Eesti õigekeel (4)

Eesti õigekeel
Häälikuõpetus
Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti.
Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid .
Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, š + ki
Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, ž, v + gi
Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt
Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d:

liitsõna liitumiskohas: raudtee , tiibklaver, algkõrgus, algkool , naisduett

liidete liitumiskohas: ringkond , leibkond, lindki, saagki, jalgsi , vargsi

sõnade muutevormides:

• lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin , seadsin; jõudke, teadke, seadke
  
• omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse , raudse , õudse
  

Häälikuühendid ja nende õigekiri
Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet .
Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma , eestlane, korstnad , vintsklema.
Häälikuühendite õigekiri
Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borši.
Erandid

rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki ; kaskki, maskki; kukkki, sukkki;

liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev , parkettpõrand, keskkool;

ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss , pimss, seanss , ressurss, renessanss ;

kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne
Harjutav etteütlus
Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett. Hajameelne professor oli dokumente allkirjastades end kogemata tušiga määrinud ja pidi nüüd duši alla minema. Noore lauljatari fänkond ilmutas ebasõbralikkust kontserdil viibijate suhtes. Kui töötajail puudub distsipliin , peab töö organiseerija midagi efektset ette võtma. Aferist armastab tihti bluffida. Salkkond kaslasi oli loomaiast välja pääsenud ja hirmutas tänavatel ringi hiilides kartlikke tallinlasi. Akrobaat arreteeriti, kahtlustatuna anekdootlikus atentaadis. Bravuurne arhitekt ehmus , kui selgus, et ta on materiaalselt vastutav materjalide hoidmise eest. Režissöör tutvustas hubases õhkkonnas toimunud vestluses oma uut religioosse sisuga filmi. Kui vabrikus rakendatakse efektiivseid mehhanisme , saavutatakse häid töötulemusi, mis omakorda võimaldab tõsta tööliste palka. Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis.
Silbitamine ja poolitamine
Silp koosneb ühest või mitmest häälikust.
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid:

• üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi : ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu;
  
• kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars -si-ma, mürts-ti;
  
• (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud;
  
• kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: a-va-us — ava on tüvi, us on tuletusliide ;
  
• kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us;
  
• liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;
  
• võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo, bar-rel, port-fell, faa-san, muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide), o-aas, mah-hi-nat-si-oon;
  
• liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog- raaf , te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon;
  
• kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt -roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog- ramm ).
  

Märkus:
Kui sõna lõpeb järjendiga täishäälik1-täishäälik2-kaashäälik (eriti eum, ium, ion, nt ` pension ), pole sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `pension võib silbituda `pen-si-on või `pen-sion. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar -tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni..., teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni/t...
Silbitust kasutavad kõik teised morfoloogiamoodulid, sest sageli sõltub silpide arvust sõna käänamine või pööramine.
i ja j
silbi alguses j, silbi lõpus i: mai-as laps o-li ma-jas; see o-li mi-ni-a mis-si-oon; müü-ja ei ta-ha müü-a
Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega:

• ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: aga, onu, oli, saia, võie, oaas ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne, avaus ainult ava-us.
  

Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses , järgmise rea algul korrata : kartuli-
-lehemädanik.
Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man- ches -ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro- grad ~ Pet-rog-rad, Neu- stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith.
Harjutus
On täiesti võimalik surra märtrina, kui võideldakse islami eest tõeliselt välja kuulutatud džihaadi raames, aga ka siis kehtivad reeglid, mis on koraanis täiesti spetsiifilised . Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi .
( Frederick Forsyth „Afgaan“)
Vormiõpetus
Sõnaliigid
käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad
pöördsõnad ehk verbid
muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad
Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega
Ainsus mitmus
Nimetav ratas rattad
Omastav ratta rataste
Osastav ratast rattaid
Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse
Seesütlev rattas ratastes ehk rattais
Astmevahelduslike ik-lõpuliste sõnade käänamine
Nimetav õnnelik õnnelikud
Omastav õnneliku õnnelikkude ehk õnnelike
Osastav õnnelikku õnnelikke
Sisseütlev õnnelikusse ehk õnnelikku õnnelikkudesse ehk õnnelikesse
maastik, kunstnik, kirjanik, ohtlik, petlik , sõbralik, ämblik, näitlik, lõplik, künklik, kergejõustik, tulevik, salalik, vistrik, roostik ,
Astmevahelduseta ik-lõpuliste sõnade käänamine
Nimetav õpik õpikud
Omastav õpiku õpikute
Osastav õpikut õpikuid
Sisseütlev õpikusse õpikutesse ehk õpikuisse
Saadik, vihik, kaasik , kuusik , taldrik, keemik , füüsik,
NB!
Ära aja segi ik-vorme (omadussõna, küsimus missugune?) astmevahetuseta likkus -vormidega (nimisõna, küsimus mis?)
missugune? missuguses? mis?
sõbralik inimene (sõbralikus inimeses) inimese sõbralikkus
ohtlik olukord ( ohtlikus olukorras) olukorra ohtlikkus
Harjutus
Moodusta alljärgnevatest sõnadest mitmuse omastav ja osastav kääne. Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi.
Näide: õpetlik lugu – õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus.
südamlik kontsert , pikk seelik , üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani , tagasihoidlik auto, mõru jook , väär komme, öine raport , ootamatu rekord , tõsine vastuolu, leidlik poliitik , ohtlik tegevus.
Lause
Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks)
Lause sõnajärg
Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal.
Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve .
Karu ostis poest mett . Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett.
Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui

lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast:
Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma.

lause algul on viisimäärus (kuidas?):
Kiirustades lõi ta väravast mööda.
Sõnajärg oleneb lauserõhust:

• Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse :
  

Oma vigu ta ei tunnista.

• Tugevalt rõhutatav pealause alus või öeldis paigutub lause lõppu:
  

Lõpuks ometi saabus koolivaheaeg.
Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata.
Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel.
Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis.
NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis – mida)
Liitlause kirjavahemärgid
Liitlauses pannakse sidesõnade
aga, et, vaid,
kas, kus, kuna(s), kuid,
mis, mille, mida,
kes, kelle, keda,
sellepärast, siis, sest
ette alati koma .
Põimlause kirjavahemärgid
Põimlause koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st.
Kõrvallausete liigid

Aluslause. N e e d, kes jaaniööl järves suplevad, saavad terveks igast haigusest.

Öeldistäitelause. See ongi k õ i k, millest tahtsin teile täna kõnelda.

Täiendlause. Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna.

Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi.

Määruslaused. S e a l, kus kunagi laius heinamaa , on uus elamurajoon . Olime tunnis, kui algas tuletõrjeõppus. Tuleb elada n i i, et hiljem poleks vaja kahetseda tulutult kulunud aastate pärast. Puud seisid n i i r a h u l i k u l t, nagu ei oleks nad iial oksi liigutanud. Täna algas autojuhtide streik (miks?), sest tööandjad olid keeldunud neil palka tõstmast. Et omandada vajalikke oskusi, selleks minnaksegi õppima kutsehariduskeskusesse. Kui ka homme on ilus ilm, läheme tingimata suusatama. Kuigi suvi oli vihmane, (siiski) suudeti hein õigeaegselt koristada. Seadsin oma töölaua nii, et õppida oleks mugav. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli terve õhtu tuupinud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta kavandatavast peost midagi.
Pea- ja kõrvallausete paigutus põimlauses
Põimlause osalaused on alistusseoses: kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.

Kui põimlause koosneb pea- ja kõrvallausest, siis võib:

pealause olla kõrvallause ees:
Tõusin hommikul kell seitse , et õigeks ajaks kooli jõuda.
_____________________,
et_____________________

kõrvallause olla pealause ees:
Kui lõppes Teine maailmasõda, hakati üles ehitama purustatud linnu ja külasid.
________________________
Kui_____________________ ,

kõrvallause olla pealause osade vahel (hõlmatud asetuses):
Suusataja, kelle ettevalmistust segasid haigused, jäi viimasest MK-etapist kõrvale.
_________________, _____________________
kelle_________________,

Kui põimlause koosneb pea- ja kõrvallausetest, siis võivad kõrvallaused olla:

järjestikuses alistuvuses, mille puhul iga järgneva lause põhisõna on eelnevas lauses:
Otsustasime üheskoos, et võtame kaasa hõbehalli telgi, mille olime laenanud matkaklubist, kus telke on küllaldaselt.
_________________,
et______________,
mille____________,
kus_______________

kaasalistuvuses, mille puhul kõik kõrvallaused alistuvad pealausele:
Edgar Savisaar oli see, kes lõi Keskerakonna, kes töötas välja erakonna strateegia ja taktika ,
kelle ettenägelikkus kindlustas erakonnale Riigikogu valimistel alati hea tulemuse.
__________________,
kes____________, kes_______________, kelle________________

segaalistuvuses, mille puhul on alistuvaid lauseid mitu (asetsevad segamini alistavate lausete või nende osadega):
Põllumehed, kes end täiendasid kutsehariduskeskuses, sõitsid pikemale praktikale Soome, kus, kui see on võimalik, veedetakse ka suvepuhkus , milleks ilmad on kindlasti sobivad.
__________, _______,
kes________, kus, veedetakse________,
kui_______, milleks_________
Märkused
1. Sidesõnade ja, ning, ehk, või, ega ette koma ei panda, kui kõrvallaused on võrdväärsed.
Rõõm ja õnn on kui rändavad linnud , kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu.
2. Kõrvallaused algavad sageli ühendsidesõnadega või sidesõna-määrsõna ühendiga. Nende puhul esineb ainult üks koma, mis tavaliselt pannakse ühendsidesõna ette.
Läksime matkama, olgugi et tibutas vihma. Ta läks kinno, selle asemel et õppida.
3. Koma pannakse ühendsidesõna osade vahele üksnes siis, kui esimest osa on eriliselt rõhutatud.
Kooli minnakse selleks, et õppida. Mahtra ülestõus algas pärast seda, kui talupoegi oli peksuga ärvardatud.
Ühendsidesõnad on:
olgugi et, ilma et, nii et, seepärast et, sellepärast et, sest et, selleks et, seni kui, peaasi et, vaevalt et, samal ajal kui ( = kuna ), sel ajal kui, sellal kui, selle asemel et, peale selle et, niipea kui, isegi kui, sellest hoolimata et, sõltumata sellest et, tänu sellele et, parajasti kui, pärast seda kui jne.
NB! Eesti Keele Instituut soovitab
Kõige värskem allikas, kust võib kirjavahemärgitarkust ammutada, on Mati Erelti „Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused” (2006). Ka alljärgnev õpetus põhineb sel käsitlusel.
Pealausele eelneva kõrvallause algul on ühendsidendite „sellepärast et”, „selleks et”, „selle asemel et”, „enne kui”, „juhul kui”, „samal ajal kui” jts puhul komakasutus vaba, nt
Selleks(,) et õigesti elada, tuleb hoolsalt õppida.
Enne(,) kui lõplikult otsustad, tutvu meie kataloogiga.
Niisugused sidendid nagu „isegi kui”, „olgugi et”, „ainult et”, „vaevalt et”, „peaasi et”, „ilma et”, „mitte et” kuuluvad kokku ning sõnade „et” ja „kui” ette koma ei panda, nt
Olgugi et volikogulased hoiavad üht kätt rusikas , on see käsi taskusse peidetud.
Rindlause kirjavahemärgid
Rindlause osalaused on võrdväärsed, neid seovad kas sidesõnad või komad .

• Sidesõnade ja, ning, ehk, või, ega ette koma ei panda.
  

Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab.

• Järeldusseost märkivate sõnade seega, niisiis , seetõttu, seepärast, järelikult, selle tagajärjel, selle tulemusel ette pannakse koma.
  

Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta ikkagi milleski süüdi.

• Seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on, see tähendab ette pannakse koma.
  

Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus .

• Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse rindlause osalausete vahele koolon .
  

Ema oli väga väsinud: terve päeva ta pesi, triikis ja korrastas pere pesu.
Koondlause kirjavahemärgid
Koondlause korduvate liikmete vahele pannakse koma, kui nende vahel pole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, nii … kui (ka)
Oleme juba ammu õppinud nii lugema kui ka kirjutama.
Meie klassis oskavad kõik lugeda, kirjutada, arvutada.
Vastandav sidesõna aga, kuid, vaid, ent nõuab koma.
Me ei hakanud lugema, vaid kirjutama.
Pisarad jooksid, kuid nuttu polnud kuulda.
Kokkuvõtva sõna puhul kasutatakse

• koolonit, kui kokkuvõttev sõna on loetelu ees:
  

Kaljude kallal proovivad jõudu võimsad loodusjõud: tuul, vesi ja päike.

• mõttekriipsu, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel:
  

Maapõue, meresügavusse ja taevalaotusesse – igale poole on tunginud inimene.
Korduvad täiendid

• erilaadilisi täiendeid üksteisest komaga ei eraldata :
  

Kitsas veerikas oja kihutas mere poole.

• samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma:
  

Õppisime inglise, vene ja eesti keelt.

• järeltäiend eraldatakse alati komadega :
  

Oja, kitsas ja veerikas, kihutas mere poole.
Korduvad määrused (millal? kus?)

• samamahulised määrused eraldatakse komadega:
  

Homme, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi aastapäev.

• üksteist hõlmavaid määrusi komadega ei eraldata (iga järgnev on väiksem):
  

Tammsaare sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus .
Korduvad öeldistäited (olema + mis? missugune?)

• korduvad öeldistäited eraldatakse komadega
  

Tammsaare sünnikoht on Järvamaa, Albu vald, Põhja-Tammsaare talu.
Korter on päikeseküllane, hubane, soe.
Dateering
Tartus 23. veebruaril 2009. aastal
Tartu, 23. veebruar 2009
Lauselühendi kirjavahemärgid
Alati eraldatakse koma(de)ga

• verbita lauselühend ehk absoluutne nimetav
  

Koolimajas ei käida, müts peas, ega sõideta mööda käsipuud alla.

• määruslikud nud- ja tud-lühendid (tegevus on lõpetatud)
  

Jäänud päris üksi, muutus neiu kurvaks. (Asendus: Kui neiu jäi päris üksi, muutus ta kurvaks.)
Töö lõpetatud, mindi puhkama .

• määruslikud des-, mata-, maks- ja tuna-lühendid, kui lühendi põhisõna asub lühendi alguses
  

Viies kaugviskega oma meeskonna juhtima, tundis poiss siirast rahulolu.
Neiu vihastas, nähes oma kallimat võõra tütarlapsega jutlemas, ja otsustas noormehe maha jätta.
Lugesin ajalehte, oodates toidu jahtumist, ja sain teada palju huvitavat.
Neiu lahkus, hoolimata noormehe palvetest.
Hoidmaks häid suhteid, hoidis ta oma mõtted endale.
Mees peatus , heidutatuna baari eest kostvast lärmist, ning pööras siis otsustavalt kõrvaltänavasse.
NB! des-, mata-, maks- ja tuna-lühendeid komaga ei eraldata, kui põhisõna asub lühendi lõpus.
Teiste kavalust nähes muigas Peeter rahulolevalt.
Kedagi tähele panemata jätkas hirmunud laps teed.
Baari eest kostvast lärmist heidutatuna mees peatus ja keeras siis otsustavalt kõrvaltänavasse.
Pean end kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.
Pane puuduvad kirjavahemärgid
Kõik kraavid ja teerajad ning mätaste vahed on täis sulisevaid niresid mis otsekui ussikesed end küüru ajades ja vingerdades rõõmsalt kallakust alla tormavad ühinedes üksteisega kibedas jooksuhoos haarates teelt kaasa pehkinud lehti oksapuru ja sammalt ning kandes kõike seda oma turjal jõe suurde voolu kui pidutsevasse tantsusaali. Taevas jooksid valged pilvekiud maapind külmunud ja krobeline tundus jalge all kuidagi ebasõbralikuna. Seejärel kuulis ta kuidas aken mille ta oli sulgenud tasase kriuksatusega lahti läks. Maiu oli olukorda analüüsides omad järeldused teinud ei tema ega sõbranna polnud valesti toiminud kuigi nende käitumist ei saanud ehk ka päris õigeks lugeda. Pamp uute raamatutega seljas jändrik kadakakepp käes uued plaanid hinges kripeldamas nõnda tuli Madis üle jäävälja järjekordselt linnareisilt. Viimase lehe langetanud puu tardus sirutades peenikesi pruunikaid oksi nagu kondiseid käsi heleda osavõtmatu talvetaeva poole. Uus naaber tähelepanelik ja abivalmis võitis kiiresti kõigi poolehoiu. Töö tehtud otsustati hakata jalgpalli mängima et aega lõbusalt sisustada.
Lisandi kirjavahemärgid
NB! Lisand täpsustab põhisõna, milleks tavaliselt on nimi.
Eeslisandit, olevas käändes lisandit ja kui-lisandit koma(de)ga ei eraldata. NB! Kaks viimast asetsevad alati põhisõna järel!
O. Lutsu „Kevade“ tegelane Joosep Toots meeldib igas eas lugejatele.
Joosep Toots O. Lutsu „Kevade“ toimeka tegelasena jääb lugejale hästi meelde.
Joosep Toots kui Oskar Lutsu „Kevade“ toimekas tegelane jääb lugejale hästi meelde.
Järellisand eraldatakse koma(de)ga
Joosep Toots, O. Lutsu „Kevade“ tegelane, oli püsimatu noormees.
Landaud, kuulsat aatomifüüsikut, tunti kogu maailmas.
Antarktisest, kuuendast maailmajaost, teatakse ikkagi veel üsna vähe.
Kohtasin linnas Rasmust ja Hannest, kunagisi tuttavaid.
Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga vaid eestpoolt
Joosep Tootsi , O.Lutsu „Kevade“ tegelase innukus oli muljetavaldav.
Fr. R. Kreutzwaldi, „Kalvipoja koostaja“ töö kandis vilja.
Ütte kirjavahemärgid
Üte on sõna, mis väljendab kõnetatava nime või nimetust . Üte on nimetavas käändes, koosnedes ühest sõnast, millele võivad eelneda täiendid.
Üte eraldatakse koos tema juurde kuuluvate sõnadega muust lausest komadega.
Kallid sõbrad, olete siis jälle kohal!
Madis, võta raamatud kaasa!
Kuule , armas neiu, vaata mulle otsa!
Kiil ja selle kirjavahemärgid
Kiil on lause või sõnaühend, mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiillausel ei ole teises lauses põhisõna, mistõttu teda võib kergesti ära jätta.
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega .
Komadega eraldatakse neutraalsed kiilud, mida eriliselt esile ei tõsteta.

• Meie keemiaõpetaja, olen selles kindel, tunneb põhjalikult oma ainet.
  
• A.H.Tammsaare, tõsi küll, oli väga tagasihoidlik.
  
• Kurb küll, aga nii see paraku on.
  
• Uskumatu, juba ta tulebki.
  

Mõttekriipsudega esiletõstetavad kiilud on niisama olulised kui muu lause.

• Vastupidi – täna olen mina tööl.
  
• Peaasi – ära mind sega.
  
• Kaarel tuli – seda võiski arvata – oma noore naisega.
  
• Ideaalsesse ühiskonda – selge see – ei jõua keegi kunagi.
  
• Balzac kirjutas romaani „Isa Goriot “ – kes seda ei tea! – , mis kuulub gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse hulka.
  

Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.

• Karlova Gümnaasiumis (Lina 2) toimuvad 23. mail muusikakatsed (I ja II-III klass).
  
• Laura ( rahulikult Mihkli otsa vaadates). Ei! (Läheb pikkamisi lavalt ära.).
  
• K u n s t (minu sõrendus – K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal.
  

NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega.
Kõneldakse, et täna – ma ei tea, kas see on tõsi – olevat olnud paarkümmend kraadi külma.
Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid
Eesti keel kirjandus ja ajalugu need on minu lemmikained. Matkajaid ründasid mitmesugused putukad sääsed parmud kihulased. Ratast õlitatakse harva kuid hoolikalt. Laagrisse võtab poiss kaasa nii magamiskoti taskulambi tikud termose kui ka villased sokid. Sõita ei tulnud bussi vaid laevaga. Soe jalavann sinepiplaaster mesi ja mustsõstratee kõik aitavad palavikku alandada. Karu oli suur ja tugev aga rumal. Klassil paraku kaob huvi ekskursioonile minna kohe pärast seda kui hakatakse sõiduraha koguma. Kui oled tunnist puudunud ja palud et keegi tooks sulle oma vihiku siis esimesel korral unustavad kõik selle kindlasti koju. Kui sa lõpuks kelleltki vihiku saad selgub et kõige tähtsam mida oleks vaja teada on jäetud kirja panemata. Kunagi tean seda omast kogemusest pole aega korralikult õppida ühekski kontrolltööks aga alati on aega õppida järeltööks. Iga kord kui tehakse klassipilti keegi puudub. Iga klassipildi puhul on alati keegi kes pole rahul sellega milline ta pildi peal välja näeb. Kui sulle näib et ülesanne oli väga lihtne oled sa töökäsust valesti aru saanud. Kui sulle tundub et oled ülesandega kenasti hakkama saanud siis selgub et töökäsus oli trükiviga. Alati on klassis üks kes ei saa aru või vähemalt üks kes saab valesti aru. Inimesed keda on vaja pildistada pole kunagi seal kus nad peaksid antud hetkel olema. Inimene kellest on vaja portreelugu kirjutada on kas haige võistlustel kursustel või reisil. Kui fotograafil õnnestub suure vaevaga kokku koguda grupp erinevate klasside õpilasi keda on tingimata vaja saada ühise pildi peale selgub neid ritta seades ikkagi et kõige tähtsam persoon puudub. Karin tõeliselt andekas tüdruk võitis jälle eesti keele olümpiaadi. Riiulil leidus kõike romaane novelle jutustusi. Mihkel Raua mitmete lauluvõistluste žürii liikme arvamust arvestatakse. Lugesin läbi „Maailma silma“ fantaasiakirjanduse parima romaani ja leidsin palju huvitavaid motiive . Robert Jordanit kui üht parimat fantaasiakirjanikku teavad paljud eestlasedki . Antarktisest kuuendast maailmajaost teatakse ikka veel vähe.