EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS (0)

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS
Elusolendite
Pärisnimed
Mart Saar, Märt, Annika
Üldnimed
inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga
Loodusobektide
Kohanimed
Pühajärv, Emajõgi, Sõsarsaared, Linnamägi, Kolga laht, Annimatsi
Nimetused
meri, mägi, kõrgustik, laht, juga, saar, jõgi, järv, oja
Riikide, linnade, külade, talude nimed
Eesti Vabariik, Rootsi Kuningriik , USA, Paide, Järvamaa, koolitare tänav, Nõuni küla, Tiirike talu
Pealkirjad
Raamatud, jutud: ainult esimese sõna algul
Eno Raud "Väike motoroller"
Ajalehed, ajakirjad : kõik sõnad (v.a. ja)
Rahva Hääl, Eesti Ekspress, Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna
Keeled ja rahvused
emakeel , eesti keel, soome keel, lätlased, venelased , inglased, iirlased
Kuud, päevad, pühad
august, detsember, reede, pühapäev, mardipäev, võidupüha, emadepäev
Ilmakaared
põhi, lõuna, edel , lõunatuul, põhja pool
Õppeained
eesti keel, matemaatika , ajalugu, füüsika
Suur ja väike algustäht
Kirjavahemärkide kasutamine ( koond -, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne)
Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm.
Alati eraldatakse koma (de)ga
1) verbita lauselühend:
          Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas , ega lasta vilet.
2) määruslikud nud- ja tud- lühendid:
          Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid.
          Töö lõpetatud,  mindi peole .
3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina:
          Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
           Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.
           Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.

Komaga ei eraldata
1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb  lühendi lõpus:
           Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette.
           Kodus sobivat rakendust  leidmata  kolis vanaisa maale.
          Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.
2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
          Vend läks ennast sauna pesema.
          Vaikiv  olend vaid noogutas.
          Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.
Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited.
Sidesõnata koondlause
Korduvad lauseliikmed eraldatakse  komadega .
          Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud.
          Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
          Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse , kleite ja ülikondi.
Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette.
          Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi.
Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.
          Me õppisime sambat, aga foksi mitte.
          Me ei õppinud sambat, vaid rumbat.
Kokkuvõtufraasiga koondlause
          Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, foksi, rumbat ja sambat.
          Valss, foks, samba ja rumba  - kõik need tantsud on meil nüüd selged.

Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata.
          See ilus poiss tantsis sambat.
          Vana väike puidust maja püsib veel kaua.
NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid.
Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.
          Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.
Samalaadilised täiendid on näiteks:
1) Omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa.
2)  Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.
Alati eraldatakse komadega järellisandid:
          Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.
Samamahulised määrused eraldatakse komadega:
          Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas.
Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata:
          Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.

Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega.
          Maja on ilus, korras ja hubane.
          Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila , Harjumaa. (MIS?)
Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal ) (KUS?)
Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos.
Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega.
          Päike paistab, ilm on soe.
          Päike paistab ja ilm on soe
          Päike paistab, aga õues on külm.
Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest.
          Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus .

Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis , seetõttu) ette käib koma:
          Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi.
Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
          Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid . Need võivad olla
1) alistavad sidesõnad:
          et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki , kuni, justkui, otsekui
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
          siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses)
4) küsiv- siduvad ase- ja määrsõnad:
          kes, kelle, keda, kellesse                    kuhu, kus, kust
          mis, mille, mida, millesse                    milline, millise, millist

Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
          Tean, et sa tahad kinno minna.          Ei tea, kuhu nad läksid.
          Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust.
          Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.
NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta.
Kõrvallause võib asetseda pealause ees:
          Kui  Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
          Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
          Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
          Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.
Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
          Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
           Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres.
Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
           Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna  pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.
Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne):

1) saatelause + otsekõne:
          Esineja lausus : "Siis olid tingimuses hoopis teised."
          Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?"
2) otsekõne + saatelause:
          "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber.
          "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle.
3) otsekõne + saatelause + otsekõne:
          "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"
NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees.
        Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
PUNKT
Punkt pannakse
1) väitlause lõppu:
          Me ei teadnud , millal ta tuleb.
2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele:
          20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül
3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada:
          See toimus 5. saj e.m.a.


KOMA
Koma pannakse 
1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks:
          Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm.
2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend:
          Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.
          Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra.
          Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask.
          Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana.


KOOLON
Koolon pannakse
1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas :
          Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid  ja hekikäärid.
2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele:
          Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle."
3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette:
          Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud .
4) suhtemärgina:
          Kalev võitis leedulasi 102:94

SEMIKOOLON
Semikoolon pannakse 
1) koondlauses loetelurühmade vahele:
          Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.
2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid:
          Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks.


MÕTTEKRIIPS
Mõttekriips pannakse
1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette:
          Piiratud hekk , riisutud tee ja kaunid lilled - kõik jätsid hea mulje.
2) kiillause eraldamiseks:
          Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama .
3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks:
          Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend.
4) vahemaa , marsruudi, liini jms tähistamisel:
          Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse . (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu)
          Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimatš oli tasavägine.

JUTUMÄRGID
Jutumärkidesse pannakse
1) otsekõne
2) täpne tsitaat
3) tsitaatsõnad
4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad:
          Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi.
5) kirjeldatav keelend :
          Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti.
6) teoste, dokumentide jms pealkirjad:
          Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat.


ÜLAKOMA
Ülakoma kasutatakse
1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju:
          Shakespeare 'ile ; Joonas 't

2) tsitaatsõnade käänamisel:
          hacker 'itega

SIDEKRIIPS
Sidekriipsu kasutatakse
1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend:
          nääri-show; i- mitmus
2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita:
          Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad.
3) liitsõna korduva osa asemel:
          Inglis-, prantsus -, vene- ja saksakeelne kirjandus.
4) ärajääva ja asemel
          Eesti- läti sõnaraamat.
5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile:
          nr-tele; lk-le.
6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte:
          jää-äär; plekk -katus.
7) ahelliitsõnades:
          ära- puutu -mind- liigutus .

KÜSIMÄRK
Küsimärk pannakse
1) küsilause järele:
          Kas sa oled juba tüdinud?
2) üksiku küsiva sõna järele:
          Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna.
3) mõistatuse lõppu:
          Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?


HÜÜUMÄRK
Hüüumärk pannakse
1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele:
          Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast!
2) hüüdsõna järele:
          Klirdi! purunes klaas.
3) rõhutatud ütte järele:
          Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud!
4) hoiatuse või käsksõna järele:
          Stopp! Raudteeülesõit!
Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses.
Valik kriitilisi paronüüme:
enamik - suurem osa
enamus - arvuline ülekaal
ennem - pigem
enne - varem
esindama - kellegi või millegi nimel esinema või tegutsema
esitama - avaldama, millegagi esinema
esitlema - tutvustama
juhend - eeskiri , reeglite kogu
juhis - reegel, juhtnöör
juhtum - üksiksündmus, kord
juhus - ettearvamatu sündmus või olukord
järele - ajaliselt hiljem, ruumiliselt või järjestuses tagapool
järgi - põhjal, alusel
kaasama - kaasa kutsuma, kaasa võtma
kaasnema - kaasas käima, koos esinema
käsitama - aru saama
käsitlema - (vaimselt) tegutsema, arutama
käsitsema - käte abil kasutama, nt masinat
loendama - ära lugema, arvu kindlaks tegema
loetlema - ükshaaval nimetades üles lugema
omandama - omandiks saama, endale saama; midagi ära õppima
omastama - omaks tegema; omavoliliselt endale võtma
omistama - omaks või kuuluvaks tegema
pitsat - pitseri löömise vahend
pitser - pitsatijälg
seade (seade) - seadmine ; see, mis on seatud
seade (seadme) - omavahel ühendatud seadiste kogu
seadis - konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme või masina osa
seadeldis - (ei ole termin) mehhanism, masinavärk
sisendama - sugereerima
sisestama - sisse viima, nt andmeid
tunnistama - omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma
tunnustama - kehtivaks või õigeks pidama ; kõrgelt hindama
tõendama - tõesust või tõele vastavust kinnitama
tõestama - tõeseks, õigeks tunnistama
vahel - mõnikord
vahest - võib-olla
vast - alles
õieti - õigupoolest
õigesti – veatult
Kirjanduteoste autoreid:

Andrus kivirähk

Jaan Kross

Kristiina Ehin

Eduard Vilde

Kristjan Jaak Peterson

A.H. Tammsaare

Jaan Kaplinski

Jan Kaus

Mehis Heinsaar

Jürgen Rooste

Viivi Luik

Mats Traat

Rein Raud

Juhan Liiv

Leelo Tungal

August Kitzberg