kvantiteedi suunas. 21) ohud looduse uurimisel (Eessõna) Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: “me ei ammuta tegu teost ega katset katsetest sarnaselt empiirikutele, vaid põhjuseid ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud
aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element olid segatud ning valvasid üksteise järele. Polybios ütles, et üks vorm ei ole stabiilne ning see ei püsi - toimub igavene vaheldumise tsükkel (monarhia türannia aristokraatia oligarhia jne). Varaajal toodi eeskujuks antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia, kus stabiilsus suudeti tagada mitmeteks sajanditeks. Tavalisest segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. Locke eristas 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik (parlament), täidesaatev, föderaalvõim. Montesquieu arendas Locke'i mõtet edasi ja jõudis tänapäevaga sarnase valitsussüsteemini. Ta ütles, et riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele; seadusandlik võim paikneb terves rahvas, mida kehastab representatiivne assamblee, täidesaatev võim monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu. Seadusandlik,
tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud.
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus Liberalistid eirasid ettekirjutusi, nende arvates on majanduslik protsess isereguleeritav. Pidasid piiranguid (toll, maksud) protsessi pidurdavaks teguriks. Toetati vabakaubandust. Ühiskonna arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Toetati vabakaubandust.
Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist. Montesquieu elutööks sai ,,Seaduste vaimust", milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi. Inglismaad eeskujuks võttes toetas ta võimude lahususe põhimõtet.
kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda . · Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada. · Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist · Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi. Riigi filosoofilised eeldused:
võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist objekti kohta, meie taju (impression) teeb sellest sisemise koopia, mida ta kutsub ideeks. Empiristlikul seisukohal on seega Locke ja Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. * John Locke: Piirajad ja tasakaalustajad. * Montesquieu: Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Võimude lahusus. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid. Filosoofia ja retoorika. Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid
determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja. Me ei peaks muretsema selle pärast, kui mõned asjad jäävad väljapoole meie teadmist. Teeb ettepaneku uurida vaid inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Tavaliselt peetakse sünnipäraseks loogikaseadusi, näit. pole võimalik korraga olla ja mitte olla. Jumal on Locke'i arvates andnud inimesele meeled, et ta kõike ise kogeks, seega kõik ideed pärit kogemusest
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
Juba antiikajal pöörasid kasvatusele tähelepanu Platon, Aristoteles, Quintilianus. Esimene eelkoolikasvastuse süsteem on loodud J. A. Komensky poolt. Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. Koostas esimesena raamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Ta nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel. Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos ,,Emile ehk kasvatusest"). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine
· Teistesse suhtumise muutmist · Võrdlusobjekti muutmist · Töölt lahkumist OOTUSTE TEOORIA (V.Vroom; L.W. Porter & J.J. Lawler) Ootuste mudeli põhikomponendid on: · Pingutus · Sooritus · Tagajärg Motiveeritud käitumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: · pingutus-soorituse ootus peab olema >0 · sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 · Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham) Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest) Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: 1. eesmärgi raskus- kui see ei ole jõuakohane, siis seda ei hakkata ettevõtma. 2. eesmärgi spetsiifilisus- kui selgelt on eesmärk määratletud, et mul on selge, millal on eesmärk täidetud.
Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika”
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
Moraalsed tunded on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus ja õige religoon on riigi poolt tunnustatud kirik. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise empirismi peaesindajaid. Empirismi aluseks on kogemus. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tunnetusteooria: Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi=ideesid, mis pärinevad kogemusest. Iinimesel ei ole kaasasündinud ideid, sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele (tabula rasa). Kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Eelnevalt on olemas vaid võime kujutlusi luua.
Klassistlikus ühiskonnas oli luule muutunud üheülbaliseks, kirjutati poliitilisi värke, pilkelaule, kelmikad rokoko-luuletusi. Teine stiil oli usuline luule. Tihti nimetatakse ka barokiks. Üks kuulsaimaid autoreid John Don. 14.sept Inglise valgustus. Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni
· Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus · Idee ,, minast" kui teadvuse kesk m e st (17. sajand Descartes, Locke, Hume ) · W. James (1890) sotsiaalsed v õrdlused · C o oley (1902) oluline tagasiside teistelt, ,, p e e gel mina" 23.01.2012 MINA käsitus, kontseptsioon MINA olen ... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... · ...................................................
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline. Käsu Hansu (18. Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782
Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem. John Locke ja Charles Montesquieu arendasid selle edasi võimude lahususe printsiibile, põhimõttega, et riigi funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Esimene sellel põhimõttel tegutsev riik oli USA. Õiglus ja kasulikkus 1.Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Inimese (valitseja) õpetamiseks on vaja filosoofiat ja retoorikat, ehk teadmist, mis on õige ja motivatsiooni ja oskust seda ellu viia. Valitsemise eesmärgiks
1. Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas
Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Empiristliku seisukoha kohaselt lähtub teadmine alati meelelisest kogemusest. Meeleliseks kogemuseks loetakse inimese kolme meelt: maitsemeel, kompimismeel, haistmismeel, kuulmismeel, nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke. David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Ratsionalistliku seisukoha kohaselt ei ole võimalik teatud asju meeleliselt kogeda vaid neid on
füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist.
§1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt
§1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt
· ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused. · Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. · Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused · Eitas isikuvabadusi · Revolutsioon oli tema meelest kuritegu · Arvas, et Jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt Jumala olemus on haaramatu John Locke (1632-1704) · Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu · Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile · Teda peetakse liberalismi rajajaks · Seisukoht, et valituse põhiülesanne on omandi kaitse · Võimude lahususe idee alusepanija Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal. Mis on valgustus? · Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · Kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
Räägib, kuidas inimene on võõrandunud sellest vabast,loomulikust olemisest (enne oli võõrandumine jumalast keskajal). I.Kant saksa idealist (tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut), huvitub ratsionalismist( puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida). Kant ka esialgu ratsionalist. Muutus toimub, kui loeb inglise imperistide teoseid John Locke ja David Hugh (kõigepealt kogemus, siis mõistmine). Ainult kogemus tunnetuse piiriks, metafüüsika muutub mõttetuks ehk Kant hakkab selles kahtlema. Tema ülesanne uurida läbi kogu inimliku mõttestruktuuri, siis saab aru, kellel õigus, kas ratsionalistidel või imperistidel või kummagil või õigus mõlemal või pole üldse õigus? Puhta mõistuse kriitika on vaja kogemust, aga kõike ei saa haarata, nt vaimu : mõtlesin nii, et aju ragises
enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata
Seegi idee pole uus, kuid selle tõelisele rakendamisele kulus aastasadu. Juba Aristoteles avaldas arvamust, et igas konstitutsioonis on kolm osa, mida seaduseandjail on kasulik kontrollida. Kui nende osadega on kõik korras, siis on ka konstitutsiooniga kõik korras. Üks neist kolmest oli tema sõnutsi avalike huvide üle otsustav instants, teine riigiametnikud ja kolmas õigusemõistmine. Sajandeid hiljem jõudis John Locke enamvähem samale järeldusele. Veel hiljem sõnastas Charles de Montesquieu võimude lahususe põhimõtte juba selle klassikalisel kujul: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Võimude lahusus ja vastastikune tasakaalustamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisem faktor. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik hoida riigivõimu seaduse piires. Teine põhjus, miks võimud peavad olema
kõrgemalseisvast olendist. Kuna inimene loodi jumala näo järgi, siis on ta väärtus iseeneses ja seetõttu väärib ta igati austust ja kohast, head kohtlemist. o Loomuõiguslik palju olulisem teooria. On olemas teatud loomusõiguslikud õigused ja ilmalikud valitsejad ning ilmalikud õigusaktid ei saa neid piirata. Inimestel on inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu. Esindajad Aquino Thomas, John Locke, stoikud jne. Locke arvates pidi inimene olema kui politseinik ja vaatama mis toimub ühiskonnas, kas rikutakse õigusi. Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse. o Positivistlik inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni,
· Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale
Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele
raames.
Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid.
Universaalne kõigi keelte puhul.
1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil)
2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu
3) keelelise suhtlemise loomingulisus
4) keele ökonoomia printsiip
5) väitlause struktuuri ühtsus
6) loogilise sisu ja keelvorme juhtivate loogikaseaduste ühtsus
John Locke 16321704
Essee inimmõistusest. 1690
Semeiotike v õpetus märkidest. Kuna kõige tavalisemad märgid on sõnad, siis
nimetatakse ka loogikaks. Ülesanne -- vaadelda märkide, mida mõistus kasutab
asjadest arusaamiseks ja oma teadmiste edasiandmiseks teistele, olemust. Kuna
mõistuse poolt vaadeldavad asjad ei asetse mõistuses (peale tema enda), siis peab talle
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
meie kehast. Meie teadmised hingest on suurema kehtivusega, kui teadmine kehast. Hing on ka ilma kehata see, mis ta on. Hing mõtleb ka unes ja loomulikult on hing primaarne. Kus hing annab kehale käsklusi? Descartes väitis, et hing puutub kehaga kokku käbikehas (ajus). Toob filosoofiasse sisse üksiku inimese hinge nim. ,,mina" subjektiivse mõjutuse. See mõte on mõjutanud ja tänapäeva filosoofiat. 9 Empirism John Locke 1. sünnipäraste ideede kriitika teadmiste sünnipärasus saab kehtida nende üldisel kehtivusel, kuid me teame, et meie Jumalast pole miljonitel inimestel aimugi (nt Aafrikas, Ladina-Ameerikas). Ka laps saab enne aru, mis on magus ja mis hapu, kui loogika seadust, et ei saa olla ja mitte olla üheaegselt. Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neist seda ükski. 2
Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus. Teema 10 ja 11 Adam Smith ja David Ricardo + Smithi ,,nähtamatu käsi". Smithi turumajandust rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas
ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. Eesti Koostöö Kogu. Eesti Inimarengu Aruanne. Kontraktualism perekonnas: kokkulepped lastega
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid
(PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651) -Politoloogia alane uurimustöö, kus prooviti ehitada ideaalne riigimudel, mis välistaks anarhia. - Parim lahendus = valitseja piiramatu võim ja selline riigisüsteem, mida oleks võimatu kummutada. - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria: - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism
§1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt
Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus monarhil Hobbes'i järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Juhul kui ta seda garanteerida ei suuda, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust vastupanule. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (16321704), kes oma raamatus ,,Two Treatises on Government" (Kaks traktaati valitsemisest, 1690) esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elasid mõistuspäraselt ja üksteist abistades. Olukord muutus koos üleminekuga põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis senise rahuühiskonna komplitseeris. Et iga
PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE........................26 ÕIGLUSE TEOORIA (J. S. Adams)...........................................................................26 Ebaõigluse leevendamiseks võib inimene üritada ette võtta:......................................26 OOTUSTE TEOORIA (V.Vroom; L.W. Porter & J.J. Lawler)...................................27 EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham)......................................28 TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE.......................................................31 Tööhoolikud / töödikud (workaholics)........................................................................32 Protestantlik tööeetika.................................................................................................33 Pühendumine........................................................................................
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
