Kuid vähesed laused järgivad seda mustrit, tavalisem on näha mustreid sihitis-verb ja alus-verb. Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte Ejaki keeles on neli vokaali ning vokaalid võivad olla suulised ja nasaalsed. Võrdluseks on eesti keeles 9 vokaali. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda lühikeste ja pikkadena. Ejaki keel on konsonandirohke keel 34 konsonandiga, kuid eesti keeles on 17 konsonanti
koosneb kahest sõnast: heaks kiitma, hukka mõistma, silma VÄLJENDTEGUSÕNA tegusõnast ja käändsõnast. torkama, pead murdma, osa võtma, kirja panema, lugu pidama, mehele minema, sõna kuulama. LAUSELIIKMED ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust. Öeldis on kogu lause põhisõna. Kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm.
- LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source) - SIHTKOHT – Läksin POODI (goal) Kõrvalrollid - KOHT – istusin PINGIL - PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST - EESMÄRK – Läksin arsti juurde KONTROLLILE - AEG – istusin pingil TERVE PÄEVA - VIIS – Jooksis suurest hirmust TOHUTULT KIIRESTI - TEE – kõndisin kaua KIVIDE VAHEL 9. Lauseliikmed. Nominatiiv-akusatiiv- ja absolutiiv-ergatiivkeeled. Lauseliikmed • Subjekt – vormistab tegija. Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus. Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba varem rääkinud) • Objekt – vormistab patsiendi • (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide)
KF, [väga kiiresti] MF, ! [kaks poissi] HF. Tegusõna omaette fraasi ei ole, ei määra tegusõna fraasi. Tegusõna on lause põhisõna ehk lausetuum. Kui põhisõna on üks siis laiendite arv ei ole piiratud. Fraas võib koosneda ainult põhisõnadest. Näide: [Pall] (NF) veeres laua alla. [Ilus suur pall] (NF) veeres [laua alla] (KF). Lauseliikmed: Lauseliikmeteks nimetatakse lauseosalisi. Kõige tähtsmad lauseliikmed on alus ja öeldis, mida nimetatakse lausepealiikmeteks. Öeldis on tegusõna, mis väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid
Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust. Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt
Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded
Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ni...
- Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu. - loe, te ja lu kokkuvõttev sõna
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung:
maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette. Me oleme ammu õppinud nii sambat kui
Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) •Eitus – ebakaine, purjus, mittekaine 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaktilised seosed: 1. Tasandilised seosed : •rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) ehk omavahel võrsed üksused •alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (–––––,______) pealause+kõrvallause. Ehk üks üksus juhib teist. 2. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): •ühildumine ehk kongruents – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline
Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet
49. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase); Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk subjekt NP; Öeldis ehk predikaat VP; Sihitis ehk objekt NP; Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks
· väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45
· väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45
`Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika,
tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) · Eitus ebakaine, purjus, mittekaine Grammatiliste kategooriate väljendamine: (analüütiline, sünteetiline) · Afiksatsioon e aglutinatsioon tüvesid ja lõppe kokkuliitev keel? · Fleksioon e tüvevaheldused · Redublikatsioon liitmise erijuhtum, tüvi kordub täielikult · Abisõnad 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed :
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI ja OBJEKTI MÄÄRATUS MARKEERING (ühildumine) 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid -- fraasid Lauseliikmed (grammatical/syntactical function; grammatical relation) ja nende tüüpilised väljendajad Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk Alus ehk subjekt - NP noomenifraas = NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP Sihitis ehk objekt - NP Omadussõna ehk adjektiiv - AP Täiend ehk atribuut AP
,,Valentsiteooria" e sõltuvusgrammatika (vervi valents, konplemendid e aktandid vs vabad laiendid sirkumstandid (aeg, koht, viis), X-valentsed varvid jne. X=? ootama, elama, müüma, viskama, eraldama vaadatakse konkreetses lauses. Ma ootan rongi kaks valentset verbi ehk mina (kes ma ootan) ootan rongi (mida ma ootan). 9. loeng Keeleteaduse alused/Sissejuhatus üldkeeleteadusse 07.11.2013 Kordamine Süntaks · Süntaksi põhiüksused lause ja fraas; moodustaja, sõnaliigid ja lauseliikmed · Süntaktilised seosed: tasandi-, morfoloogilised ja sõnajärje - . · Lausetüübid · Süntaksi teooriaid: generatiivne grammatika, transformatsioonigramamtika, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika Semantika Ogdeni ja Richardsi kolmnurk: tähistaja, tähistatav, tähistatu Tähendus Semantika teooriaid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e
Vormiõpetus: · Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid · 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid. · 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm · 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid · Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel. · Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause. · Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks
iseloomulik seda klassi iseloomustav tunnus kas üle või puudu. Tsentris paiknevad need sõnad, millel on kõik selle liigi tunnused olemas. Niisiis võib öelda, et sõnaliigid ei sisalda mitte ainult selliseid elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise. 1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele; 2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist
Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi. Näide: õpetlik lugu õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus. südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast:
· eitust on vähem kui jaatust · Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest · arv: ainsus mitmus, kääne: nimetav muud, võrdlus: positiiv muud, aeg: olevik muud, tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline, kõne: jaatav eitav · aga: klass, kõneviis (indikatiiv või imperatiiv), isik, definiitsus 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Süntaktilised seosed Tasandiseosed: rinnastav (sama tasand), alistav (astmeline, kõrvallaused). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongurents klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objekti ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid
Dervatsioon algab sümboli S asendamisega. Lause derivatsioonilugu - lause tuletamisel kasutatud reegid. FSG oluline puudus on see, et ta ei sobi hästi sõnajärjega keelte süntaktiliste struktuuride kirjeldamiseks. Selliste keelte analüüsimiseks on olulisemad mõisted sõltuvus ja valents. 32. Fraaside süntaktilised funktsioonid (lauseliikmed). Lause koosneb struktuuriüksustest, mis omakorda koosnevad väiksematest üksustest. Eesti keele grammatikatraditsioonis lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, öeldistäide, määrus, täiend. Lauseanalüüs on enamasti fraaside ja nende osade süntaktiliste fuktsioonide (lauseliikmete) määramine. Süntaktilised funktsioonid tuleb määrata tekstilausete morfosüntaktiliste omaduste abil. Nendest olulisemad: grammatiliste morfeemide kasutus, kongruents ja reakstioon, sõnajärg. Süntaktiliste funktsioonide piirid ei ole alati selged. Süntaktilised funktsioonid ei ole absoluutsed universaalid. 33
complement. verb phrase verbifraas A phrase with a lexical verb as its head. A verb phrase We should have phoned you. introduces the predicate part of a clause, indicates the clause type, and shows contrasts in tense, aspect, voice and mood. Parts of the sentence lauseliikmed English Estonian Definition Example subject alus, subjekt Identifies the doer or agent of an action, a state or an A dog ate my homework yesterday. event, in the form of either a noun phrase or a nominal My mother works there. clause
kalkun ja tango tähenduslik ühisosa puudub ning nad ei ole antonüümid. 19. Lause ja süntagma - süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend. Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. 20. Süntaktilised seosed ja lauseliikmed - Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on (a) öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f)
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette.
4) Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja omamoodi lõpusarnaste aineste liitmise teel. Sellised on mõned indiaani keeled, eskimo ja tsuktsi keel. Näide ühest indiaani keelest: g-nagla-sl-i-zak-s `mina-elama-koht- otsima-pidevalt'. Nendes keeltes on meie mõistes lauseliikmed liidetud üheks sõnaks. Läänemeresoome keeled on varem kuulunud aglutineerivate keelte hulka, aegamööda on need arenenud (erinevate keelekontaktide mõjul) flekteerivate keelte suunas. Hilises läänemeresoome algkeeles arvatakse olevat tekkinud astmevaheldus, mis tõi endaga kaasa häälikukadusid, kokkusulamisi ja muutusi. AV ongi üks flekteeriva keele tunnuseid. Morfoloogia poolest on eesti keel aglutineeriv-flekteeriv keel. 5
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid (jagu). Keeleajaloo uurimine vähe. Soome uurijad (Setälä, Ojansuu, Kettunen) uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. Lauri Kettunen - Eesti häälikuloo uurimise rajaja. On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid,
3) Klassifikaator toimib sotsiaalse või hinnangulise infona (nt birma k) 7. Temaatilised rollid Tegijarollid: AGENT ta on poes. TEOSTAJA ehk autor ratas liikus edasi INSTRUMENT ta sõidab rattaga. Kõrvalrollid: PÕHJUS suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad
( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
Rõhku pole vaja kirjas eristada. Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja mutatsiooni (astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes"
Aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung kontekstis kasutatud lause.
(kudas, nisukene). 4. Nimisõnad ja verbid kirjatekstis peaaegu ei kordu, suuline tekst on kordusi täis. 5. Kõnes on palju enam sõnaliike, mis pole nimisõnad ega verbid: asesõnad, sidesõnad, adverbid jms. 6. Kõnes on mitmed sõnad lühenenud või muul viisil erinevad kirjutatud keele sõnadest (sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab jne). Grammatika 7. Kõnes ja kirjas kasutatakse sarnaseid käände- ja pöördelõppe ja tunnuseid. 8. Mõlemas vormistatakse lauseliikmed samamoodi. Alus on nimetavas käändes, sihitis on nt osastavas käändes (lapsevankrit lükkav ema lapsevankrit lükkav naine), sõna hakkama juurde käib ma-tegevusnimi (hakkab lalisema ei hakka lalisema) jne. 9. Kirjas esinevad nö ametlikumad lausekonstruktsioonid kui kõnes, nagu lauselühendid ja mine-vorm (Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit on olemas ka nukuteater tegelikult elus), umbisikuline tegumood (aetakse juttu akkavad juttu ajama.).
· Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. · Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside. · Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega
Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus- suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis- kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline- üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised- mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e
(2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega. Kooloniga osutatakse järgnevale osalausele, mis sisaldab põhjendust, järeldust, tulemust või seletust. Koolon kirjutatakse allikaloetelus teose ilmumiskoha ning väljaandja nime vahele. (2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest: a) liitlause osalaused b) samaväärsed, korduvad lauseliikmed 2. Muust lausest eraldatakse koma(dega) a) kiilud, sealhulgas üte ja hüüund b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4. Komaga eraldatakse ka otsekõne väitlause talle järgnevast saatelauses. Koma ei kasutata samaväärsete lauseliikmete ja osalausete vahel, kui nende vahel on
· Fakultatiivsed; saadakse tuletatud laused nt baaslausete ühendamine, sisestamine sõnade asendamine, ringipaigutamine, kustutamine sõnavormi muutmine sõnade liitmine ja tuletamine keerulise süntaktilise struktuuri asendamine lihtsamatega LAUSED: baaslause(ainult obligatoorsed), vähelainedatud lihtlause(erineb keerulisest vabade laiendite arvu poolest, 1-2 vaba laiendit), koondlause(loetelu, korduvad lauseliikmed, tekib baaslausete ühendamise teel), rindlause(tekib baaslausete ühendamise teel, mõlemad täistähendusega, rindlausel on teatud sidesõnad), põimlause(tekib baaslausete sisestamise teel, sest, jms sidesõnad), keerulise struktuuriga lihtlause(tekib sisestamise teel). Sõnajärje muutmine oluline rõhutamisel. Põimlausest rindlause: Anna pani saapad jalga ja astus uksest välja. Anna, kes oli saapad jalga pannud, astus uksest välja. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
