Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus avalikku haldusesse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda ?
  • Kuidas neid kahte ­ riiki ja ühiskonda ­ eristada, aga mitte teineteisest eraldada ?
  • Milline on hea valitsusvorm ?
  • Kuidas mõõta efektiivsust ?
  • Mida ametnikud ei tohi teha, eeskujuroll vms..tavainimesed võivad ?
  • Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all ?
  • Kust läheb piir, näiteks piinamisega ?
  • Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa ?
  • Kuidas ,,halduse kurjust" ennetada ?
  • Kuidas tänapäeval avalikku eetikat kujundatakse ?
  • Miks makse maksta ?
  • Missuguseid maksustamise tasemeid on ?
  • Missuguseid makse on ?
  • Millal makse makse ?
  • Mis on maksustatud ?
  • Miks on avalikku teenistust vaja ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus avalikku haldusesse
RIIGITEOORIA
  • Mis on avalik haldus:
    • 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine
    • 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on ‘riigi asjade eest hoolitsemise’.
    • riigiametnikud – need, kes hoolitsevad riigi asjade eest
  • Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium , inimesed ja riigivõim.

  • Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda?
    • Jellinek: avalik haldus on ‘kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.’ ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika , riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks
  • piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane:
    • − AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu- viimine ' on pidev seadustele sisu andmine.
  • Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat.
Riigiteooriad:
  • Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine
  • Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks
    • Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga.
  • Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele.
  • Kuidas neid kahte – riiki ja ühiskonda – eristada, aga mitte teineteisest eraldada?
    • Georg W.F. Hegel : ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda.
  • Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused ( Rousseau ).
  • Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda .
  • Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada.
  • Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist
  • Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi.

Riigi filosoofilised eeldused:
  • Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle eeldusi (mis ei ole universaalsed , vaid konkreetse ajaloolise taustaga)
  • Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm − > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina.

  • Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes− kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond ( indiviidid )
  • Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat.
  • Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit − väärtustatakse individuaalsust.
  • Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse.
    • − indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib)
    • − seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu
  • Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli− > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti'
    • kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)− sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA)
      • (ema/isa; juuksur /kosmonaut etc)
  • Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon , 'üks organism'− siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga
  • Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused.
  • Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus)
    • − praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme)
    • praktika eeldab reeglite tunnustamist
  • tsiviilne kooselu = inimesi ühendab tsiviilne keel ehk praktika
  • Oakeshott: individuaalsuse tingimustes sobib riigi mudeliks tsiviilne ühendus-> riik ei ole vabatahtlik ühendus; samas, riik (kui tsiviilne praktika) ei piira inimest sisuliselt, üksnes vormiliselt; seaduste sunduslikkus ei käi inimese eluliste valikute kohta (õigusriik)
    • Seevastu, korporatiivne ühendus ei saa olla kõigile kohustuslik -> see oleks loogiliselt vastukäiv (ehk eitaks indiviidi vabadust).
  • Aristotelese eudaimonia:inimene vajab hea elu tarvis teatud miinimumi (vrd heaoluriik ); samas, 'head elu' ei saa ükski polis kodanikule niisama kindlustada; kuigi polis on eeldus 'hea elu' saavutamiseks, jääb hea elu iga kodaniku enese teha.
  • Paradoks: riik kehastab sunniviisilist eetilist raamistikku, kus sunni mõte on luua inimestele vabaduse mänguruum.
    • korporatiivne ühendus seda ei suudaks
  • − Tsiviilse ühenduse mõte on aga anda just võimalus kõikvõimalikeks korporatiivseteks (nii tulunduslikeks kui mitte-tulunduslikeks) ettevõtmisteks − > kodanikuühiskond.
EESTI AVALIK HALDUS:
Ülesehitus:
  • Valdkondlike poliitikate eluring : algatamine, planeerimine ja analüüs, otsustamine, elluviimine , hindamine ja kontroll, muudatuste algatamine.
  • Struktuur paneb paika kes peab halduspoliitikate elutsüklis tegema mida, kuidas ja millal.
  • Struktuur mõjutab poliitikate kujundamist ja elluviimist.
  • Struktuur suunab ametnikke ja poliitikuid oma töös. Loob neile eesmärgid ja huvid.
  • Organisatsioonilised piirid mõjutavad seda, kellega suheldakse ning millised probleemid saavad tähelepanu.
  • Organisatsioonid institutsionaliseeruvad – formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja – praktikad .
  • AH struktuur- populaarne haldusreformide
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus avalikku haldusesse #1 Sissejuhatus avalikku haldusesse #2 Sissejuhatus avalikku haldusesse #3 Sissejuhatus avalikku haldusesse #4 Sissejuhatus avalikku haldusesse #5 Sissejuhatus avalikku haldusesse #6 Sissejuhatus avalikku haldusesse #7 Sissejuhatus avalikku haldusesse #8 Sissejuhatus avalikku haldusesse #9 Sissejuhatus avalikku haldusesse #10 Sissejuhatus avalikku haldusesse #11 Sissejuhatus avalikku haldusesse #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinaa Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

60
docx
Sissejuhatus ideede ajalukku
81
docx
Sissejuhatus eetikasse
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
37
doc
Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
14
odt
Sissejuhatus politoloogiasse
320
doc
Majanduspoliitika
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
161
pdf
Juhtimise alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun