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega. Kaks jumalat Asvinid (kaksikud) ravi ja kaitse jumal ning Rudra - ravimtaimede ja jahimeeste kaitsja. J.Agni taasärkava elu jumal.
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
veemaailm. 16. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)? Maailmaloojaks on sumeri mütoloogias maa ja taevas (Ki ja An), piiblis on maailmaloojaks ainus Jumal. Maa ja Taeva suguühtest sündisid sumeri mütoloogias kõik teised jumalused, piiblis aga lõi Jumal kõik maailmas oleva, kuid tema jäi ainukeseks jumalaks. Vesi oli piiblis juba üleval, jumal lõi mere lahku, sundides selle ühte kohta, kuiva koha nimetas ta maaks. Sumeri mütoloogias olid maa ja vesi juba olemas. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta.Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. - Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits. - Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk
toll maks eksporditavalt või imporditavalt kaubalt tolliliit kahe või enama riigi vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt omavahelises kaubavahetuses tolle ei rakendata 9 tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; tootmistegurid jagunevad üldjoontes tööjõuks ehk inimkapitaliks, kapitaliks ja maaks ehk loodusressurssideks tootmiskulud tootmisprotsessis kasutatud ressursside maksumus (nt palk, materjalikulu) totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks
Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal
agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad
riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks. Põllumajanduse juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus ja piimakarjakasvtaus, mis andis ka suurema osa ekspordist
Külades olid majad viimistlemata ja nägid välja üsna armetud. Kirikud ja ühiskondlikud majad olid väikesed ja ehitatud kättesaadavatest materjalidest. Jõukam peremees lasi ehitada endale kahekorrulise maja. Maainimeste igapäeva elust teame aga poole vähem, kui linnainimeste omast. (Palamets 1991: 8- 10). Käsitöölised Varakeskaegset Bütsantsi on nimetatud linnade maaks, sest riigis oli üle 1200 linna. Linnadesse olid koondunud käsitöö ja kaubandus ning need olid riigi majanduse ühed alustoed. Nii kestis see 8. sajandini, kuni alagas linnade allakäik. Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi korporatsioonidesse, need ühingud tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem, kui Lääne-Euroopas tsunftid ja erinesid neist mitmeti. Korporatsiooni pääsemiseks ei olnud vaja maksta
väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele, väärib kommentaari, kuna selle alusel hinnati ja maksutati kinnisvara linnades kuni linnaseaduse (RT 1938, 43, 404) jõustumiseni 1. mail 1938. Näiteks Nõmme Linnavolikogu poolt 19. jaanuaril 1933 kinnitatud juhtnöörid kinnisvarade hindamiseks Nõmme linnas (RT 1933, 22, 156) sätestasid, et hoonestatud krundist kuni 5400 ruutmeetrit loeti ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks, mis ei kuulunud hindamisele ja oli maksuvaba. Selles volikogu otsuses peitubki peamine Nõmme mändide säilimise saladus. (Aasmäe 1999:187) Riigikogu võttis 25. Novembril 1932 vastu linnades asuvatelt kinnisvaradelt riigile võetava kinnisvaramaksu seaduse (RT 1932, 91, 702). Maksu suurus oli 15% linnale võetavast kinnisvaramaksust. Ära jäeti riigi kinnisvaramaks Vene riigi kinnisvaramaksu seaduse alusel (VSK V köide, 1914. A väljaanne, §111-192). (Aasmäe 1999:187)
3. märtsil 1917 kirjutas Nikolai II troonist loobumisele alla - Tsaarivõim oli langetatud, tee oli vaba demokraatliku vabariigi kehtestamisele 1917. aasta oktoober Venemaal - Veebruarirevolutsiooni käigus hakkas tekkima uus võim - Võimu konkurents tekkis kahe organi vahel: PTSSN ja IV Riigiduuma ühe partei vahel - 1. märtsi ööl moodustati Ajutine Valitsus, mis lubas Asutava Kogu kokkukutsumist ja demokraatlikke vabadusi rahvale - Venemaa muutus kõige vabamaks maaks, kuid siiski ei suutnud stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Süvenes poliitiline anarhia - Tekkis kaksikvõim - Parteisid oli 50, kuid esile kerkis neist 4: a) rahvavabaduse partei (kodanlik partei), b) sotsialistid- revolutsionäärid (populaarne talurahva seas), c) VSDTP reformistlik suund (mensevikud populaarne linnatööliste, haritlaste seas), d) VSDTP marksistlik suund (bolsevikud populaarne mitte kuskil)
peaaegu täielikult hävitatud. Suuri rohumaid on suhteliselt kerge muuta kultuurheinamaaks, põlluks ja/või intensiivse kasutusega karjamaadeks. Näiteks Illinoisi ja Indiana osariigis oli algselt ligi 15 miljonit hektarit kõrgerohulist preeriat, praeguseks on sellest järel ainult 1400 ha – seega on hajusate fragmentidena vaid üks kümnetuhandik esialgsest kooslusest jäänud oma algsesse seisundisse, kõik ülejäänu on muudetud põllumajanduslikuks maaks. Märgalad ja vee-elupaigad. Märgalad on hädavajalikud elupaigad nii kaladele, kahepaiksetele, veeselgrootutele kui ka lindudele ja paljudele taimedele. Märgalad on olulised üleujutuste puhveralana, joogivee saamiseks ja elektri tootmiseks. Märgalasid kuivendatakse või täidetakse sageli arendustegevuse huvides, neid mõjutavad vooluveekogude kanaliteks kaevamine, paisude ehitamine ja reostamine. Viimase 200 aasta jooksul on hävitanud üle poole USA märgaladest
hõimud, üldnimega kaananlased, kellel oli suhteliselt kõrge kultuuritase. Osadest neist said hiljem heebrea keelt rääkivad rahvad. Juutide ajalugu saab alguse juba 2000 aastat enne Kristuse sündi, tema esiisa Aabrahamist, viimase pojast Iisakist ja pojapojast Jaakobist. Piibli järgi olevat Jehoova tõotanud selle maa anda Aabrahamile ja tolle järglastele, kui ta peab kinni ainujumala usust. Sellepärast nimetatakse Püha Maad ka Tõotatud Maaks. (Piibel 1990, 1Moos 15, 17) Siiski on Piibel religioosne kirjandus ja pole koostatud ajaloolisi eesmärke silmas pidades. Palestiina nimi võeti kasutusele 12.sajandil eKr Vahemere idarannikule asunud vilistidelt (heebrea keeles pelishtim) (EE 7 1994 sub Palestiina). Palestiina elanikkonnal polnud konkreetset rahvust, oma identiteedi märkimiseks kasutasid nad pigem piirkondlikke kui rahvuslikke tähistusi. Selle tõttu oli palestiinlane see, kes elas nn
Võib olla isegi ouroboros paradiisi madu, kes meelitab inimese sööma hea ja halva tundmise puust. XI Dandolini oli oma peo korraldamisega nii hoos, et korraga hakkas tal süda valutama. Siis mõtles Johannes, et annaks talle õige seda meremehe armupulbrit. Andiski, aga ainult poole. Õhtuks oli Dandolini surnud. Õnneks keegi teda ei kahtlustanud. Seejärel läks Johannes tagasi Viini oma sõbra Georgi juurde. Johannes vaimustus nüüd Transilvaaniast , mida kutsuti ka Seitsme Lossi maaks. Ta kohtus Viinis ka krahc Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese enda teenistusse kutsus. Nad oli väga sarnased ja kui Johannes asus krahvi horoskoopi koostama, sai aru, et nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine,
linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status. Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa, Latgallia, Semgallia ja Lõuna-Liivimaast. 2-tasandiline Esinduskoguks on volikogu, valijad kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne .
hoonetega. Lähedal asuv küla Tiwi on samuti külastamist vääriv. (Ibid.) 27 6. JEEMEN 6.1 Jeemeni üldiseloomustus Jeemen on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Jeemeni territooriumi alla kuulub ka üle 200 saare, millest suurim on Sokotra. Naaberriikideks on Saudi Araabia põhjast ja Omaan idast. Jeemenit peetakse üheks vaesemaks Araabia riikide maaks. Riigi pealinn ja suurim linn on Sana. Jeemen on ainuke riik piirkonnas, kus on läänelik valitsus. Jeemen asub Punase mere kõrval Lääne-Aasias. Riigi pindala on 527 970 ruutkilomeetrit ning on maailmas suuruselt 50. riik. Jeemen on sama suur kui Tai ning suurem kui USA osariik California. Riiki saab geograafiliselt jagada neljaks regiooniks: rannaäärsed alad läänes, lääne kõrgustikud, ida kõrgustikud ja Rub al Khali kõrb idas. (Yemen Overview 2012)
Põlevkivienergeetika keskkonnaohtlikkus, eriti veetarbimises osas, on meil ülevõimendatud. Kavandades energeetika tulevikku peame me eelkõige arvestama, kust tuleb Eesti nigela tootmise ja ekspordi/impordi katastroofilise vahekorra juures raha maagaasi ja teiste kütuste (bensiini, naftasaaduste) ostuks. Elektri suuremahuliseks impordiks puuduvad meil vahendid ja pealegi pole seda naaberriikidest kuskilt ka importida. Näiteks Soome jääb elektrit importivaks maaks ka pärast viienda tuumareaktori käivitamist. Seega energiaga peame me ennast lähematel aastakümnetel ise kindlustama ja hoolimata alternatiivsete energiaallikate üha laialdasemast kasutamisest jääb meie elektritootmise selgrooks siiski veel kauaks ajaks kukersiitpõlevkivi, mille ressursid on vajaduste katmiseks piisavalt suured. Kuigi Eesti Energia on garanteerinud 2016. aastal katta 85% Eesti elektritarbimise tippvõimsusest, ja seda
-See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. -Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad -Eesti jäi endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev põllumajanduses. -Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. -Mõisatest kujunesid suurmajandid,mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. 1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust.
Kuna koolis ja kodus ei peeta slängi kasutamist heaks tooniks, siis seal seda ka eriti ei kõnelda. Slängisõnavara kasutamisel on kahe uurimisgrupi vastustes erinevusi rohkem kui sarnasusi. 1.3. Tänapäevase ja varem kasutusel olnud slängisõnavara erinevused 16 Mai Loogi slängisõnaraamat anti välja 1991. aastal, selleks tehti uurimistööd 1989-1990. aastal. Sellest ajast on muutunud riigikord ja Eesti on saanud multikultuurseks maaks. Niisuguste suurte muudatustega seoses on eesti keelde juurde tulnud mitmeid uusi sõnu. Kaplisnkis ja Vainola koostasid oma slängisõnaraamatu 2002-2003. aastal, seega peaaegu kümme aastat tagasi. Mai Loogi sõnaraamatut on mugavam käsistseda, kuna selles on antud sõnaderühmad teemade kaupa ning vajalike sõnade leidmine lihtsam. Kaplinski ja Vainola sõnaraamat on nii-öelda traditsiooniline, kus sõnad on tähestikulises järjekorras ning iga
3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu. 4. Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole üks, vaid mitu? Esimesena ühendas varasemas ettekujutused stiihiatest Empedokles, tema arvas, et ühtsus koosneb 4 algelemendist ja nende kombinatsioonil tekivad uued ained. Seostas elemente 4
mis olid sõjakad ja kutsusid üles tegema jõupingutusi nõrgemate riikide alistamiseks. Nii oli Itaalia esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a
pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega
Nendes kohtades võtsin appi oma inglisekeele oskuse ning tõlkisin teksti inglise keelest ümber. Ma usun, et materjali leidsin lõppude lõpuks kokku päris palju. Kõige rohkem meeldis mulle selle referaadi juures huvitavate faktide osa, kus sai teada väga huvitavate asjade arvu ja suurusi. Selle jaoks leidsin materjali samuti välismaiselt interneti leheküljelt. Referaati tehes sain ma Saksamaa kohta palju uut ja huvitavat teada. Näiteks, et Saksamaad peetakse vorsti ja õlle maaks, et Saksamaa on maailma suurim tuuleenergia tootja ning et Saksamaa on üks maailma edukaimad riike mootorspordis. Referaadiga lõpule jõudes tõdesin, et tean Saksamaast juba peaaegu samapalju kui oma kodumaast. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 4 Üldandmed Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes
Asi jõudis Anstu kõrvu ja ta kutsus noore Jürka oma jutule. Kärkis küll alguses ja ähvardas vanglaga, kuid jättis asja sinnapaika. Järgmisel päeval kohtas noor Jürka Eleonooret jälle poes ja ütles, et ta meeldib vist Eleonoorele, mispeale tüdruk Noort Jürkat vastikuks kutsus ja minekut tegi. Varsti tahtis Ants (kes oli vahepeal nii palju maad soetanud, et see nüüd Põrgupõhjaga kokku puutus) Põrgupõhjal muudatusi teha. Tahtis, et vanad hooned lammutataks, et need maaks teha ja et uued elumajad, kuhu Jürka perega peaks minema, tuleksid kohe metsa kõrvale. Jürka oli sellele küll vastu, kuid Ants veenis ta ümber ja plaanitu tehti teoks. Samas tõusis aga Jürka rent. Noore Jürka võttis Ants aga peale peksmiste eest vangisolekut poetöölt ära ja pani masina taha tööle. Kui Ants ja Jürka jälle põrgust ja patust rääkisid, ütles Ants Jürkale, et ega ta ei tohi Jürka käest üleliia renti ega midagi muud võtta, sest siis ta läheks põrgu
vaid üksnes peenema ehitusega aine. Hellenismiaja filosoofia üldiseloomustuses oli juttu sellest, et tolle aja filosoofiale oli omane taasaktualiseerida varasemat filosoofiapärandit. Nii pöördus koolkonna rajaja Zenon Herakleitose, umbkaudu aastatel 544-483 e. Kr. elanud mõtleja pärandi poole. Temast mõjutatuina käsitasid stoikud maailma sellise kujunemisprotsessina, mille käigus jumalik algtuli muudab end traditsioonilisteks kosmose algelementideks – maaks, veeks, õhuks – ning neist kujuneb edasi kogu see nähtuste mitmekesisus, mis on meile tuttav kogemusest. Seejuures pidasid nad kolme viimatinimetatud elementi – maad, vett ja õhku – maailmaprotsessi passiivselt-vastuvõtvaks küljeks (aine), tuld aga aktiivseks- toimivaks algeks (jõuks). Stoikud rõhutasid, et kõne all olev protsess on mõistuspärane, valitsetud logose poolt. Logos oli üks Herakleitose mõtlemise keskseid mõisteid
pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega
kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Ungari või Tsehhoslovakkia vastupanuliikumise lämmatamise järel (vastavalt 1956. ja 1968. aastal) ei võtnud Lääs midagi tõsisemat ette, Solidaarsuse mahasurumisele reageerisid Ühendriigid aga teisiti. Kuigi ka nüüd leidus käegalööjaid, kes pidasid Poolat kaotatuks maaks, arvas Reagan, et poolakaid tuleb toetada. Ta andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus. Reagan kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Ühendriikide surve sundis Jaruzelskit vabastama
Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest.
Siddhartha Gautamat. Eksisteerib palju koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. 230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne. Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism. Eesti- 2000 aasta seisuga 330 tuhat tunnistab(1/3) Eestis kindlat usku, luterlasi ja õigeusklike on mõlemaid 150 tuhat. Peal 400 tuhat on usu suhtes ükskõiksed, 160 tuhat ei oska vastata. Eestit peetakse kõige vähem religiooseks maaks maailmas 14%.Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal
Enamuses olid väiksem aadel, kellel oli paari adramaa suurune majapidamine ning paar temast sõltuvuses olnud naabermajapidamist. Hakkasid tekkima ka suuremad aadlikud suuremate, mitme külaga, maavaldustega. Samas kadus aga hõimuvürstide klass. Kui Leedu laiendas oma valdusi venemaa arvelt, siis tekkis kaks aadlike klassi leedulased ja venelased. Neil oli sarnane positsioon riigis, kuid ei sulanud kunagi ühte ning jäid täiesti erinevaks. Kuni 20. saj välja jäi Leedu vähe linnastunud maaks ning eksisteerinud linnades oli ka väike leedulaste osatähtsus. Leedu suurvürsti kiri Hansalinnadele, kus vürst kutsus Saksa käsitöölisi Leetu. Linnadest Leedus saab rääkida alles 13.saj lõpul ja 14. saj alguses. Vanimad linnad Gernare, Vilnius ja Trakai. Linnad olid üldiselt väikesed ja kindlustamata. Elasid seal kaupmehed ja käsitöölised, kes olid vabad inimesed aga maksid spetsiaalset linnamaksu. 1320 hakkas liikuma Leedu enda raha Litvid
2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai. Ta lahutas valguse pimedusest ning nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. - esimene päev. Ta tegi laotuse ja lahutas veed laotuse all ja laotuse peal ning nimetas laotuse taevaks. - teine päev. Ta lahutas vee ja kuiva maa, kuiva pinna nimetas ta maaks ja vee mereks. Ta pani maale kasvama taimed. kolmas päev. Ta tegi kaks suurt valgust, päikse ja kuu, mis eraldasid päeva ööst ja valgustasid maad ning tähed. neljas päev. Ta lõi merre veeloomad ja kalad ning taevasse linnud. Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid oleks palju. - viies päev. Ta lõi maapeale loomad ja otsustas, et paneb inimese valitsema selle kõige üle. Ta lõi inimese oma näo järgi, mehe ja naise. Ta õnnistas
aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik.(9 lk 159) Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks. Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline. Suur osa järvedest on omavahel ühenduses väikeste väinade või jõgedega ning moodustavad järvistuid. (6 lk 580; 7 lk 159) Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Oli ametlikult neutraalne 1939–1940 ja me teame, mis sellest lõpuks välja tuli. 18 Mõtteid Eesti neutraalsusest arendati juba iseseisvuse sünniajal ja see jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Eesti Maapäeva vanematekogu ja Maavalitsuse 24. jaanuaril 1918 välisriikidele adresseeritud memorandumis Eesti iseseisvuse otsuse kohta rõhutati, et Eesti peab saama kuulutatud erapooletuks maaks ja selleks tuleb nõuda välisriikide tagatist. Sellest räägiti ka Tartu rahulepingus. Mida rohkem Rahvasteliit nõrgenes, seda rohkem hakati rääkima ühepoolsest neutraliteedist. 1938.a. Saksamaa oli huvitatud Rahvasteliidu lagunemisest ja seega soosis väikeriikide neutraliteeti. Eestis rõhutati, et väikeriikidele pakub rohkem kaitset erapooletus, kui kollektiivse julgeoleku süsteem. Eestil peab olema õigus ise otsustada vägede läbilaskmise üle.
Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vina del Mar - 319 000 Concepcion - 318 000 Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses muusika- ning tantsukultuuris on selgelt tajuda Hispaania mõjusid. Tsiillased kutsuvad oma riiki poeetide maaks. Gabriela Mistral oli esimene tsiillane, kes võitis Nobeli preemia. Riigi sümboliteks on Tsiili kelluke (lilla lill), kondor ja mägikits. Riigi motoks on Por la razón o la fuerza (õigluse ja jõuga/mõistuse ja väega). Tsiili riigi vapp- ja lipp: 2 Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna-
(kolhoosid, sovhoosid). Külad • Küla on administratiivne üksus aga 19.sajandil sisaldas see mõiste kolme lahutamatut osa: • Külakogukond ehk küla inimesed. • Külakogukonna kasutuses olev territoorium ehk külasaras. • Majad moodustavad asula • Paikne küla asutus kujunes välja 19.sajandil. • Muutused 13.sajandil kui omandi suhted muutusid jaotus püllumajanduslik maa mõisa, küla ja talu maaks. • 19.sajandi I poolel olid talukülad, mis koosnesid maksustavatest taludest. • Majatalude hulk suurenes 18.sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema. • Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad. • Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel. • 19
Läänide nimetused ja nende erinevused. Benefiits- polnud pärandatav Domeen- kuningate maavaldused Alloos- Täielikus omanduses olevad maavaldused. Feood- oli vabalt päritav ja polnud vaja senjööri kinnitust Ajajooksul laienesid lääni saamise võimalused võidi anda ka nais päriatele. Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja. Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1
Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal. See maa võttis ta omaks.Muutus Pärsia pühaks maaks (ulatus Hiinast Bütsantsini) Pärsia valitseja Husrav Õiglane, Kubadi järeltulija hävitas pool Bütsantsi, purustas Antiookia, sai võitu keiser Justinianuse armeest. · Bütsantsi ja Pärsia vahel valitses aastaid sõda. Võitlus noore kristluse ja suure tulejumala vana usus vahel. · Pärsia saavutas suurimad võidud Bütsantsi üle siis, kui Husrav II vallutas Damaskuse ja Jeruusalemma. Bütsantsi troonil tol ajal Herakleios.
et selles hakati trükkima lisaks muule materjalile kirjanduslikke arvustusi. Seega see oli ka kirjandusajakirja sünd. Sajandi lõpul tulid puhtad kirjandusajakirjad. 18. saj hakkas ilukirjanduse mass korraga kasvama. Ei saa öelda, et kirjandus oli ainult aristokraatide privileeg, kuid töötas aristokraatide käe all. 18. saj näeb veel ühe huvitava nähtuse tekkimist romaan. Meie mõistes. Romaanilaadseid teoseid kirjutatu juba ka varem. Euroopa juhtivaks maaks oli tõusnud Inglismaa. Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis? Massilise lugemuse objektiks olid teosed, mis ei ole ilukirjandus. Massiliselt loeti reisikirju. Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta.
Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma.
Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks. Böömimaa allutatakse Austriale peale ususõdasid ning Austria vallutab endale ka Ungari. Tradits Austria on heterogeenne. Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes. Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 1721). Suurriigiks saadi tänu ressursside efektiivsele kasutamisele. Palgasõjaväe asemel kasut talupoegi. Suurriigi rajaja on Gustav II Adolf (1611 1632)
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved). Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru.
sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai Pariis. 30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku originaalne käekiri. Alates 24.a. saavad kunstnike õppe ja tööreisid Pariisi reeglipärasteks. Karin Lutsul(1904-1993) süvenes huvi värvi ja faktuuriefektide vastu. Eduard Ole(1898—1995) loobus geomeerilistest kompostioonidest ja hakkas kasutama piimja koloriidiga figuraalkompositsioone. Osadele kunstnikele, eriti noorematele imponeeris maastik
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. 20. sajandi algus käivitas
mõjukalt valitsejailt. Üks neist, Bokhorise järeltulija, Saisi linna kuningas Neho (aristokraatia liibüa päritoluga mees), sai kingituseks hinnalise relva ja talle anti kuningakroon (Neho I, ?-664), tema poeg Psammetich aga määrati deltas ühe teise linna kuningaks. Andes Saisi valitsejale teiste Egiptuse valitsejatega võrreldes suuri eeliseid, soodustasid assüürlased tema tugevnemist. Egiptus oli kõige kaugemaks Assüüria provintsiks ja sellepärast sai esimeseks maaks, kes lõi Assüüriast lahku ja ennistas oma iseseisvuse. Kui Assurbanipali olukord muutus keerukaks võitluse tõttu Babülooniaga, alustas Psammetich (~655 aastal) Eelami ja Babüloonia toetusel võitlust Assüüria garnisonide vastu. Tal õnnestus varsti assüürlased Egiptusest täielikult välja ajada. Tema abilisteks selles võitluses olid Lüüdia kuningas Gyges (Güges) ja Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. "Saisi/Saiidide renessans" (XXVI dünastia, 664-525). Egiptuse viimane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
