Maadeavastajad ja reisimehed (4)

Kool
Nimi
klass
Õpimapp
Maadeavastajad ja reisimehed
Juhendaja :
Asukoht
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………...……………3
Vanaaja reisimehed……………...………………………………………………4
1. Hanno …………………………………………………………………………5
2. Pytheas Massaliast………………………………………………..…………...5
Keskaja maadeavastajad…………………………………………………………6
3. Ibn Battuta…………………………………………………………………….7
4. Marco Polo ……………………………………………………………………7
5. Al Idrisi ………………………………………………………………………..7 Uusaja maadeavastajad…………………………………………………………..8
6. John Cabot ( Giovanni Cabot)……………………..………………………….9
7. Christoph Kolumbus……………..……………………………………………9
8. Amerigo Vespucci ………..…………………………………………………...9
9. Vasco da Gama ………………………………………………………………10
10.Fernão de Magalhães………………………………………………………..11
11. Henry Hudson ………………………………………………………………11
12. Willem Barents ……………………………………………………………..12
13. William Baffin ………………………………………………………….......12
14. Abel Janszoon Tasman ……………………………………………………..12
15. James Cook …………………………………………………………………13
16. Adam Johann von Krusenstern ……………………………………………..13
17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen ………………………………………...14
18. Otto von Kotzebue ………………………………………………………….14
19. James Clark Ross …………………………………………………………...15
20. David Livingstone ………………………………………………………….15
Kokkuvõte……………………………………………………………………...16
Kasutatud materjal……………………………………………………………...17
Sissejuhatus
Maad on uuritud ja avastatud läbi aegade. Tänapäeval on maa uurimiseks ja jälgimiseks kosmoselaevad. Juba 5. sajandil eKr inimene tahtis rohkem teada Maast ja hakkas sellega tegelema. Kõige arenenum maa oli Euraasia . Uude made avastamine laiendas inimise vaatepildi ja tõi avastatud maalt Euraasiasse kulda, toitu, mis polnud Euraasias võimalik kasvatada. On maid, mis on avastatud tuhande aasta eest, kuid nee ununesid. Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed arvasid, et peale Gibraltari väina tuleb kosk, kust enam tagasi pole võimalik tulla. Kalamehed ja laevad kartsid sinna sõita. Kuid aja jooksul on avastatud, et peale Gibraltari väina on Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega.
Vanaaja reisimehed
1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr. Tema tähtis reis oli retk piki Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga , koos kolmekümne tuhande inimestega. Oma reisiga möödus ta Lixuse jõest, teel rajasid asulaid, asustasin saare nimega Cerne. Teel nad kohtasid metslasi, kes loopisid neid kividega ja kes takistasid neid maale minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu. Arvatavasti Kartaago meeskond jõudis välja kuni Guinea laheni. Hanno merereisist on meil vähe säilinud.
2.Pytheas Massalisast. Pytheas oli Kreeka geograaf, astronoom ja matemaatik, kes elas 4. sajandil eKr. Umbes 330 a. eKr. algas reis Massaliast (Marseille), mis kulges läbi Gallia Atlandi ookeani rannikuni ja Cádize Briti saarteni. Ta külastas Põhja-Hispaaniat, kus uuris sealset rannikut ja tinakaubandust. Sealt suundus ta Britanniasse, mille ta tervenisti ära uuris. Oli olnud Norra rannikul, Gröönimaal, Islandil, Jüürimaal ja ka Balti mere rannikul. Teel kohtas ta barbareid, kes näitasid Pytheas´ile lühikest ööd, arvatavasti ta oli 64-65 põhjalaiuskraadil. Pytheas mõõtis päikese kõrgust, määras Põhja- naela täpse asukoha ning uuris esimesena tõusu ja mõõna.
Keskaja maadeavastajad
3.Ibn Battuta oli Araabia maailmarändur, sündis 1304 Tangenris, suri 1377 Fèsis. Ta õppis islami õigust. Reisikirest haaratuna asus ta 1326. a. teele Aleksandriasse. Selle eesmärk ei olnud uute maade avastamine, vaid veenduda islami pühapaikade toreduses. Mekast rändas Battuta Jeruusalemma ja Iraani , sealt Pärsia lahe piirkonda. Järgmiselt Kaspia mere äärde, ning pööras tagasi läbi Konstantinoopoli. Esimene reis kestis kaheksa aastat. Teine reis oli Indo-Hiinas. Sai juhiks Pekingis. Elus kohtus ta röövlitega, kes varastasid teda, elas üle laevahukku ja elas mitu kuud Maldiividel. Pärast seda reisis ta Hiinasse. Kolmanda reisi sooritas ta Põhja-ja Kesk-Aafrikasse. Ibn Battuta oli üks kolmest keskaja suurimast maailmarändurist.
4.Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254 aastal Veneetsias ja suri 1324 aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Esimene reis oli 1271 .a. koos oma isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo sadamast. Reisis läbi Türgi impeeriumi, rändas piki Tigrise jõge, käis Mosulis ja Bagdadis, astus Pärsia lahes laevale ja jõudis lõpuks Hormuzes. Jõudis Hiinani, kus viibis 17 aastat. Tagasiteel oli ta Jaava saarel, jõudis mööda Trapezunti Musta merele . 1295 . aastal Marco Polo pöördus tagasi Veneetsiasse. Ka Marco Polo`t peetakse üheks suuremaks maailmaränduriks.
5. Al Idrisi sündis 1099 või 1100 aastal Marokos (pilt nr 1). Ta saabus Sitsiiliasse 1145 aastal. Ta oli poeet ja araabia keele autor. Tegi valmis kaarti väärtusliku metalli peal. Õppis Cardovas. Reisis palju kaugetele maadele. Ta oli kuninga Rogeri II õukonnast. Araablased peavad teda renegaadiks, kuna oli seotud kristliku õukonnaga. Omas suhted ekonoomikaga, füüsikaga ja kultuuriga . Idrisi uuris zooloogiat, geograafiat, ravimtaimi. Idrisi oli mitmete keskaegse geograafia alaste tööde autor. Reisis läbi Põhja-Ameerikat ja Hispaaniat. Tema koostatud geograafilised raamatud olid väga populaarsed nii idas, kui läänes mõni sajandi jooksul. Ta koostas geograafia atlase 71 kaardiga . Temast on vähe geograafilisi andmeid. Suri ta ligikaudu 1166 või 1180 aastal Sitsiilias või Marokos.
Pilt nr 1. Al Idrisi
Uusaja maadeavastajad
6. John Cabot (Giovanni Cabot) sündis u 1450. aastal, Genovas ja suri u 1499.aastal. Ta oli Itaalia meresõitja Inglismaa teenistuses, kes pani aluse Inglise maadeavastuse ajaloole läänepoolkeral ja Loodeväila otsingutele. 2. mail 1497 . aastal lahkus Cabot Bristoli sadamast laeva „Matthiew“ pardal ning jõudis 24. juulil 1497. a. Põhja-Ameerika rannikule. Tagasipöördunud Cabot võeti vastu kui tõeline Põhja-Ameerika avastaja ja saadeti kohe teisele ekspeditsioonile. Sel korral sõitis ta mööda rannajoont lõuna poole Hatterase neemeni. Kuigi John Cabotid ei õnnestunud kummalgi reisiga saada mingit materiaalset kasu, oli ta ometi algatanud ajaloolised Kirdeväila otsingut. Kus Cabot suri, see koht on teadmata.
7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: „Santa Maria“, „Niña“ ja „Pinta“. Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba „Pintat“ parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari : Fernandina, Kuuba , Haiti . 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila- kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart , 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna-Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502 . aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda.
8. Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze `s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s (pilt nr 2). Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerikaks. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisika Uude maailma.
10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme . Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut kuni lõunalaiuseni 52°. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Ehk praegugi on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud.
Pilt nr 2. Amerigo Vespucci
9. Vasco da Gama elas 1460 või 1469 kuni 1524. sündis 24. detsemberil ja suri 1524 Kochi, Indias. Ta oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, samas ka sõjamees, Juba varakult tal olid meresõidu- ja laevajuhtimiskogemused. Läks ajalukku väljapaistva meresõitja, targa juhi, kui ka suurepärase administraatorina. Suurim edu oli see, et ta leidis mereteed Indiasse. See juhtus 1497. aastal 8. juulil, kui da Gama väljus Portugali sadamast sõjaväeorkestri helide saatel. Laevastik läbis suure teekonna mööda Roheneeme. Teel kohtasid nad hotentate, kus lõppude lõpuks tekkisid kokkupõrged, kus da Gama sai natuke haavata . Aprillis jõudsin nad Mombasasse ja Malindisse, kus saigi alguse suur India ja Aafrika vaheline kaubatee. Seal võeti neid vastu lahkelt. 20. mail 1498, peale saartel olemist, jõudsindi nad Indiasse, seejärel da Gama pöördus tagasi Portugalisse. Avatud kaubanduse sissetulek tegi Vasco da Gama Portugali rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised jäänused laevaga Indiast Lissaboni ja maeti Santa Maria de Belémi kirikusse.
10. Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu.
Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505 . aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga: “Trinidad”, “San Antonio ”, “Concepción”, “Victoria” ja “Santiago”, koos 234 mehega. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Novembri lõpuks oli eskaader jõudnud Pernambuco kõrgustikuni, 13. detsembril Rio de Janeiro , 24. veebruaril 1520 . a. St. Matthew ja 31. märtsil St. Juliani lathe, kus Magalhães käskis toiduportse kõvasti vähendada. 27 päeva läks selleks, et läbida Atlandi ja Vaikse ookeani vaheline ühendus. See nimetati Magalhãesi väinaks. Möödunud lopsakatest Phoenixi, Gilbertija Marshalli saartest maabus Magalhães ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele . 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu -Lapu ei lubanud end ristida , otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria.
11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika -uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608 . a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610 . a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi.
12. Willem Barents sündis umbes 1550 –ja suri 20. juunil 1597 Novaja Zemlja, Venemaal. Ta oli hollandi meresõitja ja polaaruurija, kes seilas Põhja-Jäämerel, avastas 1596 . aastal Teravmäed ja Karusaare. Oma uurimistegevust alustas ta 1594 aastal, mil ta võttis ette oma esimese reisis Lääne-Siberi merele, et otsida Kirdeväila. Purjetanud üle Barentsi merd , tegi Willem Arvukalt tähtsaid hüdrograafilisi avastusi. Teise retke tehti Põhja-Jäämerele, Hollandi laevastikuga, et sisse seada kaubandussuhted Hiinaga Kirdeväila kaudu. Lõpuks loobuti jäämasside tõttu Peti Väina lähedal. 1596. aastal tegi Barents kolmanda katse Kirdeväila leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri.
13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval „Patience“ Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi , Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel. Queshmi ründamisel, mille eesmärk oli portugaallasi välja ajada, sai Baffin saatuslikult haavata.
14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642. aastal mindi uurimisretkele Suurele Austraalia lahele kindralkuberneri Van Diemeni poolt, et kindlaks teha kontinendi piirjooned. Tasman alustas retke Mauritiuselt, võttis lõunakursi ja avastas Tasmaania saare, mida ta nimetas oma ülemuse auks Van Diemeni maaks . Reisi järkades avastas ta 1643 . aastal uue saare, Uus-Meremaad ning andis sellele nimeks State Land , kuna oletas, et see on osa Austraaliast. Tasman sõitis läbi Cooki väina ning jõudis välja Tongo saareni, sealt võttis ta kursi land , möödus Fidži saartest ning enne naasmist Bataaviasse silmas Uus- Iirimaad , mida ta pidas Uus-Guinea lõunarannikut ja kaardistas Carpentaria lahe ning terve Austraalia põhjaranniku. Tema nime kannab meri, mis asub Ida-Austraalia ja Uus- Meremaa vahel.
15. Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucc i"
James Cook sündis 27. oktooberil 1728 a. Yorkshire `s, Marton ja suri 14. veebruaril 1779 aastal Hawaiis. Ta oli oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Ta juhtis kolme ümbermaailmareisi, purjetas esimesena ümber maailma läänest itta ja tegi Vaiksel ookeanil palju avastusi. Ümberreise tegi ta 1768–1779. Esimest korda nägi Cook merd 15-aastasena. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari: Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari, Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Aastail 1760-1767 anti talle ülesanne kaardistada Orleans`i kanal , Hudsoni jõe suue ja Newfoundlandi, Labradori ja Nova Scotia rannikualad. Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni .5. augustil 1768 a. Väljus „ Endeavour “ ja suundus merele, meeskonnas oli 90 meest. Purjetasid läbi Le Maire `i väina ja Hoorni neeme . Jätkanud teekonda jõudi Uue- Meremaale . Vahepeal Cook tegi huvitavid märkusi, avastusi. Botany Bays jooksis Cooki laev madalikule. Peale parandamist jätkati teekonda ja 13. juulil 1771 a. Jõuti 56-mehelise meeskonnaga tagasi Doverisse. Teine uurimiretk oli 1772. aastal, Vaiksel ookeanil. Mööduti mööda Hea Lootuse neeme, 17. jaanuaril 1773 a. Ületas Cook lõunapolaarjoone, pöörduti põhja poole, kuna edasiliikumine oli võimatu jäämasside tõttu. Tagasiteel läbi Vaikse ookeani Cook avastas Uus- Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared. 12. juulil 1776 lahkus Cook laeval „Resolution“ Plymouthi sadamast, et avastada Loodeväina. Enne kohale jõudmist Cook peatud Hawaii saartel, kus hiljem vallandas konflikt Briti meremeeste ja saareelanike vahel, mille käigus Cook tapeti 14. veebruaril 1779 aasta.
16. Adam Johann von Krusenstern sündis 19. novembril 1770 a. ja suri 24. augustil 1846 aastal Kiltsis Virumaal. Ta oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral . Sündis Hagudi mõisas, asus õppima Tallinna Toomkooli, peale selle Kroonlinna Kadetikorpusesse. Ta läks ajalukku kui Vene ekspeditsioonijuht, kes tegi esimese ajaloo Vene sõjalaevastikuga ümbermaailmareisi. See toimus 27. juulil 1803 . aastal, mil Krusenstern võttis ette ümbermaailmareisi Imperaatorliku admiraliteedi ülesandel, mille eesmärk oli sisse seada ulatuslikud ärisuhted Jaapaniga. Reis algas Kroonlinnast kahe laevaga, „Neva“ ja „Nadežda“. Nad liikusid Hoorni neeme, peatusid Markiisaartel ning seejärel suundusid Jaapani keisririigi poole. Vahepeal olid nad olnud Santa Catarina saarel. 14 novembril ületasid Vene laevad esimest korda Vene laevastiku ajaloos ekvaarori. Elades üle kaks torni, kaotasid kaks laeva üksteist. Said kokku alles 9. aprillil Nuku Hiva juures. Lahkusid sealt 6. mail ning võtsid kurssi Kamtšatkale. Peale pika reisi jõudis ta Jaapanini.
Peale selle rändasid kaks laeva veel kaua. Nende reis lõppes 22. juulil 1806 aastal, mis kestis umbes kolm aastat. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 aastal erru läinud, pöördus Krusenstern tagasi Eestisse, Kiltsi mõisa, kus neli aastat hiljem suri ja maetud Tallinna Toomkirikusse.
17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen sündis 20. septembril 1778 a. Lahetaguse mõisas, Saaremaal ja suri 25. jaanuaril 1852 a. Kroonlinnas. Ta oli oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral, Vene polaaruurija ja maadeavastaja. Ta juhtis esimese Antarktika -ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena.
Fabian Bellingshausen lõpetas õpingud Kroonlinna mereakadeemias ja astus 1797. aastal Imperaatorliku mereväe teenistusse. Aastal 1819 lähetas tsaar Aleksander I uurimisretkele. Väljaõppega meresõitja asus teele kahel laeval, et uurida Antarktika vetevälju. Jaanuaris 1821 ta avastas kaks saart: Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval nimetatakse Aleksandri saareks. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu ja Bellingshauseni saar. Bellinghausen oli sõitnud ümber Antarktika, panemata kordagi jalga jäisele kontinendile.
18. Otto von Kotzebue sündis 30. detsemberil 1788 a. Tallinnas ja suri 3. veebruaril 1846 a. Tallinnas. Ta oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Pani aluse Vaikse ookeani okeanograafilise uurimisele. Juba 8-aastaselt läks ta Esimesse Kadetikorpusessem et saada armeeohvitseriks. 1803 –1806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Pärast ümbermaailmareisi sai ta transpordilaeva komandöriks, 1811. aastal 23-aastaselt juhtis jahtlaeva Valgel merel. 1815- 1818 . aastatel tegi ta ise teise ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Reisi eesmärk
oli Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine. Ta tegi suure sõidu, möödudes paljudest saartest ja väinadest. Teel Kamtšatkale õnnestus Kotzebuel avastada mitu uut saart. Peale selle valmistuti uueks retkeks- Põhja-Jäämerele. Sõideti mööda Beringi merd, siis kurss lõunasse. Teel mööduti ühest lahest, mis ristiti hiljem Kotzebue laheks. 1818. aastal mööduti läbi Sumatra ja Jaava saare ja siis võeti kurss Inglismaale . Nii lõpeski Kotzebue ümbermaailmne reis. 1823–1826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Kotzebue oli avastanud 399 uut saart. Oma viimased eluaastad veetis Kotzebue Harjumaal kodumõisas Triigil ning suri 15. veebruaril 1846. aastal Tallinnas ja on maetud Kose kiriku kalmistule.
19. James Clark Ross sündis 1800 a. Londonis ja suri 1862 a. Aylesburys. Ross oli kõigest 12-aastane, kui tema onu, John Ross võttis teda oma laevale. Aastal 1818 läks James koos oma onuga Loodeväila otsima . Aastail 1829-1833 osales Ross kahel suurel Arktika-ekspeditsioonil, mille korraldas tema onu. Selle käigus külastati Boothia poolsaare ja Kuningas Williami saar ja määrati põhjamagnetpooluse asukoht. Kaks aastat hiljem uuris ta Baffini lahte . Järgmine ekspeditsioon viis Antarktikasse. Rossi käsutusel oli kaks laeva: “ Erebus ” ja “Terror”.1843. aastal jõuti paralleelini 79°10´ S ja 1849 a. rajas seal teed järgmistele polaaruurijatele. Selle vapra maadeuurija nime kannavad Rossi saar, Rossi meri ja jäälava Antarktika lõunaosas.
20. David Livingstone sündis 19. märtsil 1813 a. Blentynes, Šotimaal ja suri 1. mail 1873 a. Sambias. Ta oli šoti maadeavastaja, Aafrika-uurija, arst ja misjonär. 1841 . aastal reisis ta misjonärina Lõuna-Aafrikasse, kus üheksa aastat hiljem alustas tööd maadeuurijana. Ta uuris Ngani järve, reisis mööda Zambezi jõge. Peale seda reisis ta tagasi Portugalisse, sealt Angoola pealinna Luandasse. Livingstone avastas 1855. aatsal Victoria joa. Aastail 1858-1864 sooritas ta teise suurema ekspeditsiooni Kesk-Aafrikasse. Seal ta uuris Shire jõge, Murchisoni joa, avastas Chirousi järve ja Njassa järve aastal 1859 . Oma elus ta avastas veel Meru järve ja 1868 a. Bengweolo järve. Livingstone veetis peaaegu veerand sajandit sügaval Aafrikas ja avastas Ngani, Njassa, Meru, Shirwa ja Bangweolo järved ja uuris Zambezi ja Laulaba jõgesid. Kokku ta tegi Aafrikasse kolm uurimismatka. Suri ta Sambias malaariasse ja düsenteeriasse. Tema süda maeti Sambiasse, keha viidi Inglismaale ja maeti Westminster Abbeysse Londonis.
Kokkuvõte
Kõige rohkem avastati uusi maid uusajal, sest siis inimene tundis paremini maad, kui vanaajal . Inimesel olid vastupidavad laevad suurteks reisidekt. Kõige rohkem on avastusi toimunud 15- ja 16. sajandil. Christoph Kolumbus avastas aastal 1492 Põhja-Ameerikat, oos sellega mitut saart, näiteks Bahama, Fernandina, Haiti ja Kuuba. Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerikat, enne Kolumbust, Vaci da Gama avastas meretee Indiasse, Fernão de Magalhães tegi esimese ümbermaailmareisi ja avastas mitu uut saart. Tagajärjed olid positiivsed ja kasuliku. Euroopasse tuli kulda, toit, ehted , juurviljad ja puuviljad , mis seni Euroopas oli võõras.
Kasutatud materjal
1) Svjatoslav Romanov, ``Atlantise kadumine´´,
2) Fernand Salentiny, ``Maadeavastajad´´ Entsüklopeedia,
3) Laura Grünberg, Katri Liivas ``21 maailmakuulsat meresõitjat``
4) Hanno. Allikas: Gerhard Herm `` Foiniiklased ´´- Antiikaja purpurriik. Tõlkinud: Jüri Selirand. ``Olion``, 1998. Lk. 224-227
5) http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern
6) http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucc i
7) http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama
9) http://et.wikipedia.org/wiki/David_Livingstone
10) http://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen
11) http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook
12) http://et.wikipedia.org/wiki/Willem_Barents
13) http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue
14) http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es
15) http://www.estour.ee/Tourism/Unsubscribe.asp?lang=est
16) http://members.tripod.com/~wzzz/IDRISI.html
17) http://www.ummah.net/history/scholars/IDRISI.html
18) http://www.bestofsicily.com/mag/art91.ht m