Sissejuhatus avalikku haldusesse (0)

Sissejuhatus avalikku haldusesse
RIIGITEOORIA

• Mis on avalik haldus:
  
  • 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine
    
  • 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on ‘riigi asjade eest hoolitsemise’.
    
  • riigiametnikud – need, kes hoolitsevad riigi asjade eest
    
• Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium , inimesed ja riigivõim.
  

• Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda?
  
  • Jellinek: avalik haldus on ‘kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.’ ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika , riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks
    
• piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane:
  
  • − AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu- viimine ' on pidev seadustele sisu andmine.
    
• Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat.
  

Riigiteooriad:

• Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine
  
• Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks
  
  • Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga.
    
• Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele.
  
• Kuidas neid kahte – riiki ja ühiskonda – eristada, aga mitte teineteisest eraldada?
  
  • Georg W.F. Hegel : ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda.
    
• Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused ( Rousseau ).
  
• Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda .
  
• Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada.
  
• Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist
  
• Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi.
  

Riigi filosoofilised eeldused:

• Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle eeldusi (mis ei ole universaalsed , vaid konkreetse ajaloolise taustaga)
  
• Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm − > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina.
  

• Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes− kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond ( indiviidid )
  
• Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat.
  
• Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit − väärtustatakse individuaalsust.
  
• Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse.
  
  • − indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib)
    
  • − seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu
    
• Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli− > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti'
  
  • kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)− sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA)
    
    • (ema/isa; juuksur /kosmonaut etc)
      
• Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon , 'üks organism'− siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga
  
• Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused.
  
• Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus)
  
  • − praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme)
    
  • praktika eeldab reeglite tunnustamist
    
• tsiviilne kooselu = inimesi ühendab tsiviilne keel ehk praktika
  
• Oakeshott: individuaalsuse tingimustes sobib riigi mudeliks tsiviilne ühendus-> riik ei ole vabatahtlik ühendus; samas, riik (kui tsiviilne praktika) ei piira inimest sisuliselt, üksnes vormiliselt; seaduste sunduslikkus ei käi inimese eluliste valikute kohta (õigusriik)
  
  • Seevastu, korporatiivne ühendus ei saa olla kõigile kohustuslik -> see oleks loogiliselt vastukäiv (ehk eitaks indiviidi vabadust).
    
• Aristotelese eudaimonia:inimene vajab hea elu tarvis teatud miinimumi (vrd heaoluriik ); samas, 'head elu' ei saa ükski polis kodanikule niisama kindlustada; kuigi polis on eeldus 'hea elu' saavutamiseks, jääb hea elu iga kodaniku enese teha.
  
• Paradoks: riik kehastab sunniviisilist eetilist raamistikku, kus sunni mõte on luua inimestele vabaduse mänguruum.
  
  • korporatiivne ühendus seda ei suudaks
    
• − Tsiviilse ühenduse mõte on aga anda just võimalus kõikvõimalikeks korporatiivseteks (nii tulunduslikeks kui mitte-tulunduslikeks) ettevõtmisteks − > kodanikuühiskond.
  

EESTI AVALIK HALDUS:
Ülesehitus:

• Valdkondlike poliitikate eluring : algatamine, planeerimine ja analüüs, otsustamine, elluviimine , hindamine ja kontroll, muudatuste algatamine.
  
• Struktuur paneb paika kes peab halduspoliitikate elutsüklis tegema mida, kuidas ja millal.
  
• Struktuur mõjutab poliitikate kujundamist ja elluviimist.
  
• Struktuur suunab ametnikke ja poliitikuid oma töös. Loob neile eesmärgid ja huvid.
  
• Organisatsioonilised piirid mõjutavad seda, kellega suheldakse ning millised probleemid saavad tähelepanu.
  
• Organisatsioonid institutsionaliseeruvad – formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja – praktikad .
  
• AH struktuur- populaarne haldusreformide objekt.
  

• Avalikus halduses toimib igapäevaselt keeruline koordinatsioonimehhanismide võrgustik. -> Mehhanismid – nähtavamad (nt. avalik teenistus , strateegiline planeerimine ELi asjade koordineerimine) ja vähemnähtavad (väärtused, kompetents , mitteformaalne koostöö).
  

OECD Public Governance Review 2011

• “Estonia: Towards a Single Government Approach ”:
  
• Eesti AH on detsentraliseeritud ja killustatud; puudub jagatud arusaamine selle kohta, mis on AH roll riigi tuleviku ja edukuse tagamisel .
  
• AH toimumine toestub suurel määral mitteformaalsele kostööle ja võrgustikule.
  
• AH analüütiline võimekus on puudulik ning tõenduspõhine poliitikakujundamine vähearenenud.
  
• Tulenevalt AH struktuurist on ka avalike teenuste pakkumine killustatud ning teenuste tase riigi erinevates paikades ebaühtlane.
  

Aristoteles , milline on hea valitsusvorm ? ??????
Avalik teenistus : AT süsteem kui..

• Inimressursi juhtimise süsteem (koordineerituse, sarnase arengutaseme ja ühtsete juhtimispõhimõtete tagamine, professionaalse järjepidevuse kindlustamine)
  
• Kontrollimehhanism (võimu ja ressursside väärkasutuse ärahoidmine, poliitilise ja administratiivse tegevusvälja eristamine; ametnike piirangud)
  
• Sümbolite ja väärtuste süsteem (avaliku ja erasfääri eristamine, riigi usaldatavuse kindlustamine, AT ühtne identiteet, AT sõltumatus, AT usaldusväärsus, läbipaistvus, ametnikueetika.
  

• Bürokraatia teke
  
  • Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin , tehnilised teadmised, impersonaalsus.
    
• EKSAMIL: Weber ’i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK
  
  • Hierarhia , elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine , legaalsus , kirjalikkus.
    
• Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest , lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine).
  

W. burokr. Tunnused (HETTELK) :

• Hierarhia: kindel allvuskord spetsialiseerumine -
  
• Elukitselisus: põhitegevus, peamine elukutse - töö mida sa teed on sinu põhiline elukutse
  
• Teadmised: töölevõtt kvalifikatsiooni alusel (reeglid ja normid)-peavad olema eeldused täidetud
  
• Tööjaotus: kindlad töövaldkonnad- inimestel konkreetsed ülesanded
  
• Edutamine: võimalus ametialaseks karjääriks-
  
• Legaalsus: töö aluseks ettekirjutatud reeglid
  
• Kirjalikkus: iga toiming registreeritakse kirjalikult
  

Peamisd tunnused, mlle kaudu Weber ütles, et need annavad efektiivsuse. Seliste tunnustega organistatsioon suudab seliste tunnustega probleeme kõige optimaalsete tulemustega lahendada. Weber üritas avada piire , mille kaudu saaks avalikku sektriga tavainimesed tegeleda (????)
Weber vaatab seda nii organisatsiooni struktuuri ülesehituse kui ka organisatsiooni ja indiviidi suhete koordineerimise perspektiivist
Bürokraatiat soosivad tegurid: rahal põhineva majanduse tekkimine, kapitalistliku majanduse areng, ühiskonna ratsionaliseerumine
i)sotsiaalsete..institutsioonide..kasv
ii)spetsialiseerumine
iii)distsipliiniolulisus
iv)ajatunnetus
v)tehnilisteteadmisteolulisus
vi)impersonaalsus
vii)suurteorganisatsioonideteke
Demokratiseerumine
Rahvastiku..kiire..kasv..Euroopas
Keerukate..haldusprobleemide..esilekerkimine
Kaasaegsed kommunikatsioonivormid
TULEMUS: bürokraatlik administreerimine oli vältimatu ning muutus üha olulisemaks ja üldisemaks nähtuseks
Weber: bürokraatia on nii kapitalistliku kui ka sotsialistliku majandussüsteemi jaoks möödapääsmatu
Weberi pärlid:

• Legaalne domineerimine toimub läbi abstraktsete printsiipide- abstraktne õigusnorm; ülemus allub samale isikupäratule süsteemile; ametnik kui organisatsiooni liige, kes kuuletub ainult seadusele ja%ülemusele kui isikupäratule süsteemi osale (ratsionaalselt piiratud kompetentsi raames).
  
• ‘Ametnikud’ moodustavad ratsionaalsete organisatsioonide –olgu need siis poliitilised, hierokraatlikud, majanduslikud (iseäranis kapitalistlikud) – tüüpilise administratsiooni.
  
• Bürokraatliku organisatsiooni tipus on vältimatult mitte puhtalt bürokraatlik element. Bürokraatlik on domineerimise kategooria ainult erilise administratiivpersonali tõttu.
  
• Et kaasaegsed ‘ ministrid ’ ja ‘riigipresidendid’ on ainsad ‘ametnikud’, kellelt mingit erialast kvalifikatsiooni ei nõuta, tõendab, et nad on, nagu suure eraaktsiaseltsi ‘peadirektorgi’ ametnikud ainult formaalses, mitte materiaalses(sisulises) mõttes.
  
• Ainult organisatsiooni juht omandab domineeriva seisundi kas apropriatsiooni, valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset ‘kompetentsi’.
  
• Lahutamine haldusvahenditest on nii avalikus kui erabürokraatias teostatud täpselt ühtemoodi.
  
• Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, see on tema eriomaselt ratsionaalne põhiloomus…Bürokraatiast on teadmistelt reegline üle ainult kapitalistlik ettevõtja. Seda erialaste faktiteadmiste osas oma huvisfääri piires.
  
• Puhtalt bürokraatlik, so bürokraatliktimonokraatlik, kirjalikul asjaajamisel põhinev haldus on olemasoleva kogemuse põhjal otsustades täpsuse, pidevuse , distsipliini, ranguse ja usaldatavuse, niisiis väljaarvutatavuse mõttes nii organisatsiooni juhi kui teiste asjast huvitatute jaoks, tegevuse intensiivsuse ja ulatuse , formaalselt üleüldise rakendatavuse mõttes kõikide ülesannete jaoks, puhtalt tehniliselt, suuteline andma parimaid tulemusi; kõikides nendes tähenduste, domineerimise formaalselt kõige ratsionaalsem vorm.
  

Bürokraatia panuses tegevuste efektiivsusesse:

• Kiirus- tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb.
  
• Etteennustatavus- kõik peab toimima seaduspäraselt
  
• Kontrollitavus- kirjalikkus võimaldab toiminguid üle vaadata
  
• Ökonoomsus ja tõhusus- tööjaotus ja süsteemsus
  

Bürokraatlikku võimu peaksid tasakaalustama teised võimu instutsioonid .
Tuleb leida tugevad ühiskondlikud liidrid, kes oleksid suutelised bürokraatiat kontrollima.
Neoklassikalise majandusteaduse arusaam bürokraatiast:
• Majanduslik lähenemine bürokraatiale, keskendub sellele, kuidas bürokraatiat finantseeritakse
- avalik valik (ehk public choice )
- rational choice theory
- neo-klassikaline poliitökonoomia
• Turg vastandatakse hierarhiale: kui viimane koordineerib inimtegevust vertikaalselt, sii esimene horisontaalselt;
•turg on automaatne stiimulite , hüvitiste ja sanktsioonide süsteem
• bürokraatiad kui hierarhilised struktuurid väljaspool turgu
Definitsioon: bürokraatia on administratiivne hierarhia, mida finantseeritakse pigem dotatsioonide kui toodete/teenuste turustamise kaudu.
Moodsates majandussüsteemides täiendatakse turgu kahte liiki hierarhiatega: üks neist asub pakkumise-nõudluse situatsioonis (firmad), teine väljaspool seda(valitsus või bürokraatia)
NPM
NPM kui katus erinevatele ideedele, mudelitele, mis võivad ka omavahel vastuolus olla;
NPMi mudelid:
Konkurents - Avaliku valiku kohaselt on AH suurimaks probleemiks tema monopoolne iseloom, mille lahendamiseks tuleks tekitada võimalikult palju konkurentsi.
Kaasamine- rõhutab kaasamise ja osalemise tähtsust (probleemiks on organisatsioonide mikrotasandi jäikus; hierarhia)
Paindlikkus - probleemiks AS poliiitkate, ametnike, organisatsioonide stabiilsus, mis tähtsustab süsteemieesmärke avaliku huvi asemel(vaja kohati ka ajutisi organisatsioone ja kiiresti kohanduvaid üksusi).
Dereguleerimine–probleemiks on AH konservatiivsusest tulenev reeglite ja piirangute rohkus (red tape);Osborne–ei saa raha varastada, ega kasutada.
Neoklassikalise kriitika kriitika-

• Lähtub inimese omakasust.
  
• Hindab bürokraatia turumajanduslikke/turukonurentsi efektiivsuse kriteeriumi alusel.
  
• Sellest tulenevalt kritiseerib kogu bürokraatiat ja toimimist ehk vastandab kahte ideaaltüüpi(turg/firma vs. valitsusbürokraatia) ja võrdleb neid lähtuvalt turu/firma eesmärkidest, ka kriteeriumidest.
  

Tänapäeva vastus poliitökonoomilisele kriitikale-avalik haldus:

• Oluline, sest puududutab kõiki inimesi
  
• Toimub avalikkuse silme all(allub ühiskondlikule kontrollile )
  
• Teenib avalikkust vastavalt avaliku teenistuse normidele ja eetikale
  
  • Kuidas mõõta efektiivsust?
    
    • Lihtne meetod=kvantatiivne
      
    • Avalikule haldusele on iseloomulik tema pakutu poliitilisus ja see, et teenuste sisu ja tase on aktiivselt seotud pigem vajaduste ning poliitiliste väärtustega kui efektiivse nõudlusega
      
    • Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada)
      
    • Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas- printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus .
      

Riigikeskne lähenemine:

• Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele)
  
• Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu .
  
• Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalse iseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad.
  

Avalik eetika - teatud normid ja tõekspidamised, mis käivad avaliku teenistusega kaasas.
Erinevad mudelid ja bürokraatia:
Organisatsioonisotsioloogia- Efektiivsus kui organisatsiooni struktuur ja selle sobivus organisatsiooni eesmärkide ja keskkonnaga.
Poliitiline ökonoomia-Efektiivsus kui finantsstiimulite ja sanktsioonide korraldamine, et isikliku kasu poole püüdlemine aitaks kaasa organisatsioonis eemärkide saavutamisele.
Avalik haldus- Efektiivsus kui organisatsiooni kultuuri sobilikkus eesmärkide, vastutuse viisiga ning kui indiviidide sotsialiseerimine viisil, et nad aktsepteeriksid organisatsiooni normatiivset korda.
Organisatsiooniline isomorfism: sunnitud; imiteeriv; normatiivne .
Kontekstispetsiifika-ehk iga riigi unikaalsed karakteristikud määravad reformide sisu.
Schick: Eelarve- poliitiline sõnum valijatele; valitsuse eesmärkide deklaratsioon ; juhis majanduspoliitikaks; alus organiseerimaks riigiasutuste tööd ja tegevusi; protsess, mis ühendab mineviku otsused tulevikuga; vahend finantseerimaks riigi tegevusi.
Eelarvestamise 3 funktsiooni: kontroll(peamine eesmärk; oluline et raha kulutatakse nii nagu ettenähtud), juhtimine, planeerimine.
Bürokraatia ja kasv: riikidevaheline analüüs weberlike riigistruktuuride mõjust majanduskasvule:
Weber väitis, et avaliku sektori organisatsioonid, milles kehtivad meriokaarlik värbamispoliitika ning ennustava ja pikaajaliselt tegeva karjääri tegemise võimalused, on kapitalistliku kasvu edendamisel tõhusamad kui muul viisil korraldatud riigiasutused.
Bürokraatliku süsteemi omapära:
Meritokraatlik värbamine, indiviidide motivatsioon ning ühiste väärtuste omaksvõtt.
Pikaajaline “karjäärimudel”- kompetents, organisatsiooniline ühtsus, pikaajalised eemärgid.

• Kompetentsed bürokraadid saavad erasektorile pakkuda koordinatsiooni ja informatsiooni assümmeetriad vähendavad tuge. (info kogumine, vahendamine jne)
  
• Riikide bürokraatiad, mida iseloomustavad meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava ja tasuva karjäärgi tegemise võimalused, mis on seotud kõrgemate kasvumääradega. Weberlike struktuuride olemasolu bürokraatia strateegilise keskmes võib osutada piisavaks.
  

Tehnoloogia rolli ja olemuse mõistmisel:
• Neoklassikalise koolkonna arvates on tehnoloogia peaaegu kõigile vabalt kättesaadav ja see on enamasti kodifitseeritud.
• Evolutsiooniline koolkond eeldab, et tehnoloogia on lahutamatult seotud konkreetsete ettevõtete ja nende inimestega.
David Ricardo väitis, et igal riigil on oma suhteline konkurentsieelis võrreldes teistega . Vabaturul põhinevad kaubandussuhted peaksid seega kõikidele osapooltele suurendama turgu nende konkurentsieeliste valdkonnas.
Erik S. Reinert:
• Kasulik jagada riigi rollid kolme laia kategooriasse:
(1)Riik kui ins'tutsioonide tagaja-kõige laiemas tähenduses ("kehtestab mängureeglid"/"tagab ühtlase mänguruumi").
(2)Riik kui tulude jaotaja ja "kindlustusfirma" ( kurjuse vältimine/"piruka jagamine").
(3)Riik kui majanduskasvu edendaja (õnne suurendamine /"piruka suurendamine").

• Tark spetsialiseerumine ja teadmistepõhine majandus tähendab majanduse struktuurset muutust läbi “paremate” tegevuste valiku ja arendamise.
  

Avalik eetika ( Leno Saarniit)

• Bürokraatia teke
  
  • Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus.
    
• EKSAMIL: Weber’i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK
  
  • Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus.
    
• Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine).
  

• Ametniku kohustused (Eur-s enimnimetatud):
  

• Kohustus järgida põhiseadust ja seaduseid
  
• Kohustust toimida vastavalt ülemuse käskudele ja juhistele
  
• Kohiuustus olla poliitiliselt lojaalne
  
• Neutraalse, usalduse ning ametisaladuse hoidmise kohustus (Infot ei tohi kasutada enda huvides ega ka seda edasirääkida... see kehtib ka peale ametist lahkumist.
  
• Kas eetika, moraalne kohustus mahub siia süsteemi? – Võimu kuritarvitamine ( Villu Reiljan); Vale informatsiooni andmine; Ametnikele on kas ülemuste või organisatsioni poolt ette nähtud et ei tohi avaldada otsest informatsiooni, ntks kui poliitikud ei taha mingit otsust teha ja siis öeldakse et raha pole ?
  
  • Erapooletuse puudumine, onupoja poliitika
    
• Korruptsioon - ametikoha ärakasutamine erahuvides
  

Eetika roll bürokraatias

• Weber: vastutuseerika- ametikohaga kaasakäiv eetiline kohustus
  
  • Mida ametnikud ei tohi teha, eeskujuroll vms..tavainimesed võivad?
    Avalikus kohas joobes viimine ntks,
    
  • Eetiline kohustus võiks olla korrektne olemine...
    
  • Kas ametnik peab kärgmina ametnikukoha eetilisi ettekirjutusi kui see ei lähe kokku tema sisemise eetikaga.?
    
  • Iga ametikohaga käib kaasas ametikoha positsiooni eetika, millest tuleb lähtuda.
    
• Kaasaaegse At tekke juures professiooni eetikal suur roll (TRL oeng :)
  

VT SLAIDILT
HALDUSE KURJUS:

• Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all?
  
  • Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,.
    
  • Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile.
    

Näiteks ka samasooliste abielud . Eetilised tõekspidamised sõltuvad ka sellest, mida ühiskond õigeks peab. Seaduste eetilisus : kust läheb piir, näiteks piinamisega? Usa määratles piinamise sellisena: kui ei jää füüsilisi märke piinamisest, siis on tegu ebamugavustundega...ntks Waterboarding.

• Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa?
  

Käsuahel; halduskuruse alla läheb ka see, kui ametnikud jooksutavad tavainimesi ühest ametiasutusest teise, mingi probleemide korral). Kurjuse mittenimetamine, otsitakse sünonüüme. Bürokraatlik otsus koguneb mitmete inimeste otsuste põhjal, kes siis lõpuks süü endale võtab?

• „Vaesustunud” professionaal-professiooni eetika nimetamine
  

Arstidel ja juristidel väga tugev professiooni eetika. Elukutse komplektist.
A&B tehniline ratsionaalsus allutab individuaalse südametunistuse võimustruktuuridele, lisaks lühiajalisus.

Halduse kurjus 2

• Kuidas „halduse kurjust ” ennetada?-
  
• Weber: vastutuseetika tuleks tasakaalustada veendumuseetikaga
  
• Adams ja Balfour:
  
  • Keskendudes liberalismise-minimalistlik eetika
    
  • Keskendudes demokraatiale- „avaliku” e. Ühiskonnast tuleva eetika arendamine.
    
  • > Kuidas tänapäeval avalikku eetikat kujundatakse?
    
    • „kõvad” vs „ pehmed ” meetmed
      

• Eetikakoodeks , ametivanne, distsiplinaarkaristused avaliku halduse seaduses, meedia ja avalikus halduses kontroll, kaaslaste surve(grupikontroll)
  

„KÕVAD” MEETMED

• Eelkõige seotud kontrolliga
  
  • Järelvalve. Aruandlus AT hierarhias
    
  • Parlamend, avalikkuse, kohtu kontroll
    
• Seadused ka protseduurid- peaksid andma aluse otsuste tegemisel ja määratlema ka vastutuse. Seadused, mis reguleerivad teatud tüüpsitatsioonid ära.
  
  • Reeglid, mis peaksid tagama erapooletute ja õiglaste otsuste tegemise
    
• Vastutus
  
• „eetikaseadused”- regulatsioonid huvide konfliktide, tegevuspiirangute, korruptsioon jms kohta.
  

Huvikonflikt- peab tegema otsuse mis mõjutab ametnikku oteselt(otsu toob talle kasu vms)
„PEHMED” MEETMED

• Sotsialiseerimine, s. H koolitused
  
• Toetavad tingimused, s.h ühiskonna toetus
  
• Eetikakoolitused, s. H AT põhiväärtused nagu:
  
  • Erapooletus , seaduslikkus, ausus, läbipaistvus, tõhusus, võrdsus, vastutus, õiglus, (põhiseaduses sees) konfidentsiaalsus , proffessionaalsus, avalikest huvidest lähtumine, kuulekus, lojaalsus jne.
    
• „hea haldustava”
  
  • Haldusõiguse üldpõhimõtted kombineerituna ühiskondlike tavadega (s. H eetikaga)
    

Kuid ükskõik, mis meetmeid me ei rakenda, jääbi ebaeetiliste ametnike probleem alles.
Aristoteles Poliitika IX:5-ametnikke tuleks valida lähtuvalt kolmest omadusest:

Lojaalsus põhiseadusele

Pädevus (haldussuutlikkus)

Eetika ( voorus, õiglus vastavalt riigivormile)

TAXES AND GOVERNMENT.

Taxes- payments , maksud riigile.
Adolph Wagner -
Riik vajab makse, et garanteerida eravara.
Inimesi on rahaga lihtsam motiveerida.
Taxation -rikkad maksavad rohkem makse , kui vaesemad.
Esialgul polnud riigil makse, neil oli raha, ja nad...
esilgu riik tegi ökonoomiliselt ...alguses oli agrikultuur , sellega finantseeriti riiki, see oli sissetulek.
domain- state factories, riik saab turule siseneda... riik teeks raha läbi domaini...miks mitte seda teha? Miks makse maksta?
Kui riik siseneb turule- see rikub „vaba” turu mõtte...rikub turu ära.
Missuguseid maksustamise tasemeid on? – 3 põhilist viisi:
1) progressive, suurema summa pealt maksad rohkem makse(suurem protsent)- peagu kõikjal maailmas; rikastel annab suurem protsent alles siis tunda ui nad tunnevad „ kaotustunnet”...nagu noh tavainimest mõjutab ka väiksem protsent.
2)proportsionaalne-kõik maksavad sama palju makse. – Eestis; „sokolaadikatse”-
3)regressive- kui teenid rohkem, maksad vähem.
Missuguseid makse on?

• Otsene->on peole
  
• Indirect ->aktsiisimaks ntks.... suitsud vms. -> need maksud ona ALATI proportsionaalsed.
  

Millal makse makse? - Kui sa raha teenid. Aastalõpus. Enne sissetuleku saamist(income).
Mis on maksustatud? Income taxe makstakse-on money that u get. Alternatiiv oleks- taxing money u spend. Millal iganes sa ostad midagi, siis maksad, mitte siis kui teenid.
Riigile on hea, kui on palju jõukaid inimesi. Consumption(eelnevalt ka sellest)- aga rikkad saavad rikkamaks .
Tax efficiency vs. Tax justice
Tax avoidance vs. Tax evasion vahe- kui ma olen eesti kodanik aga saan raha usast - siin pean makse maksma, seal ei peaks. Sel juhul ma väldiksin makse...legaalselt.
Avoidance- illegaalselt ei maksta... vms :D
Tax on already taxed money- Kõige pealt peab maksma...income.

• Not really justifiable
  
• Other social engineering
  
• But not having it naturally privileges the wealthy.
  

Theoretical vs. Real tax
Is Estonia a low-tax country ?
YES- esp. For companies , proportional tax, in property tax, in corporate tax
NO- esp. For persons, 20% in effect still high for the rich , high auxiliary taxes, tax is earning , no tax hacen aspects visible

Avalik teenistus (14.10)

Miks on avalikku teenistust vaja?
3 suuremat rolli:

Inimressursi juhtimise süsteem

Kontrollimehhanism- erinevate mehhanismise ülesehitamine, mis aitaks ära hoida võimu kuritarvitamist

Sümbolite ja väärtuste süsteem
Detsentraliseerimine, killustatus- avaliku teenistuse tugevdamine; organistatsiooni tavad, kultuur; tähtis kogu riigi teenimine tervikuna , erinevad ametkonnad peavad suutma koostööd teha.
Kuidas avaliku teenistus kujundada:
1) prantsuse näide, selgelt suurem osa riigi ametnikke on lõpetanud 1 õppeasutuse -ENA, läbi selle õppeprotsessi kujundatakse ametnikkonna väärtushinnanguid jne.... Eestis nõrk peaministribüroo.
2)Inglismaal, inimene töötab 3 aastat ühes asutuses, seejärel teises;
3) Holland ja Austraalia , ühtust avalikus teenistuses proovitakse kujundada läbi ühtse kõrgema avaliku teenistuse,
Ühiskonnas suur väärtus sõltumatulavalikul haldusel;
Ühtse riigivalitsuse aluseks on stabiilsus- et inimesed üksteist tunneksid.
Lai avalik teenistus- ametnike alla kuuluvad kõik, kes töötavad riigile kuuluvatesse organisatsioonidesse
Kitsas avalik teenistus-Eestis,.
Detsentraliseeritud avaliku halduse puhul võetakse vastu... personali..... ????
Detse. Laine käis üle arenenud maadest
Ametniku mõistet on kitsendatud nendest riikides, kus see on väga lai.
Tehakse vahet patronaazi süsteemil(nõukogude süsteem) ja avalikul teenistusel.
Karjääri süsteem-otseselt seotud M. Webberi ..
Karjääri süsteemis saab ametnikke vabastada ametist siis kui tegemist on mingi krminaalse vms asjaga
Karjaarisüst. Siis mõtekas kui vähemalt iga 5 aasta taganst uusi inimesi sisse tuleb

Väikeriigid ja väikesed ühiskonnad

Väikeriikide definitsioon: sõltuvus uurimisobjektist, riigi väline ja sisene kontsekst

• Rahvastiku arv, territoorium, majanduse suurus, „sotsioloogilised” näitajad
  
• Burton Benedict : väikesed ühiskonnad, oma spetsiifilised tunnused, tulevaD spetsiifilisest mingitest asjadest
  
• Talcott Parsons partikulaarsus ja unversaalsus
  

Problemaatika kaheks: välise keskkonnaga seotud(majandus suhtlus teiste riikidega jne) ja väiklusega seotud siseprobleemid( haridus , tööturg)
Väike riigid: alla 10 mljn elaniku